vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele.oluliseks muutus kohalik kaubandus linna ja maa vahel kui ka eri piirkondade kaugkaubandus. PÜHA ROOMA KEISRIRIIK:kuningavõim hakkas tugevnema kõige varem ida-frangi ehk saksa kuningriigis. Saksa kuningas Otto I lõi 955.aaastal puruks Euroopat rüüstanud ungarlaste väe.Sellega lõpetas ta ungarlaste röövretked ja allutas Saksa feodaalid oma võimule. Aastal 962 sekkus ta paavsti ja itaalia feodaalide omavahelistesse tülidesse ning lasi paavstil end oomas keisriks kroonida,taastades Karl Suure järglaste ajal hääbunud keisrivõimu. Otto I rajatud riiki nimetatakse Pühaks rooma riigiks ehk Saksa-Rooma keisririigiks.
Küsimus sõja põhjustest on olnud pärast aluseks debattidele isegi Teise maailmasõja järgses Euroopas kuna Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Tähtsat rolli Esimese maailmasõja põhjustamises mängisid alliansside süsteem ja kaks vaenulikku suurriikide blokki. Liitlaslepingud tekitasid konkurentsi, mis erinevate vastuolude ja pingete kasvamise tõttu viisid need kaks blokki sõtta. Samuti oli probleemiks see, et ainult teatud kahe riigi omavahelistesse probleemidesse segusid sisse ka sellised riigid, kes nende kahe vaenuliku riigiga liidus olid, aga kes otseselt asjasse segatud ei olnud. Seega sattusid konflikti sellised maad, kellel muidu ei oleks olnud mitte mingit põhjust omavaheliseks sõjaks. Nii näiteks ei olnud Venemaa ja Saksamaa huvid tegelikult vastuolus, ega polnud Austria ja Prantsusmaa suhetel erilisi pingeid. Liitlaslepingute tõttu mässiti näiteks Austria-Ungari ja Venemaa vahelistesse Balkani probleemidesse ka nendes
maitstud seltskonna vilju, on võimatu end sealt välja rebida. Väiksemgi edu kõrgemas seltskonnas kasvatab auahnust ja paneb ihaldama suuremat menu. Inimesed unustavad oma tõekspidamised ja põhimõtted ning loovad endale uued, kust on kadunud kõik endised väärtused. Balzac kirjutab: "Tema [Rastignaci] lapsepõlve illusioonid, tema provintslikud ideed olid kadunud." Selleks, et üleüldse mõista Pariisi ühiskonda, tuleb hoolikalt süveneda ühiskonnakihtide omavahelistesse suhetesse. "Järk-järgult üha enam asjasse pühendunud, laiendab inimene oma elu horisonti ning jõuab viimaks nende üksteisel lasuvate inimkihtide mõistmiseni, mis moodustavad ühiskonna." Kuid tegelikult puudub vahe inimeste iseloomudes alamkihis kui ka ülemkihis. Vaid vähesed suudavad vaadata materiaalsetest soovidest kaugemale ning mõista ja näha seda, mis tõsiselt tähtis on. Ja sageli ei mõisteta neid inimesi, kuna nad kipuvad olema vaiksed. Ühiskond nõuab meilt maske.
23. Oktoobril aga peatati sõjategevus ÜRO poolt. See aga viis omakorda araabia maade ja lääne riikide terava vastasseisuni , kuna rikkad riigid tarbisid üha rohkem naftat , olid nad araabia maadest sõltuvad. Araabia naftamaad kehtestasid Iisraeli toetavate riikide vastu naftaembargo ja tõstsid seejärel nafta hinda 4 korda ja tulemuseks oli lääne maailmas energiakriis. See tõestas seda , et rikkad riigid ei saa sekkuda araabia maade omavahelistesse tülidesse , kuna satuvad nii ise konflikti keskele ja naftaga on läänemaailma kerge mõjutada. Vastuolud tekkisid ka Egiptuse uue presidendi Anvar Sadati vastu , kuna ta soovis alustada demokraatlike reforme ja ka Iraani valitseja Pahlavi vastu kes alustas ulatuslikku läänesumist. Nagu näha siis osad riigid võtsid julguse ja üritasid muuta riike läänelikumaks ja vabamaks , kuid sealses ühiskonnas pälvis see
Väge ei liigitatud ei heaks ega halvaks, tulemus sõltus väe kasutamise eesmärgist. Igatahes arvati, et surm indiviidi eksistentsi ei lõpetanud. Surnule pandi hauda kaasa kõik hädavajalikumad tarberiistad ja ka toitu. Erilisel hingedeajal (sügisel) aga oodati lahkunud omaste hingi koju, neile köeti sauna ja kaeti laud. Maagiline mõtlemine eeldab usku nähtuste, esemete, sõnade, toimingute jm omavahelistesse varjatud seostesse. Nii näiteks soovitati sünnitava naise läheduses kõik sõlmed, pandlad ja aasad lahti võtta, et sünnitus kergemini läheks. Eestlaste kalendris tunti 7-päevast nädalat, kuid nemad loendasid neid kuid, mis on taevas näha. Aasta oli kui ring ilma alguse ja lõputa, sellel olid vaid käänukohad - talvine ja suvine pööripäev (nimetused vastavalt jõulud ja jaanipäev). Loodususundis peeti põhiliseks teesiks ikkagi seda, et loodus on hingestatud
6 saj teiselpoolel langesid Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul pärsia võimu alla , 490 a ekr korraldas Pärsia kuningas sõjakäigu Kreekasse,kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa . Mõneaja pärast tungis Kreekasse kuningas Xerxese hiigelvägi.Sõja lõpustõrjuti pärslased Kreekast ja egeuse mere piirkonnast välja. 3.´Makedoonia tõus Kunigas Philippos II tugevdas oma ümberkorraldustega Makedoonia riiki ja armeed ning hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhtesse 4.Iseloomusta Kreeka tsivilisatsiooni Tsivilisatsioon kujunes Kreeta saarel III ja II aastatuhande vahetusel eKr ja levis sealt edasi hiljem ka Mandri-Kreekasse kus selle kuulsamaks keskuseks sai Mükeen.Kreeka tsivilisatsiooni nim minoiliseks,tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad ja eelkõige nendes linnades esilekerkivad lossid 5 mis on klükloopsed müürid Kreekas kerkisid esile kindlustatud lossid ,nendeseast kuulsaim oli mükeene,on tuntud massiivsetest kiviplokkidest nn
millega sai sõda läbi. 17. Mida tead eestlastest Esimeses maailmasõjas? Eestlased tegid kaasa Vene koosseisus. Nad osalesid kogu Idarinde ulatuses ja said palju kannatada. MÕISTED: hiilgav isolatsioon – Inglismaa välispoliitika, mille põhiliseks huviks oli see, et Inglismaa ei sekkunud teiste maade poliitikasse ja nende omavahelistesse konfliktidesse. Antant Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa liit , moodustatud vastuoluks Kolmikliidule. Keskriigid Saksamaa, AustriaUngari, Türgi ja Bulgaaria liit, moodustatud vastuoluks Antandile. (Kolmikliiduga sõjas osalenud riigid) Kolmikliit – Saksamaa, AustriaUngari ja Itaalia liit, et teha koostööd Venemaa kallaletungi korral. mobilisatsioon – sõjaväekohuslaste tegevväkke kutsumine
Sparta ülemvõim 404- 371 a ekr. Sparta sõlmis liidu Pärsiaga ja domineeris kogu Kreekas. Teistes Kreeka linnade tekitas see vastuseisu, mis võimalda Ateenal oma jõu taastada. 371 a ekr purustasid Teeba linnriigi väed Sparta armee. Sparta ülemvõim lõppes. Makedoonia tõus 359-338 a ekr. Makedoonia ülikud võtsid järk-järgult omaks kreeka keele ja kombed. Kuninga Philippos II tugevdas oma ümberkorraldustega Makedoonia riiki ja armeed ning hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse. Ta püüdis end näidata Kreeklaste sõbra ja kaitsjana , et leida liitlasi. 338 a ekr sai Kreeka liiduvägi Chaironeira lahingus hävitavalt lüüa. Kreeka langes Makedioonia ülemvõimu alla. Hellenismi periood 338-30 a ekr. Aastatel 334-326vallutas Makedoonia kuningas Aleksander suur makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis oma väega Indiani. Kogu Ees-aasia ,Egiptus ja Iraan langesid makedoonlaste ja kreeklaste ülemvõimu all
sisekorraldus, oli juba enne Lõuna-Kreeka võimsaim riik. Ateena oli demokraatlik riik, Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena mereliit koondas Egeuse mere juures paiknevaid linnriike. Ateena laevastik oli võimsaim kogu Kreekas. Ateena ja Sparta vahel oli suhted pingelised ning nende vahel tekkis Peloponnesose, mis sai Ateenale hukatuslikuks. Järgnes Sparta ülemvõim, keda toetas Pärsia, sekkusid nii Kreeka riikide omavahelistesse ja nii allutasid Väike-Aasia lääneranniku linnas endale. Teised Kreeka riigid hakkasid tasapisi taastuma, Ateena jälle tugevamate riikide hulgas, Liidrikohal Teeba · Pidevates omavahelistes sõdades: Ei saavutanud ükski Kreeka linnriik kindlat ülekaalu, kõik olid koguaeg teineteise vastu, Makedoonlased olid Kreeklaste lähedane sugulusrahvas. 4. saj. sai Makedoonia ohtlikuks konkurendiks. Otsest konflikti välditi,
laevastiku ja suutsid tänu ateenlaste mitmele eksisammule nende laevad enda valdusesse saada. Ateena piiarti sisse nii maalt kui ka merelt ja pidi ta alla andma. Linna ja selle sadamate kaitsemüürid lõhuti, Mereliit saadeti laiali ja Ateenast endast sai mõneks ajaks Sparta sõltlane. Järgnes Sparta ülevõimu ajajärk. Spartalasi toetas tavaliselt Pärsia, kes sai seeläbi üha enam sekkuda Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse. Kokkuleppel spartalastega allutasid pärslased Väike-Aasia lääneranniku kreeka linnad taas oma ülemvõimule ja sedapuhku vähimagi võitluseta. Samal ajal tugevnes Kreekas teiste riikide vastupanu Sparta domineerimisele. Ateenalgi õnnestus selle vastuseisu toel oma kaitsemüürid ja laevastik taastada ning tõusta uuesti Kreeka tugevamate riikide hulka. Liidrikohale astus aga Teeba riik, mis võitis Spartat aastal 371 eKr toimunud otsustavas lahingus, tegid teebalased tema
Ülekuulamisel pöördus õnn aga Eriku vastu ning kuna tal oli eelnevalt koolis ka vägivallaga probleeme olnud visati ta koolist välja. Vaevu oli Erik koju jõudnud kui ema teatas talle et ta läheb uude internaatkooli Stjärnsbergi ning rong lahkub kahe tunni pärast. Uue kooliga lootis Erik teha ka uue alguse. Ta lootis et saab elada siis ilma vägivallata, kuid selles suhtes ta eksis. Eriku uues koolis kehtis seltsimehelik kasvatus mis tähendas seda et direktor ja õpetajad poiste omavahelistesse probleemidesse ei sekkunud. Peagi märgiti Erik '''uueks ja ninakaks'' ning juba varsti kutsuti ta ruutu* kus tal aga õnnestus ennast tõestada. Paratamatult ei olnud aga parim viis end tõestada kahe temast vanema poisi läbi peksmisega, kellest ühel ta ka ninaluu katki lõi, ning tema kiusamist jätkati. Rahu ei andnud talle ka kooli Nõukogu, millel oli vägagi suur tähtsus koolis, ning nad määrasid talle aina karistustöid igasuguste pisemategi asjade eest.
Peloponnesose sõda (431-404 eKr) See osutus Ateenale hukatuslikuks. Spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga, hankisid sealt raha ja ehitasid endale laevastiku. Ateena laevad said enda kätte ja piirasid linna sisse nii maalt kui merelt. Ateena andis alla. Linna ja selle sadamate kaitsemüürid lõhuti, Mereliit saadeti laiali ja Ateenast sai mõneks ajaks Sparta sõltlane. Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk. Neid toetas Pärsia, kes sai selleläbi üha enam sekkuda Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse. Kokkuleppel Spartalastega allutasid nad jälle Väike-Aasia lääneranniku linnad ilma vähimagi võitluseta. Kreeka teiste riikide vastupanu Sparta domineerimisele kasvas. Selle najal taastas ka Ateena oma müürid ning sadama ja tõusis tagasi võimsamate riikide hulka. Liidrikohale tõusis aga Teeba riik. Võitnud Spartalasi 371 a eKr toimunud otsustavas lahingus tegid nad sellele ülemvõimule lõpu. Makedooni tõus ja klassikalise ajajärgu lõpp
vallutamine. Kolmas vabariik Prantsusmaa võttis pärast keisririiki vastu oma kolmanda põhiseaduse, millega kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. Rantjee inimene, kes elab oma varanduselt saadavatest protsentidest Tööerakond erakond Inglismaal, mis moodustati oskustööliste ametiühingutest nende õiguste kaitseks. Hiilgav isolatsioon Inglismaa välispoliitika, mille põhiliseks huviks oli see, et Inglismaa ei sekkunud teiste maade poliitikasse ja nende omavahelistesse konfliktidesse. Briti impeerium 19. sajandi teisel poolel hakati nii nimetama Inglismaad ja tema kolooniaid Dominioon Briti impeeriumi koloonia(ala), millel on oma valitsus, parlament ja seadusandlus Konföderatsioon lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit Unioon(põhjaosariigid) Ku Klux Klan rassistlik organisatsoon, mille eesmärgiks oli valgete eelisseisundi kindlustamine ühiskonnas
Hulk aega püsis jõudude tasakaal, kui lõppes spartalaste täieliku võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. 4.Sparta ülemvõim 404-371 a eKr Sparta sõlmis liidu Pärsiaga ja võimutses kogu Kreekas. Teistes linnades see tekitas vastuolu, mis aitas Ateenal oma jõu taastada. Purustati Sparta armee ja tema ülemvõim lõppes. 5.Makedoonia tõus 359-338 a eKr Makedoonia ülikud võtsid omaks kreeka keele ja kombed, ning hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse. Osad kreeklased oli Phipippose poolel nng Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. Polis Tüüpiline riigivorm, mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga. Polis oli enamasti üsna väike kogukond. Ühiskonna struktuur Kõik linnriigi kodanikud osalesid riigi valitsemisel ja moodustasid ka sõjaväe, neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi. Oli ka nõukogu,
Vahemere idaranikult merd mööda Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Kesk- ning Lääne-Euroopasse. Püha Rooma keisririik Kuningavõim hakkas tugevnema kõige varem Ida-Frangi ehk Saksa kuningriigis. Saksa kuningas Otte I lõi 955. aastal puruks Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. Sellega lõpetas ta ungarlaste rõõvretked ja allutas Saksa feodaalid kindlalt oma võimule. Aastal 962 sekkus ta paavsti ja Itaalia feodaalide omavahelistesse tülidesse ning lasi paavstil end Roomas keisriks kroonida, taastades Karl Suure järglaste ajal hääbunud keisrivõimu. Otto I loodud riiki nimetatakse Pühaks Rooma riigiks ehk Saksa-Rooma keisririigiks. Keisririiki kuulusid ainult Saksamaa ja Põhja- ning Kesk-Itaalia. Valitseja kandis ühteaegu Saksa kuninga kui ka Püha Rooma keisri tiitlit. Kuigi riigi ühtsuse säilitamine tekitas keisrile
Hulk aega püsis jõudude tasakaal, kui lõppes spartalaste täieliku võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. 4.Sparta ülemvõim 404-371 a eKr Sparta sõlmis liidu Pärsiaga ja võimutses kogu Kreekas. Teistes linnades see tekitas vastuolu, mis aitas Ateenal oma jõu taastada. Purustati Sparta armee ja tema ülemvõim lõppes. 5.Makedoonia tõus 359-338 a eKr Makedoonia ülikud võtsid omaks kreeka keele ja kombed, ning hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse. Osad kreeklased oli Philippose poolel ning Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. Polis Tüüpiline riigivorm, mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga. Polis oli enamasti üsna väike kogukond. Ühiskonna struktuur Kõik linnriigi kodanikud osalesid riigi valitsemisel ja moodustasid ka sõjaväe, neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi. Oli ka nõukogu, mis omas suuremat rolli, kui rahvakoosolek,
Peloponnesose s�da - Ateena ja Sparta vahel puhkes s�da, mis oli tasakaalus; s�da l�ppes Sparta v�iduga Sparta �lemv�im - Sparta s�lmis liidu P�rsiaga ja domineeris kogu Kreekas; teistes linnriikides tekitas see vastuolu ja omakorda andis Ateenale v�imaluse; Teeba linnriigi v�ed purustasid Sparta armee Makedoonia t�us - makedoonlased v�tsid j�rk-j�rgult omaks kreeka keele ja kombed; kuningas Philippos II hakkas sekkuma Kreeka riikides omavahelistesse suhetesse; Ateena oli k�ige rohkem sellele vastu ja moodustati Kreeka linnriikide liit Makedoonia vastu; Kreeka sai l��a ja langes Makedoonia v�imu alla ********************************************************************************** HELLENISMIPERIOOD 338-30 a. eKr Aleksander Suur vallutas makedoonlaste ja kreeklaste juhina P�rsia ja j�udis Indiani kogu Ees-Aasia, Egiptus ja Iraan olid A. Suure v�imu all just see vallutus panigi aluse hellenismiperioodile A
