Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Reformatsioon ehk usupuhastus (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Reformatsioon ehk usupuhastus #1 Reformatsioon ehk usupuhastus #2 Reformatsioon ehk usupuhastus #3 Reformatsioon ehk usupuhastus #4 Reformatsioon ehk usupuhastus #5 Reformatsioon ehk usupuhastus #6 Reformatsioon ehk usupuhastus #7 Reformatsioon ehk usupuhastus #8 Reformatsioon ehk usupuhastus #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor k2rka Õppematerjali autor
powerpoindi kava.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
rtf

Usupuhastus ja Liivi sõda

Katk ­ inimese ja loomade eriti ohtlik, põhiliselt liigiomane nakkushaigus. Demograafia ­ rahvastikuteadus Ivan IV ­ Venemaa valitseja Sigismund II August ­ Poola kuningas Kettler ­ Kuramaa hertsogkonna esimene hertsog ja Poola kuninga vasall Magnus ­ Taani kuninga vend, hertsog Magnus Stefan Batory ­ Poola kuningas Pontus de la Gardie ­ Rootsi väejuht I. Schenkenberg ­ müntmeistri poeg, juhtis talupoegadest koosnevat meeskonda B. Russow ­ kroonik Usupuhastus: Reformatsioon e. usupuhastusliikumine Saksamaal algas indulgentside müügi pärast. Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a. Saksamaal Wittenbergis. Luther tõlkis uue testamendi ülem saksa keelde. Pani aluse nüüdsele saksa keelele. Eestisse ehk siis Tallinna jõudis usupuhastus läbi Riia 1523.a. Tartusse jõudis reformatsioon 1523.a. lõpul. Reformatsioon ­ ühiskondlik liikumine katoliku kiriku reformimiseks. Põhjused ­ 1)Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla.

Ajalugu
thumbnail
20
ppt

Kuidas teha reklaami?

kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon ­ 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ­ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varasid ja maid, tahtsid kirikuid oma mõjule allutada vaimne ­ taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi, kiriku õpetuse puhastamist sinna aastasadade jooksul lisandunud ja ladestunud seisukohtadest (vastu võetud paavsti ja kirikukogude poolt) = USUPUHASTUS Protestantism ­ reformatsiooni tulemusena katolikust kirikust 16. sajandil eraldunud usuvoolude ühisnimetus (luterlus, kalvinism, anglikaani kirik) Lutheri seisukohad ,,Ainus usulise tõe allikas on Piibel" ­ väliste usukommete (indulgentside müük, pihitool jm) asemel rõhutati sisemist usklikkust, kõlbelist käitumist, enesedistsipliini jm. Rahval peab olema vaba pääs piiblitõdede juurde ­ Piibel tuleb tõlkida rahvakeelde. Ei vajata vaimulike tõlgendusi

Reklaam
thumbnail
20
ppt

VARAUUSAEG, Reformatsioon ja Eesti

kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon ­ 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ­ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varasid ja maid, tahtsid kirikuid oma mõjule allutada vaimne ­ taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi, kiriku õpetuse puhastamist sinna aastasadade jooksul lisandunud ja ladestunud seisukohtadest (vastu võetud paavsti ja kirikukogude poolt) = USUPUHASTUS Protestantism ­ reformatsiooni tulemusena katolikust kirikust 16. sajandil eraldunud usuvoolude ühisnimetus (luterlus, kalvinism, anglikaani kirik) Lutheri seisukohad ,,Ainus usulise tõe allikas on Piibel" ­ väliste usukommete (indulgentside müük, pihitool jm) asemel rõhutati sisemist usklikkust, kõlbelist käitumist, enesedistsipliini jm. Rahval peab olema vaba pääs piiblitõdede juurde ­ Piibel tuleb tõlkida rahvakeelde. Ei vajata vaimulike tõlgendusi

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13-16 saj.

Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pyhitsus. Kirikukymnis ­ 1/10 m6isa kymnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Visitatsioon ­ kiriku korrastus Piiskop - Oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike syytegudeasjus k6rgeim kohtunik. Vikaar ­ Preestri asendaja/ kiriku6petaja. Tsisterlased ­ Vanim Eestis asunud mungaordu Dominiiklased, Frantsisklased ­ Kerjusmungaordu Reformatsioon ­ Usupuhastus Johannes IV Kievel - Saare-L22ne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis t6id esile kiriku korratuse, pyhameeste ahnuse jpm. Johannes Blankelfeld ­ Riia peapiiskop (varem Tartu ja Tallinna), taitles katoliku usuelu korrastamist Martin Luther ­ Usupuhastaja algataja, 95 teesi Melchior Hoffmann ­ Saksamaalt p2rit jutlustaja ja kasuksepp, kelle juhtimisel l2ksid inimesed Toomem2ge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Usupuhastus Eestis (83-85) :

Ajalugu
thumbnail
15
rtf

Reformatsioon

Sissejuhatus Järgnevas referaadis saate lugeda kuidas toimus reformatsioon Saksamaal, millised rahvusliikumised ja usurahud seal aste leidsid. Referaat räägib veel Kalvinismist ja selle kujunemist Sveitsis. Veel saate sealt lugeda reformatsiooni Inglismaal ja selle levikut Põhja-Euroopas. Saate ka teadmisi vastureformatsiooni eeldustest ja pähjustest, ning Martin Lutheri õpetusest, tema nähemusest kirikusse ja kõike sellega kaasnevat. Lisaks veel miks oli Hispaania vastureformatsiooni kants. Ja lõpetuseks reformatsiooni ja selleaegast elu Eestis

Ajalugu
thumbnail
16
pdf

Reformatsiooni algus Liivimaal

Arbusow noorema põhjalikku raamatut Die Einführung der Reformation, on raske tuua Liivimaa reformatsiooniajaloo sündmuste kohta käibele uusi fakte (Kala 2007:12; Põltsam 2003: 13). Baltisaksa- ja eesti ajalookirjutusest pärinevad reformatsiooni ehk usupuhastuse käsitlused on enamasti luterlikelt autoritelt ning see on mõjutanud nende uurimusi ja sündmustele antavaid hinnanguid ja tõlgendusi ka siis, kui religiooniküsimused ei ole asjaomastele uurijatele isiklikult olulised. Seda, et reformatsioon oli vähemalt sotsiaalses ja kultuurilises mõttes positiivne sündmus, võetakse eeldusena, mida ei ole vaja tõestada (Kala 2007:11). ,,Reformatsioon tähendas oma kiriku minevikku, selle isemoodi uut algust ning see paistis kui mitte ilmutusliku sündmusena, hetkena, mil evangeeliumi valgus äkitselt paistma hakkas, siis vähemalt ühe suure ja pöördumatu eduloona, evolutsioonina, mis pidigi nii minema, sest nii oli õige ja hea." (Kreem 2007:136). Eestikeelses historiograafias

Reformatsioon
thumbnail
8
docx

Keskaegne Eesti

mungaordud - Eestis tegutsesid birgitiinlaste, tsistertslaste, frantsisklaste, augustiinlaste ja dominiiklaste ordud, neist viimane olid populaarseim just seetõttu, et jutlustasid eesti keeles ja pidasid üleval koole. - tsistertslased - dominiiklased - frantsisklased - augustiinlased Isikud, nende tegevus (M. Luther, Bernt Notke, Hermen Rode, Hans Susi, Melchior Hoffmann, Balthasar Russow). M.Luther ­ saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning ta on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Bernt Notke ­ oli saksa maalikunstnik ning skulptor. Surmatantsu maal kujutab elu möödapääsmatut kaduvust, nii vägevaid kui väeteid kaasaviivaid surmafiguure. Hermen Rode - Hans Susi ­ Tallinna linnakooli õpilane, talle usaldati Piibli tõlkimine, aga ta suri enne katku kui jõudis töö lõpetada.

Ajalugu
thumbnail
12
doc

Vana- Liivimaa

katk. · Leeprat e. Pidalitõbe põdevad inimesed paigutati linnast eemale asuvatesse spets. hospidalitesse e. seekidesse. Rahvastik: · Tallinnas oli 15 sajandil 7000-8000 elanikku, Tartus 5000-6000 . · Suuremat osa kodanikkonnas etendasid sakslased, elanike arvult oli linnades enim eestlasi. · Kui talupoeg oli linnas olnud 1 aasta ja 1 päev siis kaitses linn tema isikut,s.t."linnaõhk tegi vabaks" Katoliku kirik ja usupuhastus: Kirikukorraldus Eesti alal: · Kõrgeim kohapealne kiriklik võim oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, Saare-Lääne piiskopkond. · Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik, ta õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid, kirikukelli ja pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi,

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun