See peab arenema koos ülejäänud maailmaga. Lihtsalt, meie planeedil on veel väga palju lahendamata küsimusi ja kui me ei oska maalgi kõike lahti seletada, siis kuidas me saame seda teha väljaspool maad? Meil on enne maaväliste küsimusteni jõudmist lihtsalt vaja leida vastused veel paljudele küsimustele meie enda planeedil. Samas on leitud väga vanu kajujoonisid, kus on kujutatud ebamaiseid olendeid. Kust teadsid kiviaja inimesed joonistada olevusi, kellel oleks pea ümber nagu mingi kaitsekera? Kosmonaudid ja skafandrid tulid alles 20. sajandil kasutusele. Samuti on seal joonistatud olevusi mis ei ole meie planeedi asukad. Suure pea ja suurte silmadega väikesed olevused. Võib-olla joonistati üles seda mida tegelikult ka näinud oldi? Alles mõni kuu tagasi oli ajalehes artikkel, et Mehhiko talunik leidis kummalise olevuse, suurest hirmust soovis ta seda kohe hävitada ja sai sellega ka hakkama. Nüüd
Ükski vale ei tule iial üle tema huulte. "Oo Phoibos, oma tõeaujärjelt, oma eluasemelt maailma südamest räägid inimsoole. Zeusi käsul ükski vale sinu suust ei tule, ükski vari ei saa tõele langeda. Zeus igavese käsu andis: Apollonit saatku ainult tõde, mis igas tema sõnas avaldub." Kastaleia oli Apolloni püha allikas; Kephissos tema jõgi. Sageli kutsuti teda ka päikesejumalaks. Tema nimi Phoibos tähendab särav, hiilgav. Tema puu oli loorberipuu. Palju olevusi oli pühendatud temale, tähtsamad neist delfiin ja ronk. Tema teine sageli esinev nimi oli Lykios, s.t. lüükialane, mida sageli seletatakse tähendusega "huntide jumal", "valgusejumal" ja "Lüükia jumal". "Iliases" hüütakse teda Smintheuseks (põldhiirte jumalaks).
Ma toidaksin teda ja käiks sitikaga jalutamas. Kui ma oleksin juba täiskasvanud vihmauss, oleks mul tore naine ja armsad lapsed. Mulle meeldiks perega aega veeta. Lapsi oleks mul 69, neist 3 oleksid tüdrukud ja 66 poisid. Nende poiste ohjeldamine oleks raske ja ajks mul kopsu üle maksa. Mul oleks ka tore puukoorest auto. Sellega ma käiks poes piima ja leiva järel. Minu parim sõber oleks põldhiir Tauno. Temaga me avstaks maa all olevaid käike ja igsuguseid uusi ja naljakaid olevusi. Kui ma vanaks jääksin, läheksin ma pensionile. Ma lesiksin diivanil ja vaataksin telekat. Siis me istuksime diivanil -- mina, minu naine ja 69 last, kellest 3 on tüdrukud ja 66 poisid.
Nukud läbi ajaloo Nukkudel on seljataga pikk ajalugu ja selle jooksul on neil tulnud täita palju muidgi tähtsaid ülesandeid. Nuku päritolu on jumalik. Nukud on sama vanad kui inimsugu. Aegade algusest on inimesed püüdnud luua savist, puust, luust, kivist ja kõikvõimalikest muudest materjalidest endasarnaseid olevusi. Vanimad nukud olid kultusenukud, mida kasutati mitmesugustes religioossetes rituaalides. Jumalate, deemonite või surnud esivanemate kujukestes kehastuv maagiline vägi pidi kindlustama õige kohtlemise korral hea jahisaagi, õnneliku sünnituse ja hoidma eemale õnnetused. Egiptuse hauakambitest leitud nukkude ülesandeks oli teenida oma peremehi teispoolses maailmas. Kultusenukud peeti mänguasjadest rangelt lahus. Väilselt olid
õigemini võlusõrmuse. Sõrmus oli eriline seetõttu, et kohe kui see sõrme libises, muutus kandja nähtamatuks. Ilmas selle sõrmuseta ei oleks Bilbo oma missiooniga hakkama saanud. Tänu sellele pani ta plehku metsahaldjate juurest, mäekollide küüsist ning kõigelõpuks tungis ka vana lohe koopasse, kus Smaug (lohe nimi) magas hiiglasliku aardehunniku otsas. Sünklaanes (koht kus nende seiklus jätkus pärast Udumägesid) ei olnud vaid halbu ja kurje olevusi. Laane äärealadel ja Suure Ürgmaa jõe kallastel elas Beorn. To hiiglaslik mees kes suutis karu kuju võtta ja omas karu jõudu. Õnneks Beorn tundis võlur Gandalfit, seega saavutas sõrmusevennaskond Beorni juures puutumatuse. Sünklaas oli tihe ja suur mets mida läbis vaid Vana laanetee. Seda teed hoidis lahti (et ei kasvaks kinni) mingi haldjate loits, millest raamat lähemalt ei tutvustata. Sünklaane elanikeks olid
surnukehad savipõllu nurka ja nii tehtigi. Kolme aasta pärast kirikus inimestele Jumala vihast ja Kristuse haavadest rääkides, märkas Preester, et altar oli kaetud kummaliste/ilusate lilledega ning Preester tundis rõõmu. Lillede ilu ei lasknud tal jutlust jätkata ning Preester hakkas hoopis armastusest rääkima. Diakonid ütlesid, et lilled on pärit savipõllu nurgast. Hommikul läks Preester mere kaldale, õnnistas merd ja kõiki olevusi, kes seal elavad. Diakonid - katoliku ja protestantliku kiriku abivaimulik
Põlislaane raiumisel muutuvad saarekesteks üksikud metsatükid, stepi üleskündmisel muutuvad saarteks ka viimased stepilaigud. Ida-Aafrikas on uuritud, kui kiiresti sealsed antiloobid, sebrad ja jaanalinnud maamunalt kaovad, kui savanni pindala mingil põhjusel väheneb. Järeldus on karm: poole sajandiga sureb välja 11% loomadest, järgneva 500 aastaga aga juba ligi pooled (44%). Saarte asukad on ülimalt tundlikud. Ühelt poolt on isoleerituse tulemusena enamik sealseid olevusi imepäraseks muutunud. Seesuguseid liike ei kohta mitte kusagil mujal ilmas. Teiselt poolt on iga liik vaid väheste eksemplaridena esindatud. Kuigi palju koopiaid tillukesele saarele lihtsalt ei mahu. Suurepäraseks näiteks on Hawaii saarestik. Eestist neli korda väiksemal põhisaarel kasvab ühtekokku 2000 eri taime, sibab ringi 3750 liiki putukaid, roomab 1064 liiki tigusid ja lendab 71 liiki sulelisi. 98-99% neist on sedavõrd
ja kevad revolutsiooniline lasteraamat? Reet Taniel Lasteraamatutes on tavaliselt kombeks kirjutada armsatest karummmidest, lbusatest jnkudest ja vallatutest hiirekestest. Andrus Kivirhki uuest lastejuttude kogumikust Kaka ja kevad neid karvaseid ja pehmeid loomakesi ei leia. Selle asemel astuvad lugeja ette romantiline kakajunn, punapine viiner, pissipotis elav tont, munevad sokid, loll jope ja merervlist lusikas. Ning lisaks veel terve parv veidraid olevusi, kellel varem pole olnud vhimatki vimalust lasteraamatusse pseda. Nd on nad lpuks kohal! Kik Kivirhki lastelood on eelnevalt ilmunud ajakirjas Theke ja plvinud laste heakskiidu ning kurjade tdikeste pahase porina. Pildid on raamatusse joonistanud Heiki Ernits ja nagu Ernitsa puhul tavaline, vib tema pilte vaatama jdagi. Nii tleb lasteraamatu Kaka ja kevad tutvustus raamatu tagakaanel. See sissejuhatav tekst avab testi vga hsti nhtuse, millest kohe juttu hakkab olema.
(sest mille muuna kohalike elanike kombeid võinuks tollal kristlike silmis paista) tähelepanu ei pööranud. Saksa ja rootsi kirjamehi iseloomustas mõistagi kristlik vaatenurk. Seepärast suhtus enamus neist maarahva kommetesse umbusklikult või halvakspanuga. Igaühe isiklikust ilmavaatest sõltus vaid see, kas patuelus peeti süüdlaseks sakslastest ülemkihti või talurahva enda pahelist loomust. Baltisaksa kirjamehed kujutasid eestlasi enamasti, kui häbituid endassetõmbunuid olevusi, kes ei loobunud paganlikest rituaalidest. Sama moodi on kirjeldatud ka mõisnikke ja nende endi kombeid, tihti manitsuse vormis. Mõisas maksis teine kõlblus, kui külas. Herraste juures maksis põhjusmõte, et sugulik ühendus orjadega ei häbista. Nad sundisid tüdrukuid ja noorukuid võimuga oma himusid orjama. Teised said sedasamma kätte ähvarduse ja kullaga. J. Chr. Petri kirjutab: “Üks teine mõisnik tarvitas ikka saunas käies oma talutüdrukuid, üht teise
nii, et need kõik omavahel läbi saaks ja omavahel harmoneerudes muudaks meid täielikuks inimeseks. Tuleb iseendaga läbi saada. STEPIHUNT Paljusid kirjanikke on huvitanud inimhing ja selle olemus. Samalaadset probleemi on käsitlenud ka Hermann Hesse oma romaanis "Stepihunt". Autor on oskuslikult paigutanud ühte elusolendisse mitu hinge. Neist domineerivad on hunt ja inimene, kuid hiljem selgub, et määratlus ei saa olla nii kindlajooneline, sest sisemaailmas on peidus rohkem olevusi. Harry Haller on pealtnäha tavaline keskealine meesterahvas, kuid sisimas on võitlemas kaks poolust, hunt ja inimene. Pidev võimuvahetus hinges ei lase nautida tavaelu ning toob kaasa rahulolematuse ja kriitika ümbritseva suhtes. Harrys peituv inimene on tõsimeelne, haritud ja elus palju näinud, kuid liiga kõrged eluideaalid toovad kaasa pideva masenduse, sest intellektuaalsust on välismaailmas vähe. Ta igatseb aega, mil elasid Mozart ja Goethe, tema suured lemmikud
välismaal. Oma tegude eest on Põllu saanud koguni 9 auhinda. ,,Teekonna algus" (1978) on nagu imeline muinasjutt, kus väikesed tegelased, kes meenutavad mulle pisut hatifnatisid, pisut umpalumpasid, seilavad keset pilkast pimedust tasakesi mööda kristallselget ning siledat vett oma peidupaigast välja, et koguda toitu ning jääda inimsilmale märkamatuks. Taamal helendavad kuused, nagu nad teeksid oma igaöist rõõmutantsu, nähes väikseid olevusi. Nad tunduvad, kui väljamõeldised, kuid võibolla nad siiski eksisteerivad planeedil Maa. Pilt on tehtud mezzotindiga. RETI SAKS ,,OTSIB" Reti Saks (1960) on eesti kunstnik, kes on teinud palju isikunäituseid ja grupinäituseid. 19811987 on Reti
Referaat räägib Hiina arhitektuuri eripäradest ja üldiselt Hiina arhitektuurist. Hiina arhiteuuri on suuresti mõjutanud relligioosed uskumused. Hiinas eksisteerivad ajaloos kõrvuti 3 usundit, milleks on : taoism, konfutsionism ja budism. Iga uskumus on andnud midagi omaltpoolt arhitektuurikultuurile juurde, nii näiteks on budism viinud Hiina iidsete hoonete katuste servadele viinud pisikesi Buddhasid, taoism omakorda draakoneid ja teisi legendidega seotud olevusi ja tegelasi, kuid kõigest järgemööda. Hiina on oma arhitektuurilt ääretult täpne, nimelt on kõik hooned sümmeetrilised ja üle külvatud pisidetailidega.Huvitav on selle sümmeetria puhul seegi, et enamik hoonetest on valmistatud puidust, nimelt on rajatud hooned keerukatele palkkonstruktsioonidele. Enimlevinud on ehitise element on palk, mida kaunistavad erinevad nikerdised ja mis on värviga üle võõbatud, pahatihti on need palgid sambad, talad ja piidad
õigemini võlusõrmuse. Sõrmus oli eriline seetõttu, et kohe kui see sõrme libises, muutus kandja nähtamatuks. Ilmas selle sõrmuseta ei oleks Bilbo oma missiooniga hakkama saanud. Tänu sellele pani ta plehku metsahaldjate juurest, mäekollide küüsist ning kõigelõpuks tungis ka vana lohe koopasse, kus Smaug (lohe nimi) magas hiiglasliku aardehunniku otsas. Sünklaanes (koht kus nende seiklus jätkus pärast Udumägesid) ei olnud vaid halbu ja kurje olevusi. Laane äärealadel ja Suure Ürgmaa jõe kallastel elas Beorn. To hiiglaslik mees kes suutis karu kuju võtta ja omas karu jõudu. Õnneks Beorn tundis võlur Gandalfit, seega saavutas sõrmusevennaskond Beorni juures puutumatuse. Sünklaas oli tihe ja suur mets mida läbis vaid Vana laanetee. Seda teed hoidis lahti (et ei kasvaks kinni) mingi haldjate loits, millest raamat lähemalt ei tutvustata. Sünklaane elanikeks olid peamiselt kohutavad ämblikud,
Niisamuti hakkasid romantikud idealiseerima looduspärast elu Euroopa südamest kaugemates paikades. Euroopas endas olid neiks Vahemeremaad, nagu Hispaania ja Kreeka. Vähehaaval hakati avastama ka Ida-Euroopat. Romantikuid lummas võõraste maade ja rahvaste eksootilisus teistsugusus, võrreldes mõistuspärase ja materialistliku Euroopaga. Loodusega kooskõlas elavaid Ameerika jm pärismaalasi vastandati kui moraalselt terviklikke olevusi materialistliku saamahimu küüsis eurooplastele või nende järeltulijatele (nt Cooperi Nahksuka-romaanides). Loomulikkus tähendas romantikutele puhtaid ja kängitsemata tundeid. Romantism on tervikuna tundeline kultuur. Seetõttu tõstis romantism pärast romaanizanri hoogsat laienemist valgustuses täiesti seaduspäraselt esiplaanile lüürika. Enamik suurimaid romantilisi kirjanikke olid luuletajad. Ka eepilises luules, isegi romantilises romaanis ja draamas, on märgatav tugev
Tragöödia on traagilise lõpplahendusega näidend. Draama on tõsise konflikti ja elusündmustikuga näidend. Draama esituspaigaks kujunes Ateenas teater ruum, mis koosnes kolmest põhiosast Orkestra ehk ringikujuline tantsuväljak, stseen koht kus näitlejad said oma kostüüme vahetada ning theatron ehk vaatamispaik. Kreeka tragöödiat tõlgendati kui sokulaulu, kus rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilisi kaaslasi saatüreid soku pea ja sabaga inimesekujulisi olevusi kehastavad mehed, kes näitasid ülemeelikust ja laulsid jumalate ülistuslaule ditürambe. Neist sokulauludest on saanud nime tragöödia. Tragöödia tunnused tõsine tegevus, lõpule viidud tegevus, kunstipärane kõne lõbupakkuv kõne, pöörakud ehk peripeetiad ning äratundmine. 4. sajandil andis Aristoteles esimese määraatluse, mida mõista tragöödia all ,,Poeetika" seda peetakse esimeseks kirjandusteoreetiliseks tekstiks maailmas
levinud motiive: meandrit, munavööti, pärlinööri, hammaslõiget, ,,jooksvat koera", akantuseväänlat, medaljone, rosette, liiliaid jne. Väga palju kasutati ka otse arhidektuurist laenatut: karniise frontoone, arkaade, pilastreid ja sambaid, hermipilastreid (tüveks mehekeha), voluute. 16. sajandil lisandusid loetletutele groteskid antiikvaasidest sümmeetrilise kompositsioonina väljakasvavatesse taimeväänaldesse põimitud pool-loomi, pool-inimesi, maske, linde ja fantastilisi olevusi esitavad pilditahvlid. Intarsia 6 Kirst Kirst oli ka renessanssis enim vajatud ja väga universaalne mööbliese seda kasutati magamisasemena, kohvrina (külgedel käetoed), laua ja raamatukapina itaalia keeles kutsutakse seda cassone'ks. Cassone kaks põhitüüpi, kodu ja reisikirst kujunesid välja 16. sajandiks, neil
südamelöögid kasvatavad selle seisundi puhul esinevat hirmutunne veelgi. Niisugune hirm võib olla isegi eluohtlik ning seda eriti kultuurides, milles uneparalüüsi surmaga seostatakse. Hmongi kultuuris valitseb veendumus, et öised painajad võivad olla fataalse lõpuga ning just sellise kurja ootus oligi ilmselt 1970ndate lõpul ja 1980ndate alguses aset lednud enam kui 200 hmongi immigrandi surma põhjuseks. Kõikide kultuuride rahvapärimustes esineb ülelooulikke olevusi nagu luupainajad ja naisdeemonid, kes magajat seksuaalselt ründavad. Sellised kujutised paistavad olevat universaalsed tegelased on väga sarnased erinevatel kultuuridel. Me loome lugusid oma öiste kogemuste põhjal, mistegelikult täiesti tavalised, reaalsed ning mille põhjused on psühholoogilised. Kui traditsioonilised tegelasedkujud on oma usutavuse kaotanud, asuvad nende kohale uued tegelased. Hallutsinatsioonid suudavad kõigist teistest ärkveloleku elamustes kõige rohkem
Obeliske tehti tavaliselt graniidist ja ühest tükist. Karnak obelisk, Egiptus, Luxori lähedal. Heliopolise obelisk, Vatikani linnas Saint Peteri väljakul. Hyde Park Obelisk, Sydney, Austraalia. Sfinks- lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend. Kõige enam on tuntud Vana- Egiptuse ja Vana-Kreeka sfinksid, kuid samalaadseid olevusi esines ka mujal Vana-Lähis- Idas. Sõna sfinks pärineb vanakreeka keelest ja tähendab kägistajat. Egiptuses tähistasid sfinkside skulptuurid valitsejat või päikesejumalat, tavaliselt oli neil mehe pea. Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana Riigi perioodist. Egiptlaste sõna sellise skulptuuri tähistamiseks ei ole teada. Nt. Karnaki ja Luksori templi ühendav sfinkside tee. Sfinks.
juga on igaüks umbes 75 valgusaasta jämedused. Joad hajuvad galaktika tasapinnast umbes 2000 valgusaasta kaugusel ja pritsmed langevad tagasi galaktika südamiku suunas. Teadlaste hinnangul on pursked perioodilised ning toimuvad iga 10 miljoni aasta järel. Arvatakse, et ka meie enda Linnutee galaktikas esinevad sellelaadsed pursked. Hetkel oleme küll puhkeseisundis, kuid kui mõne miljoni aasta eest oleks Maal elanud infrapuna- või röntgenikiirguse suhtes tundliku nägemisega olevusi, oleksid nad näinud Kaljukitse tähtkuju kohal kõrguvat hiigelkuplit, mille diameeter oli võrreldav 15 Kuu omaga. David Block Lõuna-Aafrika teadlane David Block on üks kuulsamaid tähetolmu uurijaid. "Meie ülesanne oli raske. See seisnes -253=C6C temperatuuril oleva miljoneid valgusaastaid meist eemal paikneva kosmilise tolmu jälgimises, et avastada märke elu ehituskividest," ütles Block. Tolm
sündinud sündmusi kuid veidi moonutatult. Kõige rohkem meeldis Kreeka laulikutele laulda Trooja sõjast. Just sellest loost tegigi Kreeka kuulus pime laulik Homer kaks eepost ,,Illias" ja ,,Odüsseia". Muistsetele Kreeklastele olid need kõige tähtsamad teosed. Kreeklased tundsid neid eeposeid väga hästi ja mõned võisid sellest katkendeid isegi peast lugeda. Kreeka eepos ,,Odüsseia" jutustab Odysseuse eksirännakutest teel koju. Sel rännakul kohtas ta igasugu erinevaid inimesi ja olevusi ühesilmalist kükloopi, merekoletisi ja palju muid olevusi. Sel ajal kui Odysseus otsis teed tagasi koju üritasid hulk mehi Odysseuse naise Penelopega abielluda. Kui Odysseus oma kodusaarele saabus tappis ta kosilased. Kreeklaste kuulsaim kangelane oli Herakles. Herakles oli hästi tugev ja juba väiksest peale kägistas ta kaks madu kes teda tappa olid üritanud. Need maod saatis talle kallale jumalanna Hera. Vanemaks saades rändas ta mõõda kreekat ringi ja
Apollon tappis Delfi lähedal asuva draakon Pythoni, kes elas Parnassose koopas. Legendi järgi oli Apollonil sõbra Hyakinthos ketta heitega kogemata ära tapnud. Oma pattu kahetsedes muutus verine rohi taas roheliseks. Apolloni sümboliteks oli vibu ja nool ning teda kujutatakse jooksvana, vibu käes. Looberipuu on tema puu ja talle on pühendatud palju olevusi, tähtsamad neist delfiin ja ronk. Aphrodite Aphrodite (Venus) oli armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna, kes on merevahust sündinu.. Nime on ta saanud Aphrosest, mis kreeka keeles tähendab vahtu. Temale on pühendatud saared Kythera, selle saare lähedal ta sündis ning Küpros, kuhu ta kanti
millegagi kõrvutada, kindlustas sellele tsivilisatsioonile silmapaistva järjepidevuse kõigist ajaloovapustustest hoolimata. Kõik tänu sellele, et vaarao polnud vaid kuningas, riigijuht, sõjapealik, majanduse ja diplomaatia korraldaja- ta oli ennekõike jumaliku energia säilitaja ning templi ehitamist juhtiv meister. Sõna ’’vaarao’’ tuleneb egiptuse keele sõnast per-aa- ’’suur maja’’. Vaaraod peeti lõpmata suureks Olevuseks, kes võib hõlmata kõiki teisi olevusi. Ning kuna kuningavõim on jumalaist seatud täiuslik institutsioon, pidi vaarao olema nii mõttetark kui ka teadlane. Olles ühiskonnakorralduse alustala, sai vaarao indu oma esiisadelt ja oli kohustatud au sees hoidma nende pärandit. Selles töös räägingi lähemalt Vana-Egiptuse tuntuimatest vaaraodest. MENES(u. 3050-3032 eKr) Kuningate nimekiri annab oletatavale esimesele ajaloolisele isikule kuningatroonil nimeks Menes
Järgnevalt uurime kõige vanemate nukkude ajaloo ning olemasolu kohta ning ka veidi uuemate ning peenemate nukkude kohta. (Toomet, 1997) 3 ESIMESED TEADAOLEVAD NUKUD Võib vist julgesti väita, et nukud on peaaegu sama vanad kui inimsugu. Aegade algusest on inimesed püüdnud luua savist, puust, luust, kivist ja kõikvõimalikest muudest materjalidest endasarnaseid olevusi. (Toomet, 1997) Mõla nukud on nukud Vana Egiptusest. Arvatakse, et mõla nukud on ühed vanimad nukud ajaloos. Need on puust nukud, mis on naise kehakujuga, millel on rõhutatud puusi ja juukseid. Tavaliselt on need kaunistatud geomeetriliste kujundite ning täppidega. Ühe Foto 1. Mõla nukk teooria järgi on mõla nukud viljakuse sümbolid ja kuna neid on leitud Vana Egiptuse matmispaikadest, arvatakse ka, et need sümboliseerivad
jumal". Sageli kutsuti teda ka päikesejumalaks. Tema nimi Phoibos tähendab särav, hiilgav. Kuid tegelikult oni päikesejumalaks Helios, titaan Hyperioni laps. Delfi Apollon oli heategev võim, otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel, kes õpetas inimesi jumalate tahtmist teada saama, näidates neile, kuidas sõlmida taevalistega rahu ; samuti oli ta ka puhastaja, kes võis süüdlastelt maha pesta isegi sugulase vere. Tema puu oli loorberipuu. Palju olevusi oli temale pühendatud, tähtsamad neist delfiin ja ronk. 7 Artemis (Diana) Teise nimega Kynthia; nimi on antud tema sünnipaiga järgi Kynthose mägi Delose saarel. Ta oli Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. Üks kolmest Olümpose neitsist-jumalannast. Artemis oli metsloomade emand, kõige kõrgem kütt jumalaist küllalt tähemepanuväärne
Herakles Herakles oli Kreeka kõige suurem kangelane, peale Ateena. Ateena jaoks oli kõige suurem Theseus, sest seal hinnati rohkem inimese sisu, mitte nii väga jõudu. Ülejäänud Kreekas oli Herakles kõige kõvem mees. Herakles pidas ennast jumalatega võrdseks. Jumalad vajasid Heraklese abi gigantide vastu võideldes. Herkales kohtles jumalaid nagu teisigi olevusi selles suhtes, et kui näiteks Delfi oraakli preestrinna ei tahtnud talle vastust öelda, siis Herakles haaras kätte kolmjala (preestrinna istus seal) ja ähvardas, et viib selle minema ning asutab oma oraakli. Selliste tülide puhul tavaliselt Zeus sekkus vahele. (See Delfi oraakel oli Apolloni nn pühapaik) Kuigi Herakles vahepeal seal selliseid asju korraldas, siis Apollon austas teda siiski väga ja palus, et preestrinna annaks Heraklesele alati vastused tema küsimustele.
igatsuses lapseea kõikehõlmava sootu armastuse järele. Ülesehituselt on romaan mitmekihiline; Hesse ise võrdles selle ülesehitust sonaadivormiga muusikas (ekspositsioon vastanduvate teemadega, töötlus, repriis, kus teemad lahenevad, ja kooda. -Autor on oskuslikult paigutanud ühte elusolendisse mitu hinge. Neist domineerivad on hunt ja inimene, kuid hiljem selgub, et määratlus ei saa olla nii kindlajooneline, sest sisemaailmas on peidus rohkem olevusi. Harry Haller on pealtnäha tavaline keskealine meesterahvas, kuid sisimas on võitlemas kaks poolust, hunt ja inimene. Pidev võimuvahetus hinges ei lase nautida tavaelu ning toob kaasa rahulolematuse ja kriitika ümbritseva suhtes. Harrys peituv inimene on tõsimeelne, haritud ja elus palju näinud, kuid liiga kõrged eluideaalid toovad kaasa pideva masenduse, sest intellektuaalsust on välismaailmas vähe. Ta igatseb aega, mil elasid Mozart ja Goethe, tema suured lemmikud. Kuid isegi
samuti oli ta ka puhastaja, kes võis süüdlastelt maha pesta isegi sugulaste vere. Siiski on ka mõningaid müüte, milles teda kujutatakse halastamatuna ja julmana. Temas võitlesid nagu kõigis jumalais kaks alget: ühelt poolt algeline toorus ja teiselt poolt ilu ja poeesia. Ent temas oli säilinud primitiivimi siiski väga vähe. Tema puu oli looberipuu. Palju olevusi oli pühendatud temale, tähtsamad neist delfiin ja ronk. Apollonit kutsuti rooma mütoloogias Apolloks. Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. Üks kolmest Olümpose neitsist-jumalannast. Artemis oli metsloomade emand, kõige kõrgem kütt jumalaist- küllalt tähelepanuväärne amet naisterahvale
Apollonit kutsuti deloslaseks tema sünnisaare järgi. Tema teine sageli esinev nimi oli Lykios, s.t. lüükialane, mida sageli seletatakse tähendusega ,,huntide jumal'', ,,valgusejumal'' ja ,,Lüükia jumal''. Sageli kutsuti teda ka päikesejumalaks. Delfi Apollon oli heategev võim, otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel, kes õpetas inimesi jumalate tahtmist teada saama, näidates neile, kuidas sõlmida taevalistega rahu; samuti oli ta ka puhastaja. Tema puu oli loorberipuu. Palju olevusi oli pühendatud temale, tähtsamad neist delfiin ja ronk. 9 Artemis (Diana) Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. Artemis oli metsloomade emand, kõige kõrgem kütt jumalaist küllalt tähelepanuväärne amet naisterahavale. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest; tema oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Nii nagu Phoibos oli päike, oli tema kuu, keda hüüti Phoibeks ja Seleneks (Luna).
piiramisele kujutab elupaikade hävitamine ja jaht talle kasvavat ohtu. 2.4 LEOPARD Vähestel metsikutest kaslastest on niivõrd mitmekesine välimus või saagieelistus kui leopardil, kel on ka kõige laiem geograafiline asuala. Leopard on kõigist kaslastest kõige rohkem levinud. Tavaliselt elutseb ta Lõuna-Aasia metsades ja tihnikutes või Aafrika savannides. Tema kodu võib olla nii dzungel kui ka peaaegu lagedas savannis. Tema mitmekesine toidulaud sisaldab väikesi olevusi, nagu näiteks sõnnikumardikad ning suuri imetajaid, kes ületavad tema enda kaalu mitmekordselt, nagu näiteks antiloobid. Suur saakloom võib anda kaheks nädalaks piisavalt toitu, kuid selline saak murtakse tavaliselt iga kolme päeva tagant, poegadega ema teeb seda veel kakas korda sagedamini. Leopardi pikkus võib ulatuda 2,5 meetrini. Kaal võib ulatuda ilvese kaalust täiskasvanu mehe kaaluni. Savannis elavatel leopartidel on värvuseks kollane nagu liiv. Metsas elutsevatel
Siiski on ka mõningaid müüte, milles teda kujutatakse halastamatuna ja julmana. Temas võitlesid nagu kõigis jumalais kaks alget: ühelt poolt algeline toorus ja teiselt poolt ilu ja poeesia. Ent temas oli säilinud primitiivimi siiski väga vähe. Tema puu oli looberipuu. Palju olevusi oli pühendatud temale, tähtsamad neist delfiin ja ronk. Artemis (Diana) Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. Üks kolmest Olümpose neitsist-jumalannast. Artemis oli metsloomade emand, kõige kõrgem kütt jumalaist- küllalt tähelepanuväärne amet naisterahvale. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest; tema oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Ometi esineb temagi puhul mütoloogiale
Teda kutsuti veel päikesejumalaks. Tema nimi Phoibos tähenab särav või hiilgav. Kuid tegelikult oli päikesejumalaks Helios, titaan Hyperioni laps. Apollon oli otsene side inimeste ja jumalate vahel. Õpetas inimestele jumalate tahtmist teada saama, näidates neile kuidas sõlmida taevalistega rahu. Apollon oli ka puhastaja, kes võis süüdlastelt maha pesta isegi sugulaste vere. On ka müüte kus Apollonit kujutatakse halastamatuna ja julmana. Tema puu oli looberipuu. Väga palju olevusi oli talle pühendatud, tähtsamad neist oli delfiin ja ronk. 9 Artemis (Diana) Oli Apolloni kaksikõde, seega sündis ka Delose saarel. Oli üks kolmest Olümpose neitsist jumalannast.Oli metsloomade emand, kõige kõrgeim kütt jumalaist tähelepanuväärne amet naisterahvale. Hea kütina hoolitses noorloomade eest. Artemis oli neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal
Üksikotsustuste langetamiseks ja moraaliprintsiipide või –teooriate leidmiseks. Üksikotsustused tasakaalus üldiste moraaliprintsiipide või –teooriatega. 8. Antropotsentrism on seisukoht, mille järgi … Nimeta mõni seda seisukohta esindav autor. Sama küsimus järgmiste voolude kohta: Antropotsentrism – inimkeskne lähenemine, loodus vahend inimhuvide rahuldamiseks, White Sentientism – need, kes näevad kõiki olevusi iseendas, Routley biotsentrism – elukeskne lähenemine, elul on seesmine väärtus (individualistlik), Schweitzer ökotsentrism - looduskeskne lähenemine, rõhk suurematel süsteemidel (holistlik), Leopold holism - omistab kõrgeima väärtuse suurematele süsteemidele nagu kooslused, ökosüsteem, planeet Maa koos elusa ja eluta loodusega, Leopold. maa eetika – avardab kogukonna piire, kaasates mulla, vee, taimed ja loomad ehk kokkuvõttes- maa. Maaga koostöö tegemine. Leopold.
Suvel hoidis taevas maad oma embuses, viljastas teda vihmaniredega ja päikesekiirtega. Talveks pidid aga armastajad lahku minema. Slaavlaste tähtsamate rituaalsete toimingute paigad olid paganlikud pühamud. Pühades paikades olid iidolid kujud, mis Preestrite seisuses maatargad ja nõiad olid Volhvid, kuid ülempreestri kohustused langesid vürstide peale. Slaavlaste arvates oli neid ümbritsev maailm täis ebaloomulike olevusi. See oli koguaeg omavahel võitlevate heade ja halbade vaimude maailm. Paljud vaimud olid pärit allilmast; sealt on päit ka vampiiri taolised olevused elluärganud surnud. Need saabusid vahepeal maale, et teisi kiusata ja neist verd imeda. Halbade vaimude eest sai end kaitsta amulettide, salasõnadega jumalatele ohverdamisega ning häid vaime endale appi kutsudes. Russalkade, ehk vetevaimude ning surnus hingete elupaik oli jõgedes- järvedes, kuna just neid pidi sai otseteed allilma
õpetas inimesi jumalate tahtmist teada saama, näidates neile, kuidas sõlmida taevalistega rahu; samuti oli ta ka puhastaja, kes võis süüdlaselt maha pesta isegi sugulaste vere. Siiski on ka mõningaid müüte, milles teda kujutatakse halastamatuna ja julmana. Temas võitlesid nagu kõigis jumalais kaks alget: ühelt poolt algeline toorus ning teiselt poolt ilu ja poeesia. Ent temas oli säilinud primitiivismi siiski väga vähe. Tema puu oli loorberipuu. Palju olevusi oli pühendatud temale, tähtsamad neist delfiin ja ronk. Artemis (Diana) Artemise teiseks nimeks on antud Kynthia, mis anti Kynthose mä Delose saare järgi.Artemis oli Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. Artemis oli metsloomade emand, kõige kõrgem kütt jumalaist küllalt tähelepanuväärne amet naisterahvale. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest. Tema oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Ometi esineb temagi puhul mütoloogiale
kujutatakse halastamatuna ja julmana ning (Hamilton 1975:24) tema nägu võis muutuda pimedaks nagu öö. Pärast flöödivõistlust saatür Marsyasega nülgis Apollon tolle elusalt ning kuningas Midasele laskis ta Paani muusika eelistamise eest kasvatada eeslikõrvad. (Chaline 2005:37) Temas võitlesid nagu kõigis jumalais kaks alget: ühelt poolt algeline toorus ning teiselt poolt ilu ja poeesia. Ent temas oli säilinud primitivismi siiski väga vähe. Tema puu oli loorberipuu. Palju olevusi oli pühendatud temale, tähtsamad neist delfiin ja ronk.(Hamilton 1975:25) 8.Artemis Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. Üks kolmest Olümpose neitsist-jumalannast: "Kuldne Aphrodite, kes kõiki armastama sunnib, ei suuda võitu saada kolmest südamest: puhtast neitsist Hestiast, hallisilmsest Athenast, kes hoolib ainult sõjasy ja kaunist käsitööst, Artemisest, kes metsi armastab ja mägestiku loodust."
Elust suurem elu ehk kaasaegne vene kirjandus Viktor Pelevin „Tšapajev ja Pustota“ (Vassili Tšepajev ja komissar Perja, Lihtsalt Maria, nõukogude kultuuri pilamine ja moodsa meediaühiskonna stereotüübid) Ljudmilla Ulitskaja „Kukotski juhtum“ ja „Imaago“ (maailmahärduse tunnetamine, imede võimalikkus) Kõrgfantaasia ehk eepiline ulme on mitmekihiline ja mahukas fantaasia, mis sisaldab palju erinevaid nüansse, mütoloogiat, olevusi, maagiat, geograafilisi detaile ja ajalugu. John Ronald Reuen Tolkien „Sõrmuste isand“ George R.R. Martin „Troonide mäng“ Terry Prachetti n-ö Kettamaailma raamatud J. K. Rowling „Harry Potter“ Eesti kirjanduses viljeleb kõrgfantaasiat Indrek Hargla „Apteeker Melchiori“ sari Postapokalüptika ehk teadusulme inimkonna lõppemisest, mis tekkis pärast II ms ja käsitleb
sellised väiksed olevused. Millal sinna tekivad aga paremad tingimused suurtematele elusorganismidele seda ei tea veel keegi. Referatiivne osa annab mulle ja kõigile, kes mu tööd loevad, hea ülevaate Marsi kohta. Ma ise sain enda jaoks teada väga palju erinevadi andmeid Marsi kohta, mida ma enne ei teadnud. Uurimuslikus osas uurisin, kas Marsil saaks inimene elada ja tuleb välja, et ei saa, kuna Marsi atmosfäär on inimese jaoks liiga karm. Õnneks on teadlased leidnud olevusi, kes seal elavad, mis on hea märk, et kunagi tulevikus on ka inimene suuteline seal elama. Oma hüpoteesi suutsin ma tõestada, kuna teadlaste kinnitusel elavad Marsil organismid. Uurimistöö valmimiseks pidin ma nägema üsna palju vaeva materjali kokku otsimisega, kuna seda oli üsna palju. Sain aru, et uurimistöö on mahukas ja töö ja, et seda õigeaegselt valmis saada, tuleks seda tegema hakata väga vara.
et me neid asju näeme, kuuleme, et me neid kombime. Kuid kõik me teame ühtlasi, et need meeled meid sagedasti petavad. Ent kui nad mõnikord meid petavad, siis ei ole võimatu, et nad seda alati teevad. Võib-olla on kogu kehaline maailm ja tema ol- masolu paljas meeltepete. Kuigi me praktilises elus nende olemasolus kindlad oleme, siiski jääb teoreetiliselt nende olemasolu kaheldavaks. Olevuste hulgas, mis meid ümbritsevad, leiame ka oma kaasinimesi, tundvaid, mõtlevaid ja tahtvaid olevusi. See tähendab muidugi, et me peame neid sellisteks; mõtlemine, tahtmine ja tundmine on midagi, mida me ainult oletame. Riietes, mida me näeme, võiksid elavate olevuste 7 asemel ka masinad olla. Ka teiste inimeste olemasolu jääb kaheldavaks. Ent kuidas on lugu minu endaga ja minu enda kehaga? Ma näen sagedasti und ja võib-olla on ka see unenägu, et ma siin ja nüüd midagi teen. Kes ütleb mulle, et ma ka praegusel hetkel ei
" ,,Kuid arvesta sellega, et ka mina tahan kohta." Midagi läks valesti, sest Kira haaras südamest ja hakkas alla kukkuma, otse merre, mille ise loonud oli. ,,Kira!" Sora viskus talle järele ja kui nad olid vette sukeldunud, illusioon kadus. Allesjäänud kütid prantsatasid samuti maapinnale ja jäid jahmunult järgmist Allesjäänud kütid prantsatasid samuti maapinnale ja jäid jahmunult järgmist rünnakut ootama. Mõni neist haaras vöölt uue relva ja sihtis rohelisi olevusi püssilaadsete torudega. Elisa nägi ühe keskealise mehe käes suurt kullatud kaantega raamatut, mis talle kuigagi tuttav tundus, kuid ta ei suutnud meelde tuletada, kus ta seda enne näinud oli. Mehel olid väga pikad, peaaegu põlvedeni ulatuvad tuhmblondid sirged juuksed, veest endiselt märjad, ja kitsad, ent kaunikujulised rohelised mürksilmad. Ta pomises raamatust lauseid, mis lõikasid valusalt igasse kehaotsa kui noad. Ülejäänud inimesed aga ei paistnud neid üldse kuulvat
2009:161). '' Kuigi teadusel pole päris usaldusväärseid vahendeid maailmalõpu stsenaariumite kontrollimiseks, tõestamiseks või ümberlükkamiseks, ei takista see teadlasi seda arutamast. Kuskil, siin universumi piiril on ka piir, kus lõpeb päris teadus ja algab miski, mida võiks nimetada teadusfantaasiaks või fantastiliseks teaduseks. Nii nagu võime küsida, kas Linnutees või teistes galaktikates on meie Maa taolisi planeete, kus elab arukaid või vähemalt enda meelest arukaid olevusi. Võime küsida sedagi, kas meie universum on ainus või on olemas midagi muud, mõni teine universum, mis on võib-olla sündinud samasuguse Suure Paugu tulemusena või kuidagi teisiti '' (Kaplinski 2009:162). '' Matemaatikutele ei tee raskust tegeleda ruumidega, millel on rohkem mõõtmeid kui ruumil, milles asume meie. Siin oleme rääkinud aegruumist, mis on neljamõõtmeline ruum, kus aeg on neljandaks mõõtmeks. Ent miski ei takista meid teoretiseerimast viie-, kuue-
Kasvufaktorite vajadusest jaotatakse: o PROTOTROOFID – sünteesivad ise mitmesuguseid kasvufaktoreid o AUKSOTROOFID – ei kasva ilma kasvufaktoriteta ENERGIAT KASUTATAKSE: - Raku anaboolsetes protsessides ehk ülesehituses - Mikroobi paljunemiseks - Makromolekulide tekkeks - Homeostaasi säilitamiseks, samuti liikumiseks MIKROBIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED I OSA 1. MIKROOB – Mikroobide all mõeldakse suurt gruppi väikesi olevusi, mida pole võimalik näha optiliselt varustamata silmaga. Mõiste mikroobid hõlmab baktereid, arhebaktereid, seeni ja protiste. Protistidena tuntakse primitiivseid vetikaid, amööbe, limaseeni ja algloomi ehk protozoasid Bakterid, algloomad, seened, vetikad 2. Inimese normaalne mikrofloora – Enamus inimesega koos elavatest mikroobidest on sooletraktis. Mikroobe on palju ka nahal, limaskestadel, suuõõnes, hingamisteedes ja urogenitaaltraktis.
makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites; Kommensalism eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ja teisele on see kahjutu, erilist kasu toomata. Laguahel doonor-kontrollitud süsteem, st laguahela organismid sõltuvad 100% sellest, kui palju ülevalt poolt laguahelale antakse. Nad pole ise võimelised endale toitu juurde tekitama, söövad surnud olevusi ja ei mõjuta oma toiduobjektide populatsioonitihedust. EHK laguahel võtab seda, mida antakse, ja ei sekku toiduobjekti ellu. Detritrivoorid ehk lagundajad, nt vihmauss toituvad surnud jääkidest, lagundades neid. Mikrofauna tähtsus on polaaraladel, tundras ja põhjapoolkera metsadele suurem. Mesofauna on oluline rohumaades, parasvöötmes ja põhjapoolkerametsades. Makrofauna on oluline troopikas ja troopilistes kõrbetes, samuti ka rohumaadel. 24
motiive: meandrit, munavööti, pärlinööri, hammaslõiget, "jooksvat koera", akantuseväänlat, medaljone, rosette, liiliaid jne. Väga palju kasutati ka otse arhitektuurist laenatut: karniise, frontoone, arkaade, pilastreid ja sambaid, hermipilastreid (tüveseks mehekeha), voluute. 16. sajandil lisandusid loetletutele groteskid - antiikvaasidest sümmeetrilise kompositsioonina väljakasvavatesse taimeväänaldesse põimitud pool-loomi, pool-inimesi, maske, linde ja fantastilisi olevusi esitavad pilditahvlid, mida esimest korda kasutas Raffael Vatikani loggia'de (1516-1518) freskodes. Raffaeli inspiratsioon oli pärit keiser Nero Kuldse Palee väljakaevamisel leitud seinamaalingutest. Renessansiaegse Itaalia istemööbel oli väga mitmekesine. Siin hakati toole eraldi polsterdama, kuigi kasutusele jäi ka lahtiste patjadega pehmendamine. Polstriks kasutati eriti meelsasti nn. Kuldnahka - pressitud ja polükroomitud mustriga nahka - ning sametit. Need
