· Uudised Peeter Speek, Mihkel Martna, Jaak Järv poliitiline Tõlkekirjandus: A.Puzkin; L.Tolstoi; A.Tsehhov, E.Zola, J.W.Goethe. Eesti jutukirjandus: · Jakob Pärna ,,Oma tuba, oma luba"; ,,Must kuub". · Jaak Järv ,,Vallimäe neitsi" · Eduard Bornhöhe ,,Tallinna narrides ja narrikestes". · Eduard Vilde ,,Külmale maale";,,Mäeküla piimamees"; ,,Raudsed käed" - külaproosa ,,Mahtra sõda"; ,,Prohvet Maltsvet" ajaloo proosa · Ernst Peterson-Särgava ,,Paised" (eesti küla valu punktid). ,,Rahvavalgustaja" (kritiseerib eesti küla ladvikut). A.H.Tammsaare, F.Tuglas, M.Metsanurk, O.Luts Kes olid? · Miina Härma muusik, helilooja, koorijuht, pedagoog · Rudolf Tobias helilooja muusik · Kristjan Raud kunstnik · Paul Raud kunstnik · Ants Laikmaa kunstnik · August Wiera näitleja · Karl Menning lavastaja · Paul Pinna näitleja
Naturalism I. Suund filosoofias, mis käsitleb inimest kui füüsikaliste ja keemiliste protsesside tulemusel kujunenud ja toimivat nähtust, kellel on peenekoeline võime ajuprotsesside ja sihipärase mõistusliku tegevusega kujundada eetilist, esteetilist ja spirituaalset maailma. Peaesindajaid: antiikajal – Lucretius (1. saj. e. m. a.), teos „Asjade loomusest“ (De rerum natura); 19. – 20. sajandil: hispaania-ameerika filosoof George Santayana (1863 – 1952), teoseid: „Ilu taju“ (1896, The Sense of Beauty), „Tõlgendusi luulest ja religioonist“ (1900, Interpretations of Poetry and Religion). II. Suund 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse kirjanduses. Erinevalt sellele eelnenud kriitilisest realismist (näiteks Balzaci looming), mis teostes rõhutas inimese sotsiaalset olemust, asetasid naturalistid ...
· 1988 Valmisid raskejõustikuruumid võimlaaluses keldris · 1989 Taasilmus õpilasalmanahh ,,Realist". Taastati kooli müts ja lõpumärk · 1990 Kooli nimeks sai Tallinna Reaalkool. Taasavati marmortahvel · 1991 Kooli 110. aastapäeva puhul korraldati realistide esimene ülemaailme kokkutulek Eestis. ,,Reaali päevad 91". Taastati kooli lipp · 1993 Taastati poiss · 1994 Moodustati Tallinna Reaalkooli Hoolekande Selts · 1998 Ernst Peterson-Särgava ausammas paigaldati ümber kooli ette · 1999 Kooli peahoones alustati kapitaalremonti Reaalkool tsaariajal Teaduse ja tehnika areng nõudis muudatusi ka kooliprogrammis. Esimesed uut tüüpi koolid klassikalise gümnaasiumi asemel tekkisid Austrias ja Saksamaal. Neid nimetati Reaalkoolideks ja seal õpiti rohkem mat,füs,joonest,keemiat. 1860-ndail hakati neid rajama ka Venemaal. 1875 TLV esitas kubernerile palve uue kooli tegemiseks
Zola välja oma teooria, milles esitatakse kirjandusele ennekõike elutõe ja teaduslikkuse nõue. - Zola naturalismiteooria nõuab elu, tegelikkuse ja ühiskonna rangelt objektiivset kirjeldamist, mis eeldab uurimistööd ja eksperimenti ning kirjaniku samastumist teadlasega. - Zola esimene naturalistlik romaan oli ''Therese Raquin.'' - Naturalismi jälgi leidub Eduard Vilde (''Külmale maale'' ja ''Raudsed käed''), Ernst Särgava, August Jakobsoni (''Vaeste-Patuste alev''), Rudolf Sirge jt. loomingus. Emile Zola See info, mis on boldis, peaks kindlasti esitluses kajastuma. Kokku 5 slaidi. Esitluse saab google docsis teha, siis saavad kõik midagi lisada juurde kui vaja. Ülejäänud tekst, mis on tavalises kirjas, selle loeme lihtsalt juurde. Ehk siis kindlasti järgmiseks nädalaks vaja, et keegi välja prindiks selle lehe.
Perterburg, Tartu 1857 Pärnu Postimees Jannsen 1862 ,,Kalevipoeg" - Kreutzwald 1864 Eesti Postimees 1865 Vanemuise Selts 1868 Laulupidu ; Jakobsoni esimene isamaaline kõne 1870 Eesti teatri sünd 1872 Eesti Kirjameeste Selts ; Aleksandrikooli idee 1878 Sakala Jakobson ; Jakobsoni 2 isamaalist kõnet 20. saj algus · Kultuuriline iseseisvus · Kirjandus ja teater arenesid jõudsalt · E. Vilde, E. Särgava · 1905 . aastal hakkas tegutsema noorte rühmitus ,,Noor-Eesti" ( Gustav Suits, Tuglas) ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Uued kirjandusvoolud : uusromantism (sümbolism, impressionalism, ekspressionism); keeleuuendus- ettepanekud ; rõhk raamatu kujundusele ; rahvuslik kunst Euroopasse 1906 Tartus Eesti esimene kustinäitus, kutseline teater ,,Vanemuine", esimene eestikeelne gümnaasium 1909 Eesti Rahva Muuseum
hoogsalt toimiv. Nii tagatakse mulla viljakuse püsimine ja välditakse ühekülgset viljelust. Kasvatatakse vaheldumisi näiteks teravilja, põldheina, juurvilja. Sel teel välditakse ühe või teise umbrohu või kahjuri liigset paljunemist ja hoidutakse maa liigsest kurnamisest. Mahepõllundus Eestis on mitmeid ettevõtteid mis, tegelevad just mahepõllundusega.Näiteks on üks sellistest AS Saidfarm. ASi Saidafarm juht Juhan Särgava ise on Nissi vallas Harjumaal tõusnud 1000 ha haritava maaga, 500 looma ja 40 töötajaga Ida- Euroopa suurimaks mahetootjaks. Tema tootmissuunaks on mahepõllumajanduslik piimakarjakasvatus ja piima töötlemine. Aastakäive on umbes 6 mln krooni. Kasutatud allikad http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TAIMETERVI http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-32 http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/7kooslus/ma http://www.slideshare.net/klaaseny/mahepllundus
Arvuti toiteplokk Üldine: Arvuti toiteploki ülessandeks on toita arvuti detaile: Emaplaat, optilised seadmed, andmekandjad(SSD ja HDD), ventilaatorid ja vajadusel ka videokaardi mis vajab lisatoidet otse toiteplokist. Enamus tänapäeva toiteplokke on ATX (Advanced Technology eXtended) tüüpi. Toiteplokid on disanitud nii et nad suudavad välja ja sisse lülituda emplaadilt tulevate signaalide kaudu. Toiteplokkides on enamasti sees pingeregulaatorid, kondesaatorid, pooljuhid, PFC( power factor corrector), radiaator ja jahutusventilaator. Paljutel toiteplokkidel on energiatõhususe märgis nagu näiteks 80+ Bronze, silver, gold. Paljud toiteplokid on võimelised töötama nii 100v kui ka 220v võrkudes ja suudavad seda automaatselt tuvastada, osade puhul aga tuleb seda teha käsitsi vastava lüliti abil. Täpsustatud: Toiteplokk on seega konverteerimise seade, mis muundab vahelduva kõrgpinge madalpingeliseks alalisvooluks, ehk täpse...
geeniuse kontseptsioonini) annab mingil määral aimu ka eesti kirjandus. Ilmekas näide selle kohta on F. R. Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg", kus kõigepealt on klassikalisi arusaamu järgides rõhutatud loomingu tekkimist jumalikust inspiratsioonist ,,Laena mulle kannelt Vanemuine...", sissejuhatuses aga tuuakse lugejani ka romantistlik lähenemine ehk loo tegelikud allikad. Varasemat suhtumist kunstnikusse märgib ka Ernst Särgava oma jutustuses ,,Issanda kiituseks", kus kirikhärra kutsub inimesi kooriga liituma sõnadega ,,Teie ärge arvake mitte, et jumal on teile ilusa hääle sellepärast võinud anda, et seega ükspäinis rääkida; [---] Meie peame mitte ükspäinis oma hääle, vaid ka terve oma keha andma issanda kiituseks!". See tähendab, et veel 19. sajandil kehtis paljuski arvamus: jumal on andnud inimesele (kunstnikule) ande, mida tuleb kasutada issanda hüvanguks; inimesest endast ei olene miski.
HKHK Toiteplokk AV13 Jaanika Rumajntseva Monika Särgava Toiteploki Mõiste Arvuti toiteplokk (PSU e. Power Supply Unit) on seade, mis muundab elektrivõrgust saadava toitepinge arvuti elektroonikakomponentide toiteks sobivaks alalispingeks. Toiteplokid FATAL1TY 1000W ja 500W Xilence 120mm RedWing Toiteploki ülesanne Toiteploki ülessanne on tagada arvitokomponentide varustamine vooluga millel on õige pinge.
Agiilne arendusmeetod Tanel Särgava Joonis - Tüüpiline tarkvaraarenduse projekt o Esialgu said kokku 17 inimest kes nimetasid endid ,,Agiilseks liiduks" olid tarkvaraarendusega tihedalt seotud ning panid aluse agiilsele manifestile o Extreme Programming, Scrum, Dynamic Systems Development Method, Adaptive Software Development, Crystal, Feature-Driven Development, Pragmatic Programming, Lean Development · ,,Agile manifesto"
Õpetlik põhitoon Novellilaadse muinasjutud: Tegevus areneb üldjoontes tõsielu piirides Inimene, kes tegutseb, on täiesti tavaprane, tavaliselt vaene Jutt kulmineerub erakordsetes sündmustes või üllatusmomendis Terava mõistuse motiiv-targem võidab Kasu saamisega seotud lõpp Juhan Kunder Rahvajututöötlused „ Eesti muinasjutud“ 53 juttu Matthias Johann Eisen Ernst peterson Särgava „Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest“ August Jakobson „Ööbik ja vaskuss“ ERR arhiiv Muinasjutu poolt ja vastu Fantaasia ja reaalsuse põimumine eesti lastekirjanduses Ulmekirjanduse liik, eesti keeles määratletud ka nimetuseda „kunstmuinastjutt“, „imeulme“ Primaarse ja sekunaarse maailma esindatus Seostub rohkem minevikuga kui tulevikuga Seostub maagia, nõiduse jm imepärasega
järjestus vastupidine - seesmine serv on punane ja välimine violetne. ülearvuline vikerkaar on harv nähtus. koosneb mitmest nõrgast vikerkaarest, mis asuvad peavikerkaare sisemisel küljel, väga harva aga kõrvalvikerkaare välimisel küljel. Üleliigsed kaared on pisut eraldunud ning pastelsete värviribadena ei sobitu vikerkaare tavalise mustriga. Tanel Särgava 11.a klass 20.05.2009
19. saj lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduse kõige olulisem nähtus. Eestis levis kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonna korralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Eestis tõusis realismi ajajärgul juhtivaks kirjadusliigiks eepika ehk proosa. Keskne kuju eesti realismis oli Eduard Vilde. Oma suuremahulise ja tasemelt silmapaistva loominguga. Eesti realismi esimene tippteos oli Vilde ,,Külmale maale" (1896). tema kõrval oli teine realist Ernst Peterson- Särgava. 20. saj algusaastatil tõusis juurde rida noori kirjanikke Tammsaare, Tuglas, Metsanurk. Naturalism Naturalsm on äärmuslik suund, sai alguse 1860 70ndatel Prantsusmaal, levis üle Euroopa ja USA- sse. Realismi ja naturalismi kirjanikud kujutavad tegelikust ilustamata ja vahetult. Naturalistide sõnakasutus oli väga detailirikas ja täpne. Nad ei süüdista ühtegi ühiskonna klassi. Kõigil klassidel on vaja rahuldada oma nõudmisi. Inimene on isekas ja julm
Ilmar Mikiver alustas kooliteed Loksa algkoolis, mille ta lõpetas 1932. aastal. Peale Loksa algkooli lõpetamist läks Ilmar Mikiver edasi õppima Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, kust ta lahkus 1938. aastal ja suundus õppima Tallinna Reaalkooli (tollal Tallinna 2. Gümnaasium). Mikiveri klassijuhatajaks sai Paul Ederberg ehk Pudi, kes andis matemaatika ja füüsika tunde. Direktoriks oli Karl Koljo, kes ühtlasi andis klassile eesti keelt. Ernst-Peterson Särgava ehk Habe oli sel ajal kooli inspektor. Temaga puututi kokku iga kolmapäeva hommikul, kui toimus aulas hommikupalvus. Mikiveri kehalise kasvatuse õpetajaks oli Voldemar Resev-Resel, hüüdnimega Resu. 1939. aastal kirjutas Ilmar Mikiver Reaalkoolile hümni. Ilmar Mikiver lõpetas Reaalkooli
Ilmar Mikiver alustas kooliteed Loksa algkoolis, mille ta lõpetas 1932. aastal. Peale Loksa algkooli lõpetamist läks Ilmar Mikiver edasi õppima Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, kust ta lahkus 1938. aastal ja suundus õppima Tallinna Reaalkooli (tollal Tallinna 2. Gümnaasium). Mikiveri klassijuhatajaks sai Paul Ederberg ehk Pudi, kes andis matemaatika ja füüsika tunde. Direktoriks oli Karl Koljo, kes ühtlasi andis klassile eesti keelt. Ernst-Peterson Särgava ehk Habe oli sel ajal kooli inspektor. Temaga puututi kokku iga kolmapäeva hommikul, kui toimus aulas hommikupalvus. Mikiveri kehalise kasvatuse õpetajaks oli Voldemar Resev-Resel, hüüdnimega Resu. 1939. aastal kirjutas Ilmar Mikiver Reaalkoolile hümni. Ilmar Mikiver lõpetas Reaalkooli
kaldudes kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Tuntuimad kirjanikud: 1. Theodore Dreiser 2. Émile Zola 3. Eduard Vilde 4. Ernst Peterson-Särgava Impressionism Impressionism 1860.70. aastail Prantsuse maalikunstist alguse saanud akademistliku kunsti vastane vool, mille taotlus oli jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatevinklist ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja elamusi. Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Tumtuimad kirjanikud: 1. Friedebert Tuglas 2. Villem Grünthal-Ridala Sümbolism Sümbolism tekkis 19
naturalismi mõjud, Eestis levis kõige rohkem kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Eestis tõusis realismiajajärgul juhtivaks kirjandusliigiks proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani- ja novellizanr. Keskne kuju eesti realismis on Eduard Vilde oma suuremahulise ja tasemelt silmapaistva loominguga. Eesti realismi esimene tippteos on Vilde ,,Külmale maale"(1896). teine teravalt kriitilise eluvaatega realist Ernst Peterson-Särgava N. Tammsaare, FR. Tuglas, M. Metsanurk, O. Luts 20. sajandi algus eestis: Noor Eesti on 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud noorte rühmitus, mis 1905. aasta suurte sotsiaalsete murrangute tuultes muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri sinna kuulusid selle ajastu kirjanikud. A.H. Tammsaare on üks 20. saj tähtsamaid kirjanike sest et ta oli kõige silmapaistvam följeton: lühike pilke- või pilalugu, mis midagi või kedagi naeruvääristab. Iseloomustavad: päevakajalised
rumalaga. NB! Muinasjutte peaks lapsele jutustama, mitte lugema! Jutustamine tomib eriti hästi, kui jutustaja ja kuulaja vahel on emotsionaalne side. NB! Muinasjuttu ei tohi kunagi jutustada didaktiliselt (ei tohi hakata muinasjutust otsima kasvatuslikke aspekte). Muinasjutu sisu ei tohi lapsele ära seletada. 1. Imemuinasjutud? · Muinasjutud metsavanadest, haldjatest, näkineidudest 2. Loomamuinasjutud? · ,,Rebane varastab taadi kalad" (Ernst Särgava), ,,Rebane hanekarjas" (Julius Mägiste), ,,Karu maja" (Eno Raud) 3. Novellilaadsed muinasjutud? · ,, 4. Lemmikteemad ja lemmik karakterid (millised on eesti) ? (nimed?) · Hea ja kurja/lahke ja õela/ rumala ja targa/vaesusest rikkuseni vastandamine, kavaldamine, põhiliselt karekteriteks on abivalmis/vaene vaeslaps loomadest rebane, vanapagan ning vaene talutüdruk: ,,Vaeslapse käsikivi" (Friedrich Reinhold
SAJANDIL kalendrid, aabitsad, lugemikud, nn rahvaraamatud Carl Körber, „Karjalaste lugemise raamat“, 1849 M.Körber, J.V.Jannsen, F.Kuhlbars, „Teele, teele, kurekesed!“ A.Grenzstein, „Viisk, põis ja õlekõrs“ jt lastelaulud ja lühijutud. F.R.Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, 1866; Kreutzwaldist mõjustatud muinasjutukogud ja töötlused (J.Kunder, J.Kõrv, M.J. Eisen, E.Peterson-Särgava jt). Jakob Pärna lastejutud, nt „Lühikesed jutud armsa lastele“, 1873. LIIGILINE VÄLJAARENEMINE 20. SAJANDI ALGUL (1900–1917) Lastesarjade ja -ajakirjade tekkimine, eri kirjandusliikide väljakujunemine (ka lastenäidend). Lasteajakiri Lasteleht, 1901. EKS-i toimetatud seeria „Nooresoo kirjavara“, 1909. K.A.Hindrey piltvärsilood „Pambu-Peedu“, „Seene-Mikk“, „Piripilli-Liisu“, 1906; ka
küpsemine eesti kirjanduses kõige olulisem nähtus. eestis levis kõige rohkem kriitiline realism - elu pahupooli ja ühiskonna korralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. eestis tõusis realismi ajajärgul juhtivaks kirjandus liigiks eepika ehk proosa. arenes eelkõige romaani zanr. keskne kuju eesti realismis oli E.Vilde oma suuremahulise ja tasemelt silmapaistva loominguga. eesti realismi esimene tippteos on Vilde "külmale maale" 1896 aastal. vilde kõrval oli teine realist Ernst Peterson - Särgava. vilde pooldas saksamaad, särgava pooldas venelasi. 20 saj algusaastail tõusis juurde rida noori kirjanikke nt. Tammsaare, Luts, Tuglas, M. Metsanurk. Eduard Vilde (1865-1933) sündis 4. märtsil 1865 aastal virumaal simuna kihelkonnas pudivere mõisas. tal oli ka 8 aastat noorem õde. hiljem kolis perekond Muuga mõisa ja väga palju on teda mõjutanud ka Karjaküla mõis. tema isa oli Jüri Vilde. jüri oli väga tagasihoidlik, vaikne, aga Ema leena oli väga temperamentne, jutukas ja
Seega püstitati ostekui omaaegne "eluläheduse" loosung, mis siitpeale muutus kirjanduselu tulipunktiks. Tekkis sõnavõtte poolt ja vastu. Realism oli muutunud päevaküsimuseks, asi liikus ja tagajärjed ei lasknud end kaua oodata. Eesti realistilik külajutt, mille kirjutamist Grenzstein oli õhutanud, muutus varsti moeasjaks ja mitmed andekad kirjanikud asusid selle kirjutamisele. Juhan Liiv, August Kitzberg, Eduard Vilde ja Ernst Särgava kujunesid varsti kõige silmapaistvamaiks uue voolu viljelejaiks. 2.Juhan Liivi jutustused, temaatika J. Liivi külajutt ''Igapäevane lugu''. Kõik jutud algavad sellega peale, et kuskil midagi iseäralist sünnib, et kuskil midagi saab sündima või et kuskil midagi on sümdinud, millest iseäralised asjad järele on jäänud. Selles jutus siin ei ole midagi iseäralist; sellel ei ole muust jutustada kui ainult vaesest Punasoo Marist.
Dimitri Rutsjev, matemaatika, looduslugu (18901891) Pjotr Goveino, looduslugu, vene keel (18911897) August Riikmann, matemaatika, usuõpetus, ilukiri (18971905) Tõnu Rähn, aritmeetika, looduslugu, joonistamine (18981899) Jakob Lind, vene keel, looduslugu, võimlemine (19031905) Abiõpetajad: Julius Erlemann, usuõpetus (luteriusulistele), eesti keel, saksa keel, laulmine (1888 1891) Jakob Tamm, eesti keel, üldajalugu, maateadus (18911893) Karl Ernst Särgava, eesti keel, ajalugu, laulmine, saksa keel, vene keel (18931902) Oskar Johann Karl Liigand, usuõpetus, eesti keel, aritmeetika, geomeetria, vene keel (19021906) Lühemat aega on koolis tegutsenud veel teisigi õpetajaid ja abiõpetajaid. 5.Õpilased Aleksandrikooli 35 semestrit kestnud tegevuse jooksul võeti kooli vastu kokku 1075 õpilast, kellest enamik lahkus enne täieliku kursuse lõpetamist. Lõputunnistuse sai 284 õpilast
aastatel tol ajal levinud võrreldes on A. Saali karakterid isikupäratumad, 5 järelromantilises, epigoonlikus laadis. Liiv kirjutanud ka näidendeid («Uus minister») ja tunnetas ümbritsevat maailma väga sügavalt. Tema lasteraamatuid («Ennemuistsed jutud Reinuvader luuletused on lakoonilised, rahvalaulusarnased, Rebasest»). E. Särgava kõige teravam ja väga lüürilised ja nukrad. Luuletustes ühinevad ühiskonnakriitilisem teos on novell ,,Tulge isiklikud kannatused ja Eestimaa kannatused. appi!" koos selle järjega ,,Oheliku onu Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, jõulunägemine". Realismi kujunemisprotsessis võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast eesti kirjanduses avardas E. Särgava oluliselt algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse ainevaldkondi
Lastesarjade ja -ajakirjade asutamine, eri kirjandusliikide (ka lastenäidend) väljakujunemine. Lasteajakiri Lasteleht 1901. EKS-i toimetatud seeria Nooresoo kirjavara 1909. Pildiraamatud (koomiksid). Wilhelm Busch ja Heinrich Hoffmann. Karl August Hindrey piltvärsilood alates 1906. Murrang eesti lasteluules: Karl Eduard Söödi ja Ernst Enno looming. Teisi lasteluuletajaid: Reinhold Kamsen, Georg Eduard Luiga. Ansomardi Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud 1901; Lastejutud 1911. Ernst Särgava Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest 1911. Realistliku lasteproosa klassika: Jaan Lattik Meie noored 1907; Oskar Luts, Kevade 1912. August Kitzbergi lastenäidendid (Kaval-Ants ja Vanapagan 1907, Kuri kuningatütar 1909 jt). Küpse kunstitaseme saavutamine Eesti Vabariigis 1918-1940. Väljaannete mitmekesisus, uued laste- ja noorteajakirjad: Laste Rõõm 1921, Vikerkaar, Noorusmaa jpt. Raamatusarjade suur osakaal, nt Looduse lasteraamat, Looduse kuldraamat, Kuldne kodu, Rõõmus raamat
maksuseadused, riigieelarve põllumajandusega seotud peatükid jt). Komisjoni esimees: Kalev Kotkas Komisjoni aseesimees: Aleksei Lotman Komisjoni liikmed: Rein Aidma Kaia Iva Heimar Lenk Jaanus Marrandi Leino Mägi Arvo Sarapuu Imre Sooäär Komisjoni ametnikud: Merle Kruusimägi Jaanika Lokk Ülle Särgava 6 -Majanduskomisjon Majanduskomisjoni ülesandeks on menetleda üldisi Eesti majanduspoliitikat, ettevõtlust ja äritegevust kujundavaid seaduseelnõusid, hoolitseda riigi poolt garanteeritud laenulepingute ladusa ratifitseerimise eest, tegelda omandisuhete muutumisega päevakorrale kerkivate probleemide lahendamisega nii uute seaduste kui ka kehtivate seaduste muudatuste kaudu,
suhet. Külad on alati tundnud ähvardust, mis linna poolt tulevad. Linnas on ka uuenduslikud mõtted, neid tajutakse külas ähvardusena, traditsiooni eitusena. Kõigi institutsioonide vahel on tihedad suhted. Seal vahel tekibki 19. saj eestlase mentaliteet. Kogu külaelu kõige tähtsam aspekt on maa ise. See on see maa, mis peaks vilja kandma, mille kaudu makstakse mõisale renti, andamit. Realistlik küla E. Vilde ,,Külmale maale" Kasutatakse ka mõistet ,,kriitiline". E. Särgava.. ,,Paised" - kasutatakse allegooriat, irooniat. Mõisa-küla vastandlikkus. Mõis on kogu elu kese, küla on äär. Mõisast suunatakse ja juhitakse protsesse, mis mõjutavad küla ja maarahvast. Külas on ka võim. Mõis esindab ka kultuuri, euroopalikkust. Küla esindab elulaadi, kombeid. Aga küla ei liigitu oma kommetega kultuuri alla. Realistlikus tekstis on mõis valgus ja küla on pimedus. Kogu mõte on hoida valgus taluhurtsikust eemal. Romanistlik- proovitakse leida vastandlikke asju
tagajärje seostamist Realismi tuntumad esindajad ja nende teosed Läbimurdjaks peetakse Stendhal´i (1783-1842) teosega "Punane ja must" (ilmus 1831). Prantsusmaal: Honore de Balzac "Isa Goriot", Gustave Flaubert "Madame Bovary" Suurbritannias: Charles Dickens "Oliver Twist" Venemaal: Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Norras: Henrik Ibsen "Nukumaja" Saksamaal: Thomas Mann "Buddenbrookid" Eestis: Eduard Vilde "Mahtra sõda", Ernst Särgava jutustussari "Paised", Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" Realism kunstis Kunstnik maalib asja ainult nii nagu ta seda näeb Realistid nõuavad looduse võltsimatut, asjalikku ja objektiivset kujutamist Loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsioon Esindajad: Jean-Francois Millet (1814-1875, Prantsusmaa), Honore Daumier (1808-1879, Prantsusmaa) Vassili Surikov (1848-1916, Venemaa), Albert Edelfelt
ning põhjuse ja tagajärje seostamist Realismi tuntumad esindajad ja nende teosed Läbimurdjaks peetakse Stendhal´i (1783-1842) teosega "Punane ja must" (ilmus 1831). Prantsusmaal: Honore de Balzac "Isa Goriot", Gustave Flaubert "Madame Bovary" Suurbritannias: Charles Dickens "Oliver Twist" Venemaal: Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Norras: Henrik Ibsen "Nukumaja" Saksamaal: Thomas Mann "Buddenbrookid" Eestis: Eduard Vilde "Mahtra sõda", Ernst Särgava jutustussari "Paised", Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" Realism kunstis Kunstnik maalib asja ainult nii nagu ta seda näeb Realistid nõuavad looduse võltsimatut, asjalikku ja objektiivset kujutamist Loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsioon Esindajad: Jean-Francois Millet (1814-1875, Prantsusmaa), Honore Daumier (1808-1879, Prantsusmaa) Vassili Surikov (1848-1916, Venemaa), Albert Edelfelt (1854-1905, Soome), Edouard
(Kohtuasjas von Hannover vs Saksamaa) Lubatud, kui info avaldamiseks on asjasse puutuva isiku nõusolek. Kui kuulsus on ise juba varem avaldanud eraelulisi üksikasju arvukates intervjuudes ehk info on juba avalikkusele teada. (Kohtuasjas Axel Springer AG vs Saksamaa) 3) Pressisõbraks valitakse inimene, kes teeb meedia ja ajakirjandusega kõige rohkem koostööd. Ei puikle vastu ja jagab avameelselt informatsiooni ja oma seisukohti. (Helve Särgava, 2011) Pressivaenlaseks valitakse inimene, kes ei taha ajakirjanikega koostööd teha. Infot ei taheta jagada , süüdistatakse ajakirjandust, valetatakse ja vassitakse. ( Suusaliit, 2011) VISUAALNE MÕJUTAMINE õ lk 53 1) Ma ei arva, et fotode retušeerimise kohta peaksid kehtima mingid kindlad reeglid, kuid pildid võiksid olla tähistatud, et mitte luua valesid iluideaale ja muud sellist
Algul olid mõistatused rituaalsed-maagilised, nüüd pigem taibukuse proovikiviks. Võib olla metafoor, võrdlus või kirjeldav lause. Tänapäeval keerdküsimused, piltmõistatused. 2. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed jutud” (Vaeslapse käsikivi, Põhja konn, Tark mees taskus); Kunder „Eesti muinasjutud” („Kass ja hiir”, „Vaeslaps ja talutütar”); Eisen („Kohalised Eesti muinasjutud”); Särgava („Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest”); Jakobson („Siili ja jänese võidujooks”, „Hiir, vähk ja sitikas”). 3. Mis teeb keeruliseks lastekirjanduse mõiste määratlemise? See, et mõisteid „laps” ja „kirjandus” on üldse raske määratleda ja liigitada, samuti tekib küsimus, kas kõik, mida laps loeb, on lastekirjandus; lastekirjanduse alla kuuluvad kõik belletristika valdkonnad (eepika, lüürika, dramaatika). 4
● Friedrich Reinhold Kreutzwald ○ “Eesti rahva ennemuistsed jutud”, “Udumäe kuningas”, “Vaeslapse käsikivi”, “Põhja konn”, “Tark mees taskus”, “Kullaketrajad”, “Puulane ja tohtlane”, “Julge rehepapp” ● Juhan Kunder ○ “Eesti muinasjutud”, “Suur Peeter ja Väike Peeter” ● Matthias Johann Eisen ○ “Esivanemate varandus. Kohalised Eesti muinasjutud” ● Ernst Peterson Särgava ○ “Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest” ● August Jakobson ○ “Ööbik ja vaskuss”, “Hiir, vähk ja sitikas” 2. J. Kunder "Suur Peeter ja väike Peeter". Mida muinasjutt õpetab? Selgitage selle muinasjutu abil, mis on gradatsioon. Kaks orja saadetakse metsa puid raiuma, neile antakse mõlemale kaasa toidukott. Suur Peeter on kaval, ütleb Väiksele
sealhulgas ka eesti rahvuslikule näitekirjandusele aluse pannud Koidula näidendid. 19. sajandi lõpul jõudis eesti kirjandusse kriitiline realism. Selle tuntuim esindaja on Eduard Vilde, kellel on küll ka romantilisi teoseid. Kriitilise realismi traditsioon püsis Eestis suuremal või vähemal määral läbi iseseisvusaja, jõudes kohati isegi naturalismini. Teiste seas esindavad seda näiteks Jaan Kärner ja Ernst Peterson-Särgava. 19051917 Friedebert Tuglas aastal 1910. Revolutsioonilisel ajajärgul põimusid Eesti kirjanduses mitu välismaist kirjandusvoolu. Ühiskonnakriitilisust kandva kriitilise realismi kõrval esines futurismi (nt Erni Hiir) ja sümbolismi, kirjanduslike ja rahvuslike seisukohtade toel moodustati kirjandusrühmitusi (Noor-Eesti, Siuru, Tarapita). 19171940 Pärast Eesti Vabariigi loomist arenes rahvuslik kirjandus kiiresti. Kõrgelt hinnatud
o Negatiivses valguses näidatakse kirikut kui institustsiooni (kristlik filosoofia jääb suuresti puutumata), Kirik ei kanna enam oma põhifunktsiooni, vaid kirikust on saanud majanduslik ettevõte, kelle eesmärgiks on rikastuda talupoegade töö ja vaeva arvelt. o Heal järjel uskilk tegelane, kes üritab sulast kirikusse meelitada. o Negatiivselt kujutatud kirikuõpetaja. o Ei saa rahvaga kontakti. o Üks osa talupoja rõhumismehhanismist. o E. Särgava ,,Marjad silmas" o Vilde ,,Nende poeg" Haiguse kujutamise erijooned vanemas eesti kirjanduses: teaduslik (K. E. von Baer, Fr. R. Faehlmann, Fr. R. Kreutzwald) ja ilukirjanduslik (Kreutzwald, Vilde jt) Talupoegade haigused arstiabi ei saada kommunikatsioonihirmus: tuleks suhelda kõrgemast klassist inimestega. Talurahvameditsiin kogukondlik identiteet ja selle korras välja kujunenud põhimõtted. Peened salvid kui reetmine, pugemine kõrgematele. Topeltvõimu teema.
Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale. Naturalismi algatajad olid vennad Edmond (18221896) ja Jules (18301870) Goncourt'id. Naturalistlike teostega saavutas maailmakuulsuse Émile Zola (18401902), näiteks romaanid "Thérése Raquin" ja "Söekaevurid". Eesti kirjanduses on naturalistlikke jooni 19. sajandi lõpu Eduard Vilde (1865 1933) ja Ernst Peterson-Särgava (18681958) proosas. neorealism 1940. aastate teisel poolel ja 1950. aastate esimesel poolel itaalia kirjanduses (ka filmikunstis) valitsenud suund, mida iseloomustab lihtsate inimeste elu kujutamine, tõepära ja ühiskonda arvustav laad. Näiteks Carlo Cassola (1917) ja Pier Paolo Pasolini (19221975) looming. "Noor-Eesti" Gustav Suitsu (18831956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19051915
1. Kohtusüsteemi ülesehitus ja kohtunike ametisse nimetamise kord Eesti kohtusüsteemi ülesehitus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. I aste – 1) maakohus. Linnakohtuid alates 2006 aastast enam pole, nüüd kattuvad nad prokuröride piirkondadega. Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda – Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht – 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht). 2) halduskohtud – Tallinnas ja Tartus
lopsakalt ladusa jutustamisande. Lapsepõlves viibis terane poiss tihti meeleldi Vana- Vändra veskitoas, kus kuulas huviga veskiliste naljatlusi ja jutuvestmist, õppides sel teel varakult tundma piltlikku rahvakeelt, omapäraseid kõnekäände, kohaliku rahva elu ja kombeid. Hiljem nimetas ta seda oma "suurkooliks". Poisike oli seitsmeaastane, kui ta isa suri. Kümneaastaselt pandi ta karja Uue- Vändrasse Särghaua (kirjanik Ernst Särgava vanaisa) tallu. Sealt saadeti terane ja andekas poiss alles 12 aastasel valla kulul Vändra kihelkonnakooli. Hea lauluhääl ja andekus olid nähtavasti selleks tõukejõuks, miks Vändra koguduse õpetaja ja tolleaegne rahvakirjanik Karl Körber hakkas hoolsa noormehe vastu huvi tundma, võttes ta endale kutsariks. Jannsen oli innustunud edasiõppimise mõttest, aga et see muul teel võimalik ei olnud, siis pühendus ta vabal ajal oma leivaisa kogust laenatud raamatute lugemisele, oreli-ja
*loomad kõnelemas inimese kombel nt Janno Põldma ''Lepatriinude jõulud'' *kõnelev mänguasi nt Iko Maran ''Londiste nimega Vant'' *ajalugu kui muinasjutuline aegruum ''Lõvi ja lohe'' Eesti kunstmuinasjutu algus *F.R.Kreutzwald ''Eesti rahva ennemuistsed jutud'' väljaanne ilmus Helsinkis, eesmärgiks noore rahva vaimu ärandamine, algselt ei tahetud avaldada, sest oli halvustav suhtumine rahvaloomingusse, 1866 *Juhan Kunder ''Eesti muinasjutud'', 1885 *E.Peterson-Särgava ''Ennemuistsed jutud lastele'', ''Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest'', 1909 ja 1911 *M.J.Eisen – ''Esivanemate varandus'' 1882 *August Kitzberg ''Piibeleheneitsi'' 1903 *Oskar Luts ''Nukitsamees'' 1920 *Juhan Jaik ''Võrumaa jutud'' 1924– folkloorse taustaga õuduslood, milles fantastilised ja grotesksed maailmad on lahutamatult põimunud. Mütoloogilised olendid: tondid, vanapaganad, kodukäijad, puraskid, puugid, veevaimud, sänid, naksikesed, pärglid ja teised.
Mitmekesine ja mahukas looming E.Enno ja J.Oro looming laialipillutuna perioodikas. PROOSA 20.30 lastekirjanduse mahukaim ja sisukaim põhiliik Jaan Lattik ,,Meie noored" jutud ,,Noorte soovid"; ,,Esimene armastus", ,,Kui meil veel püksa ei olnud", ,,Imä õe" Sõna ja situatsiooni koomika looja, mõistab lapse psüühikat hästi. Kogu ,,Minu kodu" . lood ,,Kodu", ,,Jaani kiri Liisale", ,,Teine ja kolmas armastus", ,,Miinasaare Margus" Kirjeldab kodu soojalt. Ernst Peterson-Särgava ,,Ennemuistsed jutud lastele" ,,Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest" Peäro August Pitka (Ansomardi) Hästi palju sõjaväelaste eluolu kujutab ,,Rahva lõbu-lehes" ja ,,Postimehes" vesteid ja jutte ,,Murueide tütar", ,,Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud" jutud: Jalgsemaa päev; Surm suu ääres; Tondi Tõnu;Käbikuningas ja Aavikuemand: Rajanud teed kujutlusvõimele, saavutanud kunstilise sisendusjõu. 20-30ndatel avaldati värsiraamatuid vähe
Jutustus ,,Nende poeg" 1904 . Eit ja taat sõidavad kodust kaugemale kirikusse, kus nende poeg jutlust peab. Kuulavad, kritiseerivad kui keegi jutluse ajal naerab või segab . Ootavad päev läbi, et saaks pärast jutlust poega näha, poeg ei leia aega ja vanemad lahkuvad õhtul. Idee et lapsed peaksid vanematele tänulikud olema. Kriitika pastori vastu, silmakirjalik, ei ela jutlusel lausutud õilsate sõnade järgi. Mõjuv jutt! (NB: Kirikuõpetaja muutunud seisuses). E. Peterson Särgava ,,Paised" kogumik kriitilisi jutte, nimes vihje külaelu paisetele. II jutustus ,,Marjad silmas" ehk 50% rumalust, 25% laiskust jne.. tegelane pastor(kuulsaim pastorikuju selle aja kirjanduses), eesmärk kuj kirikuõpetajat kellenagi, kes ei saa aru talupoja muredest, raskustest, elust (pastor ennekõike mõisniku teenistuses!). Pastor jõuab järelduseni, et eesti talupoeg on ise süüdi oma kannatustes, rumaluse ja laiskuse pärast.
Fr. R. Kreutzwaldil ilmus 1866. aastal Helsingis „Eestirahwa Ennemuistessed jutud“. Vihikutena oli Kreutzwald muinasjutte avaldanud juba varem. Kreutzwaldi eeskujul hakkasid rahvajutte koguma ning ümber jutustama teisedki 19. sajandi kirjamehed, nende seas J. Kõrv ja J. Kunder. Kunderi „Eesti muinasjutud“ (1884) on tähelepandav sisukuse ning voolava rahvapärase jutustamisstiili ja keele poolest. Lastele on muinasjutte ümber töötanud Ernst Peterson-Särgava, kellelt ilmus kaks kogu: „Ennemuistsed jutud lastele“ (1909) ja „Ennemuistsed jutud Reinuvaderist rebasest“ (1911). Eesti muinasjuttude töötlejana tuleks esile tõsta J. Parijõge, kelle „Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte“ (1933) rõhutab rahva eetiliste tõekspidamiste puhtust. 1932. aastal ilmus kogumik „Mustlaste muinasjutte“. August Jakobsoni interpretatsioonis ilmus mitu kogu eesti muinasjutte: „Ööbik ja vaskuss“
Varasemalt on tegevus toimunud võõras keskkonnas. Küla kujutamise võib jagada kaheks: romantiliseks ja realistlikuks. Jansen paenb aluse romantilisele külakujutamisele. Ta pilkab ebausku, meditsiini, usulist silmakirjalikkust, kõrtsi. Propageerib õpetlikkuse kaudu korraliku külaelu ideed. Ta rõhutab töökust, haritust. Tal on üsna naiivsed skemaatilised jutukesed. Kreutzwald ja Koidula kirjutasid samuti külaelust. Realistliku külakirjanduse kesksemaks autoriks on Vilde ja Särgava. Viimase ,,Paised" on hinnang eesti toonasele külaelule mädanema läinud koht (pais). Pais vajab ravi. Samuti viljeleb külaelu vastuolusid J. Liiv, leiab kompromissi romantilise ja realistliku külakäsitluse vahel. Lk 4. 16. Hübriidsus ja mimikri külakujutuse võtetena Mimikri: Kolonisaatori ja koloniseeritava ambialentne suhe. Koloniaalpoliitika tavaline eesmärk on olnud ergutada koloniseeritavat matkima kolonisaatorit. Selle tulemiks pole
meeldis või mitte. Realismi esiletõusuga kaasnes juba põhjalikum arutlus kirjanduse olemuse ja tähenduse üle. Uudsete kirjandusteoste ümber puhkes elav poleemika. Kuna Vilde eemaldus senisest laadist kõige enam, siis tema ümber oli ka kõige rohkem poleemikat. Võib öelda, et Vilde uudsus aitas palju kaasa eesti kirjanduskriitika arengule. Realismi ajastu esimese perioodi tähtsamad kirjanikud olid Vilde, Karl August Hermann, Juhan ja Jakob Liiv, August Kitzberg, Ernst Peterson-Särgava. Eesti esimese põlvkonna realistide kõrvale tõusis 20. sajandi algusaastail rida noori kirjanikke. Need olid Jakob Mändmets, Tammsaare, Friedebert Tuglas, Mait Metsanurk, Jaan Lintrop, Oskar Luts. Kuigi nende looming hargnes hiljem eri suundadesse, alustasid nad kõik realismi voolusängis. Uue põlvkonna realistidele oli iseloomulik, et tegelaste elusaatust ei määra enam eeskätt välised olud, vaid vähemalt samaväärselt tema enda individuaalsus iseloom, eluhoiak,
Vilde on ise soovitanud kirjameestele, ,,et nad kuu ja tähtede turjal ümber ei lehvitaks, kuna maa peal rahulik ja aulik kõndimine ometi õigem ja kasulikum on. Kirjeldatagu inimesi, nende tundmusi ja tegusid, nagu nad vähegi on, mitte aga, nagu seda noore eluküpsuseta sulemehe ärritatud peaaju kujutada püüab." Eesti realismi esimene tippteos on Vilde ,,Külmale maale" (1896). Sajandivahetusel astus Vilde kõrvale teine teravalt kriitilise eluvaatega realist Ernst Peterson-Särgava (1869-1958). Vildet mõjutas tugevasti saksa kirjandus, Särgavat aga vene kirjandus. Eesti esimese põlvkonna realistide kõrvale tõusis 20. sajandi algusaastail rida noori kirjanikke. N. Tammsaare, FR. Tuglas, M. Metsanurk, O. Luts jt. Kuigi nende looming hargnes hiljem eri suundadesse, alustasid nad kõik realismi voolusängist. Uue põlvkonna realistidele on iseloomuli, et tegelase elusaatust ei määra enam eeskätt välised olud, vaid vähemalt samaväärselt tema enda
Eesti kirjakeelele panid aluse baltisaksa pastorid; h säilitamine sõna alguses; eesti keel kui rahvuslik väärtus, kõige aluseks rahvakeel; Karl August Hermann (,,Eesti keele Grammatik" 1884); Ado Grenzstein (,,Eesti Sõnaraamat" 1884); 1905.-07. revolutsioon - erakondade lubamine, riigiduuma kokkukutsumine; 1906 - Eestikeelsete erakoolide lubamine. Eestimaa Rahvahariduse Selts (aug 1906) detsembris asutati kirjandusosakond, mis hakkas arutama kirjaviisi küsimusi (E. Peterson-Särgava, J. V. Veski jt) - keelekoosolekud 1907 - kava kutsuda kokku ,,keeletundjate kongress". Tapa koosolek 30.mai 1908 - -gi/-ki liite kasutusse toomine J.Hurda ettepanekul; Selle ja järgnevate koosolekute tulemusel valmisid J. V. Veski ,,Eesti kirjakeele reeglid" 1912 ja ,,Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat" 1918. Elmar Muuk - õppis TÜs eesti keelt, töötas õpetajana ja keeletoimetajana; EÕS III, aktiivne AESis ja EKS keeletoimkonnas; ,,Eesti keeleõpetus I
pardipoeg","Lumekuninganna", ,,Pöial- Liisi”. *Vennad Grimmid "Vahva rätsep" ,"Okasroosike" ,"Hans ja Grete" ,"Rapuntsel" ,"Breemeni linna moosekandid" Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. *F. R. Kreutzwald „Eesti rahva ennemusitsed jutud“„Udumäe kuningas“„Vaeslapse käsikivi“,„Põhja konn“ *Juhan Kunder „Eesti muinasjutud“ 5 *Ernst Peterson Särgava „Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest“ *August Jakobson ,, Ööbik ja vaskuss” Nimetage realistlikke peremudelit käsitlevaid lasteraamatuid (+autorid). Siiri Laidla “Sandra kevad ja suvi” soojalt on osatud rääkida ema-tütre elust pärast isa lahkumist. K. Vainola ,,Ville” (Ville elu vanaemaga). Missugused on raamatud, milles peategelaseks tüdruk? (autorid, teosed, lühiiseloomustus) Raamatud on pigem positiivsest meeleolust, igapäevastest tegevustest ja fantaasiast. E
Külad on alati tundnud ähvardust, mis linna poolt tulevad. Linnas on ka uuenduslikud mõtted, neid tajutakse külas ähvardusena, traditsiooni eitusena. Kõigi institutsioonide vahel on tihedad suhted. Seal vahel tekibki 19. saj eestlase mentaliteet. Kogu külaelu kõige tähtsam aspekt on maa ise. See on see maa, mis peaks vilja kandma, mille kaudu makstakse mõisale renti, andamit. Realistlik küla E. Vilde „Külmale maale“ Kasutatakse ka mõistet „kriitiline“. E. Särgava.. „Paised“ - kasutatakse allegooriat, irooniat. Mõisa-küla vastandlikkus. Mõis on kogu elu kese, küla on äär. Mõisast suunatakse ja juhitakse protsesse, mis mõjutavad küla ja maarahvast. Külas on ka võim. Mõis esindab ka kultuuri, euroopalikkust. Küla esindab elulaadi, kombeid. Aga küla ei liigitu oma kommetega kultuuri alla. Realistlikus tekstis on mõis valgus ja küla on pimedus. Kogu mõte on hoida valgus taluhurtsikust eemal.
..................................32 Ralf Parve.............................................................................................................................................34 FR. R. Kreutzwald...............................................................................................................................35 Fr. Faehlmann......................................................................................................................................39 E. Peterson-Särgava.............................................................................................................................41 Ellen Niit..............................................................................................................................................41 Iko Maran.............................................................................................................................................43 Tiia Toomet.....................................................
veel linnagi saanud, rohkem näinud, silmaring laiem, oli millest kirjutada. Ega mingisugust erilist andekust polnud. Paadrema algkoolis andsime ka oma ajalehte välja, kus kajastasime poliitilisi päevasündmusi. See oli põnev. Õigekirja õppisin ka varsti enam vähem niimoodi ära, et keskkoolis ikka düsgraafik ei olnud. Paadrema algkoolis oli klassiseinal koondfoto Eesti kirjanikest. Vaatasime seda. Seal olid Luts, Sütiste, Tammsaare, Tuglas, vist oli ka Särgava. Selle peale, et keegi ise kirjanikuks saab, seda mõtet küll kellelgi ei olnud. 13.Mis ajast sai kirjutamine Teile omaseks? Lihula koolis õpetajaametis kirjutasin paar artiklit Läänemaa ajalehele, ega rohkem mitte. Märjamaal koolide olümpiaadid tarvis kirjutasin esimesed näidendid. Hiljem ,,Sädemele'' ja ,,Pioneerile'' loodusteemalisi lugusid. Mul loodusest kirjutamine laabus - teadmiste pagas kirjutamiseks oli kõige suurem
peaga varastada pudeli õlut ja sai selle eest (kahju tekitamise katse umbes 100 krooni ehk 7 euro ulatuses) rohkem kui poole aasta pikkuse reaalse vanglakaristuse. Samas artiklis on kelmusenäide: ühe suurhaigla juht oskas tervishoiusummadest kanda oma firma arvele 290 000 krooni. See manipulaator sai karistuseks umbes 15 000 kroonise trahvi. Moraal on lihtne: vargus tasub ennast ära, kui varastad suurelt. Sama artikli kommentaaris selgitab legendaarseks tituleeritav kohtunik Helle Särgava, miks karistuspoliitika peabki olema selline. Ka täitevvõimu sekkumisel õigusemõistmisse on Eestis pikk traditsioon (mis muidugi läheb tagasi Eesti NSV-sse): täiesti ilmselt mõjutas president Lennart Meri suhtumine 2001. aasta sügisel 68 surmaohvriga metanoolitragöödias süüdi olnute ülileebeid karistusmäärasid (vt nt Anu Saare: "68 elu nõudnud surmajoogi müüki panija viieks aastaks vangi." EPL 28. 01. 2003). Jelena Skulskaja ütleb politsei kohta: "..
Eestile"). Armastusluules üldisem, hilisemas aga tundeehtsam ja kujundirikkam. Rohkesti esineb luules mõtisklusi elu, olemise, kirjanduse üle, kirjanduselt nõudis värsside kaudu elulist tõepära. Loodusluules hingestatud ja kaunis pilt Eestile iseloomulikest maastikest ja looduses toimuvast aastaaegadel. 29.Eduard Vilde looming,eesti realistliku ja/või naturalistliku proosa tekkimine. Teisi realistliku proosa autoreid (E. Peterson-Särgava jt). Kirjanduses tõusis 1880. aastatel kesksele kohale proosa, varasema eriliste tunnusteta jutu asemel hakati viljelema jutustust, novelli, pandi alus romaanile. Süvenes ja sai valdavaks kaasaegseid aineid vaagiv realistlik käsitlusviis, kerkisid esile kriitilise hoiakuga teosed. Proosa arengut ja läbimurdu kindlustas eelkõige Eduard Vilde looming. Eduard Vilde (1865-1933) - Virumaal Pudivere mõisa kupja poeg, õppis Tallinnas saksakeelses alg-
annaabi.ee 
