Autotroofid kasutavad vaögusenergiat(nt taimed), või keemilist energiat (nt bakterid) Autotroofide hulka kuuluvad: Taimed, osa baktereod, osa protiste(nt vetikad.) Autotroofid sünteesivad vajalikud ained: fotosünteesi teel või kemosünteesi teel. Fotosüntees toimub taimede kloroplastides. Fotosüntees on orgaaniline aine süntees anorgaanilstest ainetest valgusenergia abil. Taimed moodustavad orgaanilisi aineid. Nt glükoos, Süsihappegaasist ja veest. Kemosüntees on orgaaniliste ainete süntees anorgaanilistest ainetest keemilise energia abil. Kemosüntees toimub osades bakterites. Nad kasutavad anorgaanilisi ühendeid toitainetena ja energiaallikana. · HETEROTROOFID 1. Organismid, kes sünteesivad oma elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained toidus sisalduvate orgaaniliste ühendite lõhustumis-saadustest. Heterotroofid on :Loomad, inimesed, seened, osa baktereid, osa protiste. Erinevused: Autotroof ja heterotroof.
ENERGIAVOOG LÄBI ÖKOSÜSTEEMI Karl Niitso ja Anneli Rego Päike on peamine energiaallikas Fotosüntees(maal) 6CO2 + 6H2O + valgusenergia = C6H12O6 + 6O2 taimed, vetikad > taimtoidulised > loomtoidulised Kemosüntees(ookeani põhjas) Bakterid- sünteesivad orgaanilist ainet Primaar- ja sekundaarproduktsioon Primaarproduktsioon(esmatoodang)- ökosüsteemi tootjate toodetud biomass kindlas ajavahemikus. Netoproduktsioon(puhastoodang)- tarbijatele käteesaadav taimede biomass. Brutoproduktsioon(kogutoodang)- puhastoodang+taimede hingamiseks kulunud energia. Sekundaarproduktsioon-ökosüsteemi tarbijate biomassi juurdekasv. · Rakuhingamine orgaanilisse ainesse
Energiavoog ökosüsteemis • Mis rolli mängib energia ökosüsteemis? • Kuidas liigub energia toiduahelates? Päikesevalgus • Olulisim energiaallikas on Päike. • Päikesevalgus tagab fotosünteesi toimimise. • Fotosünteesivatest organismidest toituvad taimtoidulised, neist omakorda loomtoidulised. • Süvaookeanis toimub valguse puuduses kemosüntees – bakterid sünteesivad anorgaanilistest ühenditest orgaanilist. Energia liikumine ökosüsteemis • Toiduahelas energia muundub ja mingi osa energiast läheb kaduma. • Primaarproduktsioon • Sekundaarproduktsioon • Ökoloogiline tõhusus • Energia väljavool Primaar- ja sekundaarproduktsioon • Esmastoodang on ökosüsteemis kindla aja jooksul tootjate poolt toodetud biomass. • Biomass – organismide kogumass
http://www.abiks.pri.ee Ainevahetus e metabolism assmilatsioon (kõik sünteesi protsessid, valgusüntees, jm org ainete süntees, fotosüntees), dessimilatsioon (laguprotsessid, hürolüüs, biooksüdatsioon) Ainevahetuse tüübid autotroofsus (anorg>>org; fotosüntees, kemosüntees), heterotroofsus (org>>org; org>>anorg ==boitroofid[parassidid, sümbioidid, loomad], sapotroofid [lagundajad, seened]) Energia kulub: sünteesiks, liikumiseks, ainete liikumiseks, keha soojendamiseks En.Saadakse: biooksüdatsiooni abil toitainest. En.varud:taimedestärklis, õlid; loomadesglükogeen, varurasv Makroenergilised ühendid: (NalussüsivesikP~P~P) ATP (adeniin, riboos), GTP (guaniin, r), CTP
lahustunud CO2 ja tekib CaCO3 ,millest koosnevad molluskite karbid. Surnud molluskite karbid sadenevad ja selle tulemusena tekkis lubjakivi. Lubjakivi võib vees lahustuda ja CO2 vabaneb. Fossiilsed kütused (kivisüsi, nafta, maagaas) tekkisid iidsete taimede ja loomade jäänustest kõrge temperatuuri ja rõhu toimel maakoores. Fossiilsete kütuste kasutamisel vabaneb CO2 atmosfääri. PEAMISED ELUSORGANISMIDEGA SEOTUD SÜSINIKURINGE PROTSESSID · Süsiniku sidumine (foto- või kemosüntees): o CO2 + H2O + energia (CH2O)n + O2 · Aeroobne hingamine o (CH2O)n + O2 CO2 + H2O + energia · Anaeroobne hingamine o (CH2O)n + Xox CO2 + Xred o "Xox" võib olla nitraat (NO3-), sulfaat (SO42-), väävel (S0), rauaioonid (Fe3+) (*Kemosüntees- orgaaniliste ainete moodustumine anorgaanilistest bakterite elutegevuse tulemusena) Süsinikuringe toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas.
Ettevalmistus kontrolltööks ainevahetusest 1.Oska seletada neid mõisteid: auto/heterotroof, metabolism, assimilatsioon/dissimilatsioon, makroergiline ühend, kemosüntees, käärimine, ensüüm. Too näiteid. o Autotroof- organismid, kes toodab orgaanilised ühendid anorgaanilistest ainetest (nt: võilill) o Heterotroof- organismid, kes valmistab orgaanilist ainet toidust, toidust saadakse ka energia (nt: inimesed, vihmauss) o Metabolism- ehk ainevahetus, jaguneb assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks, sünteesi- ja lagundamisprotsessid tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga
● Puudus osoonikiht ja ultravioletkiirgus oli tugev said algsed organismid ellu jääda vaid sügaval vees ● Vanimad elumärgid on 3,43 miljardit aastat tagasi ja leitud on need Austraaliast, nim. Stromatoliitideks ● Esimesed elusolendid olid ainuraksed prokarüoodid,mis lahknesid kaheks: arhedeks ja bakteriteks. ● Arhed? ● Osadel organismidel arenes välja võime saada energiat anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides. ● Kemosüntees? Esimesed elusolendid maal ● 3 miljardit aastat tagasi tekkis fotosüntees ● Fotosünteesi eelduseks oli bakterirakus asetseva rohelise pigmendi olemasolu,mis võimaldas siduda päikese valgusenergiat ● Tänu vee ja valguse rohkusele said fotosünteesiks võimelised organismid eelise ning kiire paljunemise ● Kaks miljardit aastat tagasi hakkas rohkem vaba hapniku atmosfääri jõudma Esimesed elusolendid maal
) ise. Selleks kasutab ta lähteainena kas eelnevalt enda poolt sünteesitud molekule või hangib osa orgaanilisi aineid väliskeskkonnast. Vajalik energia saadakse väliskeskkonnast või toidus sisalduvate orgaaniliste ainete oksüdatsioonist. Vastavalt sellele jaotatakse organismid auto- (organismid, kes sünteesivad elutegevuseks orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest orgaanilistest ainetest (fotosüntees, kemosüntees; rohelised taimed, bakterid, protistid)) ja heterotroofideks (organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil; loomad, seened). Metabolismiks nimetatakse organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga, jagatakse assimilatsiooniks (organismi kõik sünteesiprotsessid; saadakse sahhariide, lipiide, valke jt.; vajatakse energiat; fotosüntees,
põletamisele ja turba kaevandamisele. Suures koguses CO2 vabaneb ka vulkaanipursetel. U. 99% süsinikust ei osale süsinikuringes vaid paikneb maakoore kivimites. süsinik ja protsessid · Süsinik on: · kõikide orgaaniliste ühendite koostisosa · organismidele ehitusmaterjaliks ja energeetiliste protsesside vahendaja · Peamised elusorganismidega seotud süsinikuringe protsessid on: · Süsiniku sidumine (foto- või kemosüntees) · Aeroobne hingamine · Anaeroobne hingamine CO2 · Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga. · Süsihappegaas tekib süsiniku ja tema mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel. · Taimed, vetikad ja tsüanobakterid seovad süsihappegaasi, vett ja
3. Fükobiliinid Vetikate eriomased pigmendid. Esinevad reeglina koos klorofülliga. Sinivetikatel: fükotsüaniin Pruunvetikatel: fükoksantiin Punavetikatel: fükoerütriin Fofosünteesi efektiivsus Suhe produtsentidele kättesaadava ja fotosünteesi tulemusena seotud valgusenergia vahel. · Maailmamere oligotroofsetes vetes 0,02% · Eutroofsetes mageveekogudes 0,3% 3 Kemosüntees Primaarproduktsioon võib tekkida ka kemosünteesi teel: anorg ühenditest aeroobsel oksüdeerimisel saadakse keemiline energia ja selle abil sünteesitakse lihtsatest min ainetest org aine. Oksüdeeritavad ained on enamasti org ainete lagunemise vaheproduktid. Joonis 3. Kemosüntees 1. Sulfaatijad bakterid 2. Rauabakterid 3. Nitrifitseerijad bakterid Vt. Vee mikrobioloogia loenguid Kemosünteesil on kaasaegses biosfääris piiratud tähtsus
c)omastamine: läbi keha pinna (ainuraksed, väiksed loomad, taimed), õhulõhede kaudu (taimed veevarustuse kontrolliks ja Co2 paremaks kättesaamiseks), õhutorukesed igasse keha ossa (trahheed: putukad (ei ole väga effektiivne)), gaasivahetus väliskeskkonnaga + ringesüsteem (kopsud/lõpused +vereringe nt selgroogsed). 13. Autotroofne energiavarustus Kõik eluks vajalik orgaaniline aine suudetakse toota väliskeskkonnast pärit energiast ja orgaanilisest ainest(co2). 1)Kemosüntees: energia mitmesugustest anorgaanilistest ühenditest (suur osa ainetest on mittebioloogilist päritolu, kõige vanem tänapäevani säilinud energia varustamise vorm). 2)Fotosüntees: autotroofne energiavarustamise vorm vesi lagundatakse valgusenergia toimel ja saadakse Co2-st orgaaniline aine ja jäägiks on hapnik (orgaanilise aine süsinikskeleti ülesehitamiseks, ATP sünteesiks). Fotosüntees toimub kloroplastides ja fotosünteesi pigmendid on Klorofüllid, karotinoidid ja fükobiliinid
vereringe): selgroogsed 7 Üldbioloogia. 1.-2. Autotroofne energiaga varustamine Kõik eluks vajalik orgaaniline aine suudetakse toota väliskeskkonnast pärit energiast ja anorgaanilisest ainest (CO2). NB! Ka heterotroofid seovad sünteesiprotsessides CO2. NB! Ka autotroofid omastavad keskkonnast orgaanilisi aineid võimaluse korral 1 Tüübid: fotosüntees ja kemosüntees a. Kemosüntees: energia mitmesugustest anorgaanilistest ühenditest (Fe 2+, H2, Mn, Sb jt b. Fotosüntees CO2+2H2O+valgus (CH2O)+H2O+O2 c. Milleks? (1) Orgaanilise aine süsinikskeleti ülesehitamiseks (2) ATP sünteesiks d. Kus? (1) Kloroplastides (NB! Sinivetikad) e. Fotosünteesi pigmendid (1) Klorofüllid (2) Karotinoidid (3) Fükobiliinid f. Fotosünteesi staadiumind (1) Valgusstaadium: Fotofüüsikaline Fotokeemiline
eristumist spetsialiseerumist see omakorda tõsta orgamismi elamise kasutegurit (loomad, taimed, veidi ka seened ja sinivetikad). Elu toimimise, püsimise ja muutmise seadused Elu energeetika 1. Vajalik korra loomiseks: vigade parandamine, korra laiendamine (=julgeolekuvaru) 2. Kaks allikat: a. keemiline energia: i. heterotroofia (orgaaniline): aeroobne ja anaaeroobne ii. kemosüntees (anorgaaniline) b. kiirgusenergia: fotosüntees. Sel erinevad molekulid, mida kiirgusenergiaga lagundatakse: H2O, H2S, orgaanika 3. Lihtsam on lammutamine: sh. ürgsemad on kõige sarnasemate molekulide lammutamised 4. ,,Loovam tegevus" autotroofia nõuab suuremat pühendumist just sellele, nendel jääb kraaklemine teiste energiaallikate pärast nõrgaks.
6. Biogeograafia- Liikide levik maal on seotud nende omavahelise sugulusega. Kuidas sai elu Maal alguse ja kuidas kujunesid tänapäevased organismid? Esimesed algelised organismid elasid sügaval vees kuna osoonikiht puudus ja UV- kiirgus oli tugev. Stromatoliidid Esimesed elusorganismid olid ainuraksed prokarüoodid. Jagunesid kaheks arhed ja bakterid. Nad toitusidorgaanilistest ühenditest. Osadel neist avanes võime anaeroobesetest ainetest valguse abil teha aeroobsed ained ehk kemosüntees. Tekkis fotosüntees. Esimesed fotosünteesi kasutajad olid tsüanobakterid. Hapnikku hakkas kogunema. Moodustus osoonikiht. Tekkis eukarüootne rakk. Tekkisid hulkraksed organismid. Esimesed neist käsnad. Kehaväline viljasumine. Hiljem kehasisene viljastumine. Kambrium-välise skeletiga loomad (teod). Keelikloomad. Arenes skelett. Hiljem selgroog. Ordoviitsium- arenesid selroogsed. Süstakalade eellased ja lõuatud kalad. Silur- Taimed kolivad maismaale
b) Dissimilatsioon - lagundamine Taimede osad: Ehitus: rakukest, plastiidid, vakuoolid Ainevahetus: autotroofsed Varuaine: tärklis Keha pindala: suur välispind Kasv: piiramatu Närvisüsteem: puudub Hormonaalsed organid: puudub Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. Kemosüntees tõhustavad keemilisi ühendeid, millest toitutakse Taim fotosünteesivad, hulkraksed, päristuumsed organismid. Prosenhüümne rakk pikk toruja kujuga rakk Parenhüümsed rakud ristkülgsed, nurgelised rakud Kude ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad üheks rühmaks. Taimedel: kattekude Algkoed: Asendi alusel: a) Tipmised e. apikaalsed koed b) Külgmised e. lateraalsed koed c) Vahelmised e. interkalaarsed koed
Cahel võib olla sirge, hatunev või rõngakujuline ja ka selle pikkus võib varieeruda Cühendite kaudu reguleeritakse eluprotsesside kulgu organismides Cd saavad organismid keskkonnast AUTOTROOFID (nt taimed)-- sünteesivad ise eluteg.ks vaj. org. üh. väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest. (VALMISTAVAD TOITU ISE). saavad en ka anorgaaniliste ühendite oksüdeerumisest. valgusen--taimed, vetikad, tsüanobak. fotosüntees keem.en-- bakterid kemosüntees VALGUSEN.t saavad kasutada TAIMED, VETIKAD, MÕNED BAKTERID fotosünteesis nt vee lagundamiseks vesinikuks ja hapnikuks=saadud vesiniku abil redutseeritakse CO2, mille tulemusena CO2st saadakse org. üh.did muundatakse fotosünteesi käigus keemiliseks energiaks HETEROTROOFID (nt kõik loomad)-- organismid, kes kasutavad Callikana teiste organismide toodetud orgaanilisi Cühendeid. ei oska ise anorg. üh.st org. üh.eid valmistada. en
JAGUNEMISVÕIME on piiratud on piiramatu on piiramatu AINEVAHETUSTÜÜP heterotroof* autotroof** heterotroof *heterotroof organism, kes saab eluks vajaliku energia toidus sisalduvate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil **autotroof sünteesib eluks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest (fotosüntees, kemosüntees) SEENED Kõik seened on heterotroofsed organismid (saavad eluks vajaliku energia toidust saadavate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil). saprotroofid seened, mis toituvad surnud orgaanilisest ainest biotroofid seened, mis toituvad elusast orgaanilisest ainest 1) parasiidid 2) sümbioidid Seente ehitus Enamik seeni koosneb pikkadest silinderjatest seeneniitidest ehk hüüfidest. See mida
vaja. Osa süsinikust võib aktiivsest ringest kõrvalduda. Nii moodustub näiteks turvas ja on tekkinud fossiilsed kütused ja lubjakivi. Talletunud süsinik pääseb kaasajal uuesti ringlusesse tänu inimtegevusele, tänu fossiilsete kütuste põletamisele ja turba kaevandamisele. Suures koguses CO2 vabaneb ka vulkaanipursetel. U. 99% süsinikust ei osale süsinikuringes vaid paikneb maakoore kivimites. Süsiniku sidumine (foto- või kemosüntees) Aeroobne hingamine Anaeroobne hingamine o Lämmastiku ringe Lämmastiku fikseerimine Ehkki lämmastikku on palju ja see on kättesaadav kõikjal kus on õhku, on produktsioon sageli limiteeritud just lämmastiku poolt (ka põllumajanduses on lämmastikväetised tähtsaimad). Põhjuseks on lämmastiku äärmine keemiline inertsus (ta ei taha moodustada ühendeid), gaasina teda elusorganismid kasutada ei saa. Lämmastiku
27. Prokarüootne rakk, mõiste, üldine iseloomustus, nimeta organismirühmad, kellel tänapäeval esineb prokarüootne rakk. Prokarüootse raku osa rakkude evolutsioonis. 28. Prokarüootse raku pärilik materjal, selle paiknemine. Prokarüootse raku rakukatted, nende tähtsus. Tsütoplasma ja organoidid. Replikatsiooni, transkriptsiooni, translatsiooni ja geeniregulatsiooni omapära. 29. Fotosüntees, kemosüntees, aeroobsus, anaeroobsus, autotroofid, heterotroofid - nimetatud mõistete seostamine organismidega. 30. Taimerakk. Rakukest, selle ülesanded, koostis, tekkimine. Plastiidid, nende tüübid, ülesanded, kloroplastid, teiste organellide omapära võrreldes loomarakuga. 31. Organismide viie riigi süsteem. Olulisemad võrdluspunktid prokarüootide ja eukarüootide vahel. 32. Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Protistide iseloomustus ja näiteid. 33
lagunemine toimub ühe ja sama organismi vahendusel. Anaeroobne - hüpolimnionis, settes; haarab mitmeid mikroobirühmi, kasutavad eri é aktseptoreid, konkureerivad é doonorite pärast; käärimine atsetaat, piimhape, võihape; edasisel lagundamisel é lõppaktseptoriteks NO3-, Mn4+, Fe3+, SO42- , CO2 (järjestus!) ; osa energiat akumul. redutseeritud ühenditesse - NH3, Fe2+, H2S, CH4 - aeroobses tsoonis, oksüd. energia saamiseks (kemosüntees) Mis protsessid kuuluvad lämmastikuringesse, neist osavõtjad - N2 fikseerimine, ammoni- fitseerimine, nitrifitseerimine, denitrifitseerimine. N veekogudes: lahustunud N2, ammoonium- (NH4+), nitrit- (NO2-) ja nitraatioon (NO3-); aminohapete, valkude, huumusainete koosseisus Fosfori settest vabanemise tingimused Aeroobsetes tingimustes valdab P ladestumine settesse. Bentilised vetikad omastavad setete fosforit efektiivselt. Litoraalis, kui veetemperatuur tõuseb üle
hapnikku, välja vesi ja tekib 36ATP. Organismi hingamisel omastatakse O2 ja väljutatakse CO2. Võib toimuda läbi keha pinna (ainuraksed, taimed, väikesed loomad), õhulõhede kaudu (taimed), õhutorukestega ehk trahheedega igasse keha ossa (putukad), ringesüsteemiga kopsud/lõpused + vereringe (selgroogsed). Autotroofne energiavarustus ehk fotosüntees (assimilatsioon, vajab täiendavat energiat). 1. Kemosüntees energia oksüdeerumise teel anorgaanilistest ühenditest nt Fe2+, H2 2. Fotosüntees CO2+2H2O+valgus (CH2O)+H2O+O2 Orgaanilise aine süsinikskeleti ülesehitamiseks ATP sünteesiks Toimub kloroplastides (NB! Sinivetikad) Fotosünteesi pigmendid: (1) klorofüllid (2) Karotinoidid (3) Fükobiliinid Fotosünteesi staadiumid: (1) Valgusstaadium:(eraldub O2) · Fotofüüsikaline · Fotokeemiline
vajab valmis orgaanilist ainet · Metabolism - kõik organismis (rakus) toimuvad sünteesi- ja lagunemisreaktsioonid kokku · Assimilatsioon - kõik organismis (rakus) toimuvad sünteesireaktsioonid · Dissimilatsioon - kõik organismis (rakus) toimuvad lagunemisreaktsioonid · Fotosüntees - orgaanilise aine valmistamine anorgaanilistest ainetest kasutades valgusenergiat · Kemosüntees - orgaanilise aine valmistamine anorgaanilistest ainetest kasutades keemilist energiat · Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. · Heterotroofid on loomad · seened · bakterid METABOLISM organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga.
loomad): zooplankton; krüoplankton-jäälohkudes ja teisesed konsumendid (röövloomad): lumekõrbetes. nekton jne. · Liigierisus: seda kõrgem, mida Bentaali kooslused: primaarprodutsendid vähem on isendeid samast liigist (suurem ainult madalas vees, sest sügaval puudub soojades vetes). valgus. Siiski kemosüntees- bioloogilis- Süsteem seda stabiilsem, mida vähem keemiline protsess, mille käigus ühest või sõltub üks liik teise hulga muutumisest ja mitmest süsinikumolekulist (milleks on kui ei teki suuri muutusi, mille tagajärejel tavaliselt CO2 ja metaan) ja üks liik domineerima võib hakata. mineraaltoiteainetest sünteesitakse Kommensialism- üks osapooltest saab orgaanilisi ühendeid. Toitumine peam
Kaltsiid ja aragoniit ei esine kunagi samaaegselt sama vetika liigi sees. Mõnedel vetikatel ei ladestu kaltsiid üldse raku sisse ega vahele, vaid hoopis rakkude peale. 18.02.14 Vetikate Kasvamine Organismi lõplik kasv on tasakaal energia sissevõtu ja energia vahel, mis kulub selleks, et protsessid aset leiaksid ja toimuks reproduktsioon. Materjali ja energia juurdekasv: fotosüntees või kemosüntees Materjali investeerimine: skeleti moodustumine ja reproduktsioon Energia ja materjali kaod: liikumine, ujuvus, eritised, veekogus osmoregulatsioon, toitumine (kui toiming), hingamine ehk respiratsioon. Kasv on materjali ja energia kasv materjali ja energia kaudu. Materiaalset kasvu saab mõõta massi kaudu. Näiteks märgkaal, kuivkaal; samas saab mõõta ka energia kaudu dzaulides näiteks.
Nekton: kalad Bentos: meritähed, merikarbid 91. Meri kui elupaikade kogum on sisevetest võrratult suurem, vanem ja püsivam. Enamus loomade hõimkondi ja veeloomade liike ongi merelised. Mered segunevad hoovuste mõjul enamasti põhjani, seepärast on nad ka põhjani asustatud. Sügavamal on loomi hõredamalt, sest toitu toodavad fotosünteesivad vetikad vaid ülemistes, valgustatud kihtides (välja arvatud kuumaveeallikate ümbrus, kus toimub põhjas kohalik kemosüntees). Mere pelagiaali planktonis on, järvedega võrreldes, lisaks mageveeski tuntud aerjalgsetele, mitmesuguseid mantelloomi, hulkharjasusse, limuseid jne.; muidugi peaaegu kõigi loomarühmade vastseid. Osa meres planktilisteks loetavaid loomi on üsna suured. Nektonit esindavad, peale kalade, vaalalised, loivalised ja kalmaarid, pleustonit putkelised. Mere põhjaloomad (bentos) on väga mitmekesised, sääljuures mõned neist magevee omadega võrreldes hästi suured (kõrgemad
taimed Ühe taime lehestiku piires: ◦ Valguslehed: kserofüütide moodi ◦ Varjulehed: hügrofüütide moodi Liaanid: kiire kasvuga ronitaimed, mis kasutavad toena puude tüvesid ja tungivad valguse poole Epifüüdid: rohttaimed, mis elavad teiste taimede peal, kuid toituvad iseseisvalt Autotroofsed ja heterotroofsed taimed Autotroof: taim, mis sünteesib kõik endale vajalikud orgaanilised ained anorgaanilistest ainetest ◦ Rohelised taimed: fotosüntees ◦ Klorofüllita taimed: kemosüntees Heterotroof: taim, mis ei ole võimeline mineraalsetest orgaanilisi sünteesima ◦ Parasiidid: elusatest organismidest ◦ Saprofüüdid: surnud organismide jäänustest Autotroofuse taandareng: võrm, soomukas, putuktoidulised taimed Isendi suhestumine keskkonnaga Mis mõjutab liigi eksisteerimist konkreetses kohas? Keskkonnatingimused Ressursside olemasolu Konkurentide olemasolu Vaenlaste olemasolu Kasvustrateegia/kasvutsüklid Ekstreemsete olude kestus Ressursid vs keskkonnatingimused
Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised faktorid – elus faktorid Nt: Toit 1. Tingimusfaktorid - Tingimusfaktorid teevad meile võimalikuks ressursside akumuleerimise Nt: temperatuur, pH, soolsus, infovoog 2. Ressursid • PAR • CO2 • H2O • O2 • Mullamineraalid • Elusorganismid Kemosüntees – Orgaanilisi ühendeid saadakse keemilisest energiast (mitte footoni energiast) Autotroofid – primaarne produktsioon (taimed. Orgaaniliste ühendite süntees anorgaanilistest ühenditest) Heterotroofid – sekundaarne produktsioon (loomad ja seened. Toituvad ühenditest, mille on produtseerinud autotroofid) Maakoore nihete tulemusena tekivad süvaookeanites kohad, kus magma puutub kokku veega ja sinna tekivad mustad suitsetajad. Seal on täiesti erakordne ökospsteem. Seal elavad
kliima mõjutaja jne. Aurumine toimub enamasti veepinnalt. Atmosfääri ülemistes kihtides veeaur kondenseerub ja sajab alla. Sademete langedes vabaneb vee potensiaalne energia, mille ta sai päikeselt. 87. Süsinik, süsinikuringe ja inimese osa selles? Süsinik on kõikide organismide koostisosa; organismidele ehitusmaterjaliks ja energeetiliste protsesside vahendajaks. Peamised süsinikuringe protsessid on: süsiniku sidumine (foto- või kemosüntees), aeroobne hingamine, anaeroobne hingamine. Inimene kasutab bakteriaalselt toodetud metaani energiatootmisel. 88. Lämmastikuringe? Lämmastiku fikseerimine: õhulämmastiku redutseerimine ammooniumiooniks. Ammonifikatsioon: lämmastikuainevahetuse jääkidest ammooniumi valmistamine. Nitrifikatsioon: ammooniumi oksüdeerimine. Denitrifikatsioon: nitraat redutseeritakse lämmastikdioksiidiks ning seejärel
Sümbioos peremeesorganismi ja ühe bakteriliigi vahe need on lihtsamad ja seetõttu ka paremini uuritud. Sõltumata sellest, kas tegemist on horisontaalse või vertikaalse sümbiondi ülekandega, on sümbioos, kui ta on juba tekkinud, enamasti jääv (kestab kuni eukarüootse organismi surmani). Tavalised on interaktsioonid, kus bakter elab peremehe soolestikus ja viib läbi toidu lagundamist. Lisaks esineb aga teisigi huvitavaid mutualistlikke süsteeme: Kemosüntees. Kemoautolitotroofne bakter & Riftia pachyptila (rõnguss; hulkharjasuss) Ilma soole ja suuta hulkharjasuss Riftia pachyptila kirjeldati 1970 aastal Galapaagose riftil (rift maakoore laamade piir; murranguvöönd) hürdotermaalsete lõõride läheduses (2,6 km sügavusel). Taolisi ilma soole ja suuta usse oli kirjeldatud juba varemgi, kuid ei seni ei olnud teada kuidas nad võiksid toitu omastada. R. pachyptila lähemal
annaabi.ee 