Sparta koos liitlastega saavutas edu lahingutes maal Ateena omas ülemvõimu merel Pöörde sõjas saavutas Sparta tänu Pärsiale, kelle abiga ehitati laevastik ja suudeti Ateena alistada. Sõja tulemus: Sparta domineeris Kreekas kuni 371 eKr. Ateena Mereliit saadeti laiali Ateena pidi lammutama ,,pikad müürid" Kreeka poliste langus: Sparta ülemvõimu lõpetas kaotus Teeba vägedele Leuktra lahingus 371 eKr. Pärsia sekkus poliste omavahelistesse tülidesse ja alistad taas Väike-Aasia Kreeka linnad. Pidevate sõdade tõttu: tekkis majanduslik kaos ( rüüstamised ) võõrdusid kodanikud tootvast tööst ( ei suutnud võistelda orjade odava tööjõuga ) kadus kodanike kollektiivne kaitse ( vaesunud kodanikud hakkasid palgasõduriteks ) Makedoonia ülemvõimu kehtestamine: 4.saj. eKr. Tugevnes Kreekast põhjas asuv Makedoonia: makedoonlased kreeklaste sugulusrahvas, kes oli omaks võtnud kreeka keele ja
oma jõu taastada. 371 eKr purustasid Teeba linnriigi väed Sparta armee. Sparta ülemvõim lopes o Makedoonia tõus 359-338 eKr: Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulasrahvas, kes elas tänapäeva Kreeka riigi põhjaosas. Makedoonia ülikud võtsid järk-järgult omaks kreeka keele ja kombed. Kuningas Philippos II tugevdas Makedoonia riiki ja hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse. Ateena seisis kõige tugevamalt Philippose vastu. 338 eKr sai Kreeka liiduvägi Chairneia lahingus lüüa- Kreeka Makedoonia võimu alla. Hellenismiperiood 338 30 aastat eKr o Makedoonia kuningas Aleksander Suur vallutas Pärsia riigi ja jõudis oma väega Indiani. Aleksander Suure vallutusretk pani aluse uuele ajastule,mida tuntakse hellenismiperioodi nime all. Peale A
1955.a. Bandungi konverents Indoneesias - 23 Aasia ja 6 Aafrika riiki kes teatasid, et nemad on maailmas kolmandaks jõuks - siit tuli käibesse väljend "kolmas maailm". Sealt peale hakkasid sageli esinema omaette grupina ka ÜRO-s. Põhiteemad: antikolonialism, vastuseis rassismile, neutraliteet külma sõja suhtes. Tahtsid rahvusvaheliste organisatsioonide päevakorda julgeolekuprobleemide kõrvale tõsta majandus- ja sotsiaalküsimused. Liikumine kestab, kuid uppunud omavahelistesse nägelustesse: - mõned liikmesriigid toetanud kogu aeg kas USA või NSVL liini ja seetõttu toiminud liikumise kui terviku suhtes Trooja hobustena - arengutase, ideoloogiad ja regionaalsed vaenud erinevad - OPEC-i ja Lõuna uusindustriaalsete maade esilekerkimine on veelgi erinevusi rõhutanud 3. Araabiamaade liikumine (vt. Laar, lk.93-94) Araabia maid ühendavad araabia keel, islami usk ja mälestus kalifaadist.1945.a. loodi Araabia Liiga, kuhu kuulus 7 iseseisvunud araabia riiki
alliansside süsteem ja kaks vaenulikku suurriikide blokki mängisid Esimese 2 maailmasõja põhjustamises tähtsat rolli. Eespool kirjeldatud liitlaslepingud tekitasid konkurentsi, mis erinevate vastuolude ja pingete kasvamise tõttu viisid need kaks blokki sõtta. Samuti oli kahel vastandleeril põhineva korralduse probleemiks see, et nõnda mässiti ka ainult teatud kahe riigi omavahelistesse probleemidesse sellisedki riigid, kes nende kahe vaenuliku riigiga liidus olid, ent ise otseselt asjasse segatud ei olnud: seega sattusid konflikti niisugused maad, kellel muidu ei oleks olnud mingit põhjust omavaheliseks sõjaks. Nii näiteks ei olnud Venemaa ja Saksamaa elulised huvid tegelikult vastuolus, samuti nagu polnud Austria ja Prantsusmaa suhetel erilisi pingeid. Ent Saksa-Austria ja Prantsuse-Vene liitlaslepingute tõttu mässiti näiteks
11.Kes ja miks moodustasid Prantsusmaa vastaseid koalitsioone? Prantsusmaa vastu moodustasid koalitsioone Inglismaa,Austria ja Venemaa.Nende oli Prantsusmaal ka kõige rohkem tegemist.Teatavasti tahtis Prantsusmaa laiendada oma alasid palju,ning endale saada ainuvõimu kõige üle.Inglismaale tegi ta aastal 1806 kontinentaalblokaadi,kus ta keelas kogu Euroopal suhelda ja läbi käia Inglismaaga.Tahtis nõrgestada teda ning siis ära vallutada.Kõik see ja sõdimised lõid järjest kilde nende omavahelistesse tegevustesse ning see põhjustaski Prantsusmaa vastaseid koalitsioone.Austria ja Venemaa samamoodi.Muud ei jäänud üle,Prantsusmaast ei saadud muud moodi lahti kui pidi kuidagi vastu hakkama.Venemaa oli ka eriti vihane,sest et Prantsusmaa ise murdis nende vahelist lepingut,rünnates neid kuid ise lüüa saades.Kuid siiski murdis seda. 12.Jutusta Prantsusmaa vägede sõjategevusest,kes mis sõdisid Napoleoni poolt ja vastu? 1799nimetati Napoleon konsuliks,1804keisriks
eKr) Sparta sõlmib liidu Pärsiaga ja domineerib kogu Kreekas. Kuid teistes Kreeka linnriikides hakkas see vastuolu tekitama ning see võimaldas Ateenal oma võimu taastada. Sparta ülemvõim lõppes, kuna Teeba (Ateena liitriik) purustab Sparta armee. Makedoonia tõus (359-338 a. eKr) Makedoonlased olid kreeklastega väga lähedased. Nad hakkasid isegi juba kreeka kombeid ja kultuuri omastama. Makedoonia kuningas Philippos teine tugevdas riiki ja armeed ja hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse. Ta püüdis end näidata kreeklaste sõbrana ja kaitsjana. Paljud võtsidki ta omaks, kuid kõige kindlamalt seisis talle vastu Ateena. Seetõttu moodustati Ateena eestvedamisel Kreeka linnriikide liit Makedoonia vastu. 338. a. eKr toimus Kreeka liiduväe ja Makedoonia vahel Chaironeia lahing. Kreeka sai lüüa ning langes Makedoonia võimu alla. Hellenismiperiood (338-30 a. eKr) Järgmine Makedoonia valitseja oli Aleksander Suur, Philippos teise poeg. Ta vallutas algul
lahendada ja seepärast kaasatakse selle lahendamiseks keegi kolmas, kelle abil või kelle kaudu lahendatakse seda pinget, mis kahe inimese omavahelistes suhetes tekib. Üsna tavaline protsess ja võimalik kogeda igal tasandil. Lahendamiseks kaasatakse kõige lähem abimees- perekonna puhul on see enamasti laps. See kaasamine võib olla ajutine. Ei ole perekonna jaoks probleem, kuid raskuseks ja tõsiseks suhete probleemiks muutub lapse pidev ja katkematu kaasamine omavahelistesse suhetesse vanemate poolt, kui vanemate vahel on mingid probleemid (enamasti abikaasadena). See on lapsele emotsionaalne koormus ja perekonna omavahelisi suhteid pingestav nähtus. Kolmnurki on igat laadi: Ajutised (või mingi kindla tegevusega seotud) liidud – ei tekita olulisi probleeme laste ja vanemate vahelistes suhetes (nt koos sportimine, emale emadepäeva kingi tegemine). Probleemiks muutub lapse pidev katkematu kaasamine vanemate omavahelistesse suhetesse, kui
peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Ajaloolaste seas valitseb konsensus selles osas, et alliansside süsteem ja kaks vaenulikku suurriikide blokki mängisid Esimese maailmasõja põhjustamises tähtsat rolli. Eespool kirjeldatud liitlaslepingud tekitasid konkurentsi, mis erinevate vastuolude ja pingete kasvamise tõttu viisid need kaks blokki sõtta. Samuti oli kahel vastandleeril põhineva korralduse probleemiks see, et nõnda mässiti ka ainult teatud kahe riigi omavahelistesse probleemidesse sellisedki riigid, kes nende kahe vaenuliku riigiga liidus olid, ent ise otseselt asjasse segatud ei olnud: seega sattusid konflikti niisugused maad, kellel muidu ei oleks olnud mingit põhjust omavaheliseks sõjaks. Nii näiteks ei olnud Venemaa ja Saksamaa elulised huvid tegelikult vastuolus, samuti nagu polnud Austria ja Prantsusmaa suhetel erilisi pingeid. Ent Saksa-Austria ja Prantsuse-Vene liitlaslepingute tõttu mässiti näiteks
– Kultuurispetsiifilisus. Individualism Hollandis ja Iraanis? – Poliitiline tundlikkus – Palju tõdesid? SOTSIAALTEADUSLIKUD PARADIGMAD • ajalooline (N.Elias! - tsivliseerumine) • positivistlik (loodusteaduslik mõõtmine) • funktsionalistlik (E.Durkheim – ühiskonna stabiilsus = struktureerumine + funktsioonide jaotus • sümbolistlik (objektide, sündmustel tähendused, mis asuvad omavahelistesse suhetesse) • etnometodoloogiline (tavainimese positsioon – kuidas näeb ja interpreteerib) • feministlik (naise positsioonilt asjad teisiti!) KONSTRUKTID Konstruktivism – teadmine on kokkulepe • Konstrukt: kokkulepitud ühisarusaam (mõnedele uskumus, mõnedele kahtlusobjekt), mida taastoodetakse sotsiaalse suhtluse käigus • Konstrukti muutumine: kool, sooline võrdõiguslikkus, Konstantin Päts, HIV/AIDS
saj. lõpus eKr). See lõppes Sparta ja tema liitlaste võiduga. Järgnes üle 30 a. kestnud Sparta ülemvõimu ajajärk Kreekas, mille lõpetas Teeba riik. Peaaegu lakkamatutes omavahelistes sõdades ei saavutanud ükski Kreeka polis kindlat ja püsivat ülekaalu. Saadi aru küll rahvusliku ühtsuse saavutamise vajadusest, kuid ükski Kreeka riik ei suutnud seda teostada. See avas aga soodsa võimaluse Kreeka põhjapiiril tugevnenud Makedooniale. Selle kuningas Philippos II sekkus kreeklaste omavahelistesse suhetesse, näidates end nende sõbra ja kaitsjana. Makedoonia peamiseks vastustajaks sai Ateena, kes koos Teebaga moodustasid ulatusliku Makedoonia-vastase liidu. Kuid 338.a. eKr sai Kreeka liiduvägi Chaironeia lahingus makedoonlastelt hävitavalt lüüa. Philippos lasi end kuulutada kõigi kreeklaste juhiks. Need sündmused tähistasid Kreeka linnriikide ja ühtlasi klassikalise ajajärgu lõppu. Hellenistlikul perioodil kuulus ülemvõim Kreekas Makedoonia valitsejatele
(initsiatsioon lapse täiskasvanuks saamine hingelisel tasandil. Tavaliselt elatakse läbi mingi konkreetne sündmus, mis lapse arengut suuresti mõjutab.) Väliselt sündmustik praktiliselt puudub. Lugu kahest talulapsest, poisist ja tüdrukust. Tüdruk hakkab tundma poisi vastu emalikku kiindumust, tahab tema eest hoolitseda. Poiss aga ei mõista seda. See viib tüdruku hingelise kriisini ta mõistab, et nende omavahelistesse suhtesse on tulnud midagi keerulist. ,,Inimesesööjad" initsiatsioon. Kamp väikesi lapsi mängivad inimsööjaid, see on nende meelest kõige jubedam asi maailmas. Mängu käigus leiavad nad ülespoodud tüdruku, kes tappis end õnnetu armastuse pärast. Lapsed tajuvad elu tegelikku õudust. Surma ja armastuse seotus. "Maailma lõpus" aluseks on võetud episood ,,Kalevipojast". Peategelane on laevapoiss, kes
riski eralduda. Tihti delegeeritakse sellises olukorras osa vanemafunktsioone vanematele lastele, s.t. kaasatakse nad vanemate allsüsteemi. Kui see ei toimu piisavalt läbimõeldult, kontrollitult ja selgete normide - reeglite järgi, võib selline teguviis osutuda kahjulikuks. Ka vanemad lapsed (mitte täisealised) jäävad lasteks, nad lihtsalt ei suuda olla vanemate ülesannete kõrgusel. Sageli sugeneb ebaadekvaatsete rollide tõttu laste omavahelistesse suhetesse vägivald, mis harjumuslikuks kujunedes toob kaasa raskeid tagajärgi. Keeruline on olukord perekonnas ka siis, kui lapsed sünnivad liiga tihti. Laste poolteisest aastast väiksemat vanusevahet loetakse laste probleemkäitumiste riskiteguriteks. Sellises olukorras langeb emale eriti suur koormus ja pinge, tal on vähe puhkamis- ja taastumisvõimalusi. Paljud emad lihtsalt põlevad seetõttu läbi ja vajaksid välist abi. Ka
Osa loodud vahendeid kasutatakse amortisatsioonikulude katmiseks, s.t kulunud põhivahendite taastamiseks ja remondiks. Amortisatsioonivahendid luuakse amortisatsioonieraldiste tegemise teel. Amortisatsioonieraldisi nimetatakse ka ettevõtete säästudeks. Amortisatsioon on teine komponent, mis läheb küll kuludesse, kuid ei lähe kellegi tuludeks ning seetõttu ei arvestata seda ka rahvatulus. Majapidamised ei sõlmi tehinguid ainult ettevõtetega, vaid astuvad ka omavahelistesse lepingulistesse suhetesse. Näiteks sõlmitakse inimestevahelisi üürilepinguid, töövõtulepinguid jne. Lisaks on paljud kodanikud töövahekorras riigiga, s.t saavad palka valitsuselt. Seega võime öelda, et tuludest lähtuva SKP saame, kui liidame kokku kõik tulud, ka need, mis saadakse tehingutest valitsusega või teiste inimestega. Kokkuvõtteks võib öelda, et SKP saame, kui liidame kõik palgad, rendid, intressid ja kasumid ning lisame veel amortisatsiooni ja kaudsed maksud.
Pole enam ainult pealiku, kes teostaks oma suguluse võimu, vaid on terved grupid ja parteid, kes juhivad ja kontrollivad riigivõimu. Aga kui jätta kõrvale kõik keerukus, võib olla rahul tänapäeva riigivõimuga, sest meie ühiskond on kontrolli all ja riigisüsteemid toimivad korrektselt. 14 6. Ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine Ühiskondlikus tootmises ja ühiskondlikus suhtlemises astuvad inimesed omavahelistesse seostesse tootmise, tarbimise, riigi ja ühiskonna asjade juhtimise ning isikliku elu mitmesugustes valdkondades. Tulemusena tekivad ühiskondlikud ehk sotsiaalsed suhted. Inimeste käitumisaktid nendes suhetes on objektiivselt määratud nende elu majanduslike, sotsiaalpoliitiliste ja ajalooliste tingimustega. Kuid igas konkreetses situatsioonis käitub indiviid oma vaba tahte kohaselt, tal on võimalik valida mitme käitumisvariandi vahel.
inimühisustelt41 ei võeta nende vara ega au, elavad nad rahuldatutena edasi; ning valitsejal tuleb pista rinda vaid üksikute auahnusega, mida ta mitmel viisil ja hõlpsasti vaigistada saab. 3. Põlatuks muudab valitseja see, kui teda peetakse tujukaks, kergemeelseks, naiselikuks, araks ja kõhklevaks - sellest tuleb valitsejal hoiduda kui karist ja näidata üles leidlikkust, et tema tegudest tuntaks ära väärikust, vaprust, tõsidust ja kindlameelsust; mis puutub alamate omavahelistesse sekeldustesse, siis siin tuleb 32 1550: puudub. 33 Umbes: pilgu ette jõuab kõigile, nähtust saavad aru vähesed. 34 Machiavelli peab silmas Fernando II Katoliiklast. 35 1550: puudub. 36 1550: võimust ja reputatsioonist; 1813: reputatsioonist ja võimust; 1950: reputatsioonist või võimust. 37 Originaalis: De contemptu et odio fugiendo. 38 St., kui üldiseid juhiseid [sotto queste generalita]. 39 1550: armetuks. 40 S.t
elavad nad rahuldatutena edasi; ning valitsejal tuleb pista rinda vaid üksikute auahnusega, mida ta mitmel viisil ja hõlpsasti vaigistada saab. 3. Põlatuks muudab valitseja see, kui teda peetakse tujukaks, kergemeelseks, naiselikuks, araks ja kõhklevaks - sellest tuleb valitsejal hoiduda kui karist ja näidata üles leidlikkust, et tema tegudest tuntaks ära väärikust, vaprust, tõsidust ja kindlameelsust; mis puutub alamate omavahelistesse sekeldustesse, siis siin tuleb valitsejal nõuda, et tema sõna oleks seadus - ja ta peab hoidma endast säärast arvamust, et keegi ei mõtleks teda petta ega ninapidi vedada. 4. Valitsejast, kes kujundab endast sellise arvamuse, peetakse alati piisavalt lugu; ja on raske sepitseda vandenõu selle vastu, kellest peetakse lugu, teda on keeruline rünnata - kui vaid mõistetakse, et ta on tõesti tubli ja alamatest austatud
inimühisustelt41 ei võeta nende vara ega au, elavad nad rahuldatutena edasi; ning valitsejal tuleb pista rinda vaid üksikute auahnusega, mida ta mitmel viisil ja hõlpsasti vaigistada saab. 3. Põlatuks muudab valitseja see, kui teda peetakse tujukaks, kergemeelseks, naiselikuks, araks ja kõhklevaks - sellest tuleb valitsejal hoiduda kui karist ja näidata üles leidlikkust, et tema tegudest tuntaks ära väärikust, vaprust, tõsidust ja kindlameelsust; mis puutub alamate omavahelistesse sekeldustesse, siis siin tuleb 32 1550: puudub. 33 Umbes: pilgu ette jõuab kõigile, nähtust saavad aru vähesed. 34 Machiavelli peab silmas Fernando II Katoliiklast. 35 1550: puudub. 36 1550: võimust ja reputatsioonist; 1813: reputatsioonist ja võimust; 1950: reputatsioonist või võimust. 37 Originaalis: De contemptu et odio fugiendo. 38 St., kui üldiseid juhiseid [sotto queste generalita]. 39 1550: armetuks. 40 S.t
Selle kontseptsiooni kohaselt ei tule õigust otsida seaduseraamatutest ega kohtupraktikast, vaid meid ümbritsevatest reaalselt toimivatest sotsiaalsetest suhetest, sotsiaalsest korrast. 2. Õigus ja õiglus. Õiglus on sotsiaalne vahekord, mida peetakse õigeks. Õiglus on ühiskonnas tunnustatud, kuid õigus on riiklikult tunnustatud. 3. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Sotsiaalsed ehk ühiskondlikud suhted tekivad omavahelistesse tootmise, tarbimise, riigi ja ühiskonna asjade juhtimise seostesse sattumisel. Sotsiaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. Sotsiaalne reguleerimine võib toimuda kahel viisil: I Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Eelis: võimaldab lahendada probleemi
Spartalased rajasid endalegi võitlusvõimelise laevastiku ja suutsid, pärast ateenlaste mitmeid eksisamme, nende laevad enda valdusse saada. Ateena piirati nii maalt kui merelt ja oli sunnitud alla andma. Ateena müürid lõhuti, mereliit saadeti laiali ja ta langes lühemaks ajaks Sparta võimu alla. Sparta ülemvõim 404 371 eKr Spartalasi toetas tavaliselt ka Pärsia, kes nüüd senisest enam Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse sekkuma hakkas. Kokkuleppel spartalastega allutasid pärslased Väike-Aasia lääneranniku kreeka linnad taas oma ulemvõimule. Samal ajal tugevnes Kreekas muude riikide vastuseis spartalaste domineerimisele. Tänu sellele õnnestus Ateenalgi oma müürid ja laevastik taastada ning tõusta uuesti Kreeka tugevamate riikide hulka. 371 eKr said spartalased suures lahingus Teeba linnriigi vägedelt lüüa. See lõpetas Sparta ülemvõimu. Makedoonia tõus 359 338 eKr
Spartalased rajasid endalegi võitlusvõimelise laevastiku ja suutsid, pärast ateenlaste mitmeid eksisamme, nende laevad enda valdusse saada. Ateena piirati nii maalt kui merelt ja oli sunnitud alla andma. Ateena müürid lõhuti, mereliit saadeti laiali ja ta langes lühemaks ajaks Sparta võimu alla. Sparta ülemvõim 404 371 eKr Spartalasi toetas tavaliselt ka Pärsia, kes nüüd senisest enam Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse sekkuma hakkas. Kokkuleppel spartalastega allutasid pärslased Väike-Aasia lääneranniku kreeka linnad taas oma ulemvõimule. Samal ajal tugevnes Kreekas muude riikide vastuseis spartalaste domineerimisele. Tänu sellele õnnestus Ateenalgi oma müürid ja laevastik taastada ning tõusta uuesti Kreeka tugevamate riikide hulka. 371 eKr said spartalased suures lahingus Teeba linnriigi vägedelt lüüa. See lõpetas Sparta ülemvõimu. Makedoonia tõus 359 338 eKr
I triumviraat: nii Caesar kui Pompeius olid senatiga vastuolus, mistõttu Caesari vahendusel sõlmisid Caesar, Pompeius ja Crassus kokkuleppe. Selle tulemusel kinnitati Pompeiuse idaprovintsid ning jagati maad tema veteranidele. Caesar valiti 59 eKr konsuliks ja pärast seda Gallia provintside (L-Pr) asehalduriks. Cicero sunniti pagema. Caesari sõjad Gallias; 58-49 eKr vallutas Caesar Gallia tänu sellele, et sekkus killunenud keldi hõimuse omavahelistesse suhetesse. Igasugused sõjaretked piirkonnas, surus maha ülestõusu. Sõjaretkedega koolitas Caesar endale võitlustes kogenud ja ustavad väed. Crassuse surm 53 eKr: Süüria asehaldurina ründas Partia riiki, kaotas ja langes. Roomas pingestasid olukorda kokkupõrkeid populaare ja optimaate toetavate jõukude vahel. Senat ei suutnud korda tagada ja otsis toetust Pompeiuselt, kelle suhted Caesariga halvenesid pärast naise (Caesari tütre) Julia surma
Laulupeost lähtuv vaimustus levis üle maa. Ellu astusid arvukad uued koorid ja orkestrid, asutai nii kohalikke, kui üle-eestilisi seltse. Kirjutati ja lavastati esimesed eesti näitemängud, tegevust alustas Eesti Aleksandrikooli komitee (1871), Eesti Kirjameeste Selts (1872) ja esimesed põllumeese seltsid(1870). Vaimustus oli tõesti suur. Kogu seda perioodi võib pidada rahvusliku liikumise mesinädalateks. Hiljem teravatesse omavahelistesse konfliktidesse sattunud mehed käisid veel sõbraliklt läbi, töötasid välja rahvuslikku ideoloogiat. Üht kentsakamat rolli etendas kogu vaadeldaval ajastrul Jakiob Hurt. Ta tõusis nii Eest aleksandrikooli komitee kui Eesti Kirjameeste Seltsi etteotsa, kavandas nende tegevussuuna. Eesti Kirjameeste Seltsi olulisemateks ülesanneteks peeti eesti keele ja kirjanduse arendamise seati ka ajalooga tegelemine ja rahvaluule kogumine. Tähendusrikas on J
kihistunud(4). Pealik ka mingite teiste väiksemate külade pealik(ülempealik) kogub andamit, võivad olla ka pool profid. Usutegelased. Külade pealikuga seondub ülemkiht, kes temaga seotud ja saab andami läbi rikkuse. Soome juurtega Kanadalane kirjeldas samuti ja andis selle nime chiefdom(Oberg). 1950 lõpul ameeriklane Marshall Sahlins, kes oli nii Stewarti kui White õpilane, kirjutas oma dok töö polüneeslaste kihistumisest. ( J Cook avastas ja kirjeldas, sekkus ka sealsete omavahelistesse võimuvõitlustesse, st kiire ristiusk, mis tagas selle, et kiiresti pandi olustik kirja (inglise keeles). Seal suured pealikud, kes konkureerisid ja võitlesid, tavaliselt igal saarel oma boss. Leidis, et kohalike bosside võim, põhined väärtuste ümberjagamisel. Selle mõtte võttis üle ühelt Ameerika majandusteadlaselt K. Polany-lt? ( turumajandus uus vorm ja saanud valdavaks industriaal ühiskonnas, varem teisiti, vastastikku võrdne vahetus reciprocity
Saussure panus intertekstuaalsuse mõiste arengusse: tähendus keeles on suhestatud, see sõltub kombineerimisest ja seostamisest. Ükski märk ei oma iseseisvat tähendust. Märgid eksisteerivad keeles ja omavad tähendust läbi oma sarnasuses ja erinevuse teiste märkidega. M. Bahtin, dialogism, heteroglossia, polüfoonia Sõnad sisenevad dialoogiliselt laetud ja pingelisse võõraste sõnade, mõistete ja hinnangute keskkonda, seotakse nende keerulistesse omavahelistesse suhetesse, ühinevad, segunevad, suhestuvad nendega, see jätab jälje sõnade erinevatesse semantilistesse tasanditesse, komplitseerib tähendust Lausung (i.k. utterance), tähenduse põhiühik, on seotud konkreetse ühiskondliku ja ajaloolise kontekstiga, puutub kokku arvukate dialoogiliste algetega, mille loob lausungi obekti ümber sõlmunud ühiskondlik ja ideoloogiline teadvus. Heteroglossia: romaani mõju lähtub erinevate häälte (kõnetüüpide,types of speech)
Saussure panus intertekstuaalsuse mõiste arengusse: tähendus keeles on suhestatud, see sõltub kombineerimisest ja seostamisest. Ükski märk ei oma iseseisvat tähendust. Märgid eksisteerivad keeles ja omavad tähendust läbi oma sarnasuses ja erinevuse teiste märkidega. M. Bahtin, dialogism, heteroglossia, polüfoonia Sõnad sisenevad dialoogiliselt laetud ja pingelisse võõraste sõnade, mõistete ja hinnangute keskkonda, seotakse nende keerulistesse omavahelistesse suhetesse, ühinevad, segunevad, suhestuvad nendega, see jätab jälje sõnade erinevatesse semantilistesse tasanditesse, komplitseerib tähendust Lausung (i.k. utterance), tähenduse põhiühik, on seotud konkreetse ühiskondliku ja ajaloolise kontekstiga, puutub kokku arvukate dialoogiliste algetega, mille loob lausungi obekti ümber sõlmunud ühiskondlik ja ideoloogiline teadvus.
Riik on poliitilise võimu organisatsioon ning poliitika hõlmab kõiki neid suhteid, mis on seotud võimu omandamise, kasutamise ja säilitamisega. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused institutsioonid. Õigus on riigi poliitika tulemuseks. 2. Õigusnormid 2.1 Sotsiaalne reguleerimine ja sotsiaalsed normid Ühiskondlikus tootmises ja ühiskondlikus suhtlemises astuvad inimesed omavahelistesse seostesse tootmise, tarbimise, riigi ja ühiskonna asjade juhtimise ning isikliku elu mitmesugustes valdkondades. Tulemusena tekivad ühiskondlikud ehk sotsiaalsed suhted. Inimeste käitumisaktid nendes suhetes on objektiivselt määratud nende elu majanduslike, sotsiaalpoliitiliste ja ajalooliste tingimustega. Kuid igas konkreetses situatsioonis käitub indiviid oma vaba tahte kohasel, tal on võimalik valida mitme käitumisvariandi vahel. Seetõttu nõuavad ühiskonna kooselu huvid, et
millal ja kuidas inimesed teevad nähtuste põhjuste kohta järeldusi ehk kuidas nad kasutavad ja kombineerivad nende käsutuses olevat teavet selleks, et toimuva põhjustest aru saada. Atributsiooniteooria peamised vaatepunktid on järgmised: 1) põhjused eelnevad tagajärjele ehk ajalise järgnevuse põhimõte. See seaduspärasus ilmneb juba varases eas -- kolmeaastased inimesed rakendavad seda printsiipi, kui nad sündmusi tõlgendavad. Inimestel on kalduvus nähtused omavahelistesse suhetesse asetada nii, et need näiksid loogilises järjekorras olevatena. Ebaõnnestumise korral tuuakse esile palju tegureid kui tagajärje loomulikke eeldusi. Näiteks, ruumis oli müra ja ta ei saanud eksamiks valmistuda. 2) ruumilis-ajaline naabrus ja kokkupuutuvus, mis seisneb selles, et põhjuseid arvatakse asuvat tagajärgede füüsilises või ajalises läheduses. Kui mõni asi kukub laul maha, siis arvatakse valdavalt, et sellega võib seotud olla kõige lähemal seisnud inimene.
avaldada ka liigne toetumine minevikus tehtule ja saavutatud autoriteedile, asjatundjate hingeseisund, omavahelised suhted jne; igaüks kipub jääma oma seisukoha juurde. Matkimine on otsusele jõudmise menetlus, kus jäljendatakse probleemiga seotud nähtuse või tegevuse iseloomulikke külgi: matkimismalli lülitatakse nii palju tegureid kui võimalik; mall sisestatakse arvutisse, mis võimaldab tegurid paljudesse omavahelistesse seostesse paigutada ning saadud kooslusi hinnata; saab läbi viia kergesti, ei ole kulukas; isegi juhul, kui mall ei ole täiuslik, võimaldab matkimine kokku võtta ja tihendada kaalutlustest olulisema osa ning kergendada lõpliku valiku tegemist; puuduseks on raskus väljendada tegureid ja nende omavahelisi seoseid matemaatiliselt täpselt, mistõttu jäljendamine võib olla liiga lihtsustatud ning kaotada palju oma väärtuses. 8.7
annaabi.ee 
