Schubet, Brahms, Schumann, Romantism (4)

Franz Schubet Sündis Viini lähistel, oli 12mes laps, lapsi kasvatas range kooliõpetajast isa, väga varakult õppis selgeks viiuli, klaveri ja vioolamängu. Ta õppis Viini õukonnalauljate koolis. Õppis sealjuures ka kompositsiooni, mõne aja töötas algklassi õpetajana, hiljem vabakutseline helilooja , lõi oma teosed impulsiivselt, kiiresti, ilma suuremate parandusteta, ilma klaverit , esines väikestele seltskondadele. Looming: 9sümf, kuulsaim neist 1882a loodud „Lõpetamata sümfoonia“, mille partituur leiti 37a pärast helilooja surma, 2osaline. Oli klassikalise ajastu suurim laulude looja. Tema soololaul muutub võrdseks instrumentaal žanritega. Tuntumad laulutsüklid: „Ilus möldrineiu“, „ Talvine teekond“, „ Luigelaul “.
Johannes Brahms Saksa helilooja, Hamburgis möödus lapsepõlv, isa vabakutseline muusik mängides erinevaid pille. Huvitus ajaloos, kunstist, kirjandusest omandas väga hea klaverimängu oskuse, põhiteadmised teoorias komposisatsioonist. 16a klaveril oma loodud teose. Reisis palju, alates 1862 oli seotud Viiniga. Looming: jääb Beethoveni klassikalise orkestri koosseisu juurde. tema teoste teemad luulelised. Aluseks rahvalaul , klaveriteosed üsna tähtsal kohal, vokaalteoseid üle30. loonud 4sümfooniat, 2avamängu, vokaalsümf „saksa reetja“, reekviem elusatele, saksa keeles piiblist. 1857-68 reekviemi 10a, alustas enne ema surma, 7osaline. Hakkab huvituma Ungari rahvamuusikast, mille ajal kirjutab nii mõnedki teosed ungari rahvaviisidele „Ungari tantsud“; pole abiellunud, õnnetu, 15lapse ristiisa , väljapaistvaim helilooja, sümfoonik.
Robert Schumann Saksi provintsilinnakesest Zwickaus. Raamatukirjastaja ja kaupmehe perekonnas. Kui suri isa, pidi Robert oma silmapaistvamatest muusikalistest eeldustest hoolimata valima juura õpingud. Leipzigi Ülikoolis, tudengipäevil vaimustus Schuberti muusikast ja hakkas klaveri tunde võtme linna kuulsaima klaveriõpetajalt, Friedrich Wieckilt, kelle pianistist tütrest Clarast saab hiljem ta abikaasa. Pianisti kariääri katkestak kuna harjutas üle ning vigastas käe. Hea kriitik , kirjanik. 1834a avati Leizigis konservatoorium sinna lähevad õppejõududeks ka Clara ja Robert. Mõnda aega oli Robert ka Düssertorfi linnamuusikajuht. 1844 andsid nad koos Claraga 3kontserti ka Tartus. Tabab vaimuhaigus vb pärilik, hallutsinatsioonidega sai ka vahel tööd teha. Looming: erinevalt Shuberti loomingust on tema looming elu jaatavam ja rõõmsam. Rohkem kontrasti, tormakust, eredaid karaktereid. Oma oratooriumi „Paradiis ja Peri “. Väljapaistvama osa moodustasid klaveriteosed ja vokaalmuusika . Klaveriteostes eelistas väikevorme, mida sageli liitis tsüklitesse – 2Karneval2, „Lastestseenid“ „sümfoonilised etüüdid“ jt. klaverisaated tehniliselt nõudlikud, ka laulud koondas tsüklitesse, „poeedi armastus“, „naise elu ja armastus“. On kirjutanud ka 4sümfooniat, millest tunda Beethoveni alget.
Romantism : 19saj oli tuntute kultuste ajastu, loojad väljendasid isiklikke elamusi. Armastatud erinevad instrumentaal väikevormid(soololaul, ooper ), iseloomulik oli meloodilisus. Orkestri kooseis täienes vaskpuhkpillide ja löökpillidega, sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ja legendidest. Armastatuimaks seltskonnatantsuks sai valss . Uued muusika žanrid: sümfooniline poeem; programmiline süit; programmiline sümfoonia; operett. Heliloojad : Edvard Grieg ; Franz Schubert ; Felix Mendelssohn -Bartholdy; Ferenc Liszt ; Fryderyk Chopin; Johannes Brahms; Jean Sibelius; Giuseppe Verdi; Modest Mussorgski; Niccolò Paganini; Richard Wagner; Robert Schumann; Kunstnikud : Theodore Gericault ; Eugene Delacroix . Kirjanikud: Alexandre Dumas(vanem); Charles Dickens ; George Byron ; H de Palzac; Heinrich Heine ; Victor Hugo. Teadus ja ajalugu: Röntgen- x-kiired; Darwin - evolutsiooni teooria, raku teooria; Pastoi – vaktsineerimine ; auruvedur; telegraafia; telefon. Eesti 1laulupidu(Tartu, 1869), „Kalevipoeg“. Vara romanism: Beethoveni hilist loomingut on peetud üleminekuks klassikaliselt romantilisele, olulisem oli Ooper; (muinasjutulised, fantastilised, olustikuline, kooliline) Schubert . Kõrgromantism: teostest tulevad psühholoogilised, filosoofilised, suurenes orkestri osatähtsus. Hiisromantism: …….. küündiv, järellainetus, iseloomulik suured esituskooseisud, väga pikad teosed.