Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Õpimapp: Koolikiusamine - sarnased materjalid

kius, kiusamise, kiusamine, pilaste, kiusamist, petaja, pilase, koolikiusamine, kooliv, direktor, givald, vaher, baum, elda, helepanu, hholoog, pilane, pilastest, tles, tsid, sotsiaalt, lapsevanem, koolides, tagaj, tajad, kiusamisel, depressioon, kiusajad, kriminaal, heks, koolit, drukud, intervjuu, hjuseks, rele, petuse, hholoogi, ndmus, nguv, vist
thumbnail
2
docx

Sotsiaalne probleem - koolikiusamine

Sotsiaalne problem koolikiusamine. Mina valisin sotsiaalseks probleemiks koolikiusamise. Kuna seda on meie ühiskonnas palju. Misk tekib koolis kiusamine, mina arvan, et koolikiusamine saab alguse sellest, kui vanematel pole aega tegeleda OMA lastega.Koolikiusamine on tihedalt seotud ka ühiskonnas ja pereelus toimuvaga. Seda põhjustab sotsiaalne kihistumine ja tööpuudus. Tööpuuduse tõttu kasvav stress ja suureneb vägivald kogu ühiskonnas.. Koolikiusamise suureks teguriks on ka tööpuudus, alkoholism ja narkomaania. Koolikiusamine on seotud ka võimupositsiooni kuritarvitamisega. Tihtipeale ei julge kiusatavad sellest kellegile rääkida

Sotsioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
31
docx

KOOLIKIUSAMINE

............ 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7

Ühiskond
28 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Koolikiusamine

1) Kiusamine Kooliminek on igale lapsele ja lapsevanemale uus eluetapp hoolimata sellest, millisesse kooli laps läheb.Õpetaja ootab kooli last, kellel on kujunenud empaatiavõime, sotsiaalne käitumisvastutus ning soov kaasa mõelda ja tegutseda. Teadmised-tarkused omandatakse koolis. ( T Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks nii toimub see ka eestis. Seetõttu on peamiseks kooli vahetamise põhjuseks kiusamine ja vägivald koolis. KOOLIKIUSAMINE on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. kehaline (löömine, tõukamine, asjade ära võtmine, ruumi kinni panemine jne.) hingeline (ähvardamine, alandamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Sagedamini kiusatakse neid, kes: ei löö vastu

Vabaaeg
61 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kirjand koolikiusamine

Koolikiusamine on läbi aegade olnud üks väga suur probleem. Koolivägivalda esineb igas koolis, mõnedes liigagi palju. Kiusamisest saavad mõjutatud kõik lapsed- nii need, kes seda teevad, seda kannatama peavad, kui ka need, kes seda pealt näevad. Sellest tuleks rohkem rääkida ja kiusamistele peaks jälile jõudma. Millised on tavaliselt need lapsed, kes teisi kiusavad ja miks nad seda teevad? Lapsed on kodus ja koolis tihti erineva käitumisega ning koolikiusamine võib nii mõnegi vanema jaoks ehmatava ja äkilise uudisena tulla. Kiusajateks on enamasti lapsed, kellel on mingi mure, kes on endaga rahulolematud ja ei oska nende tunnetega muul moel enam toime tulla. Näiteks ei lähe neil koolis hästi, kodus kogevad nad vägivalda vanemate või õdede-vendade poolt. Kiusajad ei ole väga enesekindlad ja tihti on nad madala enesehinnanguga, nad tahavad näidata, et neil on võimu ning lähevad kiusama endast nõrgemaid

Eesti keel
162 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Koolikiusamine

RasmusMér Allekõrs Sõmerpalu PK IX.Kl Juhendaja õp. Viia Haller Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu Koolikiusamine ehk koolivägivald on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. See võib olla: kehaline (näit. löömine, isiklike asjad ära võtmine, suletakse kaasõpilane kinnisesse ruumi jne). hingeline ( alandamine, ähvardamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Keda kiusatakse? Sagedamini kiusatakse neid, kes on teistest erinevad: ei löö vastu õpivad paremini/halvemini kui teised

Kirjandus
33 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Koolikiusamine

· on targemad kui teised · on väikest kasvu · on paksemad kui teised · on pikemad kui teised · on aeglasemad kui teised · on vaesemad kui teised · on rikkamad kui teised · on lihtsalt teistest erinevad Igaühel on õigus olla erinev, kui ta ei kahjusta teisi. Sallivust on võimalik õppida. Klassis, kus mõnda last kiusatakse, jagunevad õpilased kolme rühma: 1. Kiusatav 2. Kiusaja 3. Vaikiv enamus ehk Kõrvalseisjad KIUSATAV -> Kiusamise algus -> Üksindus, kurbus, abitus-> Hirm, alaväärsustunne, enesekriitilisus. -> Teistest eemalehoidmine või omakorda teiste tõrjumine (ei usu enam, et keegi tahab sõber olla)-> Hinded halvenevad, on sageli haige, muutub ise ka agressiivseks KÕRVALSEISJAD -> Omasid ei jäeta üksi!-> Klassikaaslaste sekkumine-> Tunne: Ma pole üksinda!-> Kiusamise lõpp-> Klassis suhted sõbralikud-> Teeme kõik koos midagi põnevat Ära oota homseni, Sa saad aidata juba täna! Miks KIUSAJA kiusab?

Lapse areng
79 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Koolikiusamine

Koolikiusamine Kooliga puutub kokku iga inimene oma elu jooksul. Koolis võime kogeda rõõmsaid hetki ja naeru, kuid alati pole koolielu täis päikest ja tuleb ka ette olukordi, kui peame maadlema mõne probleemiga. Viimasel ajal on väga aktuaalne teema olnud koolikiusamine. Internetti on lekkinud mitmed videod, kus toimub kaasõpilase kiusamine, kuid hiljuti laeti üles ka video, kus kiusamise orbiiti oli sattunud ka õpetaja. Paljud meist on mingil määral kiusamisega kokku puutunud. Õnnelikumad on sellele vaid tunnistajaks olnud, kuid paljud ka ise ohvriks sattunud. Kiusamist on kahte liiki - füüsilist ja vaimset. Füüsilist vägivalda on togimise, tõukamise või isegi peksmise näol kogenud paljud õpilased. Teist kiusamisvormi, vaimset

Kirjandus
33 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Koolikiusamine

a 2012 Sisukord 1.Miks hakatakse kiusama?..................................................................................................lk3 2.Mida mõeldakse koolikiusamise all?.................................................................................lk4 3.Miks kiusatakse?................................................................................................................lk5 4.Kuidas kiusamist ära hoida?...............................................................................................lk6 5.Diskrimineerimie ja rassism...............................................................................................lk7 6.Kuidas diskrimineerimist ära hoida?..................................................................................lk7 7.Seksuaalne kiusamine........................................................................................................lk8 8

Inimeseõpetus
33 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Koolikiusamine

Koolivägivalda esineb igas koolis, mõndades vähem, mõndades liiga palju. Kiusamisest saavad mõjutatud kõik lapsed, need, kes seda kannatama peavad, need, kes kiusavad teisi ja samuti puutuvad kokku ka need, kes otseselt ei ole kaasatud kiusamisse, aga näevad pealt. Sellest tuleks rohkem rääkida ja kiusamistele peaks jälile jõudma. Millised on tavaliselt need lapsed, kes teisi kiusavad ja miks nad seda teevad? Lapsed on koolis ja kodus tihti erineva käitumisega ning koolikiusamine võib nii mõnegi vanema jaoks ehmatava ja äkilise uudisena tulla. Kiusajateks on enamasti lapsed, kellel on mingi mure, kes on endaga rahulolematud, kadedad teiste inimeste peale ja ei oska nende tunnetega enam muul moel toime tulla. Näiteks ei lähe neil koolis eriti hästi või kodus kogevad nad vägivalda vanemate või õdede-vendade poolt. Kiusajad ei ole väga enesekindlad inimesed ja tihti on nad madala enesehinnanguga, nad

Ühiskond
20 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Koolikiusamine

Koolikiusamine Koolikiusamine on pahatahtlik käitumine kaasõpilaste suhtes. Kiusamine võib olla füüsiline, sinna alla kuulub löömine, asjade ära võtmine, tõukamine jne. Teine variant on verbaalne, see võib olla siis kui tõrjutakse, ärritatakse, levitatakse kuulujutte jne. Kiusajateks on eelkõige poisid, kuigi on ka tüdrukuid. Kindel on pigem see et poisid on füüsilise ja tüdrukud verbaalse kiusamisviisiga. Kõige rohkem kiusatakse neid, kes ei löö vastu, ei kaeba õpetajatele, kes on tõsedamad, vaesemad või lihtsalt teistest erinevad

Eesti keel
25 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Koolikiusamine

Koolikiusamine Koolikiusamise all mõistetakse vaimset ja füüsilist vägivalda, mis on seotud koolisuhetega. See tähendab, et koolikiusamise osapoolteks võivad olla nii õpilased, õpetajad kui ka teised koolitööga seotud inimesed. Koolikiusamine ei pruugi alati toimuda vaid koolis või kooliterritooriumil. See võib toimuda ka kooliteel, huviringis, interneti või telefoni teel jne. Koolikiusamine on näiteks:  alandamine  mõnitamine  narrimine  norimine  hirmutamine  ähvardamine  solvamine  ignoreerimine  grupist väljaarvamine  grimassitamine  löömine  peksmine  tõukamine  tutistamine  küünistamine

Ühiskond
6 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Koolis kiusamine

K ooli kiusamie Sisukord 1 Koolis kiusamine Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks. Eestis 2005. aastal läbi viidud uurimuses selgus, et kiusamiskäitumisega oli 5.­7. klassi õpilastest seotud 15,5%. Nendest 6,9% osutusid kiusajateks ja 7,59% ohvriteks ning 1% olid kogenud nii ohvri kui ka kiusaja rolli. Eelkõige oli tegu verbaalse kiusamisega - alandavad märkused, karjumine, solvamine ja sõimamine. Neljandikul juhtudest olid õpilased kogenud füüsilist vägivalda või ähvardamist sellega. Keda kiusatakse

Ühiskonnaõpetus
42 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Koolikiusamisest

Millest saab alguse koolikiusamine? Öeldakse , et koolikiusamine saab alguse kodust, kuna vanemad ei pööra tähelepanu või alandavad oma lapsi. Aga kas see on põhjuseks? Samas kiusatakse tavaliselt neid kellest halvem ollakse , et end paremini tunda. Tüdrukud kiusavad tavaliselt sõnadega. Igal pool võib kohata tüdrukute hulgas riietuse mahategemist , kuigi võivad olla üliilusad rõivad. Tüsedamaid narritakse keha pärast ja palju muudki. Minu arvates on see väga totter ning solvav.

Kirjandus
65 allalaadimist
thumbnail
49
docx

SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS

SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,

Sotsioloogia
166 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Sotsiaalpedagoogika

­ riskantne, teised teadusinimesed hakkasid teda teadusmaailmast välja tõrjuma. Aga uuris seda, uskus seda, rääkis avalikult. Tegi ettepaneku luua ühiskond, mis suudaks rahuldada inimeste vajadusi: - Esmased materiaalsed eluvajadused - Võimalus elada kõrvuti kaasinimestega - Mõttevabadus Liikumisest kasvas välja Steinerpedagoogika (Waldorfpedagoogika) 13.aprill 1919, Stuttgardi Waldorf-Astoria sigaretivabrik Vabriku direktor Emil Molt (1876-1936) R. Steiner: kaheteistkümneaastane ühtluskool, millesse pääs on avatud igaühele 1919 ­ waldorfkoolide algus Mõiste 'eurütmia' ­ nähtav muusika, instrumentideks käed ja tehakse eri rütme nendega Steiner-pedagoogika ehk Waldorfpedagoogika Põhiidee: lapses endas olevate arenguvõimaluste toetamine vastavalt lapse arengustaadiumidele Pedagoogika põhialuseks on inimõpetus, mis kirjeldab inimest kui kehalist,

Sotsiaalpedagoogika teooria ja...
86 allalaadimist
thumbnail
33
rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

õpilastele esitati küsimustik, milles oli toodud 17 erinevat situatsiooni, mida lapse- ja noorukieas võidakse tajuda kui seksuaalselt ahistavat või vägivaldset (Rosental & Tilk 1999). 70% vastanutest väitis, et nad on läbi elanud vähemalt ühe esitatud 17 situatsioonist (pooled poistest ja 83% tüdrukutest). Viiendik jaatavalt vastanutest on märkinud ühe situatsiooni ning sama paljud kaks erinevat olukorda. Kõige sagedamini on kirja pandud sihilik füüsilise kontakti otsing (46%), kiusamine korduvate telefonikõnedega (26%) ning ohvri soole viitavad siivutud ettepanekud (22%). Tüdrukute väitel on kõige sagedamini tegu sihiliku füüsilise kontakti otsimisega (3/5 vastanutest), poisse aga kiusatakse seksuaalse sisuga telefonikõnedega (24%). Mõtlemapanev on fakt, et peaaegu iga kümnes neiu on läbi elanud olukordi, mida ta tõlgendab kui vägistamispüüdu, 6% märgib, et nendega on üritatud suguakti ebaloomulikul viisil, ning 3% väidab otsese vägistamiskogemuse olemasolu

Ühiskond
71 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine ­ respondent ja uurija vahetult ajavad juttu ­ suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri

Õiguse sotsioloogia
329 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Koolikiusamise õpimapp

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel.

Sotsiaaltöö
59 allalaadimist
thumbnail
22
docx

SOTISAALPEDAGOOGIKA

7 Tegi ettepaneku luua ühiskonnakord, mis suudaks rahuldada inimeste vajadusi: esmased materiaalsed eluvajadused, võimalus elada kõrvuti kaasinimestega, mõttevabadus. Tema põhimõtted läksid edasi pedagoogikasse. Liikumisest kasvas välja Steinerpedagoogika (Waldorfpedagoogika). 13.aprill 1919, Stuttgardi Waldorf-Astoria sigaretivabrik, läks sinna rääkima. Vabriku direktor Emil Molt. R.Steiner: kaheteistkümneaastane ühtluskool, millesse pääs on avatud igaühele. Saavutas tähelepanu tööliste seas. Waldorfpedagoogika põhiidee: ei tegutse ainepõhiselt, vaid toetakse õpilaste isiklikke võimeid ja sellest lähtuvalt on õppetöö korraldatud. Lapses endas olevate arenguvõimaluste toetamine vastavalt lapse arengustaadiumile. Pedagoogika põhialuseks on inimõpetus, mis kirjeldab inimest kui kehalist, vaimset ja hingelist olendit

Sotsiaalpedagoogika
78 allalaadimist
thumbnail
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia
194 allalaadimist
thumbnail
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis

Sotsiaalpedagoogika teooria ja...
65 allalaadimist
thumbnail
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia
97 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Küberkiusamine ja selle liigid

Sisukord Tabelid ja joonised................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 2 1 Kiusamine............................................................................................................................ 4 2 Küberkiusamine................................................................................................................... 4 2.1 Küberkiusamise liigid..................................................................................................... 6 2.2 Uuringud küberkiusamise kohta koolis..............................................................

Arvutiõpetus
73 allalaadimist
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................

Sotsioloogia
231 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Koolikiusamine ja sellesse sekkumine Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õpilaste näitel

Koolikiusamine ja sellesse sekkumine Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õpilaste näitel Miniuurimus Juhendaja Anni Tamm Tartu 2012 SISSEJUHATUS: Koolikiusamisega on kokku puutunud enamik meist, kes kiusajana, kes ohvrina, kes pealtnägijana, olenemata sellest, kas tegemist on füüsilise, psühholoogilise või sotsiaalse kiusamisega. Kiusamine on muutunud viimaste aastakümnete sotsiaalseks probleemiks üle kogu maailma. Oma miniuurimuse aluseks võtsin Annika Põlgasti 2010 aastal valminud magistritöö teemal ,,Sekkumine kiusamiskäitumisse klassi tasandil", kus ta uuris, kas klassi tasandil sekkumine kiusamisse aitab vähendada kiusamist. Põlgast toob välja, et kool on ennetustöö ja sekkumise aspektist oluline keskkond. Kooli kontekstis on tähtis nii töötajate, õpilaste kui ka lastevanemate arvamus. KIUSAMINE:

Arengupsühholoogia
63 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tagakiusamine

Mina olen igastahes tähele pannud, et paljud popid ja noortepärased armastavad jubedalt oma sotsiaalset pilti (olgu siis naised või mehed) ja ülbavad kõigiga, kes neile miskipärast ei meeldi (olgu selleks siis mõtteviis, katkised ketsid või vale juuksepikkus). Ja nad naudivad seda ülbitsemist : ) Nii mina ise kui ka mitmed sõbrad on seda pidevalt tunda saanud, kuigi ei mina ega mu sõbrad pole kordagi midagi halba öelnud ega teinud. Kaudne koolikiusamine on aga selline, kui on tegemist isolatsiooni ja grupist väljaajamisega (tagarääkimine, mängudest ja ühistest tegevustest kõrvaletõrjumine) jne. Kui kiusaja saab vabad käed, siis reeglina tegevus kordub ning on sarnase iseloomuga. Oluline on kuisamisele võimalikult ruttu jälile saada, kuna ohvrikäitumisel on pikaajaline mõju indiviidi arengule. Võib kaasneda depressioon, õpiedukuse langus, suitsiidimõtted, madal

Psühholoogia
18 allalaadimist
thumbnail
68
docx

Arengupsühholoogia loeng

autism, õppimisprobleemid jne). Kõne arengu kiirus on tavaliselt väga oluline, ennustab hästi edaspidist kõnearengut. 2- aastased on sageli uurijate lemmikprojektid, üsna hea ennustada, mis edaspidi saab, kui siis on probleeme on üsna tõenäoline, et probleeme on ka edaspidi (nt halvem mälu, suhtlemisprobleemid jne). Sageli on sellistel lastel probleeme teiste lastega suhtlemisel, 6 võivad olla eiratud, tõrjutud ja kiusamise ohvrid. Varajane rehabilatsioon on alati edukam kui hiline. Mida uuritakse? Teaduslikus uurimistöös Kliinilises praktikas (keele omandamise hilinemise märk arenguprobleemist: kas kuulmis-, üldised õppimis- või autismiga seotud probleemid) Lapsepsühholoogi igapäevased tööd, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2.eluaastal mõõdetuna), kuid ka

Arengupsühholoogia
99 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Mõni vajalik sõnaraamat peaks olema käepärast ka töökohal. Pole võimalik ja kindlasti ka vaja teada peast kogu meditsiinilist sõnavara. Ometi aitab teatud terminoloogia valdamine erakorralise meditsiini tehnikul oma igapäevase tööga paremini hakkama saada. Seejuures peab erakorralise meditsiini tehnik siiski teadma, kuidas patsientidega suheldes selgitada nende haigustega seotud olukordi ka võõrsõnu kasutamata. Meditsiinisõnavara eesmärgiks ei ole teadmatute kiusamine, vaid lühike, täpne ja ühtne suhtlemisviis. Meditsiinilise terminoloogia tundmine hõlbustab ka välismaalasest patsiendi abistamist, kuna diagnoosid ja põhimõisted on rahvusvaheliselt kasutatavad. Need oskussõnad on aegade jooksul välja kasvanud kreeka- ja ladinakeelsetest terminitest. Näiteks viitab sõna insult (ladina keelest pärinev nimetus ajurabanduse kohta) sõnale insultare ’tuikuma’. Kreeka keelest pärineb sama tähendusega sõna (sünonüüm)

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
52
pdf

Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused

1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima ­ kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsus

Eripedagoogika
272 allalaadimist
thumbnail
161
pdf

Juhtimise alused

EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

Juhtimine
299 allalaadimist
thumbnail
24
doc

TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE

TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Moonika Tanila TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjuseks oli aga juhtum, kus la

Pedagoogika
39 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Koolikiusamine ja vägivald

Koolikiusamine ja vägivald Mis on koolivägivald? Koolivägivald on olukord, kus mistahes kooli kuuluv isik hirmutab, ähvardab, väärkohtleb või ründab teist kooli kuuluvat isikut. Mis on koolikiusamine? Koolikiusamine on koolivägivalla alaliik. See on korduv pahatahtlik käitumine. Kiusamise liigid: · füüsiline - löömine, tagumine, tõukamine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine jne; · psühholoogiline - sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine jne; · suhetega seotud - grupist väljaarvamine, tõrjumine, grimassitamine, ignoreerimine jne. Kiusatakse neid, kes...

Ühiskonnaõpetus
4 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides

Tartu Tamme Gümnaasium Kertu Kadastik Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides Uurimistöö Juhendaja Merily Tensing-Kruusla Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Oma töös uurin Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist. Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis. Töö eesmärk on mõista, kas kiusamine esineb rohkem 9. klassis, kus klassikaaslased tunnevad üksteist mitmeid aastaid või 10. klassis, kus klassikollektiiv ning uute klassikaaslaste suhted ja rollid on uued. Minu uurimustöö teema on tähtis, kuna koolikiusamine on koolikeskkonnas alati aktuaalne olnud. Kiusamine mõjutab palju kiusatava suhteid teiste inimestega ning

Inimeseõpetus
40 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun