vahel. Rahulepingut ei sõlmitud Sm'ga ning okupatsioon kestis 1994 a. *kriipsuta läbi valed (joon on all)* a) kahe vastandliku maailmavaate, dem, ja kom vastasseis; b) ÜRO asustamine; c) NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias; d) Marshalli plaani käivitamine USA poolt; e) Berliini blokaad ja Sm lõhenemine. Trumani doktriin Harry S. Trumani seisukoht, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks Nõuk. Liidu mõjusfääri. Marshalli plaan kava, mille andis välja George Marshall, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Berliini blokaad seda nimetatakse Külma sõja alguseks. Sm lõhenemine Sm lõhenes 1949 a. mais: L-Sm aladel kuulutati välja Sm Liitvabariik (Saksa LV), nõuk. okup. loodi Sm Dem Vab (Saksa DV). ÜRO 1945.a. loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kõikide rahvaste ühendamine.
Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. ·Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja algus 1) a) Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939 b) Nõuk. Liit ründas Poolat 17.sept 1939. 2) Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. 3) Nõuk. Liit 1939 aasta novembris alustas sõda Soomega. Eesmärgid Saksamaa Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi. Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome).
II MAAILMASÕDA 1. Rahvasteliit kaotas mõjuvõimu, mis tõi kaasa Venemaa-, Saksamaa, Jaapani ja Itaalia sõjaka poliitika. 2. Eesmärgid 3. Saksamaa Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria/saksa rahvale rohkem eluruumi. 4. Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). 5. Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia Vana-Rooma aegse hiilguse. 6. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime
Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Teise maailmasõja puhkemise majanduslikud eeldused: Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Teise maailmasõja puhkemise ideoloogilised eeldused: Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja algus: 1) a) Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939 b) Nõuk. Liit ründas Poolat 17.sept 1939. 2) Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. 3) Nõuk. Liit 1939 aasta novembris alustas sõda Soomega. Talvesõda (1939.a novembrist 1940.a 12.märtsini) Põhjused mis viisid sõjani: Kuna esialgselt kuulus Soome Venemaale, siis otsustas Venemaa seda tagasi vallutada. Nõuk. Liit esitas Soomele karmid nõudmised, aga Soome lükkas selle nõudmise tagasi.
Itaalia, hiljem liitusid paktiga veel Ungari, Rumeenia, Slovakkia ja Bulgaaria. NSV Liidu vastu võitles ka Soome, kuid otseselt Saksamaa liitlaseks ei saa teda lugeda. Saksamaa peamised vaenlased olid Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSV Liit ja väiksemad riigid, kelle Saksamaa alla neelas (Austria, Tsehhoslovakkia, Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksemburg). Ka Prantsusmaa kaotas oma tähtsuse Saksamaa vastasena kiiresti. 2.MRP lisaprotokoll & Nõuk.-Saksa sõpruse- & piirilepingu lisaprotokoll 1939.a:Saksa-Nõuk. mittekallaletungilepingu juurde kuulus ka salajane lisaprotokoll, mis käsitles kummagi riigi huvisfääre Soomest Rumeeniani. Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaraabia määrati NSV Liidu, Leedu ja Lääne-Poola Saksa huvisfääri. (23.aug). Nõuk.- Saksa sõpruse- ja piirilepingu juurde kuulunud salajases lisaprotokollis nihutati Saksa huvisfääri piir Poola territooriumil ida poole, vastutasuks sai NSV Liit Leedu. (28
Nad ei jõudnud üksmeelele küsimuses, kes võiks neile olla vaenlane number üks. Leedu arvas, et Poola ja Saksamaa; Läti ja Eesti, et N.L. (Klaipeda küsimus – Antant oli 1920 selle Saksamaalt ära võtnud ja Prantsusmaa kontrolli all moodustati seal vabalinn sarnaselt Danzigiga. 1923 vallutas Leedu kompensatsiooniks Vilniusele Klaipeda). N.L. lõpetas nüüd vastuseisu Balti liidule, kuna Leedu lubas teatada teiste riikide seisukohti Nõuk. Liidule salaja. Nõuk. Liit sai niiviisi kergelt mõjutada Eestit ja Lätit selles koostöös. Augustis 1934 toimus Riias Eesti, Läti, Leedu kohtumine, nn. üksmeele ja koostöö leping kirjutati alla. Sõjalist liitu ei õnnestunud sõlmida riikide omavaheliste vastuolude tõttu: Suhtumine Nõukogude Liitu, Poolasse ja Saksamaasse oli erinev. 1) Soome soovis koostööd teha mitte Balti riikidega vaid Skandinaaviaga (Rootsi, Norra, Taani)
1939aug.LEPITUSPOLIITKIKA,MIKS? Ingl. Ja prants. Valisid kursi et sõda ära hoida, et teha Hitlerile järeleandmisi. Teherani konverents(1943)- Churchill, Roosevelt ja Stalin-Euroopas avada teine rinne.SUVESÕDA- relvastatud võitlus mida teostasid mitteregulaararmeed,NSV liidu vastu toimunud võitlus.(22.06-1941okt.) TEINE MAAILMASÕDA!(1.sept 1939-2.sept 1945) Eesmärgid Saksamaa Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi. Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused:Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime, Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, Sõlmiti
Peruu 1. RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Peru_%28orthographic_projection%29.svg · http://www.google.ee/imgres? q=peruu&hl=et&biw=1400&bih=911&gbv=2&tbm=isch&tbnid=Oc3zjoDJMNB7WM:&im grefurl=http://www.estravel.ee/index.php%3Fmain_id%3D100,63,1216,1223%26lang %3Dest&docid=s2OFGPXBrOluUM&imgurl=http://www.estravel.ee/pics/menu/estraveller/ 2005-6/peruu/peruu_kaart.gif&w=250&h=373&ei=BxbuTuDdGIGD-wba0- mcAg&zoom=1&iact=rc&dur=634&sig=111943944075167069854&page=1&tbnh=132&tb nw=88&start=0&ndsp=31&ved=1t:429,r:0,s:0&tx=62&ty=53 Peruu on riik Lõuna-Ameerikas. Riigi geograafilised laiused on 12°2.6 lõunapikkust ja 77°1.7 läänelaiust. Peruud ümbritseb läänest Vaikne ookean. Naaberriikideks on tal Ecuador, Colombia, Brasiilia, Boliivia ja Tsiili. ( Viide : http://et.wikipedia.org/wiki/Peruu ) Tartust Peruu pealinn...
25.juuni 1948 Berliini blokaad 1974 partisanisõda - aprill 1949 1972 SDV ja SLV ühinevad 23.mai Sak.Liitvab. (SLV) 1972 vietnamiseerimine 1949 umbes okt.1949 Sak.Dem.Vab. (SDV) 1972 - Vietnami kodusõda jaan. Vastastikuse Maj.-abi 1975 1949 Nõuk. (VMN) 27.jaan.1 Pariisi rahuleping aprill NATO 973 1949 3.-7.juuli 1973 Eur. julg.- ja koostöönõup. I 1950- Aafrika riigid iseseis. etapp ndad sep.1973 - Eur. julg.- ja koostöönõup. II 1950 - Korea sõda 1975 etapp 1953 30
lootused abile. 1938 Eesti, Läti, Leedu kuulutasid end neutraalseks 1939 juuni- mittekallaletundileping Eesti, Läti ja Saksamaa vahel 23. august 1939 Eesti läks Nõukogude mõjusfääri EESTI VÄLISPOLIITIKA II MS ALGUSES: sept. 1939- algas II MS Saksa väed ründais Poolat Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid sõja Saksamaale.Eesti kuulut.neutralit. 17. sept. 1939 NL ründas Poolat Sellega oli Poola vastupanu mõttetu. 28.sept. BAASIDE LEPING Saaremaale, Hiiumaale, Paldiskisse, Haapsallu Nõuk. Sõjaväebaasid Vastupanu mõttetu. Samal päeval Molotovi-Ribbentropi pakt Saksa- Nõukogude piiri ja sõprusleping Oktoober 1939 Nõuk. Väed saabusid. Hitler kutsus baltisakslased Saksamaale.Need inimesed loobusid Eesti kodakondusest ja võtsid Saksa oma. Pärast BAASIDE LEPINGUT muutus Eesti sisuliselt Nõuk.protektoriaadiks ehk sõltuvaks riigiks. Sisemine elu jäi samaks, seadused jäid kehtima, Vene võim ei sekkunud otseselt, vaid kaudselt. 3. november 1939- 12
ministrite nõukogu. Seadusandlik; 27 liiget; välisministrid arutavad välis- ja EL sisepoliitikat; määrus= seadus; direktiiv= kohandamine; arvamus-soovituslik; otsus- ühele liikmesriigile, isikule, ettevõttele. Euroopa komisjon: sisuliselt EL valitsus; tegev 5 aastat; alaline organisatsioon tegutseb Brüsselis; komisjoni juhib Jose Manuel Baroso; tähtsamad allüksused 29 peadirektoraati. Komisjoni ül.: algatab seaduseelnõusid, valmistab ette istungid, jälgib ministrite nõuk. Otsuste täitmist liikmesriikide poolt, esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides(nt:WTO) , haldab EL eelarvet. Euroopa parlament: valitakse iga 5 aasta järel; 784 saadikut; vetoõigus, komisjoni umbusalduse võimalus; ei tegele liidulepingute, välis-ja julgeoleku- poliitikaga; 375 miljonit valijat. Asutajaliikmed: belgia, itaalia, hollandi, saksa, prantsusmaa, luksenburg. Nad lõid ka 1950.a. söe- ja terasühenduse. 1955- nende 6 riigi välisministrid otsustasid,
I RIDA Raudne eesriie - 11.05.1945 telegrafeerib Churchill Trumanile Nõuk. Rinde kohal raudne eesriie ei tea, mis seal taga toimub (kadus Rootsi diplomaat Raoul Wallenberg (aitas paljusid juute). 9.02.1946 Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses ühiskonnas. Kapitalismi areng toimuvat vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu. Ilmne, et Moskva valmistus ideoloogiliseks ja poliitiliseks konfliktiks rahvusvahelisel tasandil. VMN - oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide
Aasta a Esmaspäev E Raudteejaam rtj Osaühing OÜ Keskkool kk Niinimetatud nn Lugupeetud lp Lehekülg lk Suurmeister s-meister Põhja-Jäämeri P-Jäämeri Elektronpost e-post Ja nii edasi jne Tartu Ülikool TÜ Tallinna Maksuamet TMA Aktsiaselts AS Riigiaktsiaselts RAS Usaldusühing UÜ Teaduseväline TVM Vene-eesti sõnaraamat VES Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetikainstituut ETA KübI Ja keemiainstituut ETA KI Eesti Vabariigi Hinnaseadus EV HiS Eesti vabariigi Haridusseadus EV HaS Kaitsepolitsei KaPo Eesti televisioon ETV Umbes u Ameerika Ühendriigid USA Aadress aadr Juhataja juh Minut min Professor prof Sündinud sünd. Telefon tel Klass, klaas kl Trükk tr Kroon kr Õpetaja õp September sept Sajand saj Õpilane õpil Teaduskond teadusk Ladina-Ameerika Lad-Am Emeriitprof, postiaadr Õpilasnõukogu õpil-nõuk Sajandivahetus saj-vah Fil-kand Peamiselt pms Miljon mln...
koha, 1996 a. Atlanta OM-il tuli 50m vabaujumises 26. ja 100m vabaujumises 22. kohale, 2000 a. Sydney OM-il 50m vabaujumises 29. ja 100m vabaujumises 43. kohale. Sprindi EM-il 1991 100m kompleksujumises pronks ja 4x50m kombineeritud teateujumises 6. koht; 1993 a. 100m kompleksujumises hõbe ja 50m vabaujumises 7.-8. koht. Juunioride EM-il võitis 1989 a. 100m vabaujumises hõbeda ja 4x100m teateujumises Nõuk. Liidu meeskonnas kulla. 1989-90 a. oli vabaujumises 3-kordne Nõuk. Liidu meister. 1993 a. oli MK-l 100m kompleksujumises üldarvestuses teine. Eesti meister vaba-, selili-, rinnuli-, libik-, kompleks- ja teateujumises kokku 38 korda suvistel (1988-2000) ja 66 korda talvistel meistrivõistlustel (1987-98). Parandanud Eesti rekordeid lühikeses ja pikas ujulas 72, sealhulgas teateujumises 14. korral. Parimad tulemused:25-m ujulas vabalt 50m 22,32 (1993), 100m 49,38 (1998) ja 200m 1
Eesmärk: Plaaniti rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (nim. Poola koridoriks). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada. Lepingud ja paktid 1. 1922 sõlmiti Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta. 2. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni vastase pakti ( = Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid. 3. 1936 Prantsusmaa ja Nõuk. Liidu vastastikuse abistamise leping. 4. MRP Molotov - Ribbentropi pakt. (välisministrid) 1939 aastal pidasid Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa läbirääkimise Saksamaa vastase liidu loomiseks. Täiesti ootamatult lahkus Venemaa kõnelustelt ja sõlmis 23.aug 1939 hoopis Saksamaaga mitte kallaletungi lepingu (MRP).Kestvus 10 aastat. Lubati jääda erapooletuks kui teine mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Saksamaa oli paika pannud Poola ründamise aja ja tahtis teada Nõuk
nõudmised ilma sõdimiseta. Eesmärk: Plaaniti rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (nim. Poola koridoriks). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada. Lepingud ja paktid 1922 sõlmiti Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni vastase pakti ( = Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid. 1936 Prantsusmaa ja Nõuk. Liidu vastastikuse abistamise leping. MRP Molotov - Ribbentropi pakt. (välisministrid) 1939 aastal pidasid Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa läbirääkimise Saksamaa vastase liidu loomiseks. Täiesti ootamatult lahkus Venemaa kõnelustelt ja sõlmis 23.aug 1939 hoopis Saksamaaga mitte kallaletungi lepingu (MRP).Kestvus 10 aastat. Lubati jääda erapooletuks kui teine mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Saksamaa oli paika pannud Poola ründamise aja ja tahtis teada Nõuk. Liidu seisukohta
1950-ndad Uus idapoliitika -SLV poliitika 60-ndad, koostöö NSVL ja SDV Sotsiaalne turumaj. -SLV sisepoliitika pärast II ms Vaba-Euroopa -raadiojaam, mis edastas tõtt NL inimestele 1945-praeguseni Maailmapank -rahvusvaheline rahandus org. (annab laene, IMF) pärast II ms Makartism -1950-ndad Pingelõdvestus -sõmitakse võidurelvastumist vähendavaid kokkuleppeid 60, 80-ndad Põhjamaade Nõuk. -Põhjamaade parlamente ja valitsusi ühendav org. 1950-ndad Külm sõda -Vastasseis USA ja NSVL vahel, lubatud on kõik 1947-... NATO -Põhja Atlandi lepingu sõjalineorg. 1949 SLV -Saksamaa Liit Vabariik 1949 ÜRO -Ühendatud rahvaste org. 1945 SDV -Saksa Dem. Vabariik 1949 Nimed M.L.King -Neegrite usu eest võitleja USA J.F.Kennedy -USA president 60 D
Et oht Tallinnale (Stalin käskis eriliselt kaitsta), siis Märjamaa all peatati sakslaste edasitung. Sama Põltsamaa ja Türi ümbruses. 18. juulil Punaarmee dessant Saaremaalt ja vallutati tagasi Virtsu. Siis rinne stabiliseerus. Uued Saksa väeosad kohale. Saksa pealetungi jätkumine. Nüüd juba 2 armeekorpust 22. juulil alustati pealetungi Põltsamaa alt Mustvee suunas, jõuti Peipsi äärde ja võeti Punaarmee kotti. Sisuliselt lakkas Nõuk. korpus olemast. Sama pealetungi tulemusena vabanes 25. juulil ka Tartu. Lahingud Tallinna pärast Siis Paide alt Kunda alla ja jõuti Soome laheni. Punaarmee jagati kaheks. Üks osa taandus ida suunas, aga sakslased juba jõudnud Narva ja Kingissepa alla, venelased loovutasid 17. augustil Narva ja taandusid Eesti piiridest välja. Samal ajal teine Punaarmee osa, mis jäi Paidest lääne poole, taganes Tallinna kaitsele. Pealetung Tallinnale algas 20. augustil 27
Vajalikud kuupäevad ja aastaarvud 1938 Saksamaa okupeerib Austria (ansluss) 29.09.1938 Müncheni kokkulepe 23.08.1939 Molotovi-Ribbentropi pakt 1.09.1939 II maailmasõja algus 22.06.1940 Saksa-Prantsuse vaherahu Compiegne'i metsas 1940 sügis Kolmikpakti sõlmimine 22.06.1941 Saksamaa tungib kallale Nõukogude Liidule 1941 dets Jaapan kuulutab USA-le sõja ja ründab Pearl Harbourit 1941 august Atlandi harta 1943 Teherani konverents 6.06.1944 D-Day: liitlasvägede saabumine Normandiasse (Lääne-Prantsusmaa rannik) 1945 Jalta konverents 1945 luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05.1945 Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug Potsdami konverents 1945 august USA heidab Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid 2.09.1945 Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud Vajalikud isikud Charles de Gaulle prantslasest kindral, lõi Suurbritanni...
meid kohutavale teele... Me oleme hakanud jooma karistuse karikast ja joome selle tilgatumaks." Kolib tagasi Kiievisse, loobub arstiametist, hakkab kirjutama näidendeid, hiljem hävitas varasemate näidendite käsikirjad. 1921 Moskvasse, algab kirjanikuelu, kuid sunnitud tegelema ka ajakirjandusega. Esimene romaan ,,Valge kaardivägi", jutustused ,,Saatuslikud munad" ja ,,Koera süda" ei avaldatud satiirilise suhtumise pärast nõuk. tegelikkusesse. Tänu aususele saab skandaalse kuulsuse, ajakirjanduses materdatakse (tegi statistikat 301-st arvustusest 3 positiivset). Kirjutab ,,Valge kaardiväe" põhjal näidendi ,,Turbinide päevad". Meisterlik näidend, lavastatakse MXAT-is. MXAT oli nõuk aja alguses kriisis, MB näidend tõi elavnemise. Oli ka tsehhovlik näidend. Stalinile meeldis käis vaatamas 17 korda! Sealt algas B kummaline suhe Staliniga, aastatepikkune psühholoogiline võitlus
Nov algul puhkes rev.> kukutati keiser> 11 nov. 1918. Compiegne i vaherahu. 11.nov. astus Ajutine Valitsus taas kokku.> 21 nov. võeti võim sakslastelt üle. 9 kuud tagasi välja kuulutatud iseseisev EV taastus. Vabadussõda Vm kasutas ära Saksamaal puhkenud revolutsiooni. 1918. a. nov koondas väed Eesti piiridele(rünnak Narvast ja Pihkvast). Rünnakule püüti anda kodusõja iseloomu. Petrogradis loodud Eestimaa Ajutine Revkomitee kuulutas ennast ainsaks seaduslikuks võimuorg ja kutsus Nõuk. Võimu Eestis taastama. Nõuk poolel 12 000 Eesti ja Läti meest. Vastas olid lahkuvad Saksa väed ja Eesti Kaitseliidu salgad (illegaalsed). Ajutise valitsuse vabatahtlike kutse tõi Eesti rahvaväkke paar tuhat meest, sundmobilisatsioon ei andnud kiireid tulemusi. Vähe riideid, relvi, laskemoona, toiduaineid jne. *22. nov lõid sakslased Punaarmee Narvas tagasi. Sõtta saadeti koolipoisse, vabatahtlikke, ohvitsere. 28. nov 1918. a. alga Eesti Vabadussõda
kaasasutaja. · Ta pidas välismaal kaks aastat loenguid kooliuuendustest. · Lõi uue pragmatismiõpetuse-istrumentalisimi · Dewey käsitles filosoofias veel humanismi, psühholoogiat ja mitut muudki valdkonda. · Tema elutööd on palju kritiseeritud tema enda õpilaste poolt. · Koos Charles Sanders Peirce'i ja William Jamesiga oli ta üks pragmatismi ja funktsionaalse psühholoogia rajajaid. · Mõjutanud nõuk. 1920. aastate pedagoogikat ja eesti kooliuuendusliikumist. Külastas 1928 NSV liitu. · Tema teosed: · "Minu pedagoogiline usutunnistus" (1897) · "Kuidas me mõtleme" (1910) · "Avalikkus ja selle probleemid" (1927) · "Vana ja uut individualismist" (1930) Ta avaldas kokku üle 700 artikli ja ligikaudu 40 raamatut. Tema tõekspidamised: · Avalikud probleemid tuleks üle kanda ajakirjandusesse · Ajakirjanduse kaudu peaks andma võimu keskklassile
Vabadussõda on osa Vene kodusõjast. Samamoodi käis Eestis kodusõda. 3.11 puhkes Saksamaal revolutsioon ning 11.11 sõlmiti Compiegne'i vaherahu, mis lõpetas Maailmasõja. Vaherahu tingimuste järgselt pidid Saksa väed Eestist taanduma, tegevust alustab uuesti ajutine valitsus. Punaarmee lootis maailmarevolutsiooni, seega loodeti Saksamaale tungida ning revolutsioon läbi viia. Annuleeriti Bresti rahuleping. 19.11 anti võim ajutisele valitsusele üle. Võeti vastu otsus sõdida Nõuk Venemaa vastu. Olukord sõjaks oli ebasoodus, ainus relvastatud jõud oli Kaitseliit. Toimus vabatahtlik mobilisatsioon, mis kukkus läbi. Punaarmee üritas esimest korda Narvat vallutada 22.11. Ametlikuks alguseks loetakse 28.11, mil tungiti Narva ja vallutati. 1/3 Punaarmeest mood Eesti punased. Narvas kuulutati välja ETK (Eesti Töörahva Kommuun). Olukord oli kriitiline. Suure osa vabatahtlikest mood koolipoisid. Õnneks tuli eestlastele välisabi, kelleks esimeseks sai
III Majanduselu ENSV ühtse tsentraliseeritud majandussüstemi osa, juhiti Moskvast Liiduliste ministeeriumide ja Plaanikomitee kaudu, ENSV ministeeriumidel põhiliselt vahendajaroll tootmisplaanide määramisel ja kinnitamisel. Eraomand puudus(mitte segi ajada isikliku omandiga) Varad kas riiklikus ehk ,,üldrahvalikus" omandis või mingis kollektiiv-kooperatiivses omandis. Oluline sisuline vahe neil tegelikult puudub TÖÖSTUS Nõuk. süsteemis üks arenenumaid ja paljusektoriline- arvestatav tarbekauba ja toiduainete tootmine. Rõhuasetus siiski energeetikakompleksil ja masinaehitusel- viimase puhul tooraine sisse ja toodang enamasti välja. Ka sõjatööstuse ettevõtteid-põhiliselt elektroonika vallas. Kaasnevad probleemid: - keskkonna saastatus, eriti Kirde-ja Põhja Eesti - liiglinnastumine, 80-te aastate lõpuks 72% rahvastikust elas linnalistes
Iseseisvus kuulutati välja Haaps-s, Vilj-s, Võrus, Tarus, Paides, Pärnus jm. 24veebr kuulut EV välja Tln-s. Loodi ka Ajutine Valitsus, peaministriks Päts. 25veebr tungisid sakslased Tln-sse. 3märtsil kogu Eesti oli saks-e poolt okup, kuid välismaale saadi öelda, et okup iseseisev riik, mitte mingi VM provints. 19nov lõppes I MS SM lüüasaamisega. SM pidi lahkuma okup aladelt. 21nov tuli taas kokku Ajut Val ja hakkas EV ülesehitamine. 28nov tungib EV kallale Nõuk Punaarmee ja algab Vabadussõda. 4. VABADUSSÕDA(28nov1918-02.veebr1920) Sõda algab Punaarmee sissetung Narva. Sõja esim per-l on edukas Punaarmee. Eestil puudus regulaararmee, relvastus, varustus, kogemused, usk. Tunt sõjaväelased olid ka Päts, Laidoner, Pitka, Põter ja Soots, kasut võetakse soomusrongid. Algab EV armee vastupealetung. 19.jaan vab. Narva. 1.veeb vab Võru. 4.veeb on EV vaba. Mais väljub sõjategevus Est piiridest. Kuni 1919 kevadeni olid Lätis võimul kommunistid
KT II maailmasõda 1. Millised olid II maailmasõja põhjused, miks ei suudetud ohjeldada Saksamaad, Itaaliat ja Jaapanit? · Saksamaa Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi. · Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). · Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. · Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon
72 lk. Arold, I., 1991. Eesti maastikud. 235 lk. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. 607 lk. Raukas, A., 2003. Geoloogia ja geofüüsika alused. 168 lk. INIMMÕJU Maastikumuutused Eestis 20. sajandil (Mander ja Palang 1994; Mander et al. 1996 järgi) Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti mõjutanud: maareformid (1919, 1940, 1947, 1989); küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940- ndatel); nõuk. piiritsooni moodustamine; põllumajanduse mehhaniseerimine ja kontsentreerumine; ulatuslik maaparandus; linnastumine. Sotsiaal-majanduslike mõjude peamised peegeldused maakasutuses ja maastikupildis: põllumajandusliku maa osakaalu langus 65%-ilt 1918. a. kuni 30%-ni 1994. a.; metsa osakaalu suurenemine 14%-ilt 47%-ni sama ajavahemiku jooksul; looduslike rohumaade osa jätkuv langus; rannikualade säilimine suhteliselt heas looduslikus seisus;
vast av a kvalif ik at sio oni saan ud sp et sial ist id e pu udum isest . Pa lju des maa des ant akse esmas ed erg ono omia al ased t ea dmise d j ub a ko olis ja sed a h arilik ult keha lise kasvat us e ra ames. Su urema t õuke jõ u er gon oomi aa lase le t egev usel e peaks a ndma Eest i Vabar iig i pl aan it av üh inem in e Euroo pa L iid ug a, kus on Eur oo pa Nõuk og u p oolt t äpselt paik a p and ud dir ekt iivi d eri nev at e t öök eskko nd ade le nin g mille t äit mist ka nõ ut akse. K asu tatu d ki rj an d u s : ww w. g oo gl e. ee t öö oh ut use ja t ööt ervish oi u sead us. ht t p: // www. h ot . ee/ er go noom ika 200 2/Toost us erg ono omika. ht m
9. mai 1957 Rooma Lepingud · Euroopa Majandusühenduse asutamisleping Majandusühendus, mis põhineb EL neljal vabadusel; · Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euroatom) asutamisleping Euroopa Liidu peamised institutsioonid Euroopa Ülemkogu · Koosneb valitsusjuhtidest + EL Komisjoni president + EL Parlamendi president · Käib koos vähemalt 2x aastas · Ülesanded: Poliitiliste programmide algataja Min. Nõuk.s lahenduseta jäänud küsimuste klaarija EL välis ja julgeolekupoliitika arutelu Euroopa Liidu peamised institutsioonid Ministrite Nõukogu · seadusandlik · 27 liiget (vastava valdkonna ministrid) · Välisministrid arutavad välis ja EL SISEpoliitikat · Eesistuja valib teemad, päevakorra, juhib istungeid ja vahetub 6 kuu tagant · Hääli vastavalt rahvaarvule 429, kokku 321
üldko Osaühingul peab olema nõukogu Aktsi ainult siis, kui see on olem ette nähtud nõuk osaühingu põhikirjas Hääleõigus Osanikud otsustavad Osanikud otsustavad Võrdeline osa Vasta suurusega Kasumi jaotamise alus Osanikud otsustavad Osanikud otsustavad Võrdeliselt osa Vasta nimiväärtusega, kui nimiv
Kutsuti tagasi asumisele saadetud poliitikud, emigratsiooni läinud poliitikud, toetati lausa rahaliselt, et saaksid tagasi pöörduda. Kehtestati üldine valimisõigus, esmakordselt ka naistele, hakati koheselt läbi viima munitsipaalvalimisi, kohalikke omavalitsusi. Alustati ettevalmistusi ülevenemaalise Asutava Kogu kokku kutsumiseks. AV polnud algusest peale oma tegevuses vaba, tegevust piiras Petr TSSN TK, mis oli vasakpoolne. Kuigi AV oli sündinud Riigiduuma ja Petr Nõuk kokkuleppel, oli Nõukogul siiski võimalus sekkuda valitsuse tegevusega, oli spets kontaktikomitee, Petr Nõuk jälgis tähelepanelikult valitsuse tegevust, kritiseeriti valitsust, nõuti mitmesuguseid reforme, võimalikult kiiresti ja põhjalikke. Valitsus oli sunnitud nende soovidega arvestama, revol levides ei jäänud see ainsaks omataoliseks, revol mujal toimus Petr eeskujul, kõikides suuremates keskustes moodustati TSSN-e.
2)missugused olid usa kunstis 2 ,,oma tee" otsimise suunda? totsiaalne realism, regionalistide looming 3)kuidas mõjutas mehhikko kunst usa kunsti? mehhiko kunst oli eeskujuks usa monomentalistidele. 4)mis sündmustega seoses kuulutati avangardistlik kunst totalitaarsetes riikides keelatuks? mässude tõttu kuna inimesed said kunsti teel edastada mässumeelseid ideid. võimud tahtsid, et inimesed mõtlekisd ühtemoodi. 5)mille poolest sarnanesid/erinesid natside ja nõuk. võimu poolt soositud teosed? erinesid, et natsid pooldasid avangardistlikku kunsti, aga võimud keelasid selle.mõlemas riigis kuulutati lubatuks, mis toetus traditsioonidele, natsid ja kommunistid pidasid üksteist surmavaenlasteks, aga siiski oli nende soositud kunst väga sarnane temaatika poolest. erinevus inimeste kujutamine mundrites. erinevus alasti kehade kujutamises. 6)milline arhitektuuristiil oli totalitaarsetes riikides populaarne? Nõukogude arhitektuuri
Lahing tugevdas A-Ungari tahet sõda jätkata. II Marne'i lahing(15.07.1918): Antandi algatus. Ant vägedega oli liitunud ka USA, Sks purustati. Sõja lõpp: Itaalia sundis liitlaste toetusel A-Ungari väed taanduma. Saksamaal novembrirevolutsioon, keiser Wilhelm II loobub troonist. Pariisi rahukonverents 18.01.1919 20.01.1920: Versailles' rahu 28.06.1919: Võitjariigid lepivad kokku Euroopa sõjajärgse korralduse; tingimused lüüasaanud keskriikidele; kaotajate esindust ja Nõuk Venemaad ei kutsutud; W. Wilson + Loyd George + G.Clemenceau. Territoriaalsed loovutused: Sks: Pommer ja Poznan Poolale; Poola koridori loomine; Danzig vabalinnaks; Sileesia jagati Poola ja Tsehhoslovakkia vahel; Klaipeda küsimus. Sks läänepiir: Saarimaa 15 aastaks Pr-le; Alsace-Lorrine Pr-le; Taanile Schlesswigi põhjaosa; Belgiale 2 rajooni. Uute rahvusriikide sünd: Venemaast eraldusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome. A-Ungarist kolm riiki: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia.
Falck saab oma Maade kätte ja ka poja, kes on tema oma. 1984 ,,Professor Martensi ärasõit"- romaan tuntud Vene diplomaadi ja õigusteadlase Fiedrich Martensi (eestlane) elukäigust 19.saj. lõpust kuni surmani 1909.a. 2 novellikogu 1980 ,,Kajakalood", 1981 ,,Ülesõidukohad". Viivad lähemasse minevikku. Avaldati uuesti 1988 ,,Silmade avamise päev" 7 novelli eesti rahva saatusest erinevatel aegadel: EV ajal, Saksa ja nõuk. okupats. ajal. Ühendab surmateema (v.a viimane). Igaühes sureb üks inimene ja keskne tegel. Peeter Mirk tunnetab oma süüd. Novellide pealkirjad :"Rist" (vanaisa kannab oma hauaplatsile risti, kohale jõudnud, sureb); ,,Väike Vipper" gümn. õpil., Peeter Mirgi klassivend, kes poob end üles, sest pr.keele õpetaja ei pannud talle ,,4", hoolimata poisi pingutustest; ,,Marrastus" (sureb P.Mirgi tüdruk Flora),
Ühinguõigus kordamisküsimused 1. Selgita mõistete "ettevõte" ja "äriühing" erinevust. Äriühing on JI, kellel on õigused ja kohustused ning on kantud äriregistrisse. Ettevõte ei ole JI ning teda pole ka registrisse kantud. Ettevõte on lihtsalt majandusüksus, mille kaudu tegutsetakse. Ettevõte on pidevas muutumises nt kaupluses on rent, töölepingud, raha, kassad, kontod jne igatahes nende koosseis muutub pidevalt. ETTEVÕTE KUULUB JI ehk ÄRIÜHINGULE. Endal tal otsusvõimet vms pole. 2. Nimeta Eesti eraõiguslike juriidiliste isikute liigid. 7 kokku 5 äriühingut ja 2 mitte äriühingut 5 äriühingut: osaühing OÜ, aktsiaselts AS, tulundusühistu, täisühing TÜ ja usaldusühing UÜ neid on nii palju erinevaid, sest omanike vastutuspiirangud erinevad, siin on lubatud kasum välja jagada. Tulundust, TÜ ja UÜ tehakse vähe, seal ei vastuta ainult JI vaid ise, kui tehakse siis nt teadmatusest või lühikeseks ajaks, kuna seda on odavam asu...
· Peale Poola ründamist kuulutasid SB ja Pr Sks sõja 3. sept 1939, kuid otsest sõjategevust ei alustanud. · NL kallaletung Soomele (Talvesõda nov 1939) Soome Talvesõda: · Algas nov 1939 kui NL ründas ette teatamata Soome Vabariiki; pommitati Helsingit ja Viiburit; algus-lõpp: 1939.aasta novembrist 1940.a 12.märtsini · Põhjused mis viisid sõjani: Kuna esialgselt kuulus Soome Venemaale, siis otsustas Venemaa seda tagasi vallutada. Nõuk. Liit esitas Soomele karmid nõudmised, aga Soome lükkas selle nõudmise tagasi. Konkreetne ajend sõja alustamiseks: 1939 a. novembris süüdistas NSV Liit Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. · Sõja tagajärjed: NSV Liit rikkus rängalt Nõukogude Liidu ja Soome vahel jõus olnud mittekallaletungipakti, samuti riikide lepingut piirikonfliktide selgitamisest ja
(kunsti)loomingut, kuhu kuuluvad: * laulud, jutud, lühivormid * tantsud, mängud * usund, kombestik. Rahvaluule kogumine ja sellest tulenev tunnetuslik rahvaluule käsitus ei ühti teooriaga, tunnetuslik käsitus oli teooriast märksa laiem. Terav vastuolu teooria ja praktika vahel teadvustub nõukogude aja lõpul. Tekib vajadus uue definitsiooni järele. 90ndatel see teostataksegi, kuna folkloristide huviorbiiti kerkib ka tänapäeva folkloor. Samuti seisnes probleem selles, et nõuk ajal oli folkloristika allutatud kirjandusteadusele, see oli paljude erinevate kultuurialade allüksus, mitte omaette teadus. 1 Tüüpilise 20. sajandi alguse käsituse järgi on rahvaluule tekkinud nn algtekstina, mis varieerub, kuni kaob käibelt. (Laugaste rahvaluule 3 faaasi). Tänapäeval mõistetakse, et algteksti, kui sellist, ei eksisteeri - rahvaluule on protsess, mille käigus teksti kujundatakse 1990-ndad:
ÄRIPLAAN MILLINE TEGEVUSALA VALIDA ? Allikaid kust võiks saaada äriideed : · olemasolev töökoht · hobid ja huvialad · küsimus: miks siin ei ole ... · teiste poolt pakutavad tooted/teenused · tavaliste asjade uus või testsugune kasuitamine · uuritud vajadus · tehnoloogia uuendamisest tulenevad vajadused. MILLINE TEGEVUSALA SOBIKS SULLE ? · Sinu huvid? Mida sulle meeldiks teha? · Teadmiste analüüs · erioskused · enese hindamine · oma aja jagamine · miks sa tahad oma äriga alustada ? · Sinu prioriteet ENDA SWOT ANALÜÜS · Tugevused-oskused, teadmised, visadus, enesekindlus, planeerimisoskus, finantsiline stabiilsus. · Nõrkused-aja ja pere toetuse puudumine, kogemuste ja juhuomaduste puudumine, soovimatus töötada inimestega, suhelda avalikkusega. · võimalused- · ohud- TUGEVUSED- NÕRKUSED- AL...
natsionaliseeritud vara. Venemaa keeldus. G. Tsitserin- välisasjade rahvakomissar. Kirjutas alla Rapallo lepingule(1922 16. Aprill)- Leping, millega taastasid Saksamaa ja Venemaa diplomaatilised ja kaubanduslikud suhted, loobudes täielikult vastastikest rahalistest nõudmistest. Venemaa ja saksamaa hakkasid lähenema, kuna tundsid, et Antant neid ahistab. Rap. Tähendas mõlemale läbimurret rahvusvahelisest isolatsioonist. Hakati tunnustama Nõuk. Valitsust ja sõlmiti kaubanduslikke sidemeid. Kuid Venmaa soovis siiski kapitalismi hävingut. 1922-1924-rahareform taastas raharingluse. Enamik olid vaesed, aga tõusid esile ka jõukamaid linnatöölisi, tekkisid uusrikkad e. Nepmanid. Kujunes kindel geograafiline piir ja põhiseaduslik vorm. Põhiseadsulik vorm määrati kindlaks liidulepinguga, mille sõlmisid neli nõukogude vabariiki. Venemaa, Taga-Kaukaasia, Ukraina ja Valgevene Nõukogude
keskmesse jääb pigem lühiproosa. Novellidest tõuseb esile "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas" (1925). + Eriline detailitaju see et ta suudab väikeses tekstis olla nii mõjukas, tähendab suurt detailitaju + psühholoogia meisterlik kujutaja + üsna hästi tajub klassikalise novellizanri võimalusi ja kompositsioonilisi mängureegleid August Jakobson Problemaatiliseks teeb selle, et ta mitte ei lähe üksnes Nõuk võimuga kaasa, vaid läheb seda suhteliselt küünilisel viisil ja hilislooming on stalinismi musternäide. Selle kõige juures on näha, et ta oskab kirjutada ja see on kirjaniku puhul esmatähtis. See on näha ka stalinistlikus kirjanduses. 1927 "Vaeste-Patuste alev". Zola romaanide innustusel naturalistliku proosa algatajaks. Richard Roht alustas juba I ms päevil, sai tuntuks 20ndatel uusrealistlikus stiilis, aga siin on muidugi ka kõike muud.
päevani Arthur Võõbus. Studies in the History of the Estonian People I-X, Stockholm 1969- 1984 käsitles eelkõige usuelu. Toivo Raun. Estonia and the Estonians. Stanford 1987 Märt Raud. Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu, Toronto 1953. Heas mõttes omapärane raamat. Õigustab Pätsi. Eesti Vabariik Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani. Koostanud Silvia Õispuu, Tallinn 1992 Esimene katse Nõuk järgsel ajal anda tasakaalustatud, õigustatud hinnangut 20. sajandile eestlaste vaatepunktist. Jüri Selirand, Karl Siilivask. Eesti maast ja rahvast: Muinasajast maailmasõjani, Tallinn 1996 Õie Elangu, Ants Ruusmann, Karl Siilivask. Eesti maast ja rahvast: Maailmasõjast maailmasõjani, Tallinn 1998 Ilmar Talve. Eesti kultuurilugu: keskaja algusest Eesti iseseisvuseni, Tartu 2004 väga tõsiseltvõetav raamat. Poliitiline majandusaren nõrgemalt käsitletud,
Kiiev vallutati ning talve saabudes lõid venelased Dnepri paremal kaldal tugialad. TEHERANI KONVERENTS 1943: Stalin, Roosevelt, Churchill. Otsustati Pr-l teise rinde avamine, pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias, Nõukogude sõjavägi pidi liitlasi toetama pealetungiga idast. NSVL tahtis ka peale Sks purustamist Jp-le sõda kuulutada. Liidrid jõudsid kokkuleppele Sks jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes; USA ja SB tunnustasid NSVL 1941a piirides(=>Baltimaad taas nõuk võimu all). SÕJATEGEVUS 1944. Punaarmee alustas pealtungi piki NSVL-Sks rindejoont; Leningradi blokaaad murti 27.01.44; USA, SB, Kanada, Poola sõjajõud maabusid Normandias 6.06.44, sks kaitse hakkas lagunema, vastupanuliikumised Sks poolt okupeeritud riikides; '44 teisel poolel vabastasid liitlased Pr, jõudsid Sks piirile. Punaarmee pealetung oli sama võimas; pealöök anti Valgevenes, sügiseks jõuti IdaPreisimaa piirini
Ungaris; Hiinas jne. · Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa nn.Dawesi plaan (nimi pärineb rahvusvahelise komisjoni juhi USA pankuri ja riigitegelase nimest) - 1924.a. kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene. 3.Üldise rahuajastu algus.Kõrgpunkt Versaille rahuleping 1918.a Kõrgpunkt on enne majanduskriisi 1923.a 4. Nõuk. Liit 1920-1930. 1920.aastad olid ka Nõukogude Venemaa elanike jaoks omamoodi hingtõmbeaeg. Talupojad ja erakaubandus suutsid imeväärselt kiiresti küllastada turu, mille võimud olid neile avanud. Aastatel 1922-1924 kujunesid Nõukogude riigi kindel geograafiline piir ja põhiseaduslik vorm. Riigipiir määrati kindlaks naaberriikidega sõlmitud lepingutega, põhiseaduslik vorm aga liidulepinguga, mille sõlmisid neil nõukogude vabariiki, s.o Venemaa Nõukogude
Tasemetöö kordamine (eesti keel) 1. Rindlause, põimlause - tea mõistet, tunne ära.(õp lk 179) Liitlause koosneb rindlausest või põimlausest. Rindlaused on sellised liitlaused, mille osalaused on suht sõltumatud ( Päike paistis, linnud laulsid), Põimlause on jagatud pealauseks ja kõrvallauseks. Põimlause kõrvallause algab tavaliselt alistava sõnaga: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas jne...(Mees teadis, mida teised ei teadnud). (Sõna nagu komad lauses) Öeldis, nagu öeldis öeldis nagu --- 2.Lisand erinevad asukohad ja komastus.(õp lk 178 ja 194) Lisand iseloomustab mingit nimisõna teiste sõnade abil.(Hillar, minu hea semu, on alati rõõmus.) Eeslisand- Eesti keele õpetaja(eeslisand) Epp Priimägi(põhi) Eeslisandi puhul koma ei käi. Järellisand- Mesilastel, usinatel meekorjajatel(järellisand), algab kevadel kibe töö.Järellisand eraldatakse komadega. Lisand olevas käändes ei üh...
meri), mis on tekkinud neotektooniliselt kerkival mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi või mere · maareformid (1919, 1940, 1947, 1989); nime. Rabajärved (Endla järv, Männikjärv) Lammi- ja soodijärved (Emajõe rohked vanajõed) · küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940-ndatel); Karstijärved (Lemmküla järv) Meteoriidijärv (Kaali järv) Tehisjärved (Narva, Paunküla, Soodla veehoidla) · nõuk. piiritsooni moodustamine; 33. Selgita mõistete 'keemiline hapnikutarve (KHT)' ja 'biokeemiline hapnikutarve (BHT)' · põllumajanduse mehhaniseerimine ja kontsentreerumine; erinevust. · ulatuslik maaparandus; Biokeemiline hapnikutarve (BHT) on hapniku hulk, mis kulub mikroobidel vees oleva org aine · linnastumine.
Pidurduspoliitika USA välispoliitika suund kommunismi pidurd. 1950ndad Pingelõdvestus sõmitakse võidurelvastumist vähendavaid kokkuleppeid 60, 80ndad positsioonisõda (kaeviku sõda) sõda toimub ühe koha peal e.ühel rindejoonel Proletaarlased palgatöölised PVO Palestiina Vabastusorganisatsioon Põhjamaad Rootsi, Taani, Norra + Soome, Skandinaavia, Island Põhjamaade Nõuk. Põhjamaade parlamente ja valitsusi ühendav org. 1950ndad Rahudekreet enamlaste seadus, millega lubati sõlmida rahu Rahvakomisaride Nõukogude Venemaa valitsus Nõukogu Rahvakommuun ühismajand Hiinas Rahvarinne vasakpoolsetest parteidest moodustatud liit Prantsusmaal 1930.a. Rahvasteliit org. mille ül oli riikidevaheliste tülide ragumeelne lahendam.
Seal pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, nõudmisi esitati keskvõimule ja avaldati meelt ENSV juhtkonna tegevusele. Savisaar esitas üleskutse mood. Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks(ERR)- massiline rahvaliikumine. Seda toetati. Seadis peasihiks Gorbatsovi reformide toetamise ja uuendusprotsessidele kaasaaitamise. 1988 a aprillis toodi ****Tartus muinsuskaitsepäevadel esimest korda Nõuk. E avalikkuse ette s-m-v lipp. Juunis tpimus öölaulupidu. 16 juuni vabastati k.Vaino EKP Komitee I sekretäri kohalt ja asemele tuli V. Väljas. 23 juun, sai tollase ENSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt s-m-v lipp taas rahvuslipuks. 1988 aug. oli loodud I E poliitiline erakond- E Rahvusliku Sõltumatuse Partei(ERSP)(Lagle Parek).sihiks oli omariikluse taastamine.I Rahvarinde kongressil võeti vastu harta ja resolutsioonid.
Välissuhted: - Eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek - Eesti oli kergeks saagiks sõjakatele totalitaarriikidele - Venemaa kui ka hitlerlik Saksamaa, mis mõlemad tugevnesid ja muutusid järjest sõjakamaks TEINE MAAILMASÕDA (1939-1945) Ettevalmistused Rahvasteliit kaotas mõjuvõimu, mis tõi kaasa Venemaa-, Saksamaa, Jaapani ja Itaalia sõjaka poliitika. Eesmärgid - Saksamaa Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi. - Nõuk. Liit Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). - Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. - Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Põhjused: - Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. - Sõlmiti MRP.
6)Miks ei toimunud 1943 a. – XII Tänu Üldlaulupidu (mis seda asendas), kuigi noodid olid juba osalt trükitud?. V: Iseseisvumisajal sisse viidud süsteemi järgi oleks pidanud laulupidu toimuma 1943. aastal, kuid kuigi noodivihikudki olid juba trükitud, jäi see ära. Seda mitte niivõrd sõja ja Saksa okupatsiooni tõttu, kuivõrd suurest hirmust muutuda Nõukogude sõjaväe lennukitele liiga kergeks sihtmärgiks. Jätkas tol ajal ainult laulupäevade traditsioon. III rida Laulupeod nõuk. okupatsiooni ajal ÕPIK lk. 167-173 (Stalini, Hrustšovi, Brežnevi ajal toimunud muudatused peo korralduses ning repertuaaris:. 1)Repressioonid dirigentide seas, - milles võidi neid süüdistada, miks pääses süüdistustest näit. Ernesaks (tegevus dirigendi, heliloojana). Ernesaks oli mobiliseeritud punaarmeesse. teisi dirigente süüdistati Sakslastega koostöötamast,formalismis, riigi reetmises. Nad üritasid Eesti kultuurielu jätkata,
moodustab tähendusliku osa tema pärandist. Ta palju oma elust ja loomingust. Veel hiljem püüdis rajada kindlamat alust eestlaste nimetab Koidula Kreutzwaldi" ,,papaks". lugemisvarale, pidades silmas eelkõige valgustuslikke sihte. Olulisel kohal Kreutzwaldi 4. 19.sajandi ärkamisaja rahvusromantiline rahvavalgustuslikus loomingus on viieosaline kirjandus. ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on". Nõuk. Lydia Koidula (1843-1886) oli tuntud rahvusliku ajal on avaldatud tema «Teosed» ja kirjavahetust. liikumise juhi Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta Kreutzwald oli kirja teel tihedas suhtlemises kirjutas romantilist isamaaluulet ning samuti kümnete oma aja väljapaistvate esimesed näidendid eesti teatrile. Tema tuntumad kultuuritegelastega nii Eestis kui ka luuletused on: "Mu isamaa on minu arm", "Meil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