Kurjuse vastu võitleja oli jõehobu. Seth saadab surmatõbesid inimestele ja loomadele. Teeb nii, et Niiluse üleujutus on kas liiga väike või liiga tormiline. Kuumal ajal kannab liivapilvi. Osirise legendis raius ta oma venna tükkideks. Sõdurid austasid teda. Seth oli jumal, kel polnud lapsi, ent samas peeti kõiki vees või kõrbes elavaid loomi, kõiki pikakarvalisi või punanahalisi olevusi (ka punapäiseid inimesi) Sethi lasteks. · Niilus (lk 173) - Niilus on jõgi Kirde-Aafrikas. Niilus on 6650 (teistel andmetel 6671) km pikk ja Amazonase järel pikkuselt teine jõgi maailmas (varem peeti Niilust pikimaks jõeks). Niiluse jõgikond on 2,87 miljonit km² ja keskmine vooluhulk Aswnis 2600 m³/s. Niilus algab Ida-Aafrikast Virunga mägedest Kagera jõena, mis suubub Victoria järve, sealt väljub Victoria Niilusena, läbib Kyoga järve ja suubub
• 5) Muinasjutud rumalast kuradist • Kaval-Ants ja vanapagan( maks 100 varianti) Pastor ja talunaine, mõisa preili Muistendid • Peamine Eesti pärimuslik jutuliik, edastab tõeks peetud sündmust. • Peetud rahva naiivseks ja ebakriitiliseks teaduseks • Valdavalt üheepisoodiline, jagatud viide rühma • Hetke ja seletus muistendid • Seletavad, kirjeldavad tegelikke nähtusi ja olevusi, põhjendavad miks just nii ja mitte teisiti. • Siili okkanahk on Kalevipoja kasukast ja Ülemiste järv on pärit Linda pisaratest. • Rahva usundilised muistendid- kõnelevad üleloomulikest ja vaenulikest olenditest. • Surm , kurat, kratt, tuulispask, kodukäijad, vaimud, näkineid, libahunt. • Kohamuistendid- loodusobjektidele omistatud tähendus või seletus
osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Näiteks elab mardikas sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, aga sipelgad ei saa sellest midagi, kui mardikas nende pesas elab Laguahel - doonor-kontrollitud süsteem, st laguahela organismid sõltuvad 100 % sellest, kui palju ülevalt poolt laguahelale antakse. Nad pole ise võimelised endale toitu juurde tekitama. Söövad surnud olevusi ja ei mõjuta oma toiduobjektide populatsiooni tihedust EHK laguahel võtab seda mida antakse ja ei sekku toiduobjekti ellu (ainult surnu omasse sekkub) 25.Koosluste struktuuri aspektid (konspekt, Begon et al. 17.1); 26.Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias (Begon et al. 17.3.3); Individualistlik paradigma (seostatakse Gleasoni nimega gliisoniaanlik maailmanägemus) Erinevad liigid käituvad individualistlikult ja sügavalt isekalt
Kurjuse vastu võitleja oli jõehobu. Seth saadab surmatõbesid inimestele ja loomadele. Teeb nii, et Niiluse üleujutus on kas liiga väike või liiga tormiline. Kuumal ajal kannab liivapilvi. Osirise legendis raius ta oma venna tükkideks. Sõdurid austasid teda. Seth oli jumal, kel polnud lapsi, ent samas peeti kõiki vees või kõrbes elavaid loomi, kõiki pikakarvalisi või punanahalisi olevusi (ka punapäiseid inimesi) Sethi lasteks. Kalliskivid (lk 193) - olulised omadused on ilu, vastupidavus/kõvadus, haruldus. Vanad egiptlased kasutasid glasuuritud fajanssi imiteerimaks vääriskive, mis olid rikkuse ja võimu sümboliks. Neid tohtisid kanda vaid äravalitud. Valitsejad kasutasid juveele oma ülima võimu ja rikkuse näitamiseks. Neid kanti kui amulette või talismane kaitseks pahade vaimude, saatana, haiguste ja õnnetuste vastu
Keltide maailmakujutluse järgi oli olemas kolm maailma: Gwynvyd ehk Ülamaailm (ing.k. The Upperworld); Abred ehk Vahemaailm (ing.k. The Middleworld) ja Annwn ehk Allmaailm (ing.k. The Underworld). Peale antud keldikeelsetele nimedele nimetatakse neid kolme vaimuilma piirkonniti ka erinevalt, kuid nende sisu on siiski sama. Ülamaailmas elavad kõige taevalikumad ja kõrgemad jumalad nagu valgusejumal ja -jumalanna päikese ja kuujumal jne. Samuti leiab Ülamaailmast ka sellised müütilisi olevusi nagu haldjad ning ka inimesed, kes on saavutanud vaimsuse kõrgema taseme ja kellel pole vaja enam maa peale tagasi minna. See oli imeline koht, kus oldi vabad muredest, haigustest ja vanadusest.Ülamaailmale on seepärast omistatud ka nimetus tir an óg ehk nooruse maa. Ülamaailm oli täis kehalist ilu, seda eriti naiste puhul,see oli koht, kus päike alati paistis ja linnud ei jätnud laulmist kunagi katki, seal ei tuntud nälga ega janu, kõike oli külluses.
Teine kultuslik toiming on püha söömaaeg ehk issanda söömaaeg ehk armulaud, selle algkujuks on püha söömaaeg. (Jeesus võtab leiva, ütleb, see on minu ihu ja võtab veini, ütleb, see on minu veri). Piibli tekstid on õpetuse aluseks, kohati on need mitmeti mõistetavad. Ristiusu jumala käsitlusel on mõned eripärad. Kaks spetiifilust õpetust 1) kolmainsus (isa, poeg ja pühavaim – sõnastati dogmana 325 pKr, olevusi üks, aga kolm isikut) 2) inkarnatsioon – Jeesus sünnib inimeseks, toimub üks kord elu jooksul, mõte on selles, et teeb võimalikuks lunastuse ehk vabanemise patust. Patt on justkui olevus. Patud (mitmuses) on kümme käsku. 23 Eshatoloogia – mis ootab konkreetset inimest ees. Ühendus inimese ja kristuse vahel jääb kestma. Kurjus püüdis inimesi Jumalast lahutada. Patuga on seotud ka surm. Inimese välja
Zen-budismis mediteeritakse erilisel viisil. Õpetaja küsib küsimuse või mõistatuse, nagu ,,Lõpeta kauge kellahelin." Kuid ükski kell ei helise. Ometi peab õpilane midagi vastama. Nii mediteeribki ta päeval ja öösel kuni lõpuks jõuab järeldusele, et kui ta ise oleks kell, saaks ta lõpetada selle helisemise. Seeläbi õpivad nad olema midagi muud, kui ise (nt kell). Zen-budismis on oluine enese nägemine teises asjas, sest see on viis, kuidas bodhisattvad aitavad kõiki olevusi teades, mis tunne on saada nendeks. Zen- budismis pooldatakse ka kõikjal ja igal ajal mediteerimist. Tiibetis ei püüta mediteerides samastuda igapäevaste nähtustega, vaid eelistatakse kontsentreeruda erilistele piltidele mandalatele Mandala on kujutis ringi sees. Vahel on see pilt figuuridega, nagu dharmaratas või mitmed pilkupüüdvad üksteisega põimunud mustrid, mis peaksid aitama mõtteid koondada. Sagedamini on see ruut, mille sees on ring, mis sümboliseerib maad
annaabi.ee 
