eaka töö triin (0)

eaka töö triin



Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava EAKA SEISUNDI HINDAMINE Iseseisev töö Tartu 2021


1. SISSEJUHATUS Käesolev töö on analüüs 89-aastase Neila (nimi muudetud) tervisliku seisundi kohta. Neila elab
ühes Lõuna-Eesti hooldekodus juba viimased 9 aastat. Kinnitan, et patsiendilt ja tema täisealiselt
lähikondlaselt on suusõnaliselt saadud luba antud töö kirjutamiseks ja terviseandmete
käsitlemiseks. Üldine tervislik seisund on viimase aastaga muutunud patsiendi sõnul halvemaks: mälu hägustub,
jõudu on vähem ja vaja on rohkem abi igapäevasteks elementaarseteks toiminguteks (riietumine,
tualeti kasutamine jms). Elulised näitajad on läbivaatuse hetkel Neilal eale vastavalt keskpärased:
SpO2 95; RR 115/70; hs 19x'; temp: 36,3°C. Anamneesist leitavad haigused on refluks,
depressioon. Kaebusena toob patsient välja kurvameelsuse, tegevusetuse ja huvi puudumise kõige
end ümbritseva suhtes. Lisaks muretseb patsient, järjest süveneva inkontinentsuse pärast. Alljärgnevalt kirjeldatakse patsiendi toimetulekut vananemisega kaasnevatest muutustest, nende
mõjust igapäevastele toimingutele lähtudes Roper - Logan - Tierney teooria ja Katzi skaalast ning
töö autori kogemustest. 1


2. PATSIENDI HINDAMINE ROPER-LOGAN-TIERNEY TEOORIA JÄRGI Roper - Logan - Tierney teooria eristab endas 12 elamistoimingut, mille alusel on võimalik
vaadelda ja hinnata uuritava inimese toimetulekut. Elamistoiming Eaka probleemid 1. Turvalise keskkonna
säilitamine Patsient elab hooldekodus, kahe voodikohaga toas. Olemas on patsiendipõhised
abivahendid: voodist kukkumise tõkestamiseks ülestõstetav voodiäär, kõndimiseks
kepp ning pikemate vahemaade läbimiseks ratastool. Kõik vajaduspõhised
abivahendid asuvad käeulatuses ning patsient saab neid vajadusel ise kätte ja
kasutada. Mugavust aitab tagada hooldaja, kes vajadusel aitab kohendada padja
asendit, vahetab voodipesu jms. Patsient tunneb end loodud keskkonnas turvaliselt ja
koduselt. Toakaaslasega on suhted sõbralikud. 2. Suhtlemine Kõne on patsiendil ilma probleemideta selge ja arusaadav. Suhtleb mugavalt eesti-ja
vene keeles ning armastab oma sõnul laulmist. Rääkida meeldib Neilale rohkem
hooldajatega, kellel on väidetavalt põnevamaid lugusid rääkida. Patsient kurdab, et
tahaks rohkem inimestega maailma asjadest rääkida. 3. Hingamine Neila hingamine on regulaarne, kergelt pinnapeale ja sagedus on 19x'. Hingamise
suhtes kaebused puuduvad ja aktiviseerimine - liikumine hingeldama ei võta. 4. Söömine  ja joomine Söömine toimub hooldekodus kellaajaliselt, söök serveeritakse portsjonitena ette
ning söömise-joomisega abi vaja ei lähe. Söömiseks on vajalik paigaldada suhu nii
ülemised kui ka alumised proteesid, sest oma hambaid patsiendil suus ei ole, Neila
istub süües ilma kõrvalise abita jalad üle voodi ääre ning kasutab abivahendina põlle,
et riideid mitte määrida. Söömisega saab patsient ise hakkama, abi ei vaja, isu on hea
on maitseaisting muutusteta. 5. Eritamine Tekkinud on inkontinentsus, patsient kannab ettevaatusabinõuna mähkmeid ning
jõukohaselt liigub võimalusel tualettruumi - selleks vajab patsient ka hooldajate abi.
Neila omab oma sõnul 50% ulatuses kontrolli urineerimise ja roojamisvajaduse üle.
Abivahendina on kasutusele võetud igapäevaselt mähe ning patsient tunneb end
väidetavalt kindlamalt kui nn õnnetuse juhtumise korral voodi mustaks ei saa.
Seedetegevus on patsiendil regulaarne ja vaevusteta. 6. Isiklik hügieen ja puhtus Neila vajab isikliku hügieeni tagamiseks hooldajate abi. Teda on vaja viia dušširuumi
ja abistada pesemisel, püsti seismisel ja riietamisel. Suuhoolduse ja proteeside pesuga
abistavad Neilat hooldajad. 7. Kehatemperatuuri kontrollimine Füsioloogilise muutusena on eaga kaasnenud perifeersete jäsemete jahedus, millega
käib väidetavalt kaasas ka tavalisest suurem külmatunne. Neila soovib magamsie 2


ajaks paksemaid tekke ja päevaseks ajaks mitut kihti pluuse-kampsuneid ja sokke et
säilitada optimaalne soojustunne. Kehatemperatuur on Neilal valdavalt 35.7 - 36.5°C. 8. Füüsiline aktiivsus Füüsiline aktiivsus on element, mida patsient soovib rakendada nii palju kui suudab.
Patsient proovib igapäevaselt voodi piires jõukohaselt venitus-ja võimlemisharjutusi
sooritada, millega saab hakkama oma sõnul rahuldavalt. Neila kurdab, et on aastaga
muutunud rohkem voodikesksemaks, kuid siiski soovib võimalikult palju ka istuma
ja liikuma tulla. 9. Töötamine ja mängimine Hetkel on töötamise ja mängimise alapunkt pigem puudulik, sest patsiendi motoorne
võimekus on langenud. Siiski võimalusel võtab kasvõi passiivselt vaadates osa
hooldekodus korraldatavatest teemaõhtutest jms, kuid oma sõnul väsib kiirelt. 10. Seksuaalsuse väljendamine Neila leiab, et seksuaalsus elus oluline ning meenutab rõõmuga oma seksuaalselt
aktiivset perioodi. Hetkel sugutungi ei tunne ega väljenda seda. 11. Magamine Olenemata east ei ilmne Neilal uneprobleeme. Patsient väidab, et teeb liskas 8h
ööunele ja mitmeid pisikesi uinakuid päeva vältel. Väidetavalt kui väsib siis puhkab
ca tund aega. 12. Suremine Patsient on viimastel aastatel hakanud rohkem surmale mõtlema ning on rahu teinud
mõttega, et see on normaalne elu etapp. Suitsiidseid mõtteid patsient oma sõnul ei
mõtle. 3


3. PATSIENDI HINDAMINE KATZ-i INDEKSI JÄRGI Katz indeks – sõltumatus igapäevaelu toimingute sooritamisel (ADL) Tegevused
Punktid (1 või 0) Sõltumatus
(1 punkt)
ILMA kõrvalabita ja
juhendamiseta Sõltuvus
(0 punkti)
KOOS juhendamisega, isikliku
abistamisega või täieliku hooldusega PESEMINE Punktid: 0 (1 PUNKT) Peseb ennast täielikult
ise või vajab abi ainult üksikute
kehaosade pesemisel nagu selg,
suguelundite piirkond või jalad (0 PUNKTI) Vajab abi rohkem kui ühe kehaosa
pesemisel, vajab abi vanni või dušši alla
saamisel. Vajab täielikku pesemist RIIETUMINE Punktid: 0 (1 PUNKT) Saab riided kapist kätte,
paneb selga nii pesu kui ka
pealmised riided ning kinnitab
lukud/haagid/nööbid. Võib abi vajada jalanõude jalgapanekul. (0 PUNKTI) Vajab abi riietumisel või vajab
täielikku riietamist. TUALETI KASUTAMINE Punktid: 0 (1 PUNKT) Läheb tualetti, saab
tualetti sise ja välja, tuleb toime
riietumise ja enese puhastamisega
ilma kõrvalabita. (0 PUNKTI) Vajab abi tualetti minekul, enese
puhastamisel või kasutab siibrit või potitooli. LIIKUMINE Punktid: 0 (1 PUNKT) Liigub ilma abita
voodisse ja voodist välja, toolile ja
toolilt ära. Võib kasutada abi
mehhaaniliste liikumisvahendite kasutamisel (ratastool) (0 PUNKTI) Vajab abi liikumisel toolilt
voodisse ja vastupidi või vajab liigutamisel,
nihutamisel täielikku kõrvalabi. KONTINENTS Punktid: 0 (1 PUNKT) Urineerimise ja defekatsiooni toimingud on täielikult enesekontrolli all (0 PUNKTI) Osaline või täielik põie või soole
inkontinentsus 4


