100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katrepohlak
Õppematerjali autor
2. Avaldus mitmel erineval viisil kuid ühiseks nimetajaks sai baroki- ja rokokoovastasus. 1. Pidi olema õpetliku sisuga, ülistama voorusi ja moraliseeriv. 2. Otsiti poliitilisi ja eetilisi ideaale, mille poole püüelda, leiti neid kirjandusest, ajaloost ja mütoloogiast. 3. Maalide kompositsioon on tasakaalukas ja rahulik. Tihti on tegevus paigutatud esiplaanile ja tagaplaan jäetud detailidevaeseks ning ebaoluliseks. 4. Klassitsistlik kunst jaguneb: 1. Varaklassitsism 1770-1800 2. Kõrgklassitsism 1800-1830. 5. 18. sajandil täienesid eurooplaste teadmised antiikkultuurist - toimusid arheoloogilised väljakaevamised Itaalias Pompeis ja Herculaneumis. 1. Leitud kunstinäidete põhjal hakati antiikkunsti ja –kultuuri pidama ideaalseks, inimvõimete tipuks. 6. Kujutavale kunstile klassitsismi ajal on iseloomulik lineaarplastiline käsitlusviis. Klassitsismi näited Jacques-Louis David „Horatiuse
Meeli köitis antiikaeg, kuna just selleaegset riigikorda ja elu tervikuna peeti ideaalseks. 1789. aastal alanud Suure Prantsuse revolutsiooni juhid olid sisse võetud Rooma rangest vabariiklikust vaimust. Samas pööras revolutsioonivalitsus kunstile suurt tähelepanu. Rajati avalikud muuseumid, kunstnikud võeti oma hoole alla. Viimased toetasid oma teostega antiigivaimustust. Klassitsismi tunnusteks said ilu, rahulikkus, lihtsus, suursugusus - omadused, mida rõhutas antiikkunst. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Klassitsism valitses Euroopas u. 70 aastat. Klassitsism jagatakse: 1.Varaklassitsism ca 1770-1800 2.Kõrgklassitsism ca 1800-1830 Prantsuse klassitsism: 1.Louis XVI stiil 1760-1790 2.Direktooriumi stiil 1790-1800 3.Ampiirstiil (pr. K. empire- keisririik) 1800-1820 Varaklassitsism Klassitsismi esimest perioodi (u. 1760-1800) nimetatakse varaklassitsismiks (Prantsusmaal Louis XVI stiiliks)
Mis on klassitsism? Klassitsism on viimane suur kunstistiil, mis hõlmab kõiki kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus eeskujulik, silmapaistev. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti. See arenes välja 18. sajandil Prantsusmaal, tänu millele tõusis Pariis maailma kunstipealinnaks. Varem oli selleks olnud Rooma. Klassitsismi põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. J.L. David ,,Tapetud Marat" 2. Kõrgklassitsism - pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil 2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil 3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire'- keisririik)
lihtsust ja reeglipärast vormitäiust. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastu jäljendamiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji väljakaevamistel. Klassitsism lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Klassitsimis pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Klassitsism on ka viimane kunstistiil, mis võrdselt hõlmas kõik kunstiharud. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism u. 1770-1800 2. Kõrgklassitsism u. 1800-1830 Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil 2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil 3. 1800-u
Madeleine'i kirik (jäljendab täpselt kreeka templit). Venemaa, siis oli pealinn Peterburg: Smolnõi Instituut (Quarenhi), Kunstide Akadeemia, Marmorpalee, Börsihoone (Peterburis), Admiraliteedihoone (Zahharov). Peastaabi kaarhoone Peterburis (Rossi tähtis arhitekt, dekoratiivsus). Saksamaa: Brandenburgi väravad. Berliini teater(Schinkel) Eesti: paljud mõisahooned, Saue, Saku, Riisipere mõisad. Tartu Ülikool(Krause). Klassitsistlik kujutav kunst Skulptuur See sõltus samuti antiikeeskujudest, seda nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest eelistati marmorit. Kasutati antiikmütoloogia teemasid. Inimkeha kujutati harmoonilisena, kuid idealiseeritult. Sageli alastifiguurid. Klassitsism püüdis jääda ka dramaatilistes stseenides soliidseks ja suursuguseks. Tähtsamad skulptorid: Itaallane Antoine Canova (tema töödes võib näha veel rokokoolikku pehmust) teos "Kolm graatsiat"
jalalaba. J.B.S. CHARDIN oli tähtsaim 18. saj maalikunstnik Watteau kõrval. Teda võib pidada rokokoolikuks realistiks, kuna tema piltide aine oli võetud keskkihi igapäevasest elust. Ta kujutas ka natüürmorti, kus suutis üksikasjadesse laskumata edasi anda iga eseme materjali ja iseloomu. ,,Tüdruk sulgpalliga". Saksamaal levis Prantsusmaa mõjul samuti rokoo kunst, kuna saksa väikemonarhid üritasid jäljendada Prantsuse õukonna elustiili. Väliskujunduses domineeris hilisbarokk, sisekojunduses rokokoo. Münchenis püstitati Amalienburgi loss ning Potsdamis ühekorruseline Sanssouci loss. D. ZIMMERMANN ehitas Lõuna-Saksamaale Wieseni kiriku, mille lage katab ülirikkalik stukkornament, mõjudes kergena, lausa õhus hõljuvana. 2. Klassitsistlik kujutav kunst Skulptuur sõltus antiikeeskujudest
● LEONARDO da VINCI – kunstnik, teadlane, insener, arst, I kõrgrenessansi suurmeister * vähe lõpetatud teoseid (ehtsaid maale ca 20 tk) * palju kavandeid, ideid, jooniseid * skulptuure pole säilinud * nägemistaju, visuaalse kujundi enda jõud ja veenvus (ei jälgi matemaatikat ja reegleid nagu varem - kõrgrns) kunst üldistav ja suurejooneline, tugineb kogemusele * lahkas salaja laipu, et uurida anatoomiat ( ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionismsüüdistused, põgenemine Pr.le) * inimese anatoomia ja hingeelu täiuslik kujutamine; lähtus hingeelust * “Madonna kaljukoopas” õrn heletumedus, esiplaanil olevad esemed
tähtsust. Samasugused on ka istuvad figuurid. Eripäraks Egiptuse skulptuuride juures on see, et need on mõeldud vaatamiseks otse eest. Skulptorid oskasid küllalt meisterlikult inimkeha kujutada, kuid nad ei hoolinud eriti individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest. Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt · 2. Saksa kunst 15.-16. Sajandil Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. Võeti kasutusele puulõikeethnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika vasegravüür.Eriti puhkes õitsele graafika, sest see kunstiliik oli kõige sobivam väljendama võitluslikke ideid ja sekkuma pinevasse ühiskondlikku ellu. Albrecht Düreri vase ja puulõiked kuuluvad graafikakusnti tippsaavutuste hulka. Dürer oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid