OPEREERITUD RINNANÄÄRME KARTSINOOMIGA (rind eemaldatud) PATSIENDI POSTOPERATIIVNE ÕENDUS Koostajad:Oksana Vislapu Silva Themas Merje Remmelgas 1.Ülevaade haigusest. Kõige sagedasem vähivorm naistel (23% kõikidest vähkidest). 25% naistest on haigus juba avastamise hetkel kaugelearenenud. Rinnavähk kui pahaloomuline kasvaja saab alguse rinna epiteelist kust vähirakud tungivad ümbritsevasse rinnakoesse levides vere ja lümfi kaudu edasi. Sellise metastaatilise rinnavähi sobivaks ravimeetodiks on kogu rinna eemaldamine. 1.Ülevaade haigusest. Rinnavähi kujunemisel eristatakse 4 staadiumi, mis jagunevad erinevatesse raskusastmetesse. Staadiumitesse jaotamine võimaldab hinnata haiguse prognoosi ja määrata vajalikku ravi iga staadiumi jaoks eraldi. Haiguse prognoos sõltub rinnavähi staadiumist ravi alustamise ajal. 2.Diagnostilised ravivõi...
LIHASDÜSTROOFIAD Lihasdüstroofiad: · ... on grupp pärilikke haigusi, mis põhjustavad progresseeruvat lihasnõrkust · Tekivad siis, kui tahtele alluvad lihased kehas või neid kontrollivad närvid on kahjustatud · Võivad tekkida mistahes eas ning esineda kõigil rassidel 2 Lihasdüstroofiad: · Võivad esineda mistahes lihastes · Lihasdüstroofiad jagunevad eri tüüpideks, iga vormi puhul on haaratud teatud lihased · Erinevad lihasdüstroofia tüübid on erineva kulu ja progresseerumisega 3 Lihasdüstroofia kahtlustamiseks alust andvad sümptomid: · Aeglaselt arenev lihaste nõrkus · Lihaste atroofia · Valusad ja kanged lihased · Diploopia · Ptoos · Neelamisraskused · Kõnelemisraskused 4 Varase lapsepõlve lihashaiguste sümptomid: · Vastsündinu/väikelapse lõtvus/lihaste n...
GENITAALHERPES Genitaalherpes Sugulisel teel leviv viirusinfektsioon Tekitaja Herpes Simplex Virus tüüp 2, harvemini Herpes Simplex Virus 1 HSV 2 infektsioon omandatakse peamiselt pärast puberteediiga Pärast esmase nakkusprotsessi läbipõdemist säilib viirus latentsena närvisüsteemi ganglionides või lümfikoes Genitaalherpes viirused paljunevad sisenemiskohas, suuõõnes või siis genitaalide piirkonnas Viiruste paljunemise tagajärjel tekib sensoorsete närvilõpmete põletik Mida raskemal kujul avaldus esmasnakkus, seda sagedamini tekib taasägenemine Käivitavad jõud: hõõrdumine seksuaalvahekorra ajal, üldhaigus, stress, väsimus, depressioon, unepuudus, menstruatsioon, päikesekiirgus või immuunsüsteemi nõrgendavad faktorid Prodromaalnähud: kihelus- või sügelustunne haiguskoldes, palavik, peavalu, halb enesetunne, neuralgilised valud lihastes Kliinilistekshaigusnähtud: herpeetilised kolded, ...
...................................................... 4 3. KOKKUVÕTTE.......................................................................................................... 6 Patsiendi/kliendi anamnees näitas, et naine vajab elustiili nõustamist. Anamneesi kogumisel ja nõustamisel töö autor kasutas MI tehnikat ja sellega seotud tööriistu, skaalasid, valikutabelit ja muutustejutu miinuseid ja plusse......................................6 Pärast anamneesi kogumist, sai tehtud ideaalne õendusplaan. Patsient/klient peab liikumispäevikut ja toitumispäevikut. Ei suitsetanud 10 päeva, see on juba hea tulemus. Töötame veel selle nimel. Motiveerimine toimub edasi. Pärast füüsilise koormuse suurenemist ja õige toitumist magab paremini. Kasutab fitnesspalli, kui võtab tööd koju........................................................................................................... 6 Suur töö on tehtud, aga vajab veel tähelepanu. Kiitsin patsiendi/kliendi hea koostöö eest.......
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ26kj(S) - 1 NEFROLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMI UURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKOR NEFROLOOGILISE HAIGE JUHTUM...............................................................................2 Sa töötad iseseisva õenduse osakonnas. M.Z. tütar toob oma ema hooldusele/ravile 14 päevaks, kui ta ise on reisil. M.Z. on 89-aastane lesk, kes on neli aastat kannatanud düsuuria, suprapubikaalse valu, inkontinentsi ning aegajalt esinevate mentaalse segasuse perioodide all. Hetke elulised näitajad on järgmised: AVR 118/60, HR 88, RR 18, kehatemp 37.4° C................................................................................................................2 Urineerimise järgne kateteriseerimine näitab 100 ml jääkuriini olemasolu põies. Uriin on halvalõhnaline, sogane. Uriin saadetakse l...
XXXXXXXX SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 2. ÕENDUSANAMNEES............................................................................................ 4 3. ÕENDUSPLAAN................................................................................................... 5 3.1 Preoperatiivse perioodi õendusplaan............................................................5 3.2 Postoperatiivse perioodi õendusplaan...........................................................5 4. JÄLGIMISLEHT................................................................................................... 11 5. RAVIMITE MANUSTAMINE.................................................................................. 12 6. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID....................................................................13 7
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26kj(S)-2 NEFROLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMIUURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD NEFROLOOGILISE HAIGE JUHTUM....................................................................................3 1. DEHÜDRATSIOONI SÜMPTOMID.....................................................................................4 2. PATSIENDI KÄSI LÄBIVAATAMINE.................................................................................5 3. PATSIENDI VERERÕHU MÕÕTMINE...............................................................................7 4. AKADEEMILINE ÕENDUSPLAAN...................................................................................8 Objektiivsed andmed:.............................................................................................................8 Subjektiivsed ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Üliõpilase nimi PRAKTIKATÖÖ Tallinn (aasta) 1. PATSIENDI KOKKUVÕTLIK KIRJELDUS (anamneesi alusel Gordoni ”Terviseseisundi hindamise skeemile” toetudes) 1. Kuidas saavutasite patsiendiga kontakti? - Enne patsiendiga kohtumist uurin tema haiguskaardi ja kogun sealt enda jaoks vajalikku informatsiooni. - Pöördumisel kasutan patsiendi nime, hoian silmsidet ja räägin aeglaselt, et patsient sõnumist aru saaks, vajadusel kordan öeldut. - Rääkimises näitan patsiendile, et tunnen huvi tema probleemide ja murede vastu. 2. Kuidas hindasite patsiendi terviseseisundit? 3. Mida veel tahaksite lisada enda ja/või patsiendi kohta? Tabel 1. Terviseseisundi hindamise skeem (Gordon) Hinnatavad tegurid Subjektiivsed andmed Objektiivsed andmed Tervisetaju ja tervisejuhtimine Tunneb end hästi ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Ämmaemanda õppekava Aleksandra Kovaltsuk AM16 DEMENTSUS ALZHEIMERI TÕVEST Iseseisev töö Juhendaja: Janika Pael Tartu 2018 SISUKORD PROBLEEMSITUATSIOON.......................................................................................................3 ARUTLUS......................................................................................................................................4 ÕENDUSPLAAN ..........................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................9 PROBLEEMSITUATSIOON ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool DIABEET 2 TÜÜBI Iseseisevtöö õppeaines Sisehaige õendus SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.HAIGUSE DEFINITSIOON...............................................................................................4 1.1Riskifaktorid..................................................................................................................4 1.2Tekkepõhjused ja mehhanismid..................................................................................4 1.3Ravivõimalused.............................................................................................................5 1.4Ennetamine.........................
...............................................................................12 4.10 Toimetulek/pingetaluvus...............................................................................................12 4.11 Elupõhimõtted...............................................................................................................12 5. ÕENDUSPLAAN.................................................................................................................13 5.1 Preoperatiivne õendusplaan............................................................................................13 5.2 Postoperatiivne õendusplaan...........................................................................................15 6. ARUTELU............................................................................................................................21 ALLIKALOEND......................................................................................................................25
Perekond ja sõbrad: Patsient on abielus ning tal on 2 poega. Pojad elavad Eesti teises otsas ning näeb neid harva. Elutingimused: Patsient elab abikaasaga linnas kõigi mugavustega korteris. Elab kortermaja esimesel korrusel. Korteris on kaks tuba, kus on sees soe vesi ning keskküte. Sissetulek: Sissetulekuallikateks patsiendi ja ta abikaasa pensionid. Patsiendi sõnul saavad ilusti hakkama. 7 2. ÕENDUSPLAAN Preoperatiivne õendusplaan Õendusprobleem Diagnoos Eesmärk Tegevus Hinnang Hirm ja ärevus, Ärevus Lähieesmärk: 1)Küsin Patsient on mis on tingitud patsient on patsiendi teadlik vähestest teadlik enesetunde operatsiooni teadmistest seoses operatsiooni kohta ning kulust, tunneb eelseisva olemusest panen tähele end
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava PSÜHHOAKTIIVSE AINE KASUTAMISEST TINGITUD PSÜHHOOTILINE HÄIRE Tartu 2009 Situatsioon 31-aastane meespatsient tunnistab, et on viimase aasta jooksul iganädalaselt amfetamiini kasutanud. Mõnikord on kasutanud ka ecstasyt ja kokaiini. Amfetamiini kasutamist põhjendab ta energia ja uudsete ideede saamise vajadusega erialase töö jaoks. Patsient töötab turundusspetsialistina. Vestluse ajal on patsient rahutu, ei suuda keskenduda, jääb aeg-ajalt kuulatama ja kiikab iga natukese aja tagant aknast välja. On veendumusel, et teda võidakse konkurentide poolt tappa. Väidab, et nägi teda tappa soovivaid meesterahvaid ka osakonda saabudes. Käesoleval hetkel arvab ta neid viibivat haigla kõrval asuvas pargis. Arutlus Situatsioonist tuleb välja, et patsiendil on tekkinud sõltuvus amfetamiinist. Patsiendi sõnul on amfetamiin talle pigem abiks...
Tallina Tervishoiu Kõrgkool õenduse õpetool KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMIUURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD KARDIOLOOGILISE HAIGE JUHTUM.............................................................................3 AKADEEMILINE ÕENDUSPLAAN...................................................................................6 PATSIENTI ÕPETAMINE NOKTUURIAGA TOIMETULEKUL....................................10 KARDIOVASKULAARSE RISKI VÄHENDAMINE.......................................................11 PATSIENDI KEHAMASSIINDEKSI (KMI) MÄÄRAMINE............................................12 RAVIMITE MANUSTAMISE TEHNIKAD.......................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................15 ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava ATOOPILINE DERMATIIT referaat Koostajad: Malle Lattik Ingel Ilves Tartu 2014 SISUKORD 1. ATOOPILINE DERMATIIT..................................................................................................3 2. ETIOLOOGIA........................................................................................................................3 3. AD-I ÄGESTAVAD TEGURID............................................................................................3 4. SÜMPTOMID.........................................................................................................................4 4.1 AD imikueas......................................................................................................................4 4.2 AD lapseeas...................................................
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Ämmaemanduse õppetool Rinnavähiga patsiendi õendusprobleemid enne masektoomia operatsiooni Iseseisev töö kirurgilise haige õenduses Tallinn 2011 ÕENDUSPLAAN Õendusprobleem Eesmärk Õendustegevus 1. Valu mis on tingitud kasvajalisest Valu kaob Hinda rinnanäärme turset ja naha tükist ja tursest rinnanäärmes olukorda; selgita pt.-le valu põhjust. (Labotkin 2002:145) (Haagedoorn jt Õpeta valu tugevust hindama; selgita 1996:319) valu leevendamise võimalusi. Õpeta ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool ÕENDUSLUGU Tallinn SITUATSIOONI KIRJELDUS (anamneesi kirjeldus tuginedes Gordini ”Terviseseisundi hindamise skeemile”). 57 aastane meespatsient, 178 cm pikk, 69 kg kaaluv, sattunud erakorralise kirurgia osakonda seoses vasaku jala amputatsiooniga. Patsiendil nekroosi tõttu amputeeritud vasak jalg säärest. Patseint peale amputatsiooni jala peale 2x kukkunud ja haava tulnud õmmelda. . Peale amputatsiooni haavaservad põletikulised, haavast tuleb eritist. Köndi alumine serv tsüanootiline. Vereõhk 136/80, keha temperatuur 36,5 kraadi. Veresuhkur 7,8. Patsiendil kaasuvana diabeet. Patsient suitsetab paki päevas. Patsient rahuldavas seisundis, mäluhäired ajas –kohas, isikus orienteeritud. Nahk puhas. Regulaarselt tarvitab insuliini. Suhtlisaldis ja meeldib nalja te...
1. Piirialane ebastabiilne isiksus 24-aastane naispatsient. Patsient saabus haiglasse suitsiidkatse järgselt. 2 päeva tagasi oli ta võtnud sisse 20 tbl Xanaxit, 15 tbl Paracetamoli ja joonud umbes 0,5 l rummi. Suitsiidkatse sooritas ta hiljuti purunenud lähisuhte tõttu. On teada, et patsient on ka varem ennastkahjustavalt käitunud. Kätel on näha värsked ja vanemad põletusarmid. Patsient räägib ka seda, et lähisugulaste ja kolleegidega on tal suhted halvad. Viimases töökohas oli patsient saanud hoiatuse, sest oli üht kolleegi füüsiliselt rünnanud. Probleemide põhjustajana käsitleb teiste inimeste hoolimatut käitumist. Praegust elusituatsiooni näeb ta lootusetuna, ainukese väljapääsuna näeb enesetappu. Varasemalt on ta käinud mitme erineva psühhiaatri vastuvõtul ja saanud antidepressiivset ravi. Patsient on senises ravis pettunud. Kodus on püüdnud leevendust leida alkoholist ja amfetamiinist. 2. Arutelu Inimesel, kellel on piirialane eb...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava (lühendatud õppeajaga) Maris Turunen KODUNE TÖÖ NAKKUSHAIGUSED GRIPP Juhendaja: Ljudmila Linnik Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2016 Kodune töö Iseseisev töö I osa Tekitaja lühiiseloomustus Mis on gripiviirused? Gripiviirused klassifitseeritakse ortomüksoviiruste perekonda. Gripiviirusi on A-, B- ja Ctüüpi. Pandeemilise potentsiaaliga on eeskätt A- ja B-gripi viirused, C-gripi viirus põhjustab sporaadilisi kergemakujulisi haigusjuhtumeid. Patogenees (miks ja kuidas) Grippi haigestumise esimestele päevadele on omane viiruste ja nende antigeenide rohke eritumine ninaneelu limaga ning viirusantigeeni on võimalik määrata immunoloogiliste meetoditega. Laste puhul on viirusantigeeni määramise diagnostiline tundlikku...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ34 Urve Loit ÕENDUSPLAAN Haige lapse õenduse praktikatöö Fanconi aneemia Tallinn 2015 SISUKORD 1. HAIGUSE ÜLEVAADE ....................................................................................................3 1.1. Mis haigus see on................................................................................................................................................................ 3 1.2. Tunnused................................................................................................................................................................................ 4 1.3. Diagnoosimine..................................................................................................................................................................... 5 1.4. Põhjused ........................
-Hapniku andmine läbi ´´vuntside´´, et saavutada vähemalt 93% -Kardiomonitor eluliste näitajate kontrolliks -Enne glükoosi manustamist tuleks võtta veregaasid arterist -Kanüüli panek, glükoosi manustamine I/V 50ml/hr 500,0 -Rögakülv -Keegi/ise patsienti jälgima, et patsient saaks käia tualetis, samuti tuleks õpetada paar ergonoomilist võtet voodist -Patsiendile tervisliku toitumise selgitamine ning vastavalt sellele menüü -Röntgen hommikul 4. Koosta õendusplaan. 1. Tegelik diagnoos- Tasakaalustamata toitumise- organismi vajadusest vähem, mis on seotud ebasoodsa majandusliku olukorra, bioloogiliste tegurite, suutmatusega toitu neelata ja vähese toitainete tarvitamisega ning mida tõendab toidu tarvitamine soovitavast päevasest kogusest vähem, madal lihastoonus ja kehakaalu langus. 2. 5. Kas arstlik plaan on reaalne? Miks? Arsti plaanile lisaks Teavitaks patsienti suitsetamise kahjulikusest.
Esimesel MI nõustamisel oli motiveeritud suitsetamisest loobuma. Kõige rohkem oma elus ei suitsetanud üks kuu, kui kasutas nikotiin plaastreid. Aga tavaliselt jätab maha ühe nädalaks ja pärast alustab jälle. Aasta tagasi käis ka suitsetamisest loobujate nõustamise kabineti, aga seda ka ei aita. Peale esimest MI nõustamist oli ostetud nikotiin plaastreid, aga kahjuks, mitte suitsetamise periood oli üks nädal. Pärast anamneesi kogumist sai tehtud ideaalne õendusplaan. Töö autor õpetas kliendi/patsiendi, kuidas pidada liikumispäevikut ja toitumispäevikut 1.2.2. Teise kohtumise õe interventsioon Ühenädala toitumispäevik näitas, et patsiendil/kliendil on tasakaalustamata toitumine. Vähe energiat ja süsivesikud, palju rasvad. Peale seda oli koostatud järgmiseks nädalaks tervislik menüü. Nõustaja andis soovitusi tervisetoitumisest. Toidust saadud kolesterool võib moodustada umbes 8 kuni 10 protsenti vere
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ3-6 KJ MAOHAAVANDTÕVEGA PATSIENDI ÕENDUS Iseseisev töö Kohtla-Järve 2009 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Haavandtõbi on haigus, mille puhul mao ja kaksteistsõrmiksoole algosa limaskest hakkab mitmesuguste faktorite koosmõjul seeduma. Oluline osa on maomahla peptilisel toimel. Haavand tekib siis, kui kahjustavate faktorite summaarne toime ületab limaskesta kaitsva toime. Tekib limaskesta defekt, mis paraneb armi tekkimisega; on juba tekkimise momendist krooniline ja võib retsidiveeruda. Haavandtõvel eristatakse kaks vormi, mis erinevad etiopatogeneetiliselt ja kliiniliselt: mao- (ulcus ventriculi) ja kaksteistsõrmiksoole (ulcus duodeni) haavand. Kesksed mõisted: Õenduslugu - sisaldab tähtsaid elulooliseid ja tervise kohta käivaid andmeid patsiendi kohta (Roper jt 1999:59). Õendusplaan - on õe ja patsiend...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava (lühendatud õppeajaga) Maris Turunen KODUNE TÖÖ NAKKUSHAIGUSED NORO-viirus Juhendaja: Ljudmila Linnik Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2016 Kodune töö. Iseseisev töö I osa Tekitaja lühiiseloomustus Mis on noroviirused? Noroviirused ehk Norwalk-viirused on väga pisikesed ümarad viirused, läbimõõduga 27-32 nanomeetrit, olles seega 3-4 korda väiksemad kui gripiviirused. Noroviirused nakatavad vaid inimesi, põhjustades neil maoseedetrakti tegevuse ägedat häiret ehk arstide keeles Norwalk-viiruse tekkese gastroenteriiti, mis rahvakeeli on tuntud aga kas kui talvine oksendustõbi või kõhugripp. Noroviirused said oma nime 1968.a kooliõpilaste ägedasse gastroenteriiti haiges...
SISUKORD SISSEJUHATUS Antud kirjalik töö on kohustuslik seminaritöö sisehaiguste õenduse aine läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada kirjanduse abil pleuriiti, määretelda õendusprobleeme koos põhjendusega, villest antud probleem on tingitud ja õendustegevuse eesmärk vastavalt igale probleemile. KESKSED MÕISTED Õenduprotsess on süstemaatiline, sihipärane tegutsemisviis, kuhu kuulub seeria ühistoiminguid, mida tavaliselt on nimetatud vajaduste määratlemiseks, planeerimiseka, õendustegevuse rakendamiseks ja tulemuste hindamiseks.(Roper jt 1999:23). Õendusdiagnoos on kutsealastel teadmisel põhinev otsustus patsiendi reageeringuist olemasolevaile või võimalikke seisundi muutustele või vajadustele. Diagnoos selgitab, mis on juhtumas. (Uiga 2002:13). Õendusprobleem on midagi, mis teeb muret patsiendile või teda hooldavale isikule. ( Uiga 2002:22). Õendushooldusplaan on õe ja patsiendi/kliendi poolt koostatud tegevuskava, milles...
I variant Mis on õendushoolduse eesmärk? a- Inimese tervis b- Inimese heaolu c- Keskkonna puhtus d- Plaanipärane õendustegevus Potentsiaalne õendusprobleem on a- patsiendil muret tekitav nähtus, mis vajab kohe sekkumist b- eluohustav seisund c- õde tuvastab vajaduste määratlemisel patsiendil d- probleem, mis võib patsiendil tekkida, kui selle lahendamise eest hoolt ei kanta Loetle õenduse põhimõisted: Inimene, tervis, keskkond, õendustegevus Nimeta vähemalt viis põhimõtet, millest õde peab juhinduma oma töös Turvalisus, koostöö, individuaalsus, inimeste austamine, terviklikkus Kelle sünnipäeval on rahvusvaheline õdede päev? Florence Nightingale Mida tähendab õenduse individualiseerimine ja kuidas see saavutatakse? Süstematiseeritud järjepidev õendustöö, aktuaalsed, potentsiaalsed probleemid, õenduse abistamise võtted. Loetlege Roper, Logan, Tierney õendusmudeli komponendid: 1...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava SKISOAFEKTIIVNE HÄIRE Veronika Litovtsenko Õde 3, rühm 1 Tartu 2009 Skisoafektiivse häirega patsiendi haiguslugu 34- aastane naispatsient. Haiglasse saabudes on patsient elevil ja kärsitu. Vestluse ajal tõuseb korduvalt püsti ja kõnnib ruumis ringi. Kirjeldab, et avastas nädalad tagasi endal võime diagnoosida ja ravida haigusi, mida tavameditsiin veel ei võimalda. Samas on tekkinud hirm, et tema annet võidakse kurjasti ära kasutada ning, et on inimesi, kellele tema eriline anne pinnuks silmas on päästjaks. Viimastel päevadel on püüdnud abivajavaid inimesi aidata, viibides nende leidmiseks kaubanduskeskustest, bussijaamas jt rahvarohketes paikades. Enda tervislikku seisundit peab heaks, samuti meeleolu. Haiglasse jäätmist peab oluliseks, kuna tunneb ennast siin turvaliselt ja samas mainib...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe eriala Jelena Kapustina GERIAATRILISE PATSIENDI ÕENDUSLUGU Ettekanne Õppejõud: Erle Remmelgas Tartu 2010 Sissejuhatus SA TÜK Puusepa 8 Kardioloogia osakond Haiglas juhendaja: Elviira Vontsovits, koolis: Erle Remmelgas Sest temaga sain hea kontakti luua. Andmed patsiendi kohta 1. Meespatsient pikkus 171cm, kaal 110kg. 2. 13.06.1948 a. 60a. 3. Viljandi linn 4. Pensionäär 5. Viibinud haiglas12.02 2010-23.02.2010, jälgisin: 15.02, 18.02,19.02,22.02,23.02. Eluanamnees Sündinud Viljandis, ahjukütega majas. Peres oli 4 last. Patsiendi sõnul oli lapseeas rohkem omaette, sest vanemad olid kogu aeg hõivatud tööga. Lapsena oli allergiline tolmu ja teatud taimede vastu. Aastal 1976 tehtud tonsillektomia. Teostatud noo...
Tallina Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õpetool Õ26kj(S) PULMONOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMI UURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD PULMONOLOOGILISE HAIGE JUHTUM...........................................................3 1. EMFÜSEEMI PATOFÜSIOLOOGIA..................................................................4 2. PATSIENDI SPETSIIFILISED NÄITAJAD ........................................................6 3. ARSTI KORRALDUSED...............................................................................7 4. ÕENDUSPLAANI KOOSTAMINE...................................................................8 4.1.Objektiivsed ja subjektiivsed sümptomid.........................................................8 4.2.Õendusplaan..........................................................................................10 ...
Võimestamiseks, pakkus ise, et temale väga hästi aitab olukorra muutmine, näiteks reisimine. Skaalal antud hinded sihtkäitumise kohta olid järgmised: tähtsus 10, kindlustunne 5 ja valmisolek oli 1. Siis nõustaja küsis: ,,Hästi, aga miks 10 ja mitte 8 ( X 2 )?" ja ,,Mis aitaks, et saaksite valida 7, mitte 5?". Motivatsioon oli väga nõrk. Saab aru, et on vaja loobuda suitsetamine, aga ei tea kuidas. Pärast anamneesi kogumist sai tehtud ideaalne õendusplaan. Töö autor õpetas kliendi/patsiendi, kuidas pidada liikumispäevikut ja toitumispäevikut. Klient/patsient pidas toitumispäeviku veebilehel http://tap.nutridata.ee/, see programm tundus mugav tema jaoks. Liikumispäeviku jälgimiseks laadis enda telefonile sammulugeja. 6 1.2.2. Teise kohtumise õe interventsioon Ühenädala toitumispäevik näitas, et patsiendil/kliendil on tasakaalustamata toitumine. Vähe
Tervishoiu Kõrgkool Õde õppekava Eczema Pavel Suhov VIII rühm 2010 Medicus curat, natura sanat Ekseem (eczema) on närvi allergilise põhjusega pindmise nahakihti põletikuline kahjustus. Tema põhjustavad erinevad endo- ja eksogeensed faktorid nendel inimesel kellel esinevad erinevad kaasasündinud või omandanud haiguse soodustavaid tegurid (.. , 1991). See tähendab, et ekseem peab olla käsitlenud nagu inimspetsiifiline ehk individuaalne naha reaktsioon erinevatel ergutajal. Eksogeensel ehk välistel faktoril võib kuuluda mehaanilised, keemilised, termilised, meteoroloogilised ja valguse radiatsiooni muutused. Sisemisel faktoril: erinevad sisseorgani, endokriin ja närvi süsteemi haigused. Siin on olulik märkida, et nagu suurem osa nahahaigused ekseem ei ole ainult lokaliseerinud probleem vaid ta võiks olla märgitus üldiste...
Tänaseni on levinud arvamus, et õde ootab võimalikku arsti korraldust ja tõttab seda siis täitma. Üldjuhul on tööülesandeks mõne meditsiinilise protseduuri, nagu ravimi manustamine, läbiviimine või arsti assisteerimine arstlike protseduuride, nagu operatsioon, juures. Kõik need tegevused kuuluvadki õe tööülesannete hulka, kuid lisaks tuleb õel omaalgatuslikult tegeleda patsiendi, ideaalis ka tema omaste, toetamise ja nõustamisega. Üheskoos patsiendiga tuleb koostada õendusplaan, mida üheskoos asutakse täitma ja hiljem ka saavutatud tulemusi hindama. Pidevalt täidab õde õendus-dokumentatsiooni märkides üles kõik olulised detailid patisendi tervise ja selle muutumise seisukohalt. Lisaks on dokumentatsioon kohtu juhtumite puhul tõendusmaterjaliks oma tegevuse kohta. Eesti Vabariigi õigusaktid sellist õendustegevust ja dokumenteerimist ka ette näevad, kuid kohtadel ei pruugi töökorraldus nõuetele vastata, ei sisult ega vormilt.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Deisi Pütsepp Ly Mitt Rasvtõbi Referaat Tartu 2014 Mitmed teadlased on esitanud teooria, mille kohaselt inimkonna viimase tuhande aasta jooksul suhteliselt muutumatuna püsinud geenikaart on tänapäevase elustiili juures kujunenud tervisele ohtlikuks. Seda genotüüpi iseloomustab tegutsemine ellujäämise nimel: pidev võitlusvalmidus, toiduahnus ning toidukülluse perioodil varude soetamine rasvkoe näol, et näljaaega üle elada. Tänapäeva elulaadi juures ei ole aga selline toitumine enam otstarbekas, sest nälga pole karta (Kahn ja Loit 2009). Rasvumine on seotud laiemate rahvaterviseprobleemidega, nagu täiskasvanuea diabeet, kõrgvererõhutõbi, rasva ainevahetuse häirete, südame pärgarteritõve, liigesepõletike, uneapnoe sündroomi ja teatud vähktõbedega. Rasvumine suurendab ka suremisriski (Mustajoki 2009). Rasvumise hindamine Kehamassiindeksi...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Egne Juudas, Merelle Paart, Kätrin Pärn KÕRGVERERÕHKTÕBE PÕDEVA HAIGE ÕENDUS Iseseisev töö Õppejõud: Marit Kiljako Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 SISUKORD 1. SITUATSIOONI KIRJELDUS .............................................................................................. 2 2. SEISUNDI HINDAMINE ...................................................................................................... 4 3. ÕENDUSPLAAN ................................................................................................................. 11 3.1 Puudulik perifeerne verevarustus ................................................................................... 11 3.2 Aktiivsuse talumatus.........................
Õenduslugu ja õendusplaan õdede II kursusel kirurgilise haige õenduse õppepraktikal Sissejuhatus Oma kirurgia praktikat ma läbisin Kõrvakliinikus Kõrvakliiniku-kirugia osakonnas. Osakonnas oli minu juhendajaks Kaire Kärne ja koolipoolne juhendaja oli Helme Toss. Oma õendusloo patsiendiks ma valisin 34 aastase meesterahva. Valisin selle patsiendi, sest ta oli juba mõned päevad postoperatiivses perioodis ja pidi veel jääma mõneks ajaks haiglasse. Osakonnas, kus ma olin on väga raske valida sellist patsiendi, keda sul oleks võimalik jälgida pre ja postoperatiivses perioodis piisavalt aega, et sa saaks jälgida muutumisi tema tervislikus seisundis, kuna patsiendid pärast operatsiooni lähevad tavaliselt samal või järgmisel päeval juba koju. Samas ma olin praktikal kümme päeva ja ei saanud loota, et selle aja jooksul tuleb mingi patsient, kes jääb kauemaks ajaks haiglasse. Veel minu valikut patsiendi valimisel mõjutas see, et osakonnas ü...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Ämmaemanda õppekava PEREÕENDUSE EKSAMITÖÖ Tartu 2012 1. SISEJUHATUS 1.1 Praktika sooritamine ,,Pere- ja koduõenduse ning -ämmaemanduse" õppepraktika sooritasin Tartus AS Medicumis perearst Alla Kostina juures, ajavahemikul 19.12.2011-20.01.2012.a. Õppepraktikakoht oli mulle tuttav, kuna olin seal ka eelnevalt pereõega koostööd teinud. Seega tundsin perearsti,väga toredat preõde ja põgusalt ka patsiente ning pereõe tööülesanded polnud mulle võõrad. 1.2 Perekonna valik ja ülevaade Perekonna valikul lähtusin mitmetest aspektidest: 1) Saavutada hea ja usalduslik kontakt edaspidistel kohtumistel ja suhtlemisel perekonnaga. 2) Ideaalis võiks perekond olla kahe lapsevanemaga ja rohkem kui üks laps peres. 3) Perekonna tervisekaardid oleksid ülevaatlikult informatiivsed ja erialaselt huvipakkuvad. Perekonna vormi tüüp, mille valisin ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Merilin Lettens AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Kirurgilise haige õendusabi praktika iseseisev töö Juhendaja: Ireen Bruus, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 SISUKORD .................................................................................................................... 3 JÄLGIMISLEHT............................................................................................ 14 RAVIMITE MANUSTAMINE...........................................................................16 LABORATOORSETE UURINGUTE VÄÄRTUSED.............................................18 ARSTI KORRALDUSED................................................................................ 20 LÜHIKE ÜLEVAADE HAIGUSEST.................................................
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Maria Vilgats AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Geriaatria Juhendaja: Erle Remmelgas Tartu 2013 Sissejuhatus Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi " praktika SA TÜK Uroloogia ja neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a. Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar. Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli huvitav jälgida, kuidas inimene leppis oma haigusseisundiga ja tegi haiglas olles kõik, et oma seisundit parandada. Patsient järgis kõiki tervistavaid juhendeid ning nõuandeid, mida talle jagas arst ja õde. Andmed p...
Meie osakonnas on haiged, kes saavad ise hakkama isikliku hügieeni eest hoolitsemisega. Nad söövad ise ja käivad WCs ise... Malle: Siis on minu kõige tähtsam ülesanne nende jälgimine ja teile ettekannete tegemine. Annika: Seda küll. Hooldustöötaja on tavaliselt haigele kõige lähemal ja teil on alati võimalus teda jälgida. Seisundi muutustest teatate mulle. Igale patsiendile on koostatud õendusplaan, mille järgi toimub õendusprotsess, milles ka teie osalete. Malle: Jah. Enam ei piirdu hooldustöötaja töö ainult voodipesu vahetamise ja siibri allapanemisega. Tuleb kraadida, vererõhku mõõta, pulssi mõõta... Annika: Väga tähtis roll on ka suhtlemisel. Heal sõnal on suur jõud. Helene: Tere! Uus töötaja? Malle: Saame tuttavaks! Malle Soo. Helene: Mina olen Helene. Vabandust! Tulin õde kutsuma: ühel haigel hakkas paha.
NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 Toimetanud T. Heather Herdman, PhD, RN WILEY-BLACKWELL AȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd.,ȱPublicationȱ Käesolevaȱväljaandeȱesmatrükkȱavaldatiȱaastalȱ2012.ȱȱ ©ȱ2012.,ȱ2009.,ȱ2007.,ȱ2005.,ȱ2003.,ȱ2001.,ȱ1998.,ȱ1996.ȱjaȱ1994.ȱaastaȱväljaanneteȱ autoriõigusȱkuulubȱNANDAȱInternationalile.ȱ WileyȬBlackwellȱmoodustusȱWiley’sȱGlobalȱScientific,ȱTechnicalȱandȱMedicalȱBusinessiȱühinemiselȱ BlackwellȱPublishingigaȱjaȱkasutabȱJohnȱWileyȱ&ȱSonsȱmärgist.ȱȱ Aadress:ȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd,ȱTheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ Toimetusteȱaadressid:ȱ 9600ȱGarsingtonȱRoad,ȱOxford,ȱOX4ȱ2DQ,ȱUKȱ ȱ TheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ ȱ 2121ȱStateȱAvenue,ȱAmes,ȱIowaȱ50014Ȭ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
