Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õenduslugu (vanur)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
roper, aktuaalne, elamistoiming, elamistoimingu, vanurid, ravim, kehatemperatuur, vererõhk, hingamine, elukaare, vereringe, patsient, logan, tierney, allergia, suhtlemine, terav, pearinglus, söömine, eritamine, magamine, seksuaalsus, pension, suremine, vanadus, õendusprobleem, õendusmudel, õenduslugu, õendusanamnees, hüpertoonia, hingeldus(Mustajoki 1999; 225) Jälgida turse suurust. Pearinglus, nõrkus Pearinglust ja Vererõhu languse 17.03.2013 Pearinglust ja jõutus, mis on nõrkust ei ole, vähendamiseks võib soovitada ja nõrkust ei esine, tingitud vererõhu patsient on aktiivne, aeglast tõusmist, kõhu väga patsient on aktiivsem, langusest vererõhk taastub täis söömise vältimist, kuuma RR 140/60 (RR90/50). normi piirini 2 ilmaga kehalise koormuse päeva jooksul. vähendamist. Pidev RR mõõtmine. Vedelikubilanssi ja toitainete piisava koguse jälgimine.
Enne lapse juurde minekut sõnastasin endale eesmärgid: 1. Saavutan lastevanematega hea kontakti edaspidiseks suhtlemiseks 2. Oskan võtta anamneesi lapse kohta vanematelt 3. Oskan anamneesi põhjal välja tuua lapse peamised probleemid. 3. ESIMENE VISIIT Visiit: pere elamistingimustega tutvumine, intervjuu tervise, keskkonna ja toitumise teemadel. 3.1. Lapse läbivaatus Füüsiline seisund Kaal 20kg Nahk on punetav ja kuumav. Kehatemperatuur 38,6 kraadi. Huultel esineb üksikuid villikesi, mis ca 2-3mm läbimõõduga ning lõhkenud. Küüned korralikult hoolitsetud, eripärata. Nägemine korras, käinud mõned kuud tagasi silmaarsti juures profülaktilisel vastuvõtul. Ka vanemad ei kanna prille. Kõrvad puhtad, ninahingamine takistatud. Ninast voolab läbipastev ja vedel eritis. Suus igemetel ja keelel rohkelt punetavaid ja lõhkenud ville. Kurgukaared veidi punetavad.
..................... Mao-sooletrakt, roojamine: Patsient sööb 4 korda ööpäevas, isuga probleeme pole. Patsiendi kehakaal ....kg. Kõht käib regulaarselt läbi (1x päevas). Kõhukinnisust, ega lahtisust ei esine. Tugi liikumiselundkond : Patsient on füüsiliselt aktiivne. Lihas- ja liiges valusid ei kaeba. Hingamiselundkond : ........ Hingamissagedus 15x/min. Hingamisrütm regulaarne. Esineb köha koos rögaeritistega. Südame-veresoonkond : Kaebusi esine. Süda on südamestimulaatorita. Vererõhk 125/80 mmHg, pulss- 78x/min. Urotrakt: urineerimine probleemideta, 6-8 korda ööpäevas, valulikust ei esine. Patsiendi sõnul kollakat värvi, lõhnatu. Päevas tarbib umbes 1,5-2 liitrit vedelikku. Uni: magamine on häiritud. Patsient kaebab unetust, mis on tingitud valust kaela piirkonnas. Hommikuti on unine. Valu: Patsient kaebab pidevat tuima valu (5palli) kaela piirkonnas. Valu leevendamiseks patsient kasutab valuvaigisteid (Diclofenac-i..........). Funktsionaalne seisund ADL
(rasvumine). Nahk ja nähtavad limaskestad puhtad ja terviklikud. Palavik patsiendil subfebriilne. Patsient on adekvaatne, teadvuses, Asend on rohkem selili. Hingamiselundid- Köha ei esine. Hingamisteedest eritisteta. Abilihaseid ei kasuta. Südame-vereringeelundid- koormusel ja rahuolekus aeg-ajalt tekkiv suruv-pigistav tunne vasemal rinnus, mis laheneb spontaanselt. Hingeldus puudub. Nähtavaid turseid ei ole. Vererõhk (mm/HG): 130/70.pulss 70x min. Süda stimulaatorita. Seedeelundid- Defekatsioon probleemideta 2x päevas. Isutust,iiveldust ei esine. Sööb korralikult. Kuse-erituselundid- Urineerimine probleemideta. 3-4 x päevas. Valulikkust ei esine. Luu-liigessüsteem- Patsiendil puuduvad kõrvalekalded. Liigub, peseb, riietub, sööb iseseisvalt. Närvisüsteem- Kontaktivõime hea. Psühhomotoorne aktiivsus normaalne. Meeleolu normaalne. Tähelepanu korras.
hingamishäälitsuste põhjal saab hinnata lastel esinevaid hingamisraskusi (Gregory 1994). Intubeeritud lapse hingamise hindamisel on oluline arvestada laste vanusest tulenevaid hingamisega seotud iseärasusi näiteks hingamissagedus (vt. tabel 4), tervisest tulenevate põhjustega (näiteks valu) ning muude põhjustega (kas laps magab, on ärkvel jne). Wallis jt (2005) uurimistöö tulemustest selgus, et väikestel lastel esineb rohkem diafragma hingamine ning lugedes neil hingamissagedust tuleb jälgida kõhu liikumist rohkem võrreldes rinna liikumisega. Samas kirjeldavad Rusconi jt (1994), et vastsündinute hingamine on ebaregulaarne, nad kasutavad segamini nii rinna kui diafragma hingamist ning neil võib esineda ka lühiajalisi hingamispause. Sellest tulenevalt soovitatakse vastsündinute hingamissagedust mõõta 30 kuni 60 sekundi jooksul. Tabel 4. Laste hingamissagedus ( Kelsey & McEwing 2008)
Vereanalüüside kõrvalkalded: CRP 12 mg/L , kaalium 5,2 mmol/L , Hb 116 g/L , muud väärtused normis Normväärtused (SYNLAB 19.10.2017): CRP (<10 mg/L) Kaalium (3,5 5,0 mmol/L) Hb naistel (118 150 g/L) 5 3. RAVIMITE MANUSTAMINE 3.1 Patsiendi enda ravimid T. Perindopril/Indapamide Teva 2,5mg/0,625mg x 1 päevas p/o. Toimeained perindopriil+indapamiid. Patsiendil on kõrge vererõhk. Ravim langetab vererõhku. T. Amlocard 5mg x 1 päevas p/o. Toimeaine amlodipiin. Ravim langetab vererõhku. T. MOXONIDINHEXAL 0,3mg x 1 päevas p/o. Toimeaine moksonidiin. Ravim langetab vererõhku. S. VALOCORDIN DIAZEPAM 10mg/ml 10gtt vajadusel p/o. Toimeaine diasepaam. Ravimil on rahustav toime. T. IMOVANE 7,5mg x 1 päevas p/o. Toimeaine zopikloon. Uinuti. 3.2 Haiglas manustatavad ravimid T. Paracetamol alates 27.09 1g x 3 päevas (9:00; 13:00; 17:00) p/o. Toimeaine paratsetamool
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ4-6 Milana Brattsik MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE VAJADUS JA VÕIMALUSED Seminaritöö õppeaines Vaimse tervise õendus Kohtla-Järve 2010 SISUKORD 3. ÕENDUSABI DEMENTSUSEGA PATSIENTIDE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL VÕIMALUSED................................................................................... 11 3.1 Õendusabi koduõenduses...........................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Keskmine eluiga suureneb pidevalt ja sündivus väheneb, mis viib üle 65-aastaste pop
muutused · Pleuriit lisaks valule kuulatlusleiud · Seedetraktivalud söömise mõju valule · Luu-lihaskonnavalud tingitud kaela- või rinnalülidest, õlaliigesest, kaela- õlapiirkonna spastilisusest; pingutus, voodis lamamine, paigalolek halvendavad · Psüühilistel põhjustel tekkiv valu kaasneb sageli depressiooni või ängistusega Esmane abi Esmaabi 1. Voodireziim poolistuvas asendis, kui vererõhk ei ole madal 2. Hapnik = 35%-line maski kaudu 8 l/min 3. Nitroglütseriini keele alla, kui vererõhk ei ole madal Jälgimine 1. Jälgi sümptomeid: a. Valu, hingeldus, sagenenud hingamine 2. Hinda üldseisundit ja teadvuse taset: a. Saadud ravimid võivad teha patsiendi uniseks, opiodid võivad põhjustada hingamise pärssumist 3. Jälgi naha värvust, kehatemperatuuri ja higistamist: a
teenindamisrõõmust vabatahtlikult. Aidata inimest tavalise inimese oskusega. Mõjutada inimeste vahelisi suhteid. Abi andmine toimub mõlemapoolselt s.t. võrdõiguslikult, erapooletult, teenuse rajaja tingimusel. Abiandmine peab toimuma kohusetundlikult teoväliselt ja usalduslikult. Töö vanuritega Kutselised sots. töötajad on vanuritega tegelenud suhteliselt vähe. Noored sots. töötajad on tahtnud tegeleda laste-, noorte- või pereprobleemidega. Üks põhjus vanurid on haiged, vajavad haiglaravi jne. 1950-1960 aastani hakati Soome kirjanduses rõhutama vanurite sots. Hoolekandele. 1999 a. 1. okt. oli ÜRO vanurite päev 1970-74 oli negatiivne nägemus vanuritest. Vanurit peeti perekonna kriiside põhjuseks. Vaimse teovõime vähenemine ja muude põhjuste tõttu hakati ette nägema nn. kaitseteenuseid (invaliidide kodud) Eakus individuaalne ja ühiskondlik probleem Inimese elu aastateringid. Vananemine on elu igavese ringkäigu vältimatu etapp
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Maria Vilgats AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Geriaatria Juhendaja: Erle Remmelgas Tartu 2013 Sissejuhatus Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi " praktika SA TÜK Uroloogia ja neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a. Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar. Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli huvitav jälgida, kuidas inimene leppis oma haigusseisundiga ja tegi haiglas olles kõik, et oma seisundit parandada. Patsient järgis kõiki tervistavaid juhendeid ning nõuandeid, mida talle jagas arst ja õde. Andmed patsiendi kohta 1.Üldandm
Armastab piimatooteid ning soolaseid toite. Magusat ei armasta. Joob päevas vähemalt 3 tassi kohvi. Hommikuti sööb tavaliselt putru ning võileibu. Lõuna- ning õhtusöögiks praed, mis sisaldavad sealiha. Söögid enamasti õliga tehtud (praetud). Köögiviljad eriti ei maitse, kuid sööb igapäevaselt puuvilju (1-2 õuna päevas). 4 Kehatemperatuur: Haiglasse tulles palavikku ei esinenud. Patsiendi sõnul on tal palavik väga harva. Kehatemperatuur on tavaliselt normi piires, keskmiselt 36.6 kraadi. Patsient ei kurtnud higistamist või käte- jalgade külmust. Nahk: Patsiendi nahk roosakas ja puhas, ei ole löövet, haavandeid ega turseid. Käed on veidi kuivad ja karedad. Mao-sooletrakt, roojamine: Patsiendil ei esine roojamisega probleeme. Kõht käib läbi kord päevas. Seedimisel ei esine samuti probleeme. Patsiendil on puudulik hammastik, kasutab ülemisi ja alumisi hambaproteese.
koolisööklas pakutavat praadi ning õhtusöögiks armastab süüa salateid ja liha. Samuti meeldib näksida ka hilisõhtul televiisorit vaadates. Haiglas sõi esimesel õhtul kerge eine ning pärast seda oli kuni operatsiooni lõpuni söömata/joomata, pärast operatsiooni õhtul sõi kerget einet ning esimesel postoperatiivsel päeval hommikusööki ning lõunat. Kehatemperatuur: Haiglasse saabudes oli patsiendi kehatemperatuur 37C. Operatsiooni päeval oli patsiendi kehatemperatuur 36,7C ning esimesel postoperatiivsel päeval 36,8C. Nahk: Patsendi nahal ei esine lööbeelemente ega liigset kuivust. Nahk on puhas, pehme ja roosaka alatooniga. Operatsioonist tingitud 4 lõiget kõhul on infektsioonitunnusteta. Perifeerne veenikanüül samuti infektsioonitunnusteta. Mao-sooletrakt, roojamine: Patsient ütleb, et kõht on tal eelnevalt läbi käinud korrapäraselt (1 kord päevas). Pärast operatsiooni on samuti kõht läbi käinud, esineb kerge iiveldus.
............................. 50 3.4. Veri........................................................................................................................................ 54 3.5. Südame-vereringesüsteem ..................................................................................................... 57 3.6. Hingamiselundid ................................................................................................................... 67 3.6.1. Hingamine ................................................................................................................ 71 3.7. Seedesüsteem ........................................................................................................................ 76 3.8. Eritusorganid ......................................................................................................................... 83 3.9. Suguelundid...............................................................
Talje ümbermõõt Naistel 88 cm, Meestel 102 cm. Mehed õunatüübiga võtavad kiiremini kaalust alla kui pirnitüüpi naised. Talje ja puusaümbermõõdu suhe ( N-0,94 ; M- 1,02)Rasvkoe ladestumise erinevad tüübid Peamised printsiibid tervisetreeningu alustamiseks ülekaalulistel. Vastupidavustreening ja bronhiaalastma. Vastupidavustreening aitab astma korral , koormustaluvus paraneb üldise vastupidavuse suurenemisest, sportlik treening aitab igapäevast tegevust ökonoomsemalt läbi viia, hingamine paraneb tänu hingamismahu suurenemisele kehalise koormuse toimel. Vajalik arstlik kontroll, sportimisel kasutada enne koormust 30 min. aerosoole. Koormus 60% max. hapniku tarbimisest, intensiivsus peab olema stabiilne. Vastupidavustreening ja vererõhk. Hüpertoonikutel on sport hea ravimeetod, parim on põhivastupidavuse treeningus soovitavad spordialad: käimine, jooksmine ,suusatamine, aerutamine. Harjutamine 3x nädalas 30 min., liiga intensiivne koormus vastunäidustatud
KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis. Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni.
Kudede alatalitlus ja oht haigestuda. Koed ohustatud vabade radikaalide rünnakut, tekivad kiiremini rakukahjustused. Oht vähirakkude arenguks. 3 põhilist aneemia tüüpi: liigsest verejooksust (hemoraagia ehk verejooks) tingitud, liigsest verekudede lagunemisest (hemolüüs) tingitud. Er puudusest tingitud (ebaefektiivne vereloome). RAUAVAEGUSANEEMIA: fe vähesus veres. Organism ei saa toota piisavalt Hgb. Kabused: kahvatu nahk, ärrituvus, õhupuudustunne, madal vererõhk, söögiisu vähenemine, haprad küüned jne. Ravi: dieedi muutused, Fe prep (pantohemageen kapslid, kelsinfe) eelistada biokompakseid tooteid. KROONILINE ANEEMIA: haigused võivad põhjustada vereloome muutsi , mis viib Er eluea lühenemisele, Fe sialduse lngusele vereseerumis, luuüdi akt. Vähenemisele. Areneb kerge või mõõdukas aneemia.Põhjustavad: bakteriaalne endokariit, osteomüeliit (luuüdi põletik), reumatoitartiit, põletikuline soolehaigus, reuma, neerupuudulikkus
Kokaiin avaldab oma toimet dopamiini ja noradrenaliini tagasihaarde blokeerimise kaudu, võimaldades niivisi virgatsainetele suuremat kättesaadavust sünapsis. Coca Colas on koka lehtede ekstrakt, kus pole kokaiini toimeainet sees. Crack on soodaga segatud, tekivad suured kristallid, seda suitsetatakse ning põlemisel hakkab häält tegema, sellepärast nimi crack. Seostub suitsidaalsusega. Kokaiinijoobe tunnused Füüsilised: kiire pulss, laienenud pupillid, kõrgenenud vererõhk, kõrgenenud kehatemperatuur, koordinatsioonihäired, kiire pindmine hingamine, kinnine nina, püsimatus, naha kratsimine. Psüühilised: eufooria, hüplev mõtlemine, kõnehäired, ebaadekvaatsed reaktsioonid. Kokaiini lühiajaline toime Kokaiini toime püsib võrdlemisi lühikest aega, vähem kui pool tundi. Tekkiv joove tõstab vererõhku, kiirendab pulssi ja kiirendab hingamist.
Kohanemishäire: Stressoorse elusituatsiooni tulemusena tekkinud emotsionaalse häire seisund *depressiivne, ärev-depressiivne, muude emotsionaalsete häiretega, käitumishäiretega *Aastas 5-10% *Üldarstide ja üldhaiglate patsiendid 15-30% *Täiskasvanute psühhiaatriline teenistus 10-20% *Noorukitel ja lapspatsientidel 20-40% Diferentsiaaldiagnostika *Bipolaarne meeleoluhäire *Skisoafektiivne häire *Orgaaniline meeleoluhäire somaatiline haigus, ravim või muu keemiline aine *Katatoonne skisofreenia, dissotsiatiivne stuupor, orgaaniline stuupor Bipolaarne häire - I tüüp 0,6-0,9 (1,6)% II tüüp 0,5% Kiiresti vahelduvate episoodidega BH ca 15% BH-ga haigetest Maania meeleolu püsiv kõrgenemine, püsiv ärrituvus, sümptomid üle 1 nädala. Vähemalt 3 järgnevaist: Kõrgenenud enesehinnang, suurusmõtted ; vähenenud unevajadus ; suurenenud jutukus ; mõttekäigu kiirenemine ; tähelepanu hajuvus ; aktiivsuse tõus, rahutus ;
desorganiseeritud une-ärkveloleku rütm). Uneapnoe Hingamise perioodiline katkemine une ajal (>10 sek) , sagedased ärkamised öö jooksul. Tüüpiline uneapnoe all kannatav patsient on keskealine ülekaaluline mees. Põhjuseks neelu osaline või täielik sulgumine une ajal, mille tõttu gaasivahetus une ajal vähenenud või takistatud. Kui hingamine takistatud, siis hapniku tase organismis langeb, süsinikdioksiidi tase tõuseb. Viimane põhjustab reflektoorse sissehingamise, mis inimese unest äratab. Selline tsükkel 400-600 korda öö jooksul = päevane unisus. Perioodiline jäsemete liigutamise häire Uneaegsed tahtmatud jalgade (v käte) liigutused NREM unes. Jalgade pidev liigutamine segab und. Seos ADHD-ga? Dopamiinergilised ravimid on efektiivsed.
Organismi talitlus allub neurohumoraalsele regulatsioonile ehk elundkondade talitluste mõjutamine toimub närvisüsteemi ja hormoonsüsteemi kaudu. Üks olulisemaid ülesandeid sellises koostöös on organismi homöostaasi hoidmine ehk sisekeskkonna püsivuse tagamine. Stabiilsed füsioloogilised näitajad organismis: (1) pulss (3 sõrme randmel, südamelöögi sagedus, imikutel pulss kiirem 100-120, täiskasvanutel 60-80 norm), (2) vererõhk (norm vähemalt 80), (3) kehatemperatuur (kaenlaalt 36,6C, limaskesta 37C nende vahe oluline, saunas 110C ehk 10 min ja 6x max, natuke rasvane parem olla, kui vähem, külmaretseptorid 2x tihedamalt nahas kui soojaretseptorid mustanahalistel vastupidi), (4) vee sisaldus (ajurakud sisaldavad 90% vett, päevas peaks jooma 2l vett, iga 20-30min tagant juua lonks vett, külm vesi vähendab maokasvaja ohtu, kehasoe vesi matkal jms), (5) soolsus (organismis väga täpne soola kontsentratsioon),
respekteerimine, usaldus ja turvatunne, sotsiaalne toetus ja heatahtlikkus, enesekontroll ja enesekindlus, puhkevõimalused, gruppi kuulumine ja muud tegurid. Tervis sõltub eksistentsist, tunnetustest ja stressiga ning riskidega toimetuleku oskustest sotsiaalses ja füüsilises keskkonnas, aga ka ressursside kasutamise oskustest. ·Südame ja veresoonkonna haigused Südame-veresoonkonna haiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning käitumuslikud riskitegurid suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, vähene puu ja juurviljade tarbimine, ülekaalulisus ning stress. ·Pahaloomulised kasvajad Pahaloomuliste kasvajate riskifaktorid on suitsetamine, alkoholi tarvitamine, tasakaalustamata toitumine, vähene kehaline aktiivsus, töökeskkond, stress ning liigne päikesekiirguse mõju. Kõige efektiivsem tegevus on vähktõve varajane avastamine,
ioniseeritusest teised molekulid Ravimisisaldus erinevates keharuumides püüdleb tasakaalu poole, NB ! liigib vaid seondumata fraktsioon. Hematoentsefaal- e. veri-aju barjäär suurem osa suurtest molekulidest & 1 - neuroleptik psühhoosi raviks kasutatav rahustav ravimiterühm 2 - antideperessant depressiooni raviks kasutatav psühhofarmakon 3 - nootroopik mälu, kognitiivsete võimete jm parandaja, « nutikas ravim » elektrilise laenguga molekulid ei pääse läbi. Ravimite metabolism koosneb muundavatest & sünteesivatest reaktsioonidest. Enamasti ravimid inaktiveeruvad selle käigus, kuid võib olla ka vastupidi. ' Tüüpilised I faasi ainevahetuslikud muundumised maksas: hüdroksüleerumine, demetüleerumine, oksüdeerumine, hüdroksüleerumine (vt slaidi). Kui üks ainevahetustee on häiritud, saab mõnikord valida teisitimuundatava ravimi II faasi ehk sünteetilised reaktsioonid maksa
ja ärevushäired,depressioon,Alkoholi kuritarvitamine, Skisofreenia,Sundhäired unehäired, söömishäired, psühhosomaatilised häired (peavalud, kõhuvalud jne), tähelepanu defitsiidi ja hüperaktiivsuse sündroom.Põhjused:· bioloogilised (sh vanemate rohke alkoholi tarvitamine, edasilükatud sünnitused)· sotsiaalsed (nt perekondade defektsus, vaesusest tingitud piirangud). Kurnavatel stressi perioodidel võivad ägeneda nahahaigused, kõrgeneb vererõhk ja suureneda südamerabanduse oht. Stress põhjustab või raskendab mitmeid seedetrakti haigusi ja stressi tagajärjel muutub põis haigustele ülimalt vastuvõtlikuks. Stress on vaimsete probleemide üks põhjustajaid, pikaaegne stress võib viia tõsiste vaimsete häireteni. Pikaaegne stress nõrgestab immuunsüsteemi, muutes organismi vastuvõtlikuks mitmesugustele nakkustele. 18. Tervisega seotud kehalise võimekuse liigid. On. aeroobne võimekus (seostatakse südame- ja veresoonte
valmistatud kokapastast. Kokaiin levib pulbri kujul, võetakse suu kaudu, tõmmatakse ninna või süstitakse veeni. Crack, mis kujutab endast kokaiini vaba aluselist vormi, on kokaiini suitsetamiseks kasutatav variant. Kokaiini ohtlikkus suureneb, kui teda manustada koos alkoholi, kofeiini või nikotiiniga. Kokaiinist tekkiv sõltuvus on rohkem psüühilist laadi, kuid võib tekkida väga kiiresti. Kokaiinijoobe tunnused Füüsilised: kiire pulss, laienenud pupillid, kõrgenenud vererõhk, kõrgenenud kehatemperatuur, koordinatsioonihäired, kiire pindmine hingamine, kinnine nina, püsimatus, naha kratsimine. Psüühilised: eufooria, hüplev mõtlemine, kõnehäired, ebaadekvaatsed reaktsioonid. Kokaiini lühiajaline toime Kokaiini toime püsib võrdlemisi lühikest aega, vähem kui pool tundi. Tekkiv joove tõstab vererõhku, kiirendab pulssi ja kiirendab hingamist. Psüühilise seisundi muutust
arvestamata. Seksuaalhäired on harva iseseisev haigus, enamikul juhtudel on nad mingi haiguse, sageli näiteks neuroosi, üheks sümptomiks. 3. Seksuaalfunktsioon on ainuke füsioloogiline protsess, kus loodus ei ole ökonoomne. Elu edasiandmise nimel raisatakse materjali ja energiat väga pillavalt. Naise organism valmistab fertiilses eas sadu munarakke, mehe organism miljardeid seemnerakke. 4. Seksuaalfunktsioon ei ole eluliselt tähtis funktsioon, nagu hingamine, südametegevus, ainevahetus jne. ning selle funktsiooni lakkamine ei kujuta otsest ohtu elule. 5. Seksuaalfunktsioon on küll intensiivne talitlus, kuid inimesel allub ta mõistuse kontrollile, kasvatus ja moraal on selle avaldumisel määravad. Inimese psüühika ja instinktid on tihedas vastastikkuses seoses. Iga psüühikahäirega võib kaasneda instinktide, s.h. ka seksuaalinstinkti avaldumise muutus, kuid ka vastupidi - instinktiivse talitluse häire võib häirida psüühikat
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
c)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid; kaitse verekaotuse vastu vere hüübimismehhanismi kaudu. 4. Vere maht. Aeglase ja kiire verekaotuse tagajärjed. ·Kiire ja aeglase verekaotuse tagajärjed: Kiire: vererõhujärsk langus, koed jäävad ilma hapnikust,kuhjuvad jääkained, surm, kui 30-50% verest väljub organismist 30 min jooksul Aeglane: võib eemaldada kuni 75% verest, ilma et vererõhk langeks alla kriitilise piiri tänu vererõhku säilitavate mehhanismide rakendumisele:veresooned ahenevad, vesi liigub kudedest soontesse, diurees väheneb, ringlusse suunatakse depooveri, südamesagedus tõuseb, tekib janu. Need mehhanismid käivituvad mõne minuti kuni mõne tunni jooksul. 5. Vere füsikokeemilised omadused (viskoossus, osmootne rõhk, onkootne rõhk, pH). ·Viskossus: Viskoossusiseloomustab vere voolamisomadusi võrreldes sama koguse veega. Vereplasma viskoossus
tsoon Organism ei suuda keskk-s 25-30C Higistamine ei jahuta, kuna higi piisavalt sooja toota eritub rohkem, kui kehast aurustub. Ainevahetus peatub Kehas väga intensiivne ensüümide Hüpotermia – Püsiva töö – soojust toodetakse veelgi vaegsoojumus, kehatemperatuuri rohkem kehatemperatuur langeb hoidmiseks ei Kehatemperatuuril 42-44C alla 35C kulu lisaenergiat ensüümid denatureeruvad ja tekib Kehatemperatuuri ainevahetuse tasakaalustamatus langemine alla 25-28C ensüümide töö erineva intensiivsuse põhjustab surma tõttu 2. Tugi- ja liikumiselundkond
c)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid; kaitse verekaotuse vastu vere hüübimismehhanismi kaudu. 4. Vere maht. Aeglase ja kiire verekaotuse tagajärjed. ·Kiire ja aeglase verekaotuse tagajärjed: a)Kiire: vererõhujärsk langus, koed jäävad ilma hapnikust,kuhjuvad jääkained b)surm, kui 30-50% verest väljub organismist 30 min jooksul c)Aeglane: võib eemaldada kuni 75% verest, ilma et vererõhk langeks alla kriitilise piiri tänu vererõhku säilitavate mehhanismide rakendumisele:veresooned ahenevad, vesi liigub kudedest soontesse, diurees väheneb, ringlusse suunatakse depooveri, südamesagedus tõuseb, tekib janu. Need mehhanismid käivituvad mõne minuti kuni mõne tunni jooksul. 5. Vere füsikokeemilised omadused (viskoossus, osmootne rõhk, onkootne rõhk, pH). ·Viskossus: Viskoossusiseloomustab vere voolamisomadusi võrreldes sama koguse veega. Vereplasma
võimaldavad organismil kas vastu hakata või põgeneda (fight-or-flight). Parasümpaatikus surutakse sel ajal alla (ja ka vastupidi). 1. Mõju südamele – südametegevus kiireneb ja kokkutõmbed tugevnevad. Paisatakse rohkem verd minutis südamest vereringesse. 2. Veresooned – erinevatele veresoontele on mõju erinev: a. Naha ja siseelundite veresooned (v a süda) – ahenevad b. Skeletilihaste ja aju veresooned, (südame pärgarterid) - laienevad 3. Hingamine – kiireneb, bronhide silelihased lõõgastuvad ja seega bronhid laienevad. Seega kopsude ventilatsioon suureneb, rohkem hapnikku koos sissehingatava õhuga kantakse kopsudesse. 3. Vere hüübimine - kiireneb, ollakse valmis võimalikuks vigastuseks, verejooksuks. 3. Silmaava e pupill – laieneb. Toimub tänu pupilli laiendajalihase kokkutõmbele. 3. Karvapüstitaja lihased – tõmbuvad kokku ning karvad tõusevad püsti. 3. Seedeelundite talitlus – pidurdub
..........................30 19. PUTUKAHAMMUSTUSED ................................................................................31 20. MAOHAMMUSTUS.............................................................................................32 21. TEADVUSETUS...................................................................................................33 22. ELUSTAMINE ......................................................................................................34 22.1. KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAZ .................................35 23. MADAL SUHKRUTASE VERES........................................................................38 2 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 1. ESMAABI EESMÄRGID Elu säilitamine Vigastustest ja haigustest tingitud tüsistuste ärahoidmine Tervistumise soodustamine 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE Jälgige, et Teie jaoks oleks situatsioon ohutu Võimalikud ohutegurid:
Erutused, mis käivituvad, võimaldavad organismil kas vastu hakata või põgeneda (fight-or-flight). Parasümpaatikus surutakse sel ajal alla (ja ka vastupidi) 1. Mõju südamele – südametegevus kiireneb ja kokkutõmbed tugevnevad. Paisatakse rohkem verd minutis südamest vereringesse. 2. Veresooned – erinevatele veresoontele on mõju erinev: Naha ja siseelundite veresooned (v a süda) – ahenevad Skeletilihaste ja aju veresooned, (südame pärgarterid) - laienevad 3. Hingamine – kiireneb, bronhide silelihased lõõgastuvad ja seega bronhid laienevad. Seega kopsude ventilatsioon suureneb, rohkem hapnikku koos sissehingatava õhuga kantakse kopsudesse. 4. Vere hüübimine - kiireneb, ollakse valmis võimalikuks vigastuseks, verejooksuks. 5. Silmaava e pupill – laieneb. Toimub tänu pupilli laiendajalihase kokkutõmbele. 6. Karvapüstitaja lihased – tõmbuvad kokku ning karvad tõusevad püsti. 7. Seedeelundite talitlus – pidurdub
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haiguste tundmine on aluseks tead
annaabi.ee 
