Idioot (8)

„ Idioot “
Romaani miljöö, ajaline taust.
Romaani „Idioot“ tegevus toimub 19. sajandi lõpus Venemaal- Peterburis, Pavlovskis ja Moskvas. 19. sajandi lõpus valitses Venemaal sotsiaalne ja vaimne ebavõrdsus. Ühiskonda iseloomustas kahtlemine usus ja vaimustumine sotsialismist. Romaan algab sompus novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku Peterburi-Varssavi raudteerongis. Ilm oli nii udune ja niiske, et ei läinudki valgeks ning silm seletas vaid kümne sammu kaugusele.
Olulisemad tegelased ja nende põhjalik iseloomustus.
Vürst Lev Nikolajevitš Mõškin on romaani „Idioot“ peategelane. Ta on hea ja aus mees, kes suhtub kõigisse ühtemoodi ja eelarvamusteta. Vaimselt väga haige mees, kes ei taha kellelegi halba teha ning on nõus ise seeläbi kannatama. Tark mees, kes suudab tungida elu ja inimhinge sügavustesse. Mees, kes jääb oma tõekspidamistele truuks ka keerulistes olukordades.
Nastasja Filippovna on romaani üks naispeategelastest. Ta on vapustavalt ilus naine, kes suudab oma iluga paljusid mehi võluda ja samas nendega ka manipuleerida . Madala enesehinnangu ja psüühiliste kompleksidega naine, kes peab end langenuks ja patuseks. On kindlal veendumusel, et ta ei vääri armastust. Tal puudub eneseusaldus. Tegeleb sihiliku enesehävitamise ja teiste inimeste solvamisega. Ta on haritud ja tundlik naine.
Aglaja Jepatšin on romaani üks naispeategelastest. Keerulise ja raske iseloomuga ning haruldaselt ilus tüdruk. Oma tunnete varjamiseks peitub maski taha. Talle meeldis inimesi kritiseerida. Tegi tihti vigu, kuid proovis need ka heastada. Varjas oma häid iseloomuomadusi , oli tahtlikult kriitiline ja vastik. Maski taga peitus naisterahvas , kes vajas tuge ja armastust.
Rogožin Parfjon on umbes kahekümne seitsme aastane noormees . Ta arvab, et kõike siin elus saab raha eest osta ja seal kus ei saa, on väljapääs vägivallas. Tema kõige iseloomulikumaks jooneks on kirglikkus, kalduvus minna viimse piirini nii armastuses kui ka vihkamises.
Kindral Ivan Fjodorovitš Jepatšin on tõusik, kes ihkas mugavat ja peent elu. Ta kadestas inimesi. Oli heatahtlik , omakasupüüdlik ja sõbralik mees. Vaatamata oma naise võimu all elamisele, imetles teda sügavalt. Muutis vastavalt olukorrale oma arvamust. Kergesti ümber sõrme keeratav. Üle kõige maailmas armastas oma tütreid.
Teose põhiprobleemid.
Teose „Idioot“ põhiprobleemideks on kas headus on alati hea, kuidas valida hea ja halva vahel, kas iluga saab maailma segi pöörata, kas ilu on võimalik müüa, kas raha eest saab kõike osta, kuidas elada pahelises maailmas.
Teose idee.
Teose ideedeks on, et igale kuritööle järgneb karistus , enesehaletsus viib hukatusse ning iga inimene leiab oma saatuse .
Sõnalised portreed Mõškinist ja Rogožinist. Mis järelduse teed? Kas ja kuidas see muutub?
Lev Mõškin: noor mees, umbes kahekümne kuue või seitsme aastane, veidi pikem kui keskmist kasvu, väga blond , tihedate juustega, lohkus põskedega ja üsna väikese, peaaegu täiesti valge kikkhabemega. Silmad olid tal suured, sinised ja arukad, pilk aga vagur ja raske. Noormehe nägu oli muidu meeldiv, kõhn ja peen, kuid jumetu.
Rogožin Parfjon: noor mees, umbes kahekümne seitsme aastane, väheldast kasvu, mustaverd käharpea pisikeste, kuid kiiskavate hallide silmadega . Nina oli tal lai ja lame, nägu kandiline, kitsad huuled tõmbusid alatasa ülbele, pilkavale ja koguni tigedale muigele. Otsaesine oli tal kõrge ja kaunilt kumer, parandades muljet näo tahumatust alaosast. Eriti torkas silma selle näo surmkahvatus, mis andis noormehele kurnatud ilme, vaatamata tema muidu üsna tugevale kehaehitusele ja veel mingi valulise kirglikkuse varjundi.
Romaani käigus Lev Mõškini portree ei muutu. Romaani lõpus on ta endiselt hea ja mõistev inimene, kes suhtub kõigisse ühtemoodi ning proovib kõigiga sõber olla. Rogožin aga muutub pealtnäha ohutust noormehest, kiremõrva sooritajaks.
Missugused asjaolud määravad Nastasja Filippovna hukkumise ?
Nastasja hukkumisele aitavad kaasa mitmed asjaolud. Kõige tähtsamaks nendest on vast see, et Nastasjat kasvatati kaheteist aastasest saadik armukeseks. See asjaolu kahandas märgatavalt tema enesehinnangut ning tegi ta enese silmis täiesti väärtusetuks. Kuna ta oli endast väga halval arvamusel, ei suutnud ta vastu võtta hea ja puhta inimese Lev Mõškini abieluettepanekut, mis oleks ta surmast päästnud ning kindlasti pikemas perspektiivis ka ta enesehinnangut parandanud.
Missugused asjaolud määravad Mõškini traagika?
Mõskini traagika seisneb tema headuses ja suutmatuses inimestes halba näha.
Võrdle Nastasja Filippovnat ja Aglajat. Kummale kuulub autori sümpaatia? Miks?
Nastasja Filippovna ja Aglaja Jepatšina olid küllaltki ühtemoodi inimesed. Mõlemad olid erakordselt ilusad, tundlikud, armastust otsivad ning keeruka ja raske iseloomuga naisterahvad. Mõlemad kritiseerisid ja solvasid inimesi tahtlikult. Kuid neil oli ka erinevusi.
Nastasja oli enesehävituslik ja madala enesehinnanguga. Ta keelas enesele ära kõik hea, kuna pidas end patuseks ja langenuks. Aglaja tegi elus vigu, kuid proovis neid vigu ka parandada.
Arvan, et autori sümpaatia kuulub Nastasjale, sest temale sai romaani lõpus osaks elust lahkumine . Kuigi surm ei olnud vabatahtlik, leian, et Nastasja liikus oma käitumisega pidevalt surmale /mõrvale lähemale. Arvan, et autor eelistas Nastasjat kuna talle oli osaks saanud tõeliselt raske lapsepõlv.
Merit Vislapu
11R