Tänapäeva Euroopa kultuur rajaneb Vana-Kreeka kutuurile (3)

Tänapäeva Euroopa kultuur rajaneb Vana-Kreeka kultuurile .
Kultuur on kõik see, millega tegeletakse vabast tahtest ning mis on üldiselt piirkonniti veidi erinev ja konkreetset rahvast iseloomustav. Kultuuri kantakse põlvest-põlve edasi ja seetõttu ta jääb üldjoontes samaks. Loomulikult ta ka areneb, kuna võetakse üle nüansse teistest kultuuridest ja kohandatakse need endale sobivaks . Nõnda võtsid roomlased üle kreeka kultuuri, kui nad vallutasid Kreeka (146.a eKr), ning nii on Kreeka kultuur osaliselt püsinud Euroopas tänapäevani.
Kuna Vana-Kreekas oli suhteliselt arenenud ühiskond, oli ka sealne kultuur külluslik ja mitmekesine . Tänu sellele, et kiri oli juba välja kujunenud ja inimestel oli aega, pärinevad sellest ka kirjalikud allikad, näiteks Homerose eeposed „ Ilias “ ja „Odüsseia“ – 8. sajandist eKr. Säilinud on ka joonistusi, kujusid , näidendeid ja palju muud, mille põhjal saab hästi aimu tollesest kultuurist ning see, mis on säilinud, seda võetakse siiani eeskujuks või üritatakse taaselustada. Nii kasvõi lavastatakse veel tänapäevalgi Vana-Kreeka näidendeid. Näiteks Sophoklese tragöödiat „Kuningas Oidipus“, mis on kirjutatud 5. sajandil eKr ja mida peetakse siiani kõige täiuslikumaks selles žanris.
Praktiliselt juba keskajal kujunes välja Euroopa ühtne kultuuriruum ja kultuur. Selle mõjutused aga pärinevad juba ammustest aegadest . Kultuuri iseloomustab suuresti usk. Juba Vana-Kreekas olid tähtsal kohal müüdid ja kangelaslood , erinevad jumalad, kelle auks rajati mitmeid pühapaiku. Edaspidi ongi peaaegu kogu Euroopa kultuuri aluseks olnud piibel ja kreeka müüdid ning nende tuletised läbi teiste kultuuride. See väljendub selgesti näiteks kunstis ja arhitektuuris kuulsas, Venemaal Peterburi lähedal asuvas Peterhoffis, kus kogu purskkaevude ja kujude süsteemi aines on võetud otse Vana- Kreekast . Mõjutusi võib leida ka mujalt. Näiteks kogu teater pärineb Vana-Kreekast, kus kasvõi teatriplats ehitati kindla plaani järgi: lava oli madalamal ja seda ümbritsesid poolkaares tõusvad pingiread, mis olid mõeldud publikule. Praktiliselt sama plaani järgi on rajatud tänapäevalgi kasutusel olevad laululavad ja vabaõhu näitekohad ning teatridki põhinevad taolisel paigutusel. Juba vanad- kreeklased teadsid, kuidas on kõige otstarbekam.
Sport on alati olnud tähtsal kohal ja ühendanud rahvaid. Sporti tehakse nii lõbu, treeningu kui võistluse ja enese kehtestamise pärast. Seda tehti ka Vanas-Kreekas. Seal oli spordi tippsündmus iga nelja aasta tagant peajumal Zeusi auks korraldatavad olümpiamängud, mis toimusid esmakordselt 776. aastal eKr. See traditsioon kestis pikalt. Tänapäevalgi peetakse olümpiamänge, kuna 1896 taaselustati vana traditsioon, kui toimusid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Võistlusalad on küll osaliselt muutunud, kuid üldjoontes on jäänud ürituse põhimõte samaks. Endiselt süüdatakse võistluste alguses olümpiatuli ja võistluste lõppedes see kustutatakse, kehtib olümpiarahu jne. Kuna tavad kipuvad aja jooksul täiustuma ja edasi arenema, on tänapäeval veel lisaks suvealadele ka talialad, sest mängud ei toimu enam ainult Kreekas, kus lihtsalt ei ole võimalik talialadega tegeldagi. Minu arvates on see tore, kuna tänu sellele on rohkematel riikidel võimalik võtta osa olümpiamängudest.
Euroopa kultuur on minu arust selgesti Vana-Kreeka kultuuril põhinev. Seda suuresti tänu sellele, et aegade jooksul on kultuuri põlvest-põlve edasi kantud ja elavana hoitud, mitte unarusse jäätud. Kuna erinevate vallutuste ja rahva ühinemise ja info vahetuse toimel on iga ühiskond saanud teistelt mõjutusi, on kujunenud enam-vähem ühtne Euroopa kultuur, mis on alguse saanud Kreekast ja sealt edasi levinud ja arenenud. Kreeka kultuuri mõjutusi võib märgata erinevates eluvaldkondades, kui seda vaid otsida.