,,Idioot" Romaani miljöö, ajaline taust. Romaani ,,Idioot" tegevus toimub 19. sajandi lõpus Venemaal- Peterburis, Pavlovskis ja Moskvas. 19. sajandi lõpus valitses Venemaal sotsiaalne ja vaimne ebavõrdsus. Ühiskonda iseloomustas kahtlemine usus ja vaimustumine sotsialismist. Romaan algab sompus novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku Peterburi-Varssavi raudteerongis. Ilm oli nii udune ja niiske, et ei läinudki valgeks ning silm seletas vaid kümne sammu kaugusele. Olulisemad tegelased ja nende põhjalik iseloomustus. Vürst Lev Nikolajevits Mõskin on romaani ,,Idioot" peategelane. Ta on hea ja aus mees, kes suhtub kõigisse ühtemoodi ja eelarvamusteta. Vaimselt väga haige mees, kes ei taha kellelegi halba teha ning on nõus ise seeläbi kannatama. Tark mees, kes suudab tungida elu ja inimhinge sügavustesse. Mees, kes jääb oma tõekspidamistele truuks ka keerulistes olukordades. Nastasja Filippov...
folkloor- pärimuskultuuri see osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming Lühiliigid : mõistatus- sõnaline peitepilt kõnekäänd- rahvapärane piltlik väljen, lõplik tähendus selgub lausest vanasõna- vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt Muinasjutt- rahvajutt, milles väljendatakse vaba fantaasia kaudu inimese lootusi ja soovuunelmaid. Liigid : loomamuinasjutt, imemuinasjutt, olustikuline muinasjutt, Tunnused: kindel algus- ja lõpuvorm, oluliste sündmuste rõhutamine, sümboolsete arvude esinemine loos, vastand tegelased jne. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Liigid : usundilised, tekke- ja seletus, ajaloolised, koha, vägilas Tunnused : vähem viimistletud, vabama vormiga, tõsielulisena võetav ja tavalisse kõnevoolu või vestlusse sulanduv
Valgustsus 18 saj- loodusfilosoofia, demokraatlike ideede levik, juurutada ühiskonnaas haridust, loomulik inimene, hakati looma entsüklopeediaid, kõigile võrdsed võimalused, ajakirjandus, ühiskondlik arvamus, filosoofia ja ilukirjanduse põimumine, tegelikkuse naturalistlik kujutamine, romaan tähtis, sekkumine ühiskondlikku ellu, realistlik-olustikuline kujutamine, kodanikutunee Inglismaa: 1688 kuulus revolutsioon, usuvabadus, isikupuutumatus, Daniel Defoe ,,Robinson Grusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid", John Locke, Isaac Newton Prantsusmaa: Suur Prantsuse revolutsioon, Vabadus!, Võrdsus!, Vendlus!, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Saksamaa: ,,Torm ja tung", Herder, Goethe Romantism 18 saj lõpp 19 saj I pool- tekkimine seotud Napoleoni vallutussõdade ja S Pr revolu,
rangeks ja suursuguseks. Maalikunst : · Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida ja seetõttu püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti reljeefe. · Värv, kui väljendusvahend jäi tagaplaanile, niiet mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. · Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. · Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik. Revolutsiooni ja suurte sõdade ajal sendus olustikuline varaklassitsism kõrgklassitsismiga. · Süzeed valiti sageli antiikajaloost ja mütoloogiast. · Eriti armastati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. · Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teoseid, kuid kalduti palju suuremasse idealiseerimisse ja lineaarsusse. · Pildi ülesehitus on tasakaalukas, sümmeetriline ja tahulik. · Tihti on pildis ainult kaks plaani.
Kõrgem Kunstikool, Riiklik Lavakunstikool. TEADUS Tartu Ülikool kujunes taas oluliseks teaduskeskuseks, äratati ellu mitmed teadusseltsid : Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Teaduseluarengu tõestuseks valmis 8-köiteline "Eesti Entsüklopeedia." Praegune Teaduste Akadeemia maja Toompeal KIRJANDUS Seda aega on peetud isegi eesti romaani kõrgajaks, kuna olustikuline realism läks üle psühholoogiliseks realismiks, mille tõendiks on ka Tammsaare ja Ristikivi. Luules kerkis rühmitus "Arbujad", mis koosnes sellistest noortest nagu Talvik, Alver, Merilaas, Sang, Masing ja Kangro. A.H. Tammsaare Karl Ristikivi KUNSTIELU Kadus senine voolude paljusus ja lõppes otsingute periood. Peamiseks eeskujuks uusrealism. Noorem põlvkond kunstnike: Adamson-Erich, A. Bach, E. Ole, J. Vahtra, E. Viiralt "Jutlustaja" E
Kollaaž on kunstivorm, milles enamasti kleepimise teel kinnitatakse alusele erinevaid materjale (näiteks fotosid, pabereid, kangaid). Kompositsioon kunstis (kõnekeeles kompa) on teose, näiteks heli-, kirjandus- või kunstiteose, paigutuslik tasakaal. Graafika (kreeka sõnast graphikē) on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. piltl (olustikuline) omapära, (olustikulised) iseloomulikud jooned. Lavastuses on tabatud ajastu koloriiti. Kreeka filmikunst on tugeva rahvusliku koloriidiga. Kohaliku, lokaalse koloriidi loomiseks tarvitab autor murdesõnu. Ls. lokaal|koloriit, üldkoloriit. Motiiv on teo sooritamise otsene põhjus. Pastell on kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka kasutatakse joonistamiseks. ruumilise eseme kujutamine hrl
· Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava, mis valmis 1960. · Oli kooriühingu rajajaks (1982.a) Looming · Oli väga produktiivne · Tema loomingustiil lähtub rahvuslikust helikeelest · Ooperilooming (5 ooperit): kõige tuntum on ,,Tormide rand", libreto Juhan Smuul (1949). Ajalooline ooper ,,Pühajärv", ,,Käsikäes" · Koorimuusika (u 300 koorilaulu, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile) · Meeskoorilaulude temaatika on patriootiline, olustikuline ja on ka naljalaule. · Nt: 9-osaline meeskoori süit ,,Kuidas kalamehed elavad". /K:/ laul ,,Laine tõuseb" süidist ,,Kuidas kalamehed elavad" /K:/ laul ,,Hakkame, mehed, minema" /K:/ laul ,,Näärisokk" · Naiskoorilaulud (naiste tööd, tegemised, loodus, kodu) · Segakoorilaulud (temaatika avar kodumaa, armastus ja loodus, loodud rahvaluulele, eesti klassikale ning tolleaegsete poeetide luulele) /K:/ laul ,,Tartu valgel ööl"
Prantsusmaal kujunes ,,entsüklopeedia" väljaandmine tõeliseks lahinguks mõttevabaduse nimel. Eriti oluline oli aga valgustusliku filosoofia otsene sekkumine ühiskonnaellu. Valgustuskirjandus on suures osas filosoofilise kallakuga. Kirjanduszanridest spbis valgusideede levitamiseks kõige enam romaan- oli ju romaan juva XVII saj kinnitanud oma võimalusi ühiskonnaellu avara peeglina. Sentimentalistlik ja realistlik- olustikuline dentents hakkas peagi valitsema filosoofilise üle. Vabameelsete ja materialistlike ideede kiire leviku õhkkonnas tekkisid eeldused ka tegelikkuse naturalistlikuks kujutamiseks. ,, Ohtlikud suhted". Romaani kõrval hinnati kõrgelt teatrit ja draamat. Areng luules aga aeglustus märksa, kuni uue võimsa tõusuni varajases romantismis. Filosoofid: Voltaire, Rousseau. Satiiriline proosa- terav väljanaerdud naer. Romantismi piiritletakse aastatega 1789-1830. Arvestavaks tõukejõuks oli Suur
olukord paranema Tartu Ülikool kujunes taas oluliseks teaduskeskuseks, äratati ellu mitmed teadusseltsid : Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. Neile lisaks mitmeid samasihilisi asutusi. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Maailmamaine omandasid mitmed Eesti teadlased. Teaduseluarengu tõestuseks valmis 8-köiteline "Eesti Entsüklopeedia." Kirjandus Proosalooming jäi esikohale. Seda aega on peetud isegi eesti romaani kõrgajaks, kuna olustikuline realism läks üle psühholoogiliseks realismiks, mille tõendiks on ka Tammsaare ja Ristikivi. Suure populaarsuse saavutas tänu vaikiva ajastu rahvusterviklusele ajalooline romaan. Luules kerkis rühmitus "Arbujad", mis koosnes sellistest noortest nagu Talvik, Alver, Merilaas, Sang, Masing ja Kangro. Kujutav kunst Eesti kunstielu oli rahunes. Kadus senine voolude paljusus ja lõppes otsingute periood. Peamiseks eeskujuks sai Prantsusmaal valitsema tõusnud uusrealism.Kunstiellu astusid
· Vaimse vabaduse hindamine Valgustuskirjandus · iseloomulik sügav usk môistuse jôusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nôutamine rahvahulkadele. · kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud · Valgustusideede levitamiseks sobis kôige paremini ROMAAN, mis teeb 18. sajandi jooksul läbi kiire arengu; esialgu filosoofilise kallakuga, hiljem sentimentalistlik ja realistlik- olustikuline romaan · Kirjanikud püüdsid harivaid ideid viia inimesteni just ilukirjanduse kaudu. Voltare (1695-1778) - filosoof, ajaloolane, füüsik, jurist, kirjanik · Üks Euroopa valgustusliikumise juhtkuju. · Oma kriitilise ja võitleva mõistusega on mõjutanud kogu Euroopa vaimsust · Pani aluse meie kaasaegsetele arusaamadele inimõigustest, tolerantsusest, õiglusest. Voltaire vaated poliitikast
5. Mitmehäälne muusika klassitsismi ajastul: Homofiilne mitmehäälsus. 6. Instrumendid: Klaver, klavesiin. Pillid saavad tänapäevase välimuse. 7. Klassitsismi ajastu ooperi zanrid: Opera seria dramaatiline, väärtuste konflikt (tunded), ajalugu, julmus, salakavalus. NT: Gay ja Pepuschi ,,Kerjusooper". Opera buffa koomiline ooper, laulumäng, temaatika naeruvääristamine, laululised aariad, ansambli ja koori numbrid, olustikuline koomilise sisuga ooper. NT: Pergoles ,,Teenija käskjanna", W.A.Mozart ,,Figaro Pulm" Saksa Singspiel laulumäng, sündis 18. Sajandi keskel, tekkis iInglise ballaad-ooperi ja Prantsuse koomilise ooperi eeskujul. Enim mängitud Austrias. NT: W.A.Mozart ,,Haaremi rööv", ,,Võluflööt". 8. Ooperireform ja Gluck: Hakati ooperit jälgima, suurendati koori ja baleti osatähtsust ooperis, muusika
Kunstnikud: Theodore Gericault; Eugene Delacroix. Kirjanikud: Alexandre Dumas(vanem); Charles Dickens; George Byron; H de Palzac; Heinrich Heine; Victor Hugo. Teadus ja ajalugu: Röntgen- x-kiired; Darwin- evolutsiooni teooria, raku teooria; Pastoi vaktsineerimine; auruvedur; telegraafia; telefon. Eesti 1laulupidu(Tartu, 1869), ,,Kalevipoeg". Vara romanism: Beethoveni hilist loomingut on peetud üleminekuks klassikaliselt romantilisele, olulisem oli Ooper; (muinasjutulised, fantastilised, olustikuline, kooliline) Schubert. Kõrgromantism: teostest tulevad psühholoogilised, filosoofilised, suurenes orkestri osatähtsus. Hiisromantism: ........ küündiv, järellainetus, iseloomulik suured esituskooseisud, väga pikad teosed.
Elisabeth Louise Vigee-Lebrun (1755- 1842) Tegu oli soojatundelise ja sarmika portreekunstnikuga, kelle loomingus rokokoo läheb üle varaklassitsismiks. Autoportree: Elisabeth Louise Vigee-Lebrun Kuninganna Marie- Antoinette sinises sametkleidis Jean-Baptiste Greuze (1725-1805) Autoportree Kõrgklassitsistliku maali taotlused Revolutsiooni ja suurte sõdade ajal asendus olustikuline varaklassitsism kõrgklassitsismiga. Püüti poliitilisi ja eetilise ideaale otseselt kujutavasse kunsti üle kanda. Süzeed valiti tihti antiikajaloost ja mütoloogiast. Eriti armastatud selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. Kompositsioon Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teosed, kuid kalduti palju suuremasse idealiseerimisse ja lineaarsusesse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid.
nägi traditsiooniliste väärtuste kõigutajaid ja rahva moraali rikkujaid. Vana-atika komöödiale järgnes nn keskmine komöödia, kuid sellest on säilinud väga vähe, üksnes fragmente. Iseloomulik oli koori rolli taandumine, koor laulis vaid vahelaule, millel ei olnud üldse seost sellega, mis toimus lavapeal. Tegevus muutus aga parodeerivaks või siis olustikulisemaks. Hellenismiajal ehk uusatika komöödias domineeris olustikuline laad. Populaarsed olid nö stereotüüpsed karakterid, kes olid kas jämedad sõdurid, parasiidid, kokad, armunud noormehed, osav orjad. Sellele ei jäänud puudu ka stereotüüpsed süzeed hüljatud laps, pimedas võrgutatud tütarlaps, kellegi kangelase tagasitulek ja muu sarnane. Mulle on osaks saanud võimalus viibida Kreekas, 2300 aasta vanuses epidaurose antiikteatri asupaigas. Antiikteater on imeline akustikapärl, ükskõik kes
Samal ajal algas alguspärase näitekirjanduse võidukäik, mille rajajaks võib pidada Hugo Raudseppa ja tema suure populaarsuse võitnud rahvaliku huumoriga kirjutatud näidendeid ,,Sinimandria", ,,Mikumärdi", ,,Vedelvorst". 1930. aastate keskpaigas leidis aset teine suurem murrang omariiklusaegses kirjanduses. Proosalooming jäi küll esikohale ning järgnenud aastaid on peetud koguni eesti romaani kõrgajaks, kuna senine suhteliselt tagasihoidliku kunstiväärtusega olustikuline realism läks üle märksa kunstiküpsemaks psühholoogiliseks realismiks. Siingi tuleb märkida taas A.H. Tammsaaret, kelle kõrvale kerkis aga oma linnatriloogiaga Karl Ristikivi. Seoses vaikivale ajastule iseloomuliku rahvustervikluse propagandaga saavutas suure populaarsuse ajalooline romaan. Seda viljelesid edukalt nii vanameistrid Karl August Hindrey ja Mait Metsanurk kui ka uustulnukad August Mälk ja Enn Kippel.
Dr-teose Trag aine pärines kangelasmüütidest, lisaks kujutati inimese elu kannatuslikku külge. välisvormiliseks tunnuseks on dialoog, põhielemendiks tegelased. Dramatism inimese Pikapeale koori osa vähenes, kasvas näitlejate osakaal ja arv. sisemiste jõudude eriline pingulolek taotleb tõelise sündmuse illusiooni. Iseloomulik on Antiiktragöödia osad: 1) proloog (koorijuht esitas sündmustiku); olustikuline tegevus ja pingsalt dünaamiline sündmustik, mille kaudu avatakse karakterid. 2) koori tulek ja laul ( - meeleolud ja muljed); Tekstis puudub jutustav element, on dialoog (või monoloog) + autoripoolsed 3) näitlejate dialoogid ja kooripartiid; kommentaarid remargid. Vaatus jaguneb piltideks: stseenid e etteasted
Et näidata oma jõukust muutusid ka etendused suurejoonelisemateks. · Müsteeriumide vennaskond- loodi 15.saj., see ühendas proffessionaalseid näitlejaid. · Moralitee- õpetlik näidend. Kujutati inimese omadusi.Koomilised etendused kujunesid välja pühade ja tähtpäevade kombestikust. o Sofii- ühevaatuseline narri näitemäng. o Farss- kometi mäng või jant Prantsusmaal, sisult olustikuline. · Miraakel-jumalaemast ja pühakute imeteost. Palju lavatehnikat ja kostüüme. · Näitlejad: o 10.-11.saj.- vaimulikud o 12.saj.- lisandusid mittevaimulikud o 12.-13.saj.-veidi hiljem mängisid ka linnaelanikud. Vaimulikud etendasid ainult kirikuga seotud tegelasi. 17. Dante Alighieri- sündis Firenses(Itaallanne), peetakse renessansi ettekuulutajaks. Uuris antiikautoreid, eriti Virgiliust
Tema idee oli ehitada Tallinnasse praegune laululava, mis valmis 1960. Ernesaksa tähtsaim koorilaul on ,,Mu isamaa on minu arm". Ernesaks kirjutas selle laulu 1944.aastal Moskvas. 1947 oli esimest korda laulupeol. 50-tel keelustati. 1960 a.peol alustas rahvas seda laulu ise. Nõukogude ajal kujunes sellest mitteametlik hümn. Traditsiooniliselt lauldakse püsti seistes. Ernesaks on kirjutanud kokku umes 200 koorilaulu. Üle poole neist meeskoorile. Meeskoorilaulud :temaatika oli poeetiline, olustikuline, patriootiline ja ka naljalaul. Meeskoori juhina tundis ta just seda zanrit täiuslikult."Hakkame mehed minema","Näärisokk"Segakoorilaulud:temaatikakas kodumaa, loodus ja armastus."Tartu valgel ööl" Naiskoorilaulud:temaatikaks loodus, kodu, maainimeste töö ja tegemised, tegelemine kunsti ja poeesiaga."Sireli, kas mul õnne" Peale koorilaulude on kirjutanud ka soolo-ja ooperilaule. On kirjutanud 5 ooperit. Ajalooline ooper"Pühajärv". Tema kõige tuntum ooper on J.Smuulilt tellitud
· 1558 kastiilia keele grammatika · ,,Türgi matk" : kirjutas vangipõlves Türgis, satiiriline Rüütliromaan · põhiliselt 16. saj I pool · 17. saj alguses ,,Don Quijote" rüütliromaanide paroodia · Hispis hakatati rüütliromaane kirjutama proosas · Montalvo ,,Amalís de Gaula": kuulsaim hisp rüütliromaan sel ajal: ainestik toimub Briti saarestikul, võitlused koletiste ja hiidlastega · Katalaani romaan ,,Tirant Valge": autorid Martorell ja Martí, olustikuline konkreetsus, rüütlite igapäeva elu, sündumsed algavad Inglismaal, Tirant kohtub erakuga, süzeeks põhiliselt katalaani seikleja Roger de Flor, kes seikles Idamaades, iroonia, grotesk, koomilisus · ,,Gaballero Cifar" 1512, ilma autori nimeta, ühe pühaku elulugu, mõjutas ka bütsantsiromaan, idamaised mõjud, väga tägtis Ladina-Ameerikas · ,,Celestina": Fernando de Rojas, tragikomöödia, ühiskond ja selle madalam osa, Celestina
Flandria maalikunst: Lõuna Madalmaades(Hisp. Võimu all) loodi äärmuslikult baroklikku maalikunsti. *Suurim esindaja PETER PAUL RUBENS jõukast perest ja hea haridusega palju tellimusi, kasutas õpilaste abi *lopsakad ja värvilised teosed, väga fantaasiaküllane, toretsev ja jõuline kompositsioon diagonaalidena *ANTHONIS VAN DYCK- 17. saj üks kuulsamaid portreiste, paraadportree rajaja maalis Charles I õukonnas Charles I portree Rahvalik suund flaami maailkunstis: olustikuline teema lopsakas, rahvalikus ja kohati naturalistlikus laadis JAKOB JORDAENS- talupojad ohjeldamatult pidutsemas ja söömas ,,Oakuninga pidu" Hollandi kunst Ehituskunstis praktilisus ja mugavus, tüüpiline raekoda Maalikunst: Peamised zanrid: olustikumaal- sageli jõudeelu ja jõukate inimeste lõbutsemine portreekunst natüürmort- maastikumaal **Portreemaal üks aegade suuremaid portreemeistreid- FRANS HALS sidus olustikulise tegevusega vaba, hoogne, jõulised pintslilöögid
teemal: Kas teaduste ja kunstide taassünd on aidanud kaasa kommete puhastamisele”. Ta uskus, et luksus viib ühiskonna nõrkuseni ja languseni. Teadus ja kunst toovad kaasa pahesid. Ta uskus, et headus on olulisem kui mõistus. Idealiseeris inimese looduselähedust. 13 Nimetada olustikulise ja sentimentalistliku romaani mõisted, esindajad ja nende loomingu tähtteosed (Richardson ja kiriromaan, Fielding, Sterne, Diderot) Olustikuline romaan oli realistlik ja selle hetke olusid peegeldav. Sentimentaalne romaan oli haledat olukorda kirjeldav jutustus teos. Richardson (“Clarissa”), Fielding (“Tom Jones, ühe leidliku lugu”), Sterne (“Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia”), Diderot (“Rameau vennapoeg”, “Nunn”) 14 „Tormi ja tungi" liikumine Saksa kirjanduses, muusikas ja vaimuelus aset leidnud eelromantiline liikumine.
(lisanditega); tihti grupi kui üksik Cornelis de Heem põhitegija Jakob pildi aineks mõni portreesid; van Ruisdael; jutustus (satiiriline, maalidel oli romantilised moraliseeriv või tavaliselt mingi loodusvormid; peidetult pikantne); olustikuline heletumeduse põhitegija Jan tegevus, mis efektid; ärevad/ Vermeer van tagas elavuse ja traagilised Delft, kes kujutas loomulikkuse; teosed enamasti interjööre tabas hästi (1 v 2 inimest); inimese iseloomu;
Algriim Assonants Igav on olla iluta. *Riimiline Rahvalaul N: Saksad sõitsid saaniga, Talumehed tõllaga, Vabadikud vankriga, Mina, vaikne, kelguga! Kiri kuer õli kelgu ies, Ise istsin kelgu sies! ( Lüganuse ) Lõppriim --------) Häälikute kokkukõla värsi lõpul *Rahvajutud jagunevad 4-jaks: 1) Muinasjutt 2) Pajatus 3) Naljand 4) Muistend Muinasjutud jagunevad omakorda 3-eks: 1) Loomamuinasjutt 2) Imemuinasjutt 3) Olustikuline muinasjutt *Tegelaste vastandamine *Kolm arvu *Õnnelik lõpp *Traditsiooniline algus ja lõpp *Muistendid jagunevad omakorda 3-eks: * Tekke- ja seletus muistend * Vägilas muistend * Koha muistend *Pajatused: Pajatus on rahva seas liikuv lühike jutt, Mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. *Naljandid Naljandis on argielu kujutatud läbi huumori, Kasutades olukorra ja sõna koomikat. *Rahvaluule lühivormid Kõnekäänd -kujukas,piltlik ütlus
Teosed esitavad ideaalseid ja abstraktseid kujutluspilte, lüürikas on konkreetsem. John Keats- Pärines alamkeskklassi hulgast. Luule on keeleteadlik ja meeleline, vahelduvad maine elurõõm ja kaduvusetunne. Ülistab loodust, teoseid iseloomustab eriline iluihaldus. Walter Scott- Pani aluse ajaloolisele romaanile. Populaarseim ajalooline romaan "Ivanhoe"-võitlus rahvuslikul kui ka sotsiaalsel pinnal. Vaadetelt õiglase monaehi pooldaja. Romaane iseloomustavad olustikuline tõetruudus, probleemide tõsidus, ja kangelaste romantiseeritus. Elavad, köitvad karakterid, Kujutas ajalugu poeetiliselt. Prantsusmaa- Prantsusmaa revolutsioon;Napoleon võimul; tema sõjad ja häving jne. Varajane Pr. Romantism-hirm tuleviku ees. Pageti müstikasse ja keskaega. Ei olnud ühtne kirjanduslik vool. Franois René Chateaubriand- Essee "Ristiusu vaim"-ristiusk on kõige puhtam ja parem ususuund. Vabaduse märk. Poeetide ja kunstnike inspiratsiooni allikas. Enamik
konflikt, vähe tegelasi, peateos ,,Heptameron", rahvajuttude kogumik kujutati naisena Zanri rajas Boccaccio tegelaste hingeelu oma teosega ,,Narruse kiitus"- ,,Dekameron" Erasmuse filosoofiline satiir Olustikuline ,,Othello"- Ophelia- ,,Hamlet", O seiklusromaan - Shakespeare, Poloniuse tütar, Süzeeks kangelase armukadedus Hamleti armastatu, elutee olulised tragöödia, rassistlikud kes hukkub peale ojja
Henrik Visnapuu, Artur Adson. · Eelistatuim kirjandusvool oli endiselt uusromantism. Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid. Meisterlikkuse saavutasid Friedebert Tuglas ja August Gailit. Romaane kirjutasid Anton Hansen Tammsaare ja Mait Metsanurk. · Kümnendi keskel asendus uusromantism uusrealismiga, esikohale tõusis proosa ja romaanizanr. · Senine suhteliselt tagasihoidliku kunstiväärtusega olustikuline realism läks 1930. a. keskel üle märksa kunstiküpsemaks psühholoogiliseks realismiks. Silma paistsid Anton Hansen Tammsaare ja Karl Ristikivi. · Seoses vaikivale ajastule iseloomuliku rahvustervikluse propagandaga saavutas suure populaarsuse ajalooline romaan. · Luules kerkis siurulaste kõrvale plejaad noori, koondudes ,,Arbujate'' rühmituseks: Heiti Talvik, Betti Alver, Kersti Merilaas, August Sang, Uku Masing, Bernhard Kangro.
lõhkumine. Keelekasutus oli vaba, ropendati, tehti kahemõttelisi ning sageli erootilisi nalju. Tänapäeval ei saaks ükski kirjanik endale lubada niisugust sõnavabadust ja roppusi, kui võib leida Aristophanese teoseis. Vana-atika komöödiale järgnes nn KESKMINE komöödia, milles koori roll oli taandunud: nad laulsid vaid vahelaule, mis polnud enam üldse tegevusega seotud. Poliitilist satiiri asendas olustikuline või muinasjutuline aines, müütide parodeerimine, filosoofia ja kirjanduse kriitika. Sitsiilias arenes välja MIIM lühike stseen igapäevasest elust monoloogi või dialoogi vormis, mida kanti ette tänaval või koduses miljöös, improviseerides. Miim loodi proosavormis ja oli üpris naturalistliku stiiliga. Hellenismiaja UUSATIKA komöödias (u 336-250), mis toetus tugevast Euripidese tragöödiale, domineeris olustikuline laad.
hävitati, kuid nüüd neid taastatakse. Araablaste ja mongolite võimu ajal rajati moseesid, mausoleume ja teisi ehitusi. Afganistani keskaegsete kirjanike seast on oluliseimad Firdausi, kes kirjutas pärsia- tadziki rahvuseepose "Shähnäme", poeet Abul-Majd Sanä'i, kellele kuulub poeem "Hadiqat-ul Haqiqah". Afganistani rahvamuusika on mitmekesine. Levinud on kaksikvärssidest koosnev, tihti improvisatsiooniline olustikuline laul landõi. N-ö klassikaline muusika on nii instrumentaalne kui ka vokaalne. Paljud professionaalsed muusikud on India päritolu. Talibani ajal oli keelatud igasuguse muusika tegemine, välja arvatud Koraani tekstide laulmine. Praegu tegeleb Kaubli Ülikooli juures muusikaosakond. Kuigi juba 2500 aastat tagasi andsid Afganistanis etendusi rändnäitlejad ja 2002 taasavastati Rahvusteater, pole teater kui kunstiliik riigis eriti populaarne. Esimene Afganistani film oli 1960
koerakoonlased, pisuhännad (kõik need on negatiivsed kangelased); haldjad, merinäkid, murueided ja nende tütred (positiivsed kangelased). Siinkohal peab küll lisama, et näkk esindab nii negatiivset kui positiivset poolt. Imemuinasjuttude kõrvalliik on legendid. Iseloomulik on nende pärinemine Piiblist; sellest ka valdavalt õpetlik toon. · Novellilaadsed muinasjutud. Nende tegevus areneb üldjoontes tõsielu piirides. Tuntav on sotsiaalne-olustikuline tagapõhi. Ainestik ja inimene, kes tegutseb, on täiesti tavapärased; tavaliselt on tegelane vaene. Süzee kulmineerub (novell!) erakordsetes sündmustes või üllatusmomendis, võimalik ka, et mingis teravas konfliktis. Üks tuntud novellilaadse muinasjutu motiiv karjapoisist kuningaks. · Novellilaadsetest muinasjuttudest on üks osa nn mõistatusmuinasjutud, mis koosnevad kahest poolest: 1) jutustus, jutt ise; 2) mõistatus, ülesande andmine ja selle
Enamikus minajutustusena. Tavaliselt peategelase autobiograafia. Ei ole lihtne kindlaks teha, kus räägib tegelane, kus autor ise. Enamasti jutustatakse poisi- või noorukiea seiklustest, kujunemisromaanide eeldus. Kuidas paheline ühiskond algselt puhast vaimu rikub. Eesmärk enamasti satiir, näidata ühiskonna telgitaguseid. Esimene romaanitüüp, mis realistlikus vormis hakkab kriitiliselt peegeldama ühiskonna elu. Peategelase eraelul pole olulist kohta. Naturalistlik grotesk. Tekkis ka olustikuline kelmiromaan, peamine ülesanne püüda lugejat olustikupiltidega ja peategelase kirevate seiklustega. Cervantes: kirjutas „Don Quijote“ rüütliromaanide paroodiana. Maailmakirjanduse üks kõige humoristlikemaid romaane. Koos don Quijotega seikleb lihtsameelne kirjaoskamatu talupoeg, kes toob romaani mahlaka rahvaliku kõnepruugi ja vürtsikad kõnekäänud. Täiendab romaani sümboolikat. Kujutab endale ette südamedaami, kellele kangelastegusid pühendada
levitajana, mida ta pidas hukutavaks. Vana-atika komöödiale järgnes nii nimetatud keskmine komöödia, kuid sellest on säilinud vaid fragmente. Iseloomulik on koori rolli taandumine: koor laulis vaid vahelaule, mil polnud enam mingit seost tegevustikuga. Kadus ka poliitiline otsesõnaline satiir, tegevus muutus kas muinasjutuliseks või müüte parodeerivaks või siis olustikulisemaks. Hellenismis ajal nii nimetatud uusatika komöödias domineeris olustikuline laad. Kujunesid stereotüüpsed karakterid ning ka stereotüüpsed süzeed. Jämekoomikat ei olnud, piirduti pehme huumori ja mõnede farsistseenidega. Suurimaks sellelaadse komöödia meistriks oli Menandros, kelle loomingut tunneme peamiselt papüürusefragmentide järgi, mille hulgas on peaaegu täielikult säilinud ,,Pahurdaja". Atika komöödia oli eeskujuks paljudele rooma kirjanikele, keda omakorda kasutasid eeskujudena mitmed hilisema aja euroopa draamakirjanikud. Rooma Komöödia
filosoofilise õpetusena vaid rahvaliku impulsiivse tungina. Hispaania kirjandus on laadilt mehelik, kujunduselt konkreetsust taotlev ja toetub keskaegsele rahvuslikule traditsioonile. Usulise temaatika rohkuse mõju näol ilmneb kiriku tohutu mõju. Draamas tekkis eriline vaimu zanr auto sacramental- piibli lugusid või pühakute elusid käsitlev lühinäidend. Hispaania renessanss ulatub 15. sajandi kolmandast veerandist 17. sajandi esimeste kümnenditeni. Kirjanduses esineb olustikuline, kohati satiiriline element. Seda suunda taotleb loomingus Juan Manuel (1282-1348) 'Krahv Lucanor'. Juan Ruiz (1238-1350), Hita ülempreester, teosega 'Hea armastuse raamat' Ajastu suurim lüürik oli Jorge Manrique (1440- 1479). Viljeles isiku- ja tundeluulet. 16. sajandi luules võistevad retooriliselt kodanikuluulet harrastav Sevilla ja intiimset laadi viljelev Salamanca koolkond. Esimes tegutses Fernando de Herrera (1534-1597), teises Luis de Leon (1527- 1591). Kelmiromaanid:
Vt kuriteoennetusest http://www.kuriteoennetus.ee Esimese taseme ennetus - Üldiste elutingimuste parandamine ja turvalisuse suurendamine. - Abinõud on suunatud tavaliselt kogu rahvastikule eesmärgiga üldist kuritegevuse taset vähendada. - Läbiviijaks on enamasti riik. - Näiteks pere-, kooli- või kogukonnapõhised programmid. Teise taseme ennetus - Tegelemine potentsiaalsete õigusrikkujatega ning kriminogeensete kohtade ja olukordadega. - Peamiselt olustikuline preventsioon: · Õigusrikkumise toimepanemise raskendamine; · Õigusrikkumise toimepanemise riski vähendamine; · Õigusrikkumisest saadava tulu vähendamine. - Näiteks pere-, kooli- või kogukonnapõhised programmid, mis on suunatud õigusrikkumisi sooritanud või antisotsiaalselt käituvatele noortele. Kolmanda taseme ennetus - Olemasoleva õigusrikkuja ja süüteo tagajärgedega tegelemine. · Keskendub konkreetsele õigusrikkujale.
Vanim säilinud müsteerium "Aadama mäng" kujutab Aadama ja Eva pattulangemist. Üksikute episoodide ühendamisel tekkisid 15. saj. Prantsusmaal suured tsüklilised müsteeriumid. Vanim "Vana Testamendi müsteerium" koosnes 40 iseseisvast näidendist, peegeldades kõiki Vana Testamendi peasündmusi. moralitee - keskaegse draama põhiliik; oli õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega (u. nagu "Roosiromaanis") farss - (pr. k. farce - jant, kometimäng) jämedakoeline olustikuline lühinäidend, kus olid kindlad väljakujunenud tegelased või kindlate omadustega tegelased Francois Villon - Pr. luuletaja, aga mitte renessanssiajastu ideedega. Tema luulet iseloomustab individuaalsus, surmateema ja surmatantsule lähedane meeleolu (surma ees on kõik võrdsed), Teosed: "Värsid" ehk "Väike Testament" - luuletaja kujutab ennast surmaminejana, kes oma "testamendis" pärandab ükshaaval oma asju nii sõpradele kui vaenlastele
Kirjandust ja kunsti pidasid valgustajad ühiskonna arengus tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid, valgustuskirjandus on suures osas filosoofilise kallakuga. Valgustusideede levitamiseks sobis kõige enam romaan. Tekkis uudne kirjanduszanr filosoofiline romaan, kus peamine pole karakteri loomine ega olustiku kujutamine, vaid autori ideede esitamine. Peagi hakkas küll filosoofilise kallaku üle romaanides valitsema sentimentalism ja realistlik-olustikuline laad. Vabameelses õhkkonnas tekkisid eeldused ka elu naturalistlikuks kujutamiseks. Erakordselt avatult kujutas oma romaanides seksuaalelu ja ka piinamist seksuaalnaudingu saamiseks markii de Sade (sadism). Aristokraatia kombelõtvust paljastab prantslase Laclos' (elukutselt suurtükiväeohvitser) kiriromaan "Ohtlikud suhted" (1782), mida peetakse psühholoogilise analüüsi meistriteoseks. L. avaldas suurt mõju 19. saj kirjanikele (nt Stendhalile).
Positiivsed peategelased on Scotti romaanides sageli kõrvaltegelastest kahvatumad, nende ülesandeks jääb hoida omavahelised suhete kaudu sündmustikku koos "Ivanhoe." Keskseks sündmuseks on rüütliturniir ja kindluse vallutamine Robin Hoodi salga poolt. Scotti kirjutas teose eessõnas ,et romaan ei tohi üle koormata ajaloo faktidega, samuti rõhutas ta, et mineviku kujutamiseks ei ole sugugi tarvis arhaiseerida keelt või primitiviseerida inimeste tundeid. Scotti romaane iseloomustavad olustikuline tõetruudus, probleemide tõsidus ning sündmustiku ja kangelase romantiseeritus. Tema teostes kohtab rohkesti elavaid ja köitvaid karaktereid talupoegi, ülikuid jne. kes liiguvad detailselt kujutatud ajaloolistes paikades, nende keel on mahlakas ja kombed ajastuga kooskõlas. Kirjanik ise ei pidanud esmatähtsaks siiski mitte inimeste elu ja kommete kirjeldamist, vaid ajaloo käsitlemist selle liikumises ja arengus.Scottil oli ajaloolise romaani
esimene värssdr, keskendub vägivalla ja türannia vastu; ,,Salakavalus ja armastus"- silmapaistev saksa kaasajadr; tema loomingut läbib vabaduse-teema Sentimentalism- tunne, tajumine, mõistus; Sentimentaalne in- tundlik, südamlik, usaldav& valmis enda üle naerma. Berkeley avaldas "Traktaadi inimtunnetuse aluste kohta", jätkas Locke'i ideed, et tunded on in maailma mõistmise vahendiks. S kirj on loodus hingestatud, elav, muutuv, samas idülliline ja rahulik. Romaan-olustikuline- 18s I pool, kui Ing ja Pr arenes; toetus barokist pärit kelmiromaanile, milles oluline olustik; looduslähedus; Prévost "Manon Lescaut". S. Richardson- ,,Pamela ehk Hüvitatud voorus", ,,Clarissa"- kiriromaanid. H.Fieldind- lõi ing realistliku romaani; ,,Joseph Andrews"; hindas in looduslähedust, loomulikkust. L.Sterne- ,,Tundeline teekond läbi Pr ja It" Tundeluule- 18.s lõpus- ing luules; klassitsismile täiesti vastandlik suund, mis rõhutas tundeelu, hingeelu ja sageli
Kirjandust ja kunsti pidasid valgustajad ühiskonna arengus tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid, valgustuskirjandus on suures osas filosoofilise kallakuga. Valgustusideede levitamiseks sobis kõige enam romaan. Tekkis uudne kirjanduszanr filosoofiline romaan, kus peamine pole karakteri loomine ega olustiku kujutamine, vaid autori ideede esitamine. Peagi hakkas küll filosoofilise kallaku üle romaanides valitsema sentimentalism ja realistlik- olustikuline laad. Vabameelses õhkkonnas tekkisid eeldused ka elu naturalistlikuks kujutamiseks. Erakordselt avatult kujutas oma romaanides seksuaalelu ja ka piinamist seksuaalnaudingu saamiseks markii de Sade (sadism). Aristokraatia kombelõtvust paljastab prantslase Laclos' (elukutselt suurtükiväeohvitser) kiriromaan "Ohtlikud suhted" (1782), mida peetakse psühholoogilise analüüsi meistriteoseks. Laclos' avaldas suurt mõju 19. saj kirjanikele (nt Stendhalile).
Sepp, Peeter Tarvel. 1932-1937 valmis 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia" Kirjandus 1917 asutati ,,Siuru" rühm, kus tegutsesid Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu, Artur Adson. Eelistatuimaks kirjandusvooluks jäi uusromantism. Novellidega said tuntuks F. Tuglas ja A. Gailit, romaanidega A.H.Tammsaare. Uusromantism asendus uusrealismiga. Algas algupärase näitekirjanduse võidukäik, mille rajajaks oli Hugo Raudsepp. 1930. a. keskpaigas läks olustikuline realism üle psühholoogiliseks realismiks. Suure populaarsuse saavutas ajalooline romaan. Luules kerkis ,,Arbujate" rühmitus, kuhu kuulusid H.Talvik, B.Alver, K. Merilaas, A. Sang, U.Masing, B. Kangro. 6 Kujutav kunst Öeldi lahti seni valitsenud uusromantismist, kuid uut suunda selle asemele ei tekkinud. Maalijatest olid tuntumad A. Laikmaa, K. Raud, K. Mägi, N. Triik, P. Aren jt
a kui loodi noori luuletajaid koondav Siuru rühmitus. o 1920.aastate algul püsis esikohal peamiselt luule, proosas viljeledi peamiselt lühivorme, novellidega paistis silma F. Tuglas o Kümnendi keskel asendus uusromantism realismiga ning esikohale tõusis romaanizanr. Kulminatsioon A. H. Tammsaare epopöa ,,Tõde ja Õigus" Edukad kirjanikud olid veel A. Gailit ja M. Metsanurk, H. Raudsepp (draama) prosaistid A. Mälk ja K. Ristikivi. See oli romaani kõrgaeg, mil senine olustikuline realism asendus psühholoogilise realismiga. o Teater ja muusika Leedu o Ooperite- ja draamateatrite avamine Kaunases, mis hiljem ühendati Riiklikuks teatriks. 31.dets 1920 nägi publik esimest professionaalset ooperilavastust C. Verdi ,,Traviatat". Lavastuse juht oli laulja K. Petrauskas. 1925 etendus esimene ballett. Läti o 1919.a avati Riias Rahvusteater. Samuti hulk teisi teatreid. Kutselised teatrid olid peaaegu
Tähtis oli isemõtlemine ning mõttevabadus ja fakt, et kõik inimesed on võrdsed. Filosoofid: Swift, Montensquieu, Voltaire Satiiriline proosa- 18.saj põhiliselr inglismaal valitsenud kirjandusvool, kus kritiseeriti ühiskonna pahesid. Culliveri reisid-Swift. Filosoofiline proosa 5.ja 4. saj arenes kreeka filosoofia kõige hoogsamalt. Kunstipärase filosoofia käsitluse viisiks saab dialoog, mille käigus autor esitab oma seisukohti vaidluses vastasega või vestluses õpilasega. Olustikuline ja sentimentalistlik romaan Valgustusromaan on seotud inglise ja prantsuse kirjandusega. Olustikulises romaanis haarati rohkem intiimelu temaatikat. Kujutati armutundeid ja hingeelu väga suurt rolli mängis peategelase tundeelu kirjeldamine ja rõhutamine. Tähtsal kohal oli inimeste harimine ja rahuvse edendamine. Sentimentalistlikus romaanis oli põhitunnuseks tunnete oskuslik edasiandmine moraalitseva skeemiga. Valgustusaja draama
kuidas juhitakse tähelepanu maali "pinnale" või alusele kantud "värvile". 2. Biograafiline tõlgendus - impressionistide järjekindel huvi maalida uues stiilis, hoolimata kunstiinstitutsioonide ja vanameelse ajakirjanduse ja avalikkuse vastuseisust. Seetõttu pakub Monet' maal huvi kuna annab tunnistust kunstniku julgusest, tema geniaalsusest ja võidust stagnatsiooni üle. 3. Sotsiaal-ajaloolised tõlgendused: a) olustikuline - huvitatud teoste sisu analüüsist, igapäeva elu tasand ühiskonnas; b) teoreetiline - püüti hinnata mil määral tulenes impressionism kesklassi kuuluvate meeste ideoloogiast, mis pretendeeris tõõele või mida peeti tõeks, kas impressionism teenis seda ideoloogiat või seisis selle vastu. Rõhutatakse kuivõrd erinevad olid meeste ja naiste maalid temaatika poolest, sest nende käsutuses olenev sotsiaalne ruum oli erinev, ning et meestel ja naistel oli erinev nägemus
püsiva olukorraga) ◦ kordus, maagiliste arvude kasutamine ◦ kontrast (tegelased vastanduvad: rikas-vaene jne) ◦ astendamine, nt soove võib jagada kolme kategooriasse: mõistlikud, liiga suured ja karistusväärselt suured soovid) ◦ kontsentratsioon peategelase ümber (sündmusi kujutatase ühes liinis) ◦ lavalise kaksuse seadus (korraga kujutatakse vaid kaht tegelast ja nende dialoogi) • Olustikuline muinasjutt - olustikulise tagapõhjaga novellilaadsed muinasjutud. • biibliaineline legandilaadne muinasjutt - lähedane imemuinasujutule, tegelased pärinevad biiblist kunstmuinasjuttude erinevus folkloorsest muinasjutust • kunstmuinasjutud seotud mingil määral aja ja elustiiliga • arvusümboolika puudub, mingit kindlat arvu ei pruugi olla rõhutatud • gradatsiooniline tõus ei pruugi olla kunstmuinasjuttudes markeeritud
teatavale agressiivsusele, läbib kogu Mats Traadi hilisemat luulet inimlikkuse mõtestamine. Talle omaseks jääb kodususe, toe ning tasakaalu leidmine maast ja mullast, töökusest, rahvast. Ikka ja jälle kordub ka motiiv päikese eluandvast jõust, igatsus valguse kui rahu ja puhtuse sümboli järele. Mats Traadi 80-ndate ja 90-ndate luulekogud on ühtlaselt heatasemelised ning mõtteterviklikud. Eelnevate kogude nostalgilist alatooni asendab nüüd märksa konkreetsem päevapoliitiline ja olustikuline luule. Ängist ja rusutusest jagusaamise, uue elujõu ja selguse lätteks on nihe inimese- ja maailmasõbralikkuse suunas, mida toidab teadmine juuresidemete olemasolust möödunuga ning ühtsusetunnetus kõige elava ja olevaga. Selles teadmises ei puudu optimism, kuid ta pakub hingerahu, lisades oleviku probleemidele igavikulisust ja kõlbelist sügavust. Kosta on ka mõneti kriitilist tooni, seda aga peamiselt Traadi isamaaluules. Uuele algusele viitavad
vara kindlustamine) võimalused. 5. Tertsiaarne preventsioon on tegelemine õigusrikkumiste tagajärgedega, so karistusõiguslikud ja politseilised meetmed retsidiivsuse vähendamiseks. TP eelduseks on juba ühe kuriteo toimepanemine ja eesmärgiks on ära hoida sellele järgnevaid. Tertsiaarse preventsiooni vahendid ei ole ainult formaalsed karistusõiguslikud sanktsioonid vaid näiteks ka kurjategija ja ohvri lepitamine jms. 23. Olustikuline kriminaalpreventsioon. Niisiis olustikuline kriminaalpreventisoon põhineb argielu- (Nimetatud teooria kohaselt pannakse kuritegu toime ainule siis, kui ajaliselt ja ruumiliselt langevad kokku kolm olulist faktorit: kuriteo objekt on kättesaadav, puudub meede kuriteoärahoidmiseks ning motiveeritusega õigusrikkuja kohalolek) ja ratsionaalsevaliku teoorial (Nimetatud teooria väidab, et õigusrikkujad on nagu teisedki, ratsionaalselt kalkuleerivad inimesed, kes kaaluvad teo toimepanemisega kaasnevaid riske
läbielamist eelistati ekspressionismile. Näitleja olek sots realistkikus lavastuses oli aktiivne, võitlev. Kui sots-realismis oli oluliseks ideelisus, sümboolika, siis olmerealismis elutarkus ja mõõdukus. Kui olmerealistlikud lavastused olid staatilised, olustikult täpsed, suur osatähtsus oli pisiasjadel, siis sots-realistlikud lavastused olid hoopis lavategevuselt ja kõnelt hoogsad ja kirglikud. Samas mõlemais realismis oli tähtis ajalooline ja olustikuline tõepärasus. Taotleti paikade tegelikust täpset repredutseerimist nii lavakujunduses kui ka kostüümides. Siin aga tuli vastuolu: kogu olustik oli silmanähtavalt tehtud vineerist, kunstlikult loodud. Dekoratsioonid olid küll maalitud realistlikult, kuid oli näha, et nad on loodud kunstiliselt. Ruum oli puhtalt keskkond, ta ei iseloomustanud tegelast. Ei olnud ka aktiivset ruumi kasutamist. 3. Võrrelge Ilmar Tammuri ja Kaarel Irdi lavastajakäekirja.
kirjandusvormiks jäi endiselt uusromantism. Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid. Romaanidest võib sel perioodil nimetada A.H.Tammsaare "Kõrboja peremeest" ja M.Metsanurga "Taavet Soovere elu ja surma". Kümnendi keskel toimus murrang, uusromantism asendus uusrealismiga. Esikohale tõusis proosa ja eeskätt romaanizanr. 1930. aastate keskpaigas toimus teine murrang. Proosalooming jäi küll esikohale, kuid tagasihoidliku kunstiväärtusega olustikuline realism läks üle kunstiküpsemaks psühholoogiliseks realismiks. Muusikaelu areng jätkus kiires tempos tänu juba varasematele tradistioonidele. Olemasolevad laulukoorid ja orkestrid asendustid uutega ning laienes muusikaga tegelevate inimeste ring. 1921. aastal loodi Eesti Lauljate Liit. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant. 1928. aastal valmis Eestis meie esimene ooper Evald Aava "Vikerlased". Seoses filmikunsti arenguga levis 1930. aastatel ajaviitemuusika.
õukondades, mis pidurdas saksa rahvusliku ooperi arengut. XVIII saj. teisel poolel võitis rahva hulgas populaarsuse laulumäng (Singspiel), mis saigi saksa rahvuslik-romantilise ooperi aluseks. Laulumäng oli tavaliselt lihtne intriig, siin oli huumorit, sageli ka sentimentaalset idüllilist alatooni, muusikas oli kasutatud lihtsaid meloodiaid, sisu oli kas olustikuline või muinasjutuline. Mozart oma ooperites "Röövimine Serailist" ja "Võluflööt" tugines juba laulumängu rahvuslikele traditsioonidele, kuid Mozarti looming oli vaid lühikeseks õitsenguks ja ka Beethoveni "Fidelio" ei suutnud veel luua täiel määral saksa rahvuslikku ooperit. XIX saj. alguses tõusnud rahvuslik liikumine ja rahvusliku kultuuri küsimus püstitasid ka saksa rahvusliku ooperi
järjepidavus, staatilisus, olustikulisus, täpsus, pisiasjadel lasus suur osatähtsus, näitleja mängus taotleti lihtsust, edasi kanti elutarkus ja mõõdukus. Teatrilavastus lähtus tekstist, stiil tulenes kirjandusliku teksti stiilist. Populaarsed olid nii Eesti kui ka nõukogude repertuaar. Publiku hulgas oli populaarne Eesti klassika, seda lavastati olmerealistlikus võtmes. Lavakujundus ja kostüümid: visuaalne keskkond ja illusionism, detailsus, ajalooline ja olustikuline tõepärasus. Näitlejatööd iseloomustas lihtsus ja loomulikkus, läbielamise eelistamine ekspressioonile. Ruum ei iseloomustanud inimesi, ruum pandi psühholoogilisse tähendusse seda ei kasutatud. Lavakujundid olid ruumilises mõttes passiivsed. Nii näitlejad kui ka kriitikud jälgisid seda, kas näitleja siseelu on õige. Suur diskussioon Stanislavski üle. Märksõnaks saab ,,elav Stanislavski" - teda peab mõistma ja kaasa elama
kasvab välja kaasaegseist ajaloolis-sotsiaalseist vastuoludest. ,,Mahtra sõja" ja ,,Prohvet Maltsveti" süzeeline arendamine kulgeb aga põhiliselt rahvahulkade najal. Võib väita, et linnaelu tundis Vilde ilmselgelt vähem kui maaelu. Seepärast on tema triloogias just maaelu kirjeldused konkreetsemad, sügavamad ning stiililt kujunduslikumad kui linnaelu kirjeldused. ,,Anija mehed" on aga ju linnaromaan. Üldjuhul on aga kavatsus anda lugejale ajalooliselt sotsiaal-olustikuline teos õnnestunud. Mõningastele puudustele vaatamata oli omas ajas teoste kolmikul suur väärtus. Koos ,,Mahtra sõja" ja ,,Prohvet Maltsvetiga" oli romaanil ,,Kuidas Anija mehed Tallinnas käisid" suur roll eesti kirjanduse edasi arendamisel, millest oli eelpool ka juba juttu. Veidi hiljem aga pakkus eesti ajaloolisele kirjandusele arenguvõimalust selline kirjanik nagu Mait Metsanurk, ja seda oma populaarseima ajaloolise romaaniga ,,Ümera jõel".
annaabi.ee 
