Klass: 10E2 Tallinn 2017 Sisukord Olümpiamängud..................................................................................................... 4 Võitjad.............................................................................................................. 5 Spordialad........................................................................................................ 5 Olümpiarahu.................................................................................................... 6 2 Sissejuhatus Aastal 776 eKr peeti esimest korda olümpiamänge, pannes sellega aluse traditsioonile, mis kestis peaaegu 12 sajandit, kuni imperaator Theodosius I keelas sellised “paganlikud kultused”. Olümpiamängud ei olnud vaid spordiüritused - tähtsal kohal
m.a, kuigi võib arvata, et mängud toimusid juba varasemalt. Mängud korraldati iga nelja aasta tagant ning vahepealseid aastaid nimetati olümpiaadideks. Kreeklased hakkasid olümpiamänge kasutama ajaühikutena. Kuigi võib arvata, et mängud toimusid ka varasemalt, siis on teada, et peale 776 a. e.m.a muutusid mängud ülekreekalisteks. Need pidustused mängisid olulist rolli Olümpias, ning hiljem ka Kreeka ühiskonnas. Mängude ajaks hakati välja kuulutama olümpiarahu, et võistlejad saaksid toimumiskohta ja tagasi ohutult ning et relvi ei tooda üritustele vaatajate poolt. Mängude ülesanne oli ühendada kõiki kreeklaseid ja näidata teistele rahvustele oma patriootlikust ja üleolekut. Esimetel aastatel võitsid enamus mänge spartalased, kuna nad olid varasemalt treeninud range füüsilise reziimi all, aga hilisematel aastatel said võidukateks ka teiste linnriikide ,,elukutselised" sportlased. Uhkeimad mängud toimusid 476.a. e.m.a, kui austati
Kreeka Eluolu ja perekond Linn Rollid: Poliitiline Majanduslik Usukeskus Asend jalam Akropoli Südalinnas Agoraa - Koosoleku- ja -turuplats Kaljunukile rajatud kindlus* Tänavad Enamasti kitsad Kulgesid korrapäratult Majad Ühe-kuni neljakorruselised Põletamata tellistest Tihti väike siseõu Tähtis külalistetuba Linnamüüride taga Külad Talupoegade viljapõllud Oliivi-ja viinamarja- istandused Aristokraatide uhked maamajad Karjamaad Riietus Kitoon Himation Sandaalid Pükse ei kantud! Toit Rohkesti puu-ja köögivilju Kala Oliiviõli Mesi Kitse-ja lehmapiim Lahjendatud vein Aristokraatlik eluviis Konkurentsivaim Sümpoosionid Sport Gümnaasion Sportimine Hariduskeskus Olümpiamängud Iga nelja aasta tagant Zeusi auks Osalesid ainult hellenid Ohverdamine Trompetipuhujad ja teadete ku...
Kreeka ja Mükeene ajajärk 1.Kreeta ja Mükeene (2000-1400 eKr ; 1600-1100 eKr) 3.Kreeta-Mükeene ajajärk (2000-1100 eKr) Tume ajajärk (1100-800 eKr) Arhailine ajajärk (800-500 eKr) Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Hellenismi ajajärk (338-30 eKr) 6.Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond, orje käsitleti kui omaniku vara, mitte kui ühiskondlikku. 7.Kodanikud-kõik vabad põliselanikest mehed. Kõik kodanikud käisid rahvakoosolekutel, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu. Aristokraatidest koosnev nõukogu. Ülesanne oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. 8.Kodanik pidi muretsema endale jalaväelasele täisvarustuse 9.Naistele, orjadele, vabadele talupoegadele. 10.Aristokraatia-võim oli nendel, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast Demokraatia-nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast Türannia-ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim 12.Linn paiknes kaljunukile raj...
kettaheide, - lesbiline armastus kaugushüpe, 8. Häbiväärsete tegude hulka kuulus prostitutsioon. maadlus) - kodanikuõigustest ilmajätmine * neljahobusekaariku võidusõit - staadioni pikkud veidi üle 192 m - olümpiarahu 1. Ei tohtinud relvi kanda. 2.Kellegi sinnapääsu relvaga takistada ei tohtinud. - võitja tõi kuulsust ka linnale -> kaaskodanikud hindasid olümpiakangelasi väga kõrgelt. Neile püstitati ausambaid. Abielu ja perekond 1. Naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus muu suhtes. 2. Abielu- kokkulepe peigmehe ja tema tulevase äia vahel Lahutamine: naine sai kaasavara tagasi ja läks taas oma isa
Ajaloo kontrolltöö ,,Antiik-Kreeka" kordamisküsimused 10.klassile 1 Millisteks perioodideks jagatakse Egeuse kultuur? Dateerige need. 2 Loetlege Kreeta ja Mükeene ajajärgu kultuuri ühiseid ning erinevaid jooni. 3 Millisteks perioodideks jagatakse Vana-Kreeka ajalugu? Dateerige ja iseloomustage lühidalt. 4 Mille poolest Ateena ja Sparta ühiskonna- ja riigikorraldus sarnanesid ja mille poolest erinesid. Tooge näiteks kaks sarnasust ning kaks eripära nii Ateena kui Sparta kohta. 5 Millised olid Ateena ja Sparta kultuuri ning hariduse eripärad? Tooge nii kultuuri kui hariduse valdkonnast kummagi riigi kohta üks näide. 6 Iseloomustage mõne lausega Kreeka polise elanikkonnakihtide seisundit ühiskonnas. (aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, orjad) 7 Iseloomustage Kreeka poliste valitsemiskorraldust. 8 Millised kohustused olid polise kodanikul? Nimetage kaks kohustust. 9 Kellele...
4.Milline oli kreeklaste kujutlus surmajärgsusest? 5.Miks oli templi välisilme olulisem selle sisemusest? 6. Mille poolest on sarnased ja mille poolest erinevad jumalate põlvnemise müüdid Kreekas ja mesopotaamias? (Õ lk 61 ja 115) 7.Mõisted- adyton, oraakel, püütia Sport, kirjandus ja teater (Õ lk 116-121) Millal, kus ja kelle auks toimusid esimesed olümpiamängud? Millistel aladel võisteldi? Millised reeglid kehtisid võistlejatele? Kuidas premeeriti võitjaid? Mis oli olümpiarahu? Kes oli Pierre de Coubertin? (leia netist) Kuidas tekkis sõna lüürika? Mille poolest erineb selle süna algne tähendus tänapäevasest? Millega on ajalukku läinud?: a) Homeros- b) Pindaros- c) Aischylos- d) Sophokles- Selgita mõistet panatenaia ja dionüüsia. Kuidas kajastuvad Xenophanese (lk 116), Theognise (lk 118)ja Soloni (lk 119) luulekatkes Kreeka riigielu olulisemad probleemid? Hellenismiperiood (õ lk 128-133) 1.Mis on hellenism? 2.Dateeri hellenismiperiood. 3
korraldatavad olümpiamängud, mis toimusid esmakordselt 776. aastal eKr. See traditsioon kestis pikalt. Tänapäevalgi peetakse olümpiamänge, kuna 1896 taaselustati vana traditsioon, kui toimusid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Võistlusalad on küll osaliselt muutunud, kuid üldjoontes on jäänud ürituse põhimõte samaks. Endiselt süüdatakse võistluste alguses olümpiatuli ja võistluste lõppedes see kustutatakse, kehtib olümpiarahu jne. Kuna tavad kipuvad aja jooksul täiustuma ja edasi arenema, on tänapäeval veel lisaks suvealadele ka talialad, sest mängud ei toimu enam ainult Kreekas, kus lihtsalt ei ole võimalik talialadega tegeldagi. Minu arvates on see tore, kuna tänu sellele on rohkematel riikidel võimalik võtta osa olümpiamängudest. Euroopa kultuur on minu arust selgesti Vana-Kreeka kultuuril põhinev. Seda suuresti tänu sellele, et aegade jooksul on kultuuri põlvest-põlve edasi kantud ja elavana
Kordamisteemad ajaloo kontrolltööks 10. Klassile Vana-Kreeka 1. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur: Kreeka geograafiline asend- Lõuna euroopas, vahemer ööres, balkani poolsaarel Kreeta geograafiline asend- asub vahemers ja on saar kreeka juures minoiline kultuur (kestvus, koht, kiri, losside eripära, Knossos). Kestvus:600 aastat Koht:kreekas Kiri:lineaarkiri a Losside eripära:kindlustamatta, meenutavad laburünte, väravad avatud 2. Riik ja ühiskond: Polis- linn riik Rahvakoosolek- turuplatsil arutati tähtsamaid otsuseid Kodanikud- mees, vaba, kreeklane, täiskasvanud Aristokraatia- parimate võim peamised valitsemisvormid: demokraatia - rahva võim aristokraatia - aristokraatide valitsemine türannia- ainuvalitsemine Sparta ja Ateena võrdlus. SPARTA ATEENA Lõuna kreeka Kesk kreeka spartiaadid Kodani...
lõputust taaskehastamise sunnist ja päästa ta igaveseks ajaks õndsate saarele. Olümpiamängud: Peeti iga 4 aasta tagand, Zeusi pühamus Olümpias, osalesid hellenid, naistele keelatud, võistlusalad: staadionijooks, pikemad jooksualad, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Pidustused Zeusi auks, võisteldi ka pillimängus, luule lugemises ja kõnepidamisesm, kehtestatud olümpiarahu. Võitu hinnati kõrgelt, tõi kuulsuse võitjale, tema perele ja kodulinnale, kaaskodanikud austasid neid hinnaliste autasudega ja püstitati mälestusmärke. Maailmaimed, mis asusid Vana-Kreekas: Zeusi hiigelkuju Olümpias, Artemise tempel Efesoses, Alikarnassose mausoleum, Rhodose koloss.
elu. 5.Miks oli templi välisilme olulisem selle sisemusest? Sest tavalised inimesed sinna sisse tavaliselt ei sattunud ning seepärast pidi väline ilme tekitama inimestes aukartust. 6.Mõisted- Delfi oraakel- spetsiaalne pühamu Vana-Kreekas, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida. Sport, kirjandus ja teater (Õ lk 116-121) Millal, kus ja kelle auks toimusid esimesed olümpiamängud? 776.a eKr, Kreekas, Olümpias jumalate auks peamiselt ZEUS-i jaoks. Mis oli olümpiarahu? Kõik sõjad lõpetati selleks ajaks kuni mängud käisid. Millega on ajalukku läinud?: · Homeros- pani kirja eeposed, oli vana kreeka laulik · Pindaros- koolilüürik, tegi spordivõistluste saateks laule · Aischylos- kuulus Ateena traagik · Sophokles- samuti kuulus Ateena traagik Hellenismiperiood (õ lk 128-133) Mis on hellenism? Ajajärk , mida iseloomustab kreeka kultuuri ja keele levik Idamaadesse ning Idamaade mõju kandumine ühtlasi ka Kreekasse
sh . makedoonlased. Barbarid, naised mitte).Võistlusprogrammis: jooksidistantsid, maadlus, rusikavoitlus, kahe viimase kombineeritud, viievõistlus(jooks, oda, kettas, kohalt kaugus ja maadlus), ning nelja hobukaariku võidusõit. Kõige prestiizikamats peeti lühimat jooksudistantsi e. staadionijooksuI. Staadion oli kreeklaste pikkusühik, veidi üle 192 m. Olümpia roll ei piirdunud spordiga, vaid ohverdati jumalatele. Et rahu ei rikutaks oli kehtestatud olümpiarahu. Olümpia võitjaid hinnati kõrgelt, nende üle peeti arvet ja 5 saj eKr. Koostati olümpiavõitjate nimekiri, mida edaspidi täiendati. Ulatus tagasi aastasse 776 eKr. Abielu ja perekond- ARISTOKRAATIDEL- Kreeka ühiskonnas naistel kodanikuõigused puudusid ja iseseisvus muu suhtes. Allusid abikaasale, isale v. mingile muule meessugulasele. Abielu otsustati peigmehe ja tulevase äia poolt. Oli tavaline, et 30-40 aastane mees võttis naiseks vaevalt murdeeast välja kasvanud tüdruku
Geograafiline asend, loodus asub Balkani poolsaarel ida poolt piirava Eugeuse mere saartel, mägine ja väga liigendatud maa,Suht väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeaehelikus või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed.Peamine ühendustee meri.Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel. Tume ajajärk(1100-800eKr) *kultuuri häving oli põhjalik *purustatud losse ei ehitatud uuesti üles *kiri unustati *rahvaarv kahanes *ühiskond vähe kihistunud, ühesõnaga toimus taandareng. *osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. See piirkond muutus kreeklaste püsivaks asualaks ja Egeuse meri sisuliselt Kreeka sisemereks *raua kasutuselevõtt. Algas Kreekas rauaaeg-raud tõrjus pronksi ja vase järk-järgult kõrvale. *suht vaene ja mahajäänud maa *välissuhted märgatavalt vähenenud. Klassikaline ajajärk(500-338eKr) *Kreeka tsivil.hiilgeaeg *Esile kerkisid Kreeka linnriigid Ateena ja Sparta-range sõjal...
kindel väärtusmõõt. Nii hakkasidki kreeklased lüüdlaste eeskujul müntima hõberahasid. · Tähtsamad polised: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. · Alates 8. saj eKr hakati olümpias iga 4 aasta tagant korraldama suuri usu- ja spordipidustusi- olümpiamänge. Zeusi auks kogunesid võistlejad nii Kreekast kui ka kolooniatest, barbaritele olid aga mängud keelatud. Olid erinevad võistlused, millest prestiizikam oli staadionijooks. Kehtestati olümpiarahu. Võitjad tõid kuulsust oma linnale, neid hinnati kõrgelt(püstitati ausambaid), linnas ootas neid vääriline tasu ja mõnikord võisid neist saada isegi mõjukad riigimehed. · Klassikaline ajajärk. Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Võit lisas eneseusku. Sel perioodil kerkisid esile Sparta ja Ateena. Sparta, kus oli range sõjaline sisekorraldus, oli juba enne Lõuna-Kreeka võimsaim riik. Ateena oli demokraatlik riik,
Mis olid olümiamängud ? Olümpiamängude algus jääb sajanditetagusesse Antiik-Kreekasse. Need mängud olid osa usulistest pidustustest . Kreeklaste tolleaegne elu oli religioonikeskne ja sport oli üks moodus näidata oma austust jumalate vastu . Kohalikke pidustusi oli palju , kuid neli ülemaalist pidustust , mida kutsuti ülekreekalisteks mängudeks , olid avatud kõikidele atleetidele kõikidest Kreeka piirkondadest ja kolooniatest . Need olid Püütia , Nemea , Isthmose ja Olümpia mängud . Need toimusid järjepanu , nii et igal aastal korraldati üks üldrahvaliku pidustusena . Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Muistsed mängud . Esimene ülestähendus olümpiamängudest pärineb aastast 776 eKr , kuid ilmselt said mängud alguse juba sajandeid varem . Olümpiamängud algasid kohaliku sündmusena , kuid võitsid aegamisi popuaarsust ja said tähtsamaks pidustuseks Kreekas . Neid korraldati iga nelja aasta...
spordiväljakut ja sealseid ruume gümnaasioniks. Kõige tähtsamaks võistluseks olid olümpiamängud, mida peeti iga nelja aasta tagant Zeusi auks. Osaleda tohtisid vaid hellenid. Võistlusprogramm sisaldas jooksudistantse, maadlust, rusikavõitlust, viievõistlust (jooks, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maaldus) ning neljahobuserakendite võidusõite. Kuna pidustused ei piirdunud vaid spordiga, kehtestati võistluste ajaks olümpiarahu, olümpiavõitjad olid aga kõrgelt austatud. 9. Homeros oli pime laulik, keda peetakse kahe kõige kuulsama eepose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks. Perikles oli silmapaistev riigimees, keda peetakse ka sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, ta kindlustas demokraatia ning tema ajal oli Ateena õitsengu tipul. Sophokles oli üks tuntuimaid vanakreeka näitekirjanikke. Tema tragöödiat ,,Kuningas Oidipus" on peetud kõige täiuslikumaks selles zanris.
Kreeta-mükeene Ven-diagramm KREETA MÜKEENE · Minoiline kultuur Kreeta · II a.t. eKr.. maismaal · Mükeene kultuur saarel, 1600 eKr. · Ühtsed müüdid kreeka mandril · Tuntakse peamiselt · Tempel võimu keskuseks · Lineaarkiri B arheoloogiliste leidude · Mõlemal lineaarkiri (osatakse tänapäeval põhjal. · Lossid majanduse- ja lugeda) · Lineaarkiri A (ei osata kultuurikeskusteks · Tähtis osa tänapäeval lugeda) · ühiskonnas · Kreeta lossidel olid sõjakaaskondlastel suured linnad ümber ja · Lossid olid kaitstul puudusid müürid. müüridega · Lossid olid labürindid · Lossi...
Kõige tavaliseim oli kitoon.Külmema ilma puhul kanti himationi.Pükse ei kantud.Jalatsiteks olid sandaalid.Toiduks oli kreeklastele köögi- japuuviljad ning kala.Kõrgelt oli hinnatud sport.See oli igapäevane tegevusala aristokraatidele. Kreeklased sportisid alasti..Tähtsaim spordivõistlus oli olümpiamängud.Selles osalesid üksnes hellenid,barbareid olümpiamängudele ei lubatud.Küll aga lubati mängudele makedoonlased.Ka naised ei tohtinud mängudest osa võtta.Kehtestatud oli ka olümpiarahu - Olümpias ei tohtinud relvi kanda.Olümpiavõitja ei toonud kuulsust mitte ainult endale,vaid ka oma linnale.Võitjatele püstitati ausambad.Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes.Nad allusid alati oma abikaasale.Abielus domineeris mees.Tavaline oli,et 30-40 aastane mees võttis endale vaevalt murdeeast väljakasvanud tüdruku.Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järglasi.Lihtrahva seas valitsesid mehe ja naise vahel paremad suhted kui
2000. a eKr kreeklaste esivanemad Balkanil Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk - 2000 - 1100 eKr Klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni eellugu. Minoilise kultuuri algus - 2000 eKr. Harisid põldu, pidasid ülemeresidemeid (vask). Kreeka kuninga Minose valitsus. Tuntakse arheoloogia kaudu. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda. Tähtsamad lossid (ristkülikukujuline keskõu, ebakorrapäraselt ruumid, kanalisatsioon), tuntum Knossos. Losside ümber linnad. Majanduskeskus, usukeskus, kultuspaik (puudusid eraldi templid), võimu keskus. Lossid kindlustamata, ladudega. Kreeta kultuuris puuduvad sõjakad jooned. Kultusloom härg. Naiste suhteline domineerimine. Mükeene kultuuri algus - 1600 eKr. Kreeklased kasutasid tõenäoliselt hobukaarikuid. Lineaarkir...
Sport ja olümpiamängud • Osaleda tohtisid võistlejate ja pealtvaatajatena ainult vabad meessoost hellenid. • Võistluste hulka kuulusid erinevad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, pankraation, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõit. • Spordivõistluste ja ohvritalituste kõrval võisteldi ka pillimängus ning kanti ette luulet. Sport ja olümpiamängud • Tagamaks sportlaste ja pealvaatajate takistusteta kohaletulekut kuulutati mängude ajaks välja olümpiarahu. Keelatud oli ka mängudele relvade kaasa võtmine. Teater • Draamakunst sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Ateenas toimunud talvistel Dionysose pidustustel- dionüüsiatel toodi jumala kuju rongkäiguga akropoli jalamil asuvasse Dionysose teatrisse.Teater oli hobuserauakujulise põhiplaaniga avatud ehitis, mille keskmes asus näiteplats mille taga taustaks olid puust dekoratsioonid Teater • Etendati nii tõsise sisu ja enamasti
pandud suurt rõhku surmajärgsusele, kuna karistused tabasid isikut eleajal, olümpiamängud peeti iga 4 aasta tagant zeuzi pühamus olümpias, osalesid hellenitest mehed, varasem võistlus kiirjooks, peale selle võisteldi veel: rusikavõitlus, maadlus, viievõistlus, kaarikute võidusõit, olümpiavõitjate nimed kirjutati üles, peeti zeusi auk ja nende tähtsus oli piiramatu, olümpiaajal kehtis olümpiarahu, olümpiavõitja sai kuulsuse, teda austati ja ta auks püstitati mälestusmärke, teater sai alguse dionysosele pühendatud koorilauludest, näidendeid lavastati talvistel dionysose pidustustel, tragöödia tõsine ja ülev, õpetlik, otsiti vastust, kuidas mõista jumalaid ja neile mitte pahameelt valmistada, kasvatasid kodanikke, komöödia aines igapäevaelust, kanti riigimeeste maske ja visati nende üle nalja, naerdi ka jumalate üle,
Ptolemaiosastronoom, astroloog, matemaatik, geograaf, geotsentrilise maailmasüsteemi peamine kinnistaja Olümpiamängud: Peeti iga 4 aasta tagand, Zeusi pühamus Olümpias, osalesid hellenid, naistele keelatud, võistlusalad: staadionijooks, pikemad jooksualad, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Pidustused Zeusi auks, võisteldi ka pillimängus, luule lugemises ja kõnepidamisesm, kehtestatud olümpiarahu. Võitu hinnati kõrgelt, tõi kuulsuse võitjale, tema perele ja kodulinnale, kaaskodanikud austasid neid hinnaliste autasudega ja püstitati mälestusmärke. Maailmaimed, mis asusid Vana-Kreekas: Zeusi hiigelkuju Olümpias, Artemise tempel Efesoses, Alikarnassose mausoleum, Rhodose koloss. Mõisted: Helleen vanaaja kreeklased, nimetusega eristati kreeklasi barbaritest hellenism ajajärk Kreeka ajaloos A. Suure vallutusretkedest Rooma võimu kehtestamiseni
Üldajalugu 11. klass Teemad Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kursuse plaan I nädal Vana-Kreeka II nädal Vana-Rooma III nädal Keskaeg (Frangi riik, ühiskond ja eluolu keskajal) IV nädal Keskaeg (islam, paavstlus, ristisõjad) V nädal Uusaeg ( maadeavastustest USA iseseisvumiseni) VI nädal Uusaeg (Prantsuse revolutsioonist tööstusliku pöördeni) VII nädal KIRJALIK ARVESTUSTÖÖ Kuidas kujuneb kursuse hinne? Lühiarutlus 5 punkti Arutluse tähtaeg 18. september 2018 Kirjalik arvestustöö 45 punkti 45p -50p = "5" 37,5p - 44,5 p = "4" 25p - 37p = "3" ... - 24,5p = "2" Poeet Hesiodose õpetussõnad põlluharijale: "Mingit tööd ära lükka homseks või ülehomseks! Iial ei ait saa täis mehel hooletul, kes töid lükkab homsele. Töö paneb viljasid kandma vaid hoolsus. Kes aga tööde eest hoidub, see lõpmatult näljaga maadleb." VANAAEG Vana-Kreeka Milliseid teemasid käsitleme? Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Sparta ja Ateena. He...
õigused. 7. Olümpiamängud, teater ja lüürika Vanas-Kreekas, Homeros Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant. Osaleda võisid ainult hellenid ning naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks. Peagi lisandusid pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks. Mängude häirimatuks toimumiseks oli kehtestatud olümpiarahu. Draamakunst sai alguse veinijumalale pühendatud koorilauludest. Ateenas lavastatud näidendites käsitleti teemasid, mis pidid pakkuma huvi tervele linnriigile. Tragöödiad olid tõsised ja ülevad. Need kasvatasid kodanikke, panid neis mõtlema üksikisiku ja riigi seisukohalt sobiva käitumise üle. Komöödiad olid lõbusa sisuga näidendid. Neis pilati poliitikuid ja jumalaid. Peale spordi, toimus ka luule ettekandmine ja võistulaulmine paljude pidustuste kavva.
4. amnestia kõigile väljasaadetud ateenlastele Olümpiamängude roll Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant jumal Zeusi auks. Võistlejaid oli nii Kreekast kui ka kolooniatest. Osalesid aga üksnes hellenid-barbaritele olid mängud keelatud,samamoodi ka naistele.Võistlusprogramm sisaldas koosu,maadlust,rusikavõistlust,viievõistlust,kaarikute võidusõitu jne. Olümpiamängude roll ei piirdunud mitte üksnes spordiga. Siin ohverdati jumalatele. Mängude ajal kehtis olümpiarahu. Olümpiavõitjaid austati,ja autasustati, neile püstitati isegi sambaid. 5 saj. koostati olümpiavõitjate nimekiri, mis sai ka 776 eKr tagasiulatuv kiri kreeklaste ajaarvamise aluseks. Abielu tähtsus Naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes. Nad allusid kas oma isale, abikaasale või mõnele muule meeslähisugulasele. Abielu otsustati äia ja tulevase peigmehe vahel ning sisuliselt oli see kokkulepe mille kohaselt naine siirdus isa käe alt mehe eestkoste alla
spordiväljakut ja sinna juurde kuuluvaid pesemis- ning riietusruume gümnaasioniks (,,alastioleku koht"). Tähtsaimad võistlustest olid olümpiamängud iga nelja aasta tagant, Zeusi auks, osalesid ainult kreeklased, võõramaalastele olid mängud keelatud, naised ei tohtinud osaleda. Sisaldas jooksudistantse, maadlust, rusikavõitlust, viievõitlust ning neljahobusekaarikute võidusõitu. Kõige olulisem oli lühim jooksudistants staadionijooks. Kehtestati olümpiarahu Olümpias ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sinnapääsu relva jõul takistada. 8. Põhilised Jumalad Jumalad olid inimkujulised. Jumalad moodustasid perekonda. Elasid Olümpose mäel. Tähtsaim Zeus, abikaasa ja õde Hera. Poseidon oli Zeusi vend merejumal. Hades allilma ja surnute valitseja. Maailm sai alguse Chaosest. Pühamud ja templid olid olulised ohvrite toomine, usupidustused. Müsteerium konkreetse ringkonna salajased jumalateenistused. Surma
ja aristokraatia). Peamised valitsemisvormid: demokraatia, aristokraatia, türannia. Sparta ja Ateena polise võrdlus. Orjanduslik ühiskond ja orjanduslik demokraatia. 4. Eluolu ja perekond Vana-Kreekas, õp. lk 115-119 Mõisted: akropol, agoraa, andreion. Riietus: kitoon. Peamine toit. Aristokraatlik eluviis: aristokraatide konkurents ja sümpoosionid, kraater. Sport Vana-Kreekas: gümnaasion ja olümpiamängude traditsioon: kes osalesid olümpiamängude, peamised spordialad, olümpiarahu, olümpiavõitjate austamine. Naise olukord abiellumise puhul, monogaamsus. 5. Usk Vana-Kreekas, õp. lk. 121-127 Mõisted antropomorfism ja polüteism. Olümpose mägi ja tähtsmad jumalad: Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Persephone, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos (mis jumal?). Prometheuse legend, tempel ja selle ülesanded, ohverdamine, Delfi oraakel, surmajärgsus. 6. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus, lk 155-162.
oli hoida majapidamine korras ja söök laual. Samuti pidid nad sünnitama terveid järglasi. Sport, Olümpiamängud Ilusat keha hinnati Kreekas nagu teravat vaimu või poliitilist edukust. Nad sportisid alasti. Kuna tekkis soov võistelda, kujunesid aja jooksul välja Olümpiamängud. Need olid iga 4 aasta tagant ja pühendatud Zeusile. Osalesid üksnes hellenid. Ka naistele oli see keelatud. Sisaldas jookse, maadlust, rusikavõistlust, viievõistlust, neljahobusekaarikute võistlust. Olümpiarahu seal ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sissepääsu relva jõul takistada. Põhilised jumalad, religiooni iseloomustus Jumalad moodustasid perekondi. Kõige tähtsam oli Zeusi pere, kus oli 12 jumalat. Olümpose mäel elasid jumalad ja jumalannad. Zeus, abikaasa õde Hera, Poseidon vend. Maailm sai alguse kaosest. Ennustamine oli olulisel kohal. Tüüpiline pühamu koosnes templist ja altarist. Seal olid ka preestrid ja preestrinnad
· Olümpiavõitjate nimekiri ulatub tagasi 776. aastasse eKr seda hakati kasutama aja arvestamiseks sündmuse daatumi määras see, mitmendal aastal üks või teine sündmus aset oli leidnud · Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks ja nende tähtsus ei piirdunud kaugeltki spordiga · Võisteldi ka pillimängus, kanti ette luulet ja esinesid kuulsad kõnemehed · Mängude häirimatuks toimimiseks oli kehtestatud olümpiarahu, mis keelas relvade kandmise Olümpias ja võistlejate või külaliste Olümpiasse tuleku takistamise · Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust nii võitjale, tema perekonnale kui ka kodulinnale. Kaaskodanikud austasid võitjaid hinnaliste autasudega ja püstitasid nende auks mälestusmärke nii Olümpiasse kui ka oma linna. Kreeka kuulsaimad poeedid pühendasid neile ülistuslaule. Võitudest
eKr. Toimusid iga 4 aasta tagant ja olid ühtlasi Zeusi auks peetud pidustused. Võistlejaid kogunes nii Kreekast kui ka kolooniatest. Osaleda võisid vaid hellenid barbaritele olid olümpiamängud keelatud. Naised ei tohtinud pidustustel osaleda. Jooksudistantsid (staadionijooks 192m, sirge), maadlus, rusikavõitlus, 2 viimase kombineeritud võitlus, viievõistlus(jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus), nelja hobusekaarikute võidusõitu. Olümpiarahu oli kehtestatud et hellenite suurt kokkusaamist ja üksteiselt mõõduvõtmist miski ei häiriks. Olümpias ei tohtinud relva kanda ega kellegi sinnapääsu relva jõul takistada. Abielu: Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes. Nad allusid alati oma abikaaslae, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool. Abielu otsustati peigmehe ja tema tulevase äia vahel ning sisuliselt
Ajalugu : Kreeka KREETA-MÜKEENE KULTUUR Jaguneb Minoiliseks ja Mükeene kultuuriks Minoiline Kreetal : Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tähtsaim ja tuntuim on nimega Knossos. Sellest ajast on pärinenud Euroopa vanimad linnad. Nende eetiline päritolu on teadmata. Teada on, et neil olid tihedad sidemed Idamaa kõrgkultuuridega. Samuti pärineb sellest kultuurist Euroopa vanim kiri : lineaarkiri. Kirja märgid on küll tänapäeval loetavad, kuid siiski jääb arusaamatuks, kuna ei tunta keelt, mida kreetalased rääkisid. Lossides valitsesid preester-kuningad . Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis võib arvata, et sõjategevusel ei olnud suurt rolli. Kunsti iseloomustab rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Tol ajal midagi eriti üles ei kirjutatud – tehti vaid majapidamisaruandeid. Seega pole teada ka palju valitsejatest ning kirjast Kunstis kujutati naisi rohkem Mükeene kultuur : 1500 a. eKr vallutasid kreeklase...
o orjatööd kasutati laialdaselt, orjade arv kasvas aja jooksul o enamik orjadest välismaalased o usuti, et barbarid ongi orjadeks loodud o orjadesse suhtuti kui varandusse, millega võidi suvalt ümber käia o orjatööd kasutati kõigis valdkondades: põllumajandus, käsitöö, koduteenija ... · Sport ja olümpiamängud o lihaseline keha o alasti sport o gümnaasionid tähtsad hariduskeskused o võistlused o olümpiamängud Zeusi auks o olümpiarahu o esimesed olümpiamängud 776 eKr o neid peeti iga nelja aasta tagant o osalesid ainult hellenid (ainult mehed) o naistele sinna pääs keelatud o varasem võistlusala kiirjooks o võitjate auks püstitati mälestusmärke · Dionüüsiad o Pidustused Dionysose auks o Neljal päeval etendati erinevaid etendusi 6. VANA-ROOMA · latiinid Latiumi maakonnas elavad roomlased, kes kõnelesid ladina keelt (VIII saj)
Olümpiavõitjate nimekiri ulatub tagasi 776. aastasse eKr seda hakati kasutama aja arvestamiseks sündmuse daatumi määras see, mitmendal aastal üks või teine sündmus aset oli leidnud. Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks ja nende tähtsus ei piirdunud kaugeltki spordiga Võisteldi ka pillimängus, kanti ette luulet ja esinesid kuulsad kõnemehed. Mängude häirimatuks toimimiseks oli kehtestatud olümpiarahu, mis keelas relvade kandmise Olümpias ja võistlejate või külaliste Olümpiasse tuleku takistamise Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust nii võitjale, tema perekonnale kui ka kodulinnale. Kaaskodanikud austasid võitjaid hinnaliste autasudega ja püstitasid nende auks mälestusmärke nii Olümpiasse kui ka oma linna. Kreeka kuulsaimad poeedid pühendasid neile ülistuslaule. Võitudest tulenev kuulsus aitas edukaid sportlasi edaspidi riigileus läbi lüüa
aastal eKr, Olümpias. Osalejateks olid eranditult meessoost hellenid, naistele oli isegi mängudel viibimine keelatud. 192 m pikkune staadion oli kreeklaste peamine pikkusmõõt. Olümpiamängudel on tähtis koht kreeklaste südames veel sellegi tõttu, et mängude jörgi arvestati aega. Olümpiamängud olid eelkõige pidustused Zeusi auks, kus peale sportimise tegeldi ohvritalitusega, võisteldi pillimängus, kanti ette luulet ning kõnemed pidasid kõnesid. Mängude ajal kehtis olümpiarahu. Mängudel saavutatud võit oli ülimalt oluline: otsemaid pälvisid sa kaaskodanike austuse, sulle püstitati mälestusmärke ning pühendati laule. Võit aitas ka riigielus läbi lüüa. 11. Filosoofia teke, tähtsamad esindajad. Kuulsamad teaduse esindajad. Ka muistsed kreeklased seletasid nähtusi jumalate tahet esile tuues, kuid hiljem ei uskunud paljud õpetlased enam seda ning hakkasid leidma vastust algsele küsimusele: millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle liikuma paneb
c. Spordivõistlused: · Igas linnriigis · Ülekreekalised · Usupidustuste raames 2. Olümpiamängud tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused peajumal Zeusi auks. a. Korraldamine: · Nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias (Peloponnesose ps) · Osalejateks ainult hellenid mehed ja poisid. · Olümpiarahu, mil katkestati sõjad. · Kestsid 5 päeva, millest 2 esimest usupidustused. b. Võistlusalad: · Hobukaarikute võidusõit (võitjaks hobuse omanik). · Erineva pikkusega jooksud (kõige varasem ala oli kiirjooks 192m = staadium ehk pikkusmõõt). · Maadlus · Rusikavõitlus · Viievõitlus (ketas, hoota kaugus, oda, lühijooks, maadlus) c. Võitlejate austamine:
pikkusmõõt), maadlus, rusikavõitlus, pankraation (segu rusikavõistlusest ja maadlusest), viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõit. Spordivõistluste ja ohvritalituste kõrval võisteldi ka pillimängus ning kanti ette luulet. Tagamaks sportlaste ja pealvaatajate takistusteta kohaletulekut kuulutati mängude ajaks välja olümpiarahu. Keelatud oli ka mängudele relvade kaasa võtmine. 3.7. Teater: Draamakunst (kr k drama tegevus) sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Ateenas toimunud talvistel Dionysose pidustustel- dionüüsiatel toodi jumala kuju rongkäiguga akropoli jalamil asuvasse Dionysose teatrisse (kr k theatron vaatamise koht). Teater oli hobuserauakujulise põhiplaaniga avatud ehitis, mille
pikkusmõõt), maadlus, rusikavõitlus, pankraation (segu rusikavõistlusest ja maadlusest), viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõit. Spordivõistluste ja ohvritalituste kõrval võisteldi ka pillimängus ning kanti ette luulet. Tagamaks sportlaste ja pealvaatajate takistusteta kohaletulekut kuulutati mängude ajaks välja olümpiarahu. Keelatud oli ka mängudele relvade kaasa võtmine. 3.7. Teater: Draamakunst (kr k drama tegevus) sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Ateenas toimunud talvistel Dionysose pidustustel- dionüüsiatel toodi jumala kuju rongkäiguga akropoli jalamil asuvasse Dionysose teatrisse (kr k theatron vaatamise koht). Teater oli hobuserauakujulise põhiplaaniga avatud ehitis, mille
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. T...
(jooks, odvise, kettaheide, hoota kaugushüpe, maadlus) ning nelja hobusekaarikute vöidusöit. Sela loeti osalejaks kaarikuomanikke, mitte juhte. Köige prestiizsemaks peeti lühimat jooksudistantsi staadionijooksu, 192 meetrit. Olümpiamängudel ohverdati ka jumalatele (tule süütas staadionijooksu vöitja), vöistlesid trompetiouhujad, teadete kuulutajad. Et midagi ei takistaks seda üritust, kehtis olümpiarahu: Olümpias ei tohtinud relva kanda ega kellegi sissepääsu relva jöul takistada. Varasest ajast peeti arvet vöitjate üle. See vöimaldas 5. saj eKr koostada olümpiavöitjate nimekirja, mida pärast täiendati. Peagi sai aastasse 776 eKr tagasi ulatuv nimekiri kreeklaste ajaarvamise aluseks. Abielu ja perekond Naistel puudus kodanikeöigus ja iseseisvus. Nad allusid meestele (abikaasa, ise, sugulane).
Sport. Sporditegemine sai alguse Vanast-Kreekast. Olid jumalatele pühendatud sportmängud, mida peeti 2-4 aasta tagant. 1. Apolloni auks peetud Teelose mängud põhiala oli kettaheide. 2. Poseidoni auks peetud Ismuse mängud Korintose-Ismuse maakitsusel suur rõhk oli merega seotud aladel, kuid oli ka kaarikute võidusõit. 3. Zeusi auks peetud Olümpiamängud Olympias ülekreekalised, iga nelja aasta tagant. Terves Kreekas olümpiarahu. Ainult meestele, naised ei võinud isegi pealt vaadata. Auhindu ei olnud, ainus, mille võitja sai oli loorberi- või oliivipuupärg. Võitjale püstitati tema kodukohas ausammas (rinnakuju). 776 eKr esimesed olümpiamängud. Esialgu oli Olümpial ainult üks ala ühe staadioni ringi jooks täisvarustuses (50 kg sõjavarustust). Siis hakkas spordialasid lisanduma: *Klassikaline viievõistlus kettaheide, odavise,
tarkust ning mõnedest gümnaasionitest said nii ka hariduskeskused. Tavaliselt lülitati võistlused mingisuguse usupidustuse programmi ning neid peeti peaaegu kõigis polistes. Kuulsaim neist oli Zeusi auks korraldatud Olümpiamängud. Osalesid ainult hellenid; samuti ei lubatud naisi. Põhilised alad olid maadlus, jooksudistantsid, rusikavõitlus, viievõitlus ja hobusekaarikute võidusõit. Kõik prestiizsemaks peeti lühijooksu staadionijooksu. Kehtestati ka olümpiarahu, mis tähendas, et ei tohtinud relvi kanda ja relva jõul kellegi sisse pääsu takistada. Olümpiavõitjad tõid kuulsust kogu oma linnale ning neid hinnati kõrgelt. Paljudest neist said lõpuks mõjukad riigimehed. Peeti olümpiavõitjate nimekirja.. Esimene OM toimus 776. Abielu ja perekond Naistel puudusid kodanikuõigused ja muu iseseisvus. Nad allusid oma abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus domineeris mees. Abielu sõlmiti mehe ja tulevase äia vahel
Neid peeti iga nelja aasta tagant, võistlejad kogunesid nii Kreekast kui ka kolooniatest. Naised osaleda ei võinud. Võistlusprogramm sisaldas jooksudistantse, maadlust, rusikavõitlust, maadluse ja rusikavõitluse kombinatsioon, viievõistlust (jook, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe, maadlus) ja neljahobusekarikute võidusõitu. Kõige prestiizemaks loeti lühimat jooksudistantsi staadioni jooksu (192m). mängudeks kehtestati olümpiarahu. Olümpiavõit tõi au kogu linnale, seetõttu püstitati olümpiavõitjatele ausambaid ja premeeriti vääriliselt. Olümpiavõitjatest peeti hoolikat nimekirja, mis ulatub tagasi aastasse 776 eKr, mis sai hiljem kreeklaste ajaarvamise alguseks. Abielu ja perekond Abielu otsustati peigmehe ja tema tulevase äia vahel. Poolte kokkuleppel võis abielu ka lahutada sel juhul sai naise suguselts tema kaasavara tagasi
Hiljem koostati selle põhjal olümpiavõitjate nimekiri, mis ulatus tagasi aastasse 776 eKr. Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks ja nende tähtsus ei piirdunud kaugeltki ainult spordiga. Spordivõistlustele ja suurejoonelistele ohvritalitustele lisaks võisteldi ka pillimängus, kanti ette luulet ja kuulsad kõnemehed pöördusid oma mõtetega kogu Kreeka maailmast kokku tulnud kuulajate poole. Mängude häirimatuks toimimiseks oli kehtestatud olümpiarahu, mis keelas relvade kandmise Olümpias ja võistlejate või külaliste Olümpiasse tuleku takistamise. Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust nii võitjale, tema perekonnale kui ka kodulinnale. Kaaskodanikud austasid võitjaid hinnaliste autasudega ja püstitasid nende auks mälestusmärke nii Olümpiasse kui ka oma linna. Kreeka kuulsaimad poeedid pühendasid neile ülistuslaule. Võitudest tulenev kuulsus aitas edukaid sportlasi edaspidi ka riigielus läbi lüüa.
Olümpiamängude kavas oli maadlus, rusikavõitlus, erinevad jooksudistantsid (1 staadioniring), hobukaarikute võidusõit ja viievõistlus (odavise, jooks, kettaheidi, hoota kaugushüpe ja maadlus).Kõige tähtsam oli siiski staadionijooks. Olümpiamängude võitjatest said kangelased ja nende auks püstitati kodukohas ausambaid. Paljudest võitjatest said riigimehed. Kuna olümpiamängud said peagi tippsündmuseks ja kuna sinna pidid jõudma kõik inimesed, siis tehti olümpiamängude ajal olümpiarahu. Olümpias ei tohtinud relvasi kanda ega kedagi relva jõul minema ajada. Naistel puudusid ühiskonnas kodanikuõigused ja iseseisvus. Seega nad allusid oma abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielu tähtsaim ülesanne oli saada seaduslike järglasi. Abieludel oli ka oluline roll poliitiliste sidemete tekitamisel. Abielus tunded ei mänginud mingit rolli. Monogaamsus- abielu ühe mehe ja ühe naise vahel. 5. Usk Vana-Kreekas, õp. lk. 121-127
peajumala Zeusi tähtsaim kultusekoht Olümpia. Olümpias korraldati iga 4 aasta tagant suuri usu- ja spordipidustusi olümpiamänge kus osalesid üksnes hellenid ja ainult mehed. Võistlusaladeks olid jooks, maadlus, rusikavõitlus, viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, kaugushüpe, maadlus) ja hobukaarikute võidusõit. Siin ohverdati ka jumalatele ning süüdati ohvrituli. Sel ajal oli kehtestatud ka olümpiarahu. 776.a. hakati üles kirjutama ka olümpiavõitjaid, mis sai kreeklaste ajaarvamise alguseks. · Klassikaline ajajärk (500-338) Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused (499-479). Üks tähtsamaid oli Maratoni lahing (490), kui ateenlased lõid kuningas Dareiose juhitud pärslaste sissetungi otsustavalt tagasi. Spartalaste juhitud Kreeka maavägi purustas pärslased lõplikult ja kihutas nende riismed maalt välja. Pärsia
Olümpiamängude kavas oli maadlus, rusikavõitlus, erinevad jooksudistantsid (1 staadioniring), hobukaarikute võidusõit ja viievõistlus (odavise, jooks, kettaheidi, hoota kaugushüpe ja maadlus).Kõige tähtsam oli siiski staadionijooks. Olümpiamängude võitjatest said kangelased ja nende auks püstitati kodukohas ausambaid. Paljudest võitjatest said riigimehed. Kuna olümpiamängud said peagi tippsündmuseks ja kuna sinna pidid jõudma kõik inimesed, siis tehti olümpiamängude ajal olümpiarahu. Olümpias ei tohtinud relvasi kanda ega kedagi relva jõul minema ajada. Naistel puudusid ühiskonnas kodanikuõigused ja iseseisvus. Seega nad allusid oma abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielu tähtsaim ülesanne oli saada seaduslike järglasi. Abieludel oli ka oluline roll poliitiliste sidemete tekitamisel. Abielus tunded ei mänginud mingit rolli. Monogaamsus- abielu ühe mehe ja ühe naise vahel. 5. Usk Vana-Kreekas, õp. lk. 121-127
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
määras see, mitmenda olümpiaadi (mängudevahelise perioodi) mitmendal aastal ta toimunud oli. Olümpiamängude tähtsus ei piirdunud kaugeltki ainult spordiga. Siin ohverdati jumalatele (tähtsaima ohvritule süütamise õigus kuulus staadionijooksu võitjale). konkuureeriti pillimängus ja luuleteoste ettekandmises ning kuulsad kõnemehed astusid astusid oma mõtetega kogu kreeka maailmast kokku tulnud avalikkuse ette. Kõige selle võimaldamiseks oli juba ammusest ajast kehtestatud olümpiarahu Olümpias oli relvade kandmine keelatud ja kellegi pääsu sinna ei tohtinud relva jõul takistada. Olümpiavõitja tõi kuulsust mitte ainult iseendale, vaid ka oma linnale. Seetõttu hindasid kaaskodanikud olümpiavõitjaid väga kõrgelt. Nende auks püstitati kujusid ja nad said kodulinnas hinnalisi auhindu. Paljudest olümpiavõitjatest said hiljem mõjukad riigimehed. Meieni on säilinud ka mitmeid ülistuslaule spordivõistluste võitjatele. Kangelaseepika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