SÖÖMINE Punktid: 1 (1 PUNKT) Saab toidu taldrikult
suhu ilma abita. Toidu valmistamine
võib toimuda kellegi teise poolt. (0 PUNKTI) Vajab osalist või täielikku abi
söömisel või vajab parenteraalset toitmist. Punktid kokku: 1 Punktisumma 6 = kõrge, hinnatav on iseseisev, sõltumatu
Punktisumma 0 = madal, hinnatav on täiesti sõltuv Ülaltoodud tabeli ja tulemuse põhjal (1 punkt) saab öelda, et Neila on praktiliselt täielikult sõltuv
hoolduspersonali abist ning vajab tuge peaaegu kõigis elamistoimingutes. Neila vajab abi rohkem
kui ühe kehaosa pesemisel, vanni või dušši alla saamisel ja täielikku pesemist. Vajab abi
riietumisel või vajab täielikku riietamist, abi tualetti minekul, enese puhastamisel ja tekkinud on
osaline põie/soole inkontinentsus. Vajab abi liikumisel toolilt voodisse ja vastupidi või vajab
liigutamisel, nihutamisel osalist kõrvalabi. Patsient ei saa hakkama omal käel juhendamise-,
isikliku abistamise või täieliku hoolduseta. 5


4. KOKKUVÕTE Vananemisega toimub kehas palju füsioloogilisi muutuseid. Toimuvad keha pikkuse,-massi- ja
koostise muutused. Tekib tahtmatu lihasmassi tugevuse ja talituse vähenemine, mis toob
märgatavalt alla ka üldised kehalised funktsioonid. Kõik need muutused võivad koos
potensiaalselt elu jooksul tekkinud kaasuvate haigustega tuua tugevalt alla elukvaliteeti ning
tekitada meeleolu langust ning viia omakorda kibestumuseni. Neila kaasuvateks haigusteks anamneesis on refluks ja depressioon. Ülevaate põhjal saab öelda,
et seedetalitusega suuremad probleemid puuduvad ning läbivaks mureks terve elu jooksul saab
pidada depressiooni. Siinkohal on palju mõjureid mis ka hetkel kindlasti antud haigust
süvendavad ning põhjustavad kogu üldise maailmapildi nägemist. Lisaks meelepäraste
suhtluspartnerite vähesusele on iga päev patsiendi jaoks samasugune, jõudlus väheneb, muutub
elu järjest voodikesksemaks. Patsiendil on arusaadavalt keeruline leppida olukorraga, kus ei ole
iseseisvalt võimalik hakkama saada igapäevaste elamistoimingutega. Analüüsi jooksul tõdeti, et
Neila vajab igas toimingus täieliku hooldusteenust või assisteerimist ning asju mida ta omal käel
teha suudab on vähe. Siinkohal on oluline just elamine hoolekandekeskuses, kus personal tagab
vastavad tugiteenused patsiendi toimetulekuks. Arvestades piiratud toimetulekut, võib tekkida
juurde lisaks depressioonile ka muid erinevaid vaimse tervise halvenemise nähtusid. Neila näitel
oli näha kuidas aktiivse ja elurõõmsa suhtluse järel patsient virgus ning hakkas samuti
jõukohaselt aktiviseerimisel elevusega harjutusi kaasa tegema ning rõõmsameelselt naljatlema.
Töö autori hinnangul on see tulemus suurepärane ning oluline aspekt patsiendi vaimse heaolu
tarbeks ongi hea suhtlemisoskus personali poolt. Patsiendiga on vaja rakendada individuaalset suhtlust, arvestada tema eripärasid, isikuomadusi
ning pöörata tähelepanu patsiendi reaalsetele vajadustele. Toimetulekut toetav personal ei saa
muuta patsiendi tervislikku seisundit, vaid saab aidata patsiendil toime tulla olukorraga mis
parasjagu käsil on ning suunata patsienti muutusi aktsepteerima. Suhtlemisel Neilaga tuli välja
tema äärmiselt eluterve arusaam surmast kui loomulikust protsessist ja elu osast. Siiski oli
patsiendi läbiv sõnum vaatluste ja hooldustoimingute jooksul hooldekodu poolt tagatud halb
elukvaliteet ja tunne, et keegi temast ei hooli. Vaatluse põhjal veendus ka töö autor
ebakvaliteetses keskkonnas ja ükskõikses personali hoiakus, mis ei toetanud patsiendi elu, soove
ega inimväärikust. 6