või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega (PS § 152) • Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS) • Riigikohtus lahendavad põhiseaduslikkuse järelevalve asju põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ja üldkogu (PSJKS § 3 ning KS §-d 29 ja 30) Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevus (PSJKS § 2) - lahendab taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele; - lahendab taotlusi kontrollida välislepingu vastavust põhiseadusele; - lahendab taotlusi anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega; - lahendab taotlusi ja kaebusi Riigikogu otsuste peale; - lahendab kaebusi Riigikogu juhatuse otsuste peale; - lahendab kaebusi Vabariigi Presidendi otsuste peale; - lahendab taotlusi tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma
Poom on sündinud 3. veebruaril 1972 Tallinnas. Lapsepõlv möödus Mustamäel. Lõpetanud Tallinna 49. Keskkooli kuldmedaliga. Astus 1990. aastal Tallinna Tehnikaülikooli majandust õppima. Klubikarjäär Poom alustas juuniorina Tallinna Lõvide noortemeeskonnas. 1989 pääses 17-aastaselt Nõukogude Liidu II liiga klubi Tallinna Sport põhiväravavahiks. 1991 tuli veel enne Eesti taasiseseisvumist kutse minna mängima Soome. Sõlmis 1992 Soome klubiga Kuopio Palloseura oma esimese välislepingu. Veikkausliigas pidas üheksa kohtumist. Klubikarjäär Poom naasis Soomest kodumaale ja mängis vastloodud Meistriliigas 1993. aastani, kui sõlmis Sveitsi klubi FC Wiliga oma teise välislepingu. Osales Sveitsis 13 liigamängus. Inglismaa esiliiga meeskond Portsmouth FC palkas ta 1994. aastal. Portsmouthi rivistuses tegi Poom lõpuks kaasa vaid neljas liigakohtumises. Poom tuli 1995. aastal veel üks kord tagasi Eestisse. Derby County Rahvusvaheline läbimurre saabus 1997.
ja neil on 2 poega Markus (sündinud 1999) ja Andreas (sündinud 2004). KLUBI KARJÄÄR Mart Poom alustas juuniorina Roman Ubakivi juhendatud Tallinna Lõvide noortemeeskonnas. 1989 pääses 17aastaselt Nõukogude liidu II liiga klubi Tallinna Sport põhiväravavahiks. 1991 tuli kutse minna mängima Soome, kuid päev enne ärasõitu löödi Poomil FC Flora eest mängides lõualuu katki. Mart Poom sõlmis oma esimese välislepingu 1992a Soome klubiga Kuopio Palloseuraga. Soomes pidas Poom üheksa kohtumist, Poomi enda sõnul ta sel perioodil päris läbi ei löönud, aga õppis iseseisvalt hakkama saama. Poom naases Soomest kodumaale ja mängis vastloodud Meistriliigas 1993. aastani FC Flora eest ja sõlmis Sveitsi klubi FC Wiliga oma teise välislepingu. Osalenud Sveitsis toimunud 13 liigamängus. Portsmouth FC palkas ta 1994. aastal Inglismaa esiliiga meeskonda . Ehkki Portsmouthi rivistuses tegi
Kui samas asjas hiljem tekib vaidlus, ei või advokaat osutada õigusteenust ühelegi nimetatud klientidest. (05.05.2005) 6. Konstitutsioonikohus ehk Põhiseaduslikkusejärelevalvekohtumenetlus nn. Konstitutsioonikohus (subjektid, kellel on õigus taotleda põhiseaduslikku järelevalvet Riigikohtult ) – VT VEEL!!! Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §4 sätestab menetluse alustamise korra: (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. § 1. Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab Riigikohtu kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevuse, kohtusse pöördumise ja kohtumenetluse korra. § 2. Riigikohtu pädevus
rahvahääletusel reguleerib riigi ja ühiskonna kõige tähtsamaid suhteid peamised valdkonnad: inimese põhiõiguste kataloog riigiorganite moodustamine PÕHISEADUSE MUUTMINE JA JÄRELEVALVE Põhiseadust võib muuta: rahvahääletusel riigikogu kaks järjestikust koosseisu(3/5) riigikogu kiireloomulisena(4/5) Põhiseaduse järelevalve organid: Riigikohus Kohtud Õiguskantsler Vabariigi President ÕIGUSE ALLIKAD: RAHVUSVAHELISED LEPIGUD Põhiseaduse § 123 Välislepingu sõlmib vabariigi valitsus sätestab: Eesti riigi nimel. kui Eesti seadused Välislepingu või muud aktid on kehtimiseks vastuolus ratifitseerib selle välislepingutega, parlament siis kohaldatakse (Riigikogu). välislepingut. Eesti Vabariik ei sõlmi Enne kohaldamist välislepinguid, mis tuleb välisleping on vastuolus transformeerida põhiseadusega seadusesse. RAHVUSVAHELISED LEPINGUD:
Millal tohib isikuandmeid töödelda? Mis on erisused? Vaid inimese nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Ehk siis kui seaduse tasandil volitusnormi ja andmete koosseisu pole, saab töötlemine toimuda vaid inimese nõusolekul. Haldusorgan (seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik) võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud kohustuse täitmiseks. Isikuandmeid tohib töödelda: 1) Andmesubjekti tahteavaldus, millega ta lubab oma isikuandmeid töödelda (edaspidi nõusolek), kehtib üksnes juhul, kui see tugineb andmesubjekti vabal tahtel. Nõusolekus peavad olema selgelt määratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse, andmete töötlemise eesmärk ning isikud, kellele andmete edastamine on lubatud, samuti
4 3. KOONDISE- JA KLUBIKARJÄÄR Poom alustas juuniorina Roman Ubakivi juhendatud Tallinna Lõvide noortemeeskonnas. 1989 pääses 17-aastaselt Nõukogude Liidu II liiga klubi Tallinna Sport põhiväravavahiks. 1991 tuli veel enne Eesti taasiseseisvumist kutse minna mängima Soome, kuid päev enne ärasõitu löödi Poomil FC Flora eest mängides lõualuu katki. Sõlmis 1992 Soome klubiga Kuopio Palloseura oma esimese välislepingu. Veikkausliigas pidas üheksa kohtumist, Poomi enda sõnul "päris läbi ei löönud, aga õppisin iseseisvalt hakkama saada". Poom naasis Soomest kodumaale ja mängis vastloodud Meistriliigas 1993. aastani, kui sõlmis Šveitsi klubi FC Wiliga oma teise välislepingu. Osalenud Šveitsis 13 liigamängus, palkas ta 1994. aastal Inglismaa esiliiga meeskond Portsmouth FC. Ehkki Portsmouthi rivistuses tegi Poom lõpuks kaasa vaid neljas
kumbki välistavad vastastikku teineteist 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse mõtte klausel ütleb, et põhiseaduse tõlgendamine pole seotud üksnes sõnastusega, samas peab lähtuma PS sätetest!? 2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Riigikohu, uurimise teel. § 4.Menetluse algatamine (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk on teha võimalikuks Euroopa Liidu liikmena
mis pannakse toime Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil või selle vastu, sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest (§6) Karistusseaduse isikuline kehtivus- Eesti karistusseadus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus ning: 1) välislepingu alusel on esitatud taotlus isiku karistamiseks; 2) tegu on toime pandud Eesti kodaniku või Eestis registreeritud juriidilise isiku vastu või 3) teo toimepanija oli teo toimepanemise ajal Eesti kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja (§7) Põhidelikt- tahtlikult lõpule viidud delikt, täideviimine Tuletisdelikt- ettevaatamatus, süüteokatse, tegevusetus, osavõtt
uuesti vastu võtnud. 146. Kohus PS järelevalves Riigikogu võib esitada taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamine omab otsustavat tähtsust Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel. Kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtusse. 147. Eel- ja järelkontrolli vahe Eelkontrolli teostamiseks võimaldab põhiseaduse § 141 lõige 2 õiguskantsleril sõnaõigusega osa võtta Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitest. Sõnaõigus Vabariigi Valitsuse istungil 24 võimaldab õiguskantsleril tähelepanu juhtida kõige ilmsematele
Kohtu pretsedendid – enamalt jaolt rahvusvaheliste kohtute , sh Rahvusvahelise Kohtu otsused, mis aitavad likvideerida auke õiguses, aitavad likvideerida vastuolusid õiguses või mille järgi saab paremini arvestada riikide tegevuse tegelikku praktikat. Rahvusvaheliste organisatsioonide otsused. Publikatsioonid – s.o. ahistava iseloomuga rahvusvahelise õiguse allikad, nt teaduslikud tööd rahvusvahelise õiguse alal. 13. Välislepingu mõiste Eesti õigusaktides on rahvusvahelise lepingu sünonüümiks välisleping. Rahvusvaheline leping on kõige laiemas mõttes rahvusvahelise õiguse subjektide vahel sõlmitud kokkulepe. Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artiklis 2(1)(a) sisalduva kitsama definitsiooni kohaselt on rahvusvaheline leping rahvusvaheline kokkulepe, 5 mis on sõlmitud riikide vahel kirjalikult ja mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega,
Kohtu pretsedendid enamalt jaolt rahvusvaheliste kohtute , sh Rahvusvahelise Kohtu otsused, mis aitavad likvideerida auke õiguses, aitavad likvideerida vastuolusid õiguses või mille järgi saab paremini arvestada riikide tegevuse tegelikku praktikat. Rahvusvaheliste organisatsioonide otsused. Publikatsioonid s.o. ahistava iseloomuga rahvusvahelise õiguse allikad, nt teaduslikud tööd rahvusvahelise õiguse alal. 13. Välislepingu mõiste Eesti õigusaktides on rahvusvahelise lepingu sünonüümiks välisleping. Rahvusvaheline leping on kõige laiemas mõttes rahvusvahelise õiguse subjektide vahel sõlmitud kokkulepe. Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artiklis 2(1)(a) sisalduva kitsama definitsiooni kohaselt on rahvusvaheline leping rahvusvaheline kokkulepe, 5 mis on sõlmitud riikide vahel kirjalikult ja mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega,
käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tunnustele vastav teave, välja arvatud salastatud välisteave. Salastatud teabekandja mis tahes objekt, millele on jäädvustatud riigisaladus või salastatud välisteave. Salastatud välisteave välisriigi, Euroopa Liidu, NATO või mõne muu rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni poolt salastatud ja Eestile avaldatud teave ning Eesti Vabariigi poolt välislepingu täitmiseks loodud teave, mis tuleb salastada välislepingu kohaselt. Sanktsioon - karistus, mida kohaldatakse normirikkujale. Sellisteks sanktsioonideks on näiteks eriõiguse äravõtmine, rahatrahv, arest, vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine. Sanktsioon karistus dispositsioonis toodud teo eest. Sari liigitus-,korrastus- ja kirjeldusüksus, mis ühendab funktsiooni, liigi/muu tunnuse alusel kokkukuuluvaid dokumente.
ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 8. Põhiseaduslikkusejärelevalvekohtumenetlus nn. Konstitutsioonikohus (subjektid, kellel on õigus taotleda põhiseaduslikku järelevalvet Riigikohtult ) – VT VEEL!!! Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §4 sätestab menetluse alustamise korra: (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. § 1. Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab Riigikohtu kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevuse, kohtusse pöördumise ja kohtumenetluse korra. § 2. Riigikohtu pädevus
on seda ka tõe- poolesl kasutanud. Kui see ei ole kättesaadav ning autor on kasutatud muud allikat, tuleb viidata sellele. Allikad tuuakse siiski ära õigusaktide loetelus, koon¬dades need omaette loetellu. Sama kehtib ka nii Eesti kui ka välismaiste seadus¬te ajalooliste redaktsioonide kohta. Rahvusvahelisele konventsioonile ja muule välislepingule, mille Riigikogu on ratifitseerinud, viidatakse Riigi Teataja kaudu nagu siseriiklikulegi õigusaktile (vnr-d 92-93) ning välislepingu nimetus esita¬takse eesti keeles. Kui Eesti ei ole välislepingut ratifitseerinud, viidatakse sellele nagu muulegi allikale. Näiteks: Das polnlsche Strafgezetzbuch. Kodeks kamy. Zweisprachlge Ausgabe. Freiburg: luscrlm 1998. f) Viidates siseriiklikule kohtulahendile, tuleb esitada kohtu lühend, millest nähtub ka lahendi liik, kohtuasja number ja vajadusel ka lahendi kuupäev. Nt: RKÜko 3-4-1-33-09
siseauditi osakonna juhataja ja iseseisvate allasutuste juhtide ametisse nimetamiseks ning vabastamiseks, samuti Finantsinspektsiooni nõukogu liikmete nimetamiseks ja tagasikutsumiseks; 7) Eesti Panga eelarve kinnitamine. 1.3) 1 kollisiooninorm Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 129 Kui Eesti välislepingus on tsiviilseadustiku üldosa seadusest erinevad sätted, kohaldatakse välislepingu sätteid. 1.4) 1 volitus- e delegatsiooninorm Riikliku pensionikindlustuse seadus § 32 lg 1 Riikliku pensioni määrab elukohajärgse pensioniameti direktor või tema asetäitja või pensioniameti direktori volitatud pensioniameti struktuuriüksuse juht või tema asetäitja, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud juhul. 2. Loo õiguslaused, millel on järgmised tunnused 2.1. lause: a) regulatiivne,
Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 8. Põhiseaduslikkusejärelevalvekohtumenetlus nn. Konstitutsioonikohus (subjektid, kellel on õigus taotleda põhiseaduslikku järelevalvet Riigikohtult ) VT VEEL!!! Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §4 sätestab menetluse alustamise korra: (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. § 1. Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab Riigikohtu kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevuse, kohtusse pöördumise ja kohtumenetluse korra. § 2. Riigikohtu pädevus
ja/või isik kes on kantud sihtasutuse registrisse Tasuline autovedu Neid sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida vedaja korraldab enda omandis oleva või kasutuslepingu alusel kasutatava auto või autorongiga, mille täismass ületab 3500 kilogrammi. Veoseveo tasuliseks korraldamiseks peaks vedajal olema ühenduse tegevusluba ning iga tema kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärikiri, kui käesoleva seaduse, välislepingu või mõne muu Euroopa liidu õigusaktiga pole sätestatud teisiti. Ühenduse tegevusluba on dokument, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklist 4 ja mis tõendab selle omaja õigust korraldada tasulist veosevedu. Tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjata võib korraldada järgmisi riigisiseseid veosevedusid: -Lume ja jää vedu lumekoristuse või libedatõrje tõttu
- riigivõimu teostatakse võimude lahususe idee kohaselt; - õigust mõistab kohus; - põhiõigused on tagatud Rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse printsiip • Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa (PS § 3 lg 1) • Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid (PS 123 lg 2) Seaduslikkuse printsiip • Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel (PS § 3) • Seaduse reservatsiooni printsiip – kõige olulisemad riigielu küsimused tuleb reguleerida seadustega • Seaduse ülimuslikkuse printsiip – haldusorganid on seotud olemasolevate seadustega • Seadusliku aluse printsiip – haldusorgan tohib tegutseda, kui talle on selleks antud seadusega volitus Õiguskindluse põhimõte
õigusvaidlusi. Järelevalvet võivad algatada pardamendi osa, riigiorganid, president ja üksiksubjektid. 10.7.7 Riigikohtu volitused 1) tunnistada jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks; 2) tunnistada jõustunud õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks; 21) tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks; 3) tunnistada jõustunud või jõustumata välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks; 4) tühistada Riigikogu otsuse seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta; 5) tunnistada, et vaidlustatud õigustloov akt, õigustloova akti andmata jätmine või välisleping oli taotluse esitamise ajal vastuolus põhiseadusega; 51) anda seisukoha, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega; 6) jätta taotluse rahuldamata. 10.7.8 Asja lahendamise piirid 1)
Põhiseaduse § 123 sätestab, et Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Põhiseaduse täiendamise seadus sätestab Euroopa Liidu ülimuslikkuse põhimõtte. Nimelt täiendamise seaduse § 2 kohaselt kohaldatakse Eesti kuulumisel Euroopa Liitu Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Kui Eesti seadused või muud õigusaktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. Euroopa Liiduga ühinemisel saab liidus kehtiv seaduste kogum Eesti õiguskorra osaks. Seetõttu on asjakohane käsitleda Euroopa Liidu õiguse kohaldamisandmete ning direktiivide ja riigi õigusaktide omavaheliste seoste kajastamist elektroonilistes infosüsteemides. Milline on keskkonnaprintsiipide roll keskkonnaõiguses? Keskkonnaõiguses on printsiipidel paljude teiste õigusvaldkondadega võrreldes oluliselt suurem roll.
Riigikogule tagasi. Kui Riigikogu selle uuesti vastu võtab, siis peab president selle kas välja kuulutama või pöörduma Riigikohtusse, kellel on õigus tühistada põhiseadusega vastuolus olevad seadused. Kui vaidlusalune seadus vastab Riigikohtu arvates põhiseadusele, peab vabariigi president seaduse ikkagi välja kuulutama. Väljakuulutatud seadused avaldatakse Riigi Teatajas. Mõnevõrra teistsugune on olukord välislepingutega. Kui riigikogu on ratifitseerinud mõne välislepingu, mis on vastuolus mõne Eesti seadusega, siis kehtivad välislepingu sätted. Seaduste elluviimiseks, täiendamiseks ja täpsustamiseks antakse välja määrusi. Kõige tavalisemad on määrused, mida antakse seaduse täitmiseks seaduse enda alusel. Eestis teevad seda üleriigilistes küsimustes valitsus ja ministrid, kohalikes küsimustes omavalitsuste volikogud. Teatud hädaolukordades võidakse täitevvõimule anda ka seadusandlikke volitusi. Näiteks
andmete (tehnilise) töötlemise · Andmesubjekt on isik, kelle andmeid töödeldakse · Kõik ülejäänud isikud on töötlemise suhtes kolmandad isikud 9 · Isikuandmete töötlemise lubatavus tulenevalt seadusest · Üldreegel: isikuandmete töötlemine on lubatud ainult isiku nõusolekul · Haldusorgan võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud kohustuse täitmiseks · Nõusolek peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhul, kui vorminõude järgmine ei ole andmetöötluse erilise viisi tõttu võimalik Nõusolek andmete töötlemiseks · Nõusolekus peavad olema selgelt määratletud andmed, mille töötlemiseks luba
24. Individuaalse osaluse põhimõte – andmesubjekti tuleb teavitada tema kohta kogutavatest andmetest, talle tuleb võimaldada juurdepääs tema kohta käivatele andmetele ja tal on õigus nõuda ebatäpsete või eksitavate andmete parandamist. 25. Isikuandmete töötlemise lubatavus (1) Isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. (2) Haldusorgan võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud kohustuse täitmiseks. (3) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 sätestatud isikuandmete töötlemise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 26. Digitaalallkiri (1) Digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga.
-valitsus nim kohtunikud (ametis eluks ajaks, peab omama vastavat haridust) EESTIS *3-astmeline kohtusüsteem: Riigikohus - Ringkonnakohus Haldus-ja maakohus *ringkonnakohus=apellatsioonikohus *ringkonnakohus ei muuda alati I astme kohtu otsust *ringkonnakohus ei pea muutma kohtuotsust- võib jätta samaks või tagasi lükata *Riigikohus ei vaata asja sisuliselt läbi *Riigikohtu põhiseaduslik järelvalve- kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu vastavust põhiseadusele *kriminaalasja lahendamisel osalevad: prokurör, süüdistatav ja kaitsja, kannatanu, tsiviilkostja, kolmas isik *advokaadi ül- nõustamine, lepitamine, kaitsmine-> esindamine *prokuröri ül- esindab kohtu riiklikku süüdistust *ÕIGUSKANTSLER- INDREK TEDER & RIIGIKOHTU ESIMEES PRIIT PIKAMÄE AVALIK HALDUS JA BÜROKRAATIA *bürokraatia- ametnikkond, kes tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase täideviimisega ehk avaliku haldusega
Hüpotees on eeldus(ed) või tingimus, mille esinemisel on see norm kohaldatav. Dispositsioon on õigusnormi selline osa, milles määratakse konkreetne tegu või tegevusetus, mis tunnistatakse õigusrikkumiseks. Karistusliku õigusnormi element on sanktsioon st seaduses ettenähtud karistus dispositsioonis toodud teo eest. 26. Õigusakti kehtivus ajas ja ruumis. Seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. 27. Välislepingu parafeerimine, ratifitseerimine ja denonsseerimine. Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib EV lepingud: 1) mis muudavad riigipiire; 2) mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist; 3) mille kohaselt Eesti Vabariik ühineb rahvusvaheliste organisatsioonide või liitudega; 4) millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi; 5) milles ratifitseerimine on ette nähtud. · Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2
· Avalikku õigust kuumuvad need normid, instituudid ja õigusharud, kus üheks suhte pooleks on riik. Ja reguleerimis meetodina on kasutusel autoritaarne meetod. 23. Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes? Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid 3. Õiguse vormid ehk allikad 1. Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allika) all ja milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud? 5 Triinu Hansalu TTÜ 2008 Õigusvorm ehk õigusallikas on õigus vormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud/tunnustatud riigi poolt, mille kaudu riik annab normile üldkohustuslik jõu ja tnnuse. Ajaloos on olnud mitmeid õiguse väljendamise vorme ehk õiguse allikaid.
Kui põhiseaduslikkuse järelevalve ei toimi, siis pole võimalik vähemusel ennast kaitsta. Eesti PS järelevalve pole ideaalne põhiline puudus on individuaalse põhiseaduslikkuse järelevalve kaebuse esitamise võimatus. Riigikohtu, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevus: 1) lahendab taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele; 2) lahendab taotlusi kontrollida välislepingu vastavust põhiseadusele; 3) lahendab taotlusi anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega; 4) lahendab taotlusi ja kaebusi Riigikogu otsuste peale 5) erakonna tegevuse lõpetamise otsustamine .. etc vt PSJVS § 2 Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel.
Avalik õigus jaguneb riigiõigus, finantsõigus, kirikuõigus, rahvusvaheline õigus jne. Õigusakt on sätestatud õigusnorm , mille ülesandeks on: 1. Reguleerida asutuste ja üksikisikute tegevust. 2. Korraldada riigi ja avaliku elu eri vald- kondi. Õigusaktide hierarhia: 1. Välislepingu kinnitamine riigipea poolt. 2. Riigi põhiseadus 3. Seadus parlamendi poolt välja antud õigusakt 4. Seadlus presidendi poolt kinnitatud õigusakt, kui parlament pole saanud kokku tulla. 5. Määrus, otsus Vabariigi Valitsuse poolt välja antud õigusaktid 6
Avalik õigus jaguneb riigiõigus, finantsõigus, kirikuõigus, rahvusvaheline õigus jne. Õigusakt on sätestatud õigusnorm , mille ülesandeks on: 1. Reguleerida asutuste ja üksikisikute tegevust. 2. Korraldada riigi ja avaliku elu eri vald- kondi. Õigusaktide hierarhia: 1. Välislepingu kinnitamine riigipea poolt. 2. Riigi põhiseadus 3. Seadus parlamendi poolt välja antud õigusakt 4. Seadlus presidendi poolt kinnitatud õigusakt, kui parlament pole saanud kokku tulla. 5. Määrus, otsus Vabariigi Valitsuse poolt välja antud õigusaktid 6
või pöörduma Riigikohtusse (kellel on õigus tühistada põhiseadusega vastuolus olevad seadused). 6) Väljakuulutatud seadused avaldatakse Riigi Teatajas (mis alates 2009 augustist on kättesaadav ainult internetis www.riigiteataja.ee) ja need hakkavad kehtima kas avaldamise hetkel või määratud kuupäeval. Kui Riigikogu on ratifitseerinud (ehk kinnitanud) mõne välislepingu teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga, mis on vastuolus Eesti seadustega, siis kehtivad välislepingu sätted. Seaduste elluviimiseks ja täpsustamiseks annavad üleriigilistes küsimustes valitsus ja ministrid ning kohalikes küsimustes omavalitsusorganid välja täiendavaid määrusi. Peale määruste on olemas veel korraldused, otsused, käskkirjad ja ettekirjutised, mida riigi- ja
kuulutama või pöörduma Riigikohtusse (kellel on õigus tühistada põhiseadusega vastuolus olevad seadused). 6) Väljakuulutatud seadused avaldatakse Riigi Teatajas (mis alates 2009 augustist on kättesaadav ainult internetis www.riigiteataja.ee) ja need hakkavad kehtima kas avaldamise hetkel või määratud kuupäeval. Kui Riigikogu on ratifitseerinud (ehk kinnitanud) mõne välislepingu teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga, mis on vastuolus Eesti seadustega, siis kehtivad välislepingu sätted. Seaduste elluviimiseks ja täpsustamiseks annavad üleriigilistes küsimustes valitsus ja ministrid ning kohalikes küsimustes omavalitsusorganid välja täiendavaid määrusi. Peale määruste on olemas veel korraldused, otsused, käskkirjad ja ettekirjutised, mida riigi- ja
samas asjas peatub. Sama seadust kohaldavad ülejäänud eesti kohtud saavad põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse ajaks kohtumenetluse teate. abstraktset normikontrolli jõustumata seaduste suhtes saab algatada president, nii jõustunud kui ka jõustumata seaduste suhtes on abstraktse kontrolli algatamise õigus õiguskantsleril ja teatud tingimustel kohaliku omavalitsuse volikogudel. Õiguskantsler saab kontrollida ka välislepingu kooskõla põhiseadusega. 19. Mida kujutab endast konkreetne normikontroll, mida abstraktne normikontroll? Mida kujutab endast formaalne, mida materiaalne põhiseaduspärasuse kontroll? Konkreetse normikontrolli puhul teostatakse konstitutsioonilist kontrolli konkreetse kohtuasja pinnalt ja juba jõustunus õigustloovate aktide osas. Abstraktse normikontrolli puhul teostatakse õigusnormi konstitutsioonilist kontrolli ilma et konkreetset kohtuasja üldse oleks, nt
kui andmesubjekt ei ole otsustanud teisiti. Pärast andmesubjekti surma on andmesubjekti isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti pärija, abikaasa, alaneja või üleneja sugulase, õe või venna kirjalikul nõusolekul, välja arvatud juhul, kui isikuandmete töötlemiseks nõusolekut ei ole vaja, või juhul, kui andmesubjekti surmast on möödunud 30 aastat. Isikuandmete töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse: 1) seaduse alusel; 2) välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud ülesande täitmiseks; 3) üksikjuhtumil andmesubjekti või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks, kui andmesubjektilt ei ole võimalik nõusolekut saada; 4) andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks, välja arvatud delikaatsete isikuandmete töötlemine. Andmesubjekti soovil peab isikuandmete töötleja andmesubjektile teatavaks tegema:
12. Millised on rahvusvahelise õiguse allikad? Rahv.vah-d lepingud (riikide omavahelised kokkulepped) Rahv.vah tava (üldtunnustatud kui siduv praktika) Rahv.vah õiguse üldtunnustatud põhimõtted (erinevate riikide õiguskordades omaksvõetud põhimõtted) Kohtupraktika (Rahvusvaheline kohus Haagis, Euroopa Inimõiguste Kohus) Doktriin (rahv.vah õiguse normide tõlgendamine teadlaste poolt) 13. Välislepingu mõiste Välisleping on Eesti Vabariigi ja välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kahe- või mitmepoolne ühest või mitmest dokumendist koosnev kirjalik kokkulepe, mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega. 14. Mida kujutab endast välislepingu ratifitseerimine ja mida denonsseerimine? Rahvusvahelises õiguses on ratifitseerimine toiming, millega riik väljendab oma nõusolekut rahvusvahelise lepingu tema suhtes siduvaks muutumisele.
b. Kausaalne ehk kaasuslik on kohtulahend (õiguse tõlgendus) Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool 2) Mitte ametlik õigusnormi sisu selgitamine aga millel ei ole õiguslikku tähendust (nt. Mingisugune protsess räägib midagi). 51. EV õigussüsteemi ja rahvusvahelise õiguse seosed: EV-s kehtivad rahvusvahelised lepingud, millega Eesti on ühinenud. Kui EV seadused või muud aktid on vastuolus rahvusvahelise lepinguga, siis koheldakse välislepingu sätteid. Ümmarguselt nimetatakse seda rahvusvaheline õigus, baseerub lepingutel, millega on ühinenud riigid näiteks: Viini konventsioon. Kuid see ei ole ametlik mõiste näiteks: kui Eesti oleks ühinenud Euroopa Liiduga, siis võiks öelda et kehtivad Euroopa Liidu seadused. Veel mitte. Kõik rahvusvahelised lepingud ei ole kohustuslikud, vaid need millega on Eesti ühinenud. Riigiõigus kujuneb välja kui
põhiseadus ka väljaspool toimepanemise kohta või riiki. 2.3 Karistuseadustiku isikuline kehtivus Kui tegu on Eestis Vabariigi karistuseaduse järgi kuritegu, tegu on toimepandud väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla kuuluvat ala ja kui tegu on toimepanemise kohas karistusseaduse järgi karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus kehtib järgnevatel juhutudel Eesti Vabariigi karistuseadus: 1) välislepingu alusel on esitatud taotlus isiku karistamiseks 2) tegu on toime pandud Eesti Vabariigi kodaniku või Eesti Vabariigis registreeritud juriidilise isiku vastu või 2 (RT I 2001, 61, 364) §5 4 3) teo toimepanija oli teo toimepanemise ajal Eesti Vabariigi kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist, või välismaalane, kes on Eesti Vabariigis kinni peetud ja keda ei anta välja3
valla- või linnavalitsus. Sõitjatevedu on lubatud korraldada liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. Sõitjatevedu on lubatud korraldada ainult tegevusloa alusel. Ühenduse tegevusluba ja selle kinnitatud ärakiri: (1) Tasulise veoseveo korraldamiseks peab vedajal olema ühenduse tegevusluba ja iga tema kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri, kui käesoleva seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. (2) Ühenduse tegevusluba (edaspidi ka tegevusluba) on dokument, mis tõendab selle omaja õigust korraldada tasulist veosevedu. (3) Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi tegevusloa kinnitatud ärakiri) on dokument, mis tõendab tegevusloa omaja õigust kasutada tegevusloa kinnitatud ärakirjale kantud registreerimisnumbriga sõidukit tegevusloaga lubatud tasulisel veoseveol.
võib korraldada vedusid, millel veo iseloomust ja pikkusest tingituna ei ole autoveoturul olulist tähtsust. 5. Rahvusvahelistel vedudel Ühenduse tegevusluba ja tegevusloa ärakiri (1) Tasulise veoseveo korraldamiseks peab vedajal olema ühenduse tegevusluba ja iga tema kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri, kui käesoleva seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. (2) Ühenduse tegevusluba (edaspidi ka tegevusluba) on dokument, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklist 4 ja mis tõendab selle omaja õigust korraldada tasulist veosevedu. (3) Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi tegevusloa kinnitatud ärakiri) on dokument, mis tuleneb
ametiasutustega? Maksu- ja Tolliamet võib maksukohustuslase ja kolmanda isiku nõusoleku ning teadmiseta avaldada maksusaladust sisaldavat teavet: 1) välisriigi pädevale asutusele välislepingus ettenähtud korras; 2) Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide asutustele, kes on pädevad maksukohustuslasega seotud teabe vahetamiseks Euroopa Liidu õigusaktides ettenähtud korras. ** Maksu- ja Tolliamet võib välislepingu alusel edastada asjaomase välisriigi või jurisdiktsiooni pädevale asutusele käesoleva seaduse §-s 911 nimetatud eelotsuse kohta järgmise teabe: 1) maksukohustuslast tuvastada võimaldavad andmed ning vajaduse korral andmed isikute grupi kohta, millesse isik kuulub; 2) sisukokkuvõte, juhindudes ärisaladuse hoidmise kohustusest; 3) eelotsuse andmise kuupäev; 4) eelotsuse võimaliku kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev; 5) eelotsuse liik;
arvel on saanud mitteresidendist äriühingult TuMS § 50 lg-s 1 või 2 nimetatud tulu, millele ei kohaldata TuMS § 50 lg-t 11 või 21, või on saanud välismaal TuMS § 50 lg- s 1 või 2 nimetamata tulu, võib ta TuMS § 50 lg 1 või 2 või TuMS § 53 lg 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata välismaal sellelt tulult tasutud või kinnipeetud tulumaksu. Maha võib arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik. Igas riigis tasutud tulumaksu kohta peetakse eraldi arvestust. TuMS § 50 lg 11 või 12 või TuMS § 53 lg 41 või 47 kohaselt mittemaksustatava väljamakse aluseks olevalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu arvesse ei võeta. (TuMS § 54 lg 5) 47. Millal on ettevõtte majandusaasta aruande esitamise tähtaeg? 25 Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (TuMS § 7), on
ettevõtjana välisriigis ja tõendab, et sellelt tasult makstakse sotsiaalkindlustusmaksu või -makseid välisriigis; 13) ravikindlustuse seaduse § 14 lõike 1 alusel makstud summasid; 14) kaitseväelasele sõjaväelisel väljaõppel või õppekogunemisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, Kaitseväe õhusõidukis või sõjalaeval antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumust; 15) väljamakseid, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata. 52. Kes peab sotsiaalmaksu maksma? §4 Sotsiaalmaksu maksab: 1) residendist juriidiline isik; 2) füüsiline isik; 3) Eestis püsivat tegevuskohta omav või käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud väljamakseid tegev mitteresident; 4) riigi-, valla- või linnaasutus; 5) riik, vald või linn käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud juhtudel. 53. Kui pikk on sotsiaalmaksuga maksustamise periood? § 8
2. Lähtumine tarbija hinnatajust ( see on mõjutatav turundusmeetmestiku teiste rahuldamiseks vaja täiendavaid teenuseid või informatsiooni ( nt elementidega) atuod). 3. Konkurentsikeskne orienteerumine turuhinnale, eriti homogeensete toodete · Välislepingu korral on vahendajal keelatud müüa konkurentide tooteid. korral. TÕUKESTRATEEGIA korral tõugatakse toode läbi turustuskanali kasutades 42. Turuhõlvamise ja turukoorimise strateegia. seejuures erinevaid meetmeid kanali lülide vahelise koostöö tagamiseks. Isiklik müük,
ettevõtjana välisriigis ja tõendab, et sellelt tasult makstakse sotsiaalkindlustusmaksu või -makseid välisriigis; 10) ravikindlustuse seaduse alusel makstud summasid; 11) kaitseväelasele sõjaväelisel väljaõppel või õppekogunemisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, Kaitseväe õhusõidukis või sõjalaeval antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumust; 12) väljamakseid, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata; 13) politsei ja piirivalve seaduse alusel makstavat politseiametniku vormiriietuse hüvitist; 14) tulumaksuseaduse nimetatud kaitseväelasele sõjaväelisel väljaõppel või õppekogunemisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, Kaitseväe õhusõidukis või sõjalaeval antava toitlustamise maksumust; 52. Kes peab sotsiaalmaksu maksma? Sotsiaalmaksu peab maksma: 1) residendist juriidiline isik;
rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Eesti mere- ja õhupiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel. Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. §123. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. X peatükk RIIGIKAITSE § 124. Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduja on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse seaduses ettenähtud korras. Kui seadus ei näe teenistuse erilaadi huvides ette teisiti, on kaitseväes ja asendusteenistuses olevatel isikutel kõik põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused
Kohtute juures tegutsevad ka kinnistusosakonnad ja registriosakonnad, mis alluvad kohtudirektorile. Kinnistusosakonnad peavad kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit, registriosakonnad äriregistrit, mittetulundusühingute registrit, kommertspandiregistrit ja laevakinnistusraamatut. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM Riigikohus kontrollib põhiseaduslikkuse järelevalve korras õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu vastavust põhiseadusele. Sellekohase taotluse võivad vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusele Riigikohtule esitada üksnes Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu; samuti esimese, teise ja kolmanda astme kohtud. Riigikogu võib esitada Riigikohtule ka taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamine omab otsustavat
Iga riik kohaldab üldjuhul oma seadusi, kuid teatud juhtudel tuleb rakendada ka välismaa seadust. Eestis on välisriigi õiguse kohaldamise alused reguleeritud rahvusvahelise eraõiguse seadusega, mille kohaselt kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Sellisel juhul kehtib ärisuhete reguleerimisel rida nõudeid, mis on REÕS-ga sätestatud. Kui seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamis taotletakse või mitte. Kui rahvusvahelise eraõiguse seadus näeb ette välisriigi õiguse kohaldamise (edasiviide), kohaldatakse selle riigi norme. Kui need näevad ette Eesti õiguse kohaldamise (tagasisaade), siis kohaldatakse Eesti materiaalõiguse norme. Kui välisriigi õigus näeb ette kolmanda riigi õiguse kohaldamise, siis seda edasiviidet ei arvestata. 54
on isikuandmete töötlejal (§ 12 lg 8) 93 5.05.2016 Isikuandmete avalikustamine Andmesubjektil on ka õiguspäraselt avalikustatud isikuandmete suhtes õigus esitada nõue andmete avalikustamise ja avalikustatud andmete muul viisil töötlemise lõpetamiseks. Isikuandmete töötlemine nõusolekuta - seaduse alusel - välislepingu või EL Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud ülesande täitmiseks Isikuandmete töötlemine nõusolekuta - üksikjuhtumil isiku elu, tervise või vabadus kaitseks, kui nõusolekut ei ole võimalik saada - isikuga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks va delikaatsed isikuandmed 94 5.05
● majandus - nišš ● nähtavus poliitikas - inimesed - osalus -> proovitakse saada pilti mingite sündmustega, nt Eesti eesistumine juuli- detsember 2017 - üritused Institutsioonid ● põhiseadus ja eriseadused -> § 123. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. ● rahvas ei osale -> ei osale lepingute allkirjastamisel jne ● president - diplomaadid -> “ühe riigi saadik ei lähe teise riigi juurde, vaid ühe riigi riigipea saadik läheb teise riigi riigipea juurde”. keskajast selline mõte ● riigikogu - ratifitseerimine ● valitsus - välispoliitika -> välisministeerium Eesti ja rahvusvaheliste suhete teooriad ● realism
üleminekusätted. (5) Jõustumissäte kavandatakse eelnõu viimase paragrahvina. § 15. Keele- ja stiilinõuded (1) Seaduseelnõu keelekasutus peab vastama eesti kirjakeele normile. (2) Seaduseelnõu keel peab olema selge, ühetähenduslik ja täpne. Ühe ja sama mõtte edasiandmisel välditakse eri väljendite kasutamist. Sünonüümide kasutamine ei ole lubatud. (3) Eelnõu sõnastamisel kasutatakse võimaluse korral umbisikulise tegumoe oleviku kindlat kõneviisi. Välislepingu menetlemist käsitlevas seaduseelnõus on lubatav da- tegevusnime kasutamine. (4) Eelnõus eelistatakse ainsuslikku vormi, välja arvatud juhul, kui ainsuse ja mitmuse eristamisel on õiguslik tähendus. § 16. Sätte sõnastamine Säte sõnastatakse õigusnormi liigile vastava struktuuri kohaselt. § 17. Terminite ja võõrsõnade kasutamine (1) Seaduseelnõus kasutatakse kehtivas õiguses ja reguleeritavas valdkonnas tuntud ja enamlevinud termineid.
annaabi.ee 
