Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jan Guillou "Kurjus" (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Pärnu Ühisgümnaasium
Elina Maarja Suitso
7a klass
KURJUS
referaat
2009/10
Pärnu
Sissejuhatus / Autori tutvustus
„Kurjus“ on Jan Guillou poolt kirjutatud noorsooromaan, mis räägib vägivallast ühe poisi elus. Raamat on välja antud 1981.aastal ning Eesti keelde tõlgitud aastal 2000. Sellest on tehtud ka aastal 2003 rootsikeelne film .
Jan Guillou on vägagi põhjalikult ning kohati ka julmalt kirjeldanud raamatu sündmustikku, kuid samas on see vägagi kaasahaarav ning paneb mõtlema vägagi paljude asjade üle.
Jan Guillou on Rootsi kirjanik ja ajakirjanik. Ta sündis aastal 1944 ning kannab täispikka nime Jan Oscar Sverre Lucien Henri Guillou. Ta alustas oma karjääri 1966.a ajakirjanikuna väljaandes FIB aktuellt.Hljemasutas ta ajakirja et i Bild\Kulturfront,kus töötas aastatel 1970-1977. Tema esimene raamat "Om kriget kommer" avaldati 1971.a. Ta on töötanud ka televisioonis mitmete telesaadete juhina ning olnud nii draama - kui ka dokumentaalfilmide autor. Guillou sai tuntuks kui paljastas 1973, aastal salajase organisatsiooni, selle tulemusena mõisteti ta süüdi spionaažis ja saadeti kümneks kuuks vangi.
Hetkel on ta mõjukas sündmuste, eriti Lähis-Ida konfliktide ning erinevate kodumaiste probleemide kommentaator.Oma artiklites Rootsi juhtivas ajalehes Aftonbladet kritiseerib ta tihti USA terrorismivastaseid sõdu, Iisraeli suhtumist Palestiinasse. Tema paljude raamatute seas on tuntumad spiooniromaanid Rootsi spioon Carl Hamiltoni ja ajaloolised jutustused rüütel Templar Arn Magnussoni kohta.Guillou on võitnud oma artiklite ning raamatute eest ka arvukalt auhindu.
Teose teemad
„Kurjus“ on noorsoo romaan, mille peateemaks on vägivald ühe poisi elus. Vahepeal on teema ka armastusest ning sõprusest.
Peategelase iseloomustus
Raamatu peategelaseks on üks neliteist aastat vana poiss nimega Erik, kes käib ühes Rootsi Vaasalinna keskel suvas keskkoolis klassis 25 A. Hiljem ta suunatakse Stjärnsbergi internaat kooli. Erik on tumedate juustega ning täiesti tavalise kehaehitusega poiss. Raamatu lõpuks on ta meeter seitsekümmend viis pikk , kaalus 74 kilo, oli 16 ja pool aastat vana ning üsna vinniline.
Erik ei omanud Rootsi Vaasalinna keskkoolis tõelisi sõpru, kuna sealsed poisid pigem kartsid teda kuna ta oli ühe kamba liider ning pealekauba veel äärmiselt tugev. Hiljem internaatkoolist leiab ta omale aga hea sõbra Pierre , kes on ühtlasi ka ta toakaaslane.
Erik on üks vägagi nutikas poiss, kes suudab end paljudest asjadest lihtsalt kavaluse abil välja keerutada ning samas on ta ka vägagi etteaimamatu. Kunagi ei võinud tada mida ta järgmisena teeb.
1
Sisu kokkuvõte
Raamatus kirjutatakse vägivallast ühe Rootsi poisi elust. Peategelase kodusest vägivallast ning ka väljaspool kodu koolis. Eriku isa peksab teda julmalt iga päev erinevate vahenditega. Kord on peksuks mõeldud riidehari, teisel korral kasevits või kingalusikas. Kõige hullem peksuriist oli koerapiits, mis oli nahast punutud jämeda käepidemega ning peenikese piuga, mis lõppes metallist karabiiniga. Tänu isa peksule on ta aga vägagi vastupidav ning mõnes mõttes tänu sellele on ta ka koolis kamba juht.
Kambas oli põhiline märkija füüsiline jõud ning päris tihti kolkisid nad kellegi läbi kui nood kamba käsku ei kuulanud. Kamp tegeles ka oma niinimetatud ''äriga'', milleks oli plaadipoodidest varastamine ning hiljem varastatu soodsamalt müümine. Kuid sellega jäi ka nende kamp lõpuks politseile vahele. Ülekuulamisel pöördus õnn aga Eriku vastu ning kuna tal oli eelnevalt koolis ka vägivallaga probleeme olnud visati ta koolist välja.
Vaevu oli Erik koju jõudnud kui ema teatas talle et ta läheb uude internaatkooli Stjärnsbergi ning rong lahkub kahe tunni pärast.
Uue kooliga lootis Erik teha ka uue alguse. Ta lootis et saab elada siis ilma vägivallata, kuid selles suhtes ta eksis. Eriku uues koolis kehtis seltsimehelik kasvatus mis tähendas seda et direktor ja õpetajad poiste omavahelistesse probleemidesse ei sekkunud.
Peagi märgiti Erik '''uueks ja ninakaks'' ning juba varsti kutsuti ta ruutu* kus tal aga õnnestus ennast tõestada. Paratamatult ei olnud aga parim viis end tõestada kahe temast vanema poisi läbi peksmisega, kellest ühel ta ka ninaluu katki lõi, ning tema kiusamist jätkati. Rahu ei andnud talle ka kooli Nõukogu, millel oli vägagi suur tähtsus koolis, ning nad määrasid talle aina karistustöid igasuguste pisemategi asjade eest.
Hoolimata kõigest on Erik siiski kooli Nõukogu vastu, kuigi ta riskib ka siis osalt oma välja heitmisega.
Kuid osa koolist oli ka Eriku poolt, kuna ta näitas suuri saavutusi spordis .
Kuigi Nõukogu oli ka juba teisel õppeaastal Erikut kõikvõimlaike kohutavate asjadega piinanud, ei andnud ta alla ning jätkas võitlust Nõukogu ning seltsmehelikukasvatuse vastu.
Õnnetuseks hakati taga kiusama ka tema toanaabrit ning sõpra Pierre'i, kes lõpuks ka koolist lahkus jättes Eriku üksi. Siis lubas Erik endale Pierre eest Nõukogule kätte maksta.
Raamatus on veel kirjas natukene Eriku armumisest soomlannast köögitüdrukusse Marjasse.
Kui Erik lõpuks Stjärnsbergist tagasi koju jõuab maksab ta ka käte oma isale , keda ta nii väga vihkas.
* Ruut oli üks plats köögi tagas, kus sai arveid klaarida. Kui kaks poissi tahtsid tingimata kakelda , võisid nad sinna lööma minna, kuna ruut oli ainus koht, kus oli lubatud kakelda ka teistel peale Nõukogu liikmete ja neljandike
2
Kokkuvõte
See teos on oluline kuna see pöörab tähelepanu ka vägivallale igapäevaelus tänapäeval. See pani järele mõtlema päris paljude asjade üle ning samas pani ka tundma rõõmu, et enesel niimoodi vedanud on.
Alguses seda lugema hakates ei tundunud see pooltki nii põnev kuni ma hakkasin teksti korralikult süvenema. Guillou on suutnud värvikalt kirjeldada ka osasi pisiasju mis toimusid ning tänu sellele raamat jutkui haarab sind endasse.
Mul ei tulnud kordagi mõttesse raamatut vahetada, kuigi seda on päris keerukas referaadina esitada ning peaaegu et võimatu seletada inimesele kes seda ise läbi lugenud pole.
Üldiselt olen ma oma valikuga vägagi rahul.
Illustratsioonid
Teose kaan Teose autor:Jan Guillou
3
Sisukord
Sissejuhatus / Autori tutvustus ............................................................................1
Teose teemad .....................................................................................................1
Peategelase iseloomustus ..................................................................................1
Sisu kokkuvõte ................................................................................................... 2
Kokkuvõte ...........................................................................................................3
Illustratsioonid .....................................................................................................3
Jan Guillou-Kurjus #1 Jan Guillou-Kurjus #2 Jan Guillou-Kurjus #3 Jan Guillou-Kurjus #4 Jan Guillou-Kurjus #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 151 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ellumallu Õppematerjali autor
Referaat raamatust "Kurjus". Ise sain viie selle eest.

Sarnased õppematerjalid

Teose analüüs - Kurjus
14
docx

Teose analüüs - Kurjus

Teose analüüs Kadi Koemets 12.A Ülesanne 1 1. Valisin Jan Guillou teose „Kurjus“. Žanriks on romaan. 2. Tegevus toimub pärast Teist maailmasõda, umbes 1950.aastatel Rootsis. Peategelane Erik on oma kasuisa vägivalla ohver. Samaaegselt on ta oma kooli jõugu liider, kuhu kuulusid ka Tuletorn ja Göran, kes üritasid temalt võimu ülevõtta. Kõik kartsid Erikut tema hea kaklusoskuse tõttu. Ise ta selle üle õnnelik ei olnud. Kaklused olid Eriku jaoks muutunud vastikuks ning justkui kohustuseks

Kirjandus
Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
74
pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................

Kirjandus
Kirjanduse eksamipiletid
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida ­ Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksam
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus

Kirjandus
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
Kirjanduse eksami materjal
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N

Kirjandus
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

Eesti kirjanduses Ilmar Laaban, Andres Ehin Väga kõrgetasemeline oli vene sümbolism, mis oli küll prantsuse sümbolismist hilisem. Olid elitaarsed, käisid koos salongides, samas haritud, eriti armastasid Itaaliat. Olid idealistid, tegelikkus oli nende jaoks vangla. Olid skeptilised, loodi oma luulemaailm. Sagedased on saatanamotiivid, surma- ja üksinduseteema, öö kujutamine, sügisemeeleolud, samuti on tavalised teemad piin, kannatus, igatsus, õudus, üksindus, kurjus. Esindajaid: Fjodor Sologub (märkimist väärib romaan "Saadanasigidik"), Aleksandr Blok, Valeri Brjussov, Konstantin Balmont. Romaan ja draama XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses Süvenes kirjanduse psühholoogilisus, vähem kirjeldati ühiskonda. Paralleelselt arenesid naturalistlik-realistlik meetod ja sümbolism, kujunesid modernistliku kirjanduse eeldused. Olulisel kohal olid vene ja Skandinaavia maade kirjandus. Esile kerkisid naiskirjanikud

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (4)

M6nksu profiilipilt
Margen Jürgens: Võiks olla word failis, mitte openoffice, muidu hea

08:14 16-11-2011
laurajanekatriina profiilipilt
laurajanekatriina: kõik vajalik piisavalt lühidalt kirjas, hea fail
21:44 22-05-2012
kiifer profiilipilt
peeter paul: Väga hea kokkuvõtte :)

Väga palju aitas.
20:40 12-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun