Inimloomus on oma olemuses muutumatu Inimesele on olnud alati loomuomane püüelda parema elu poole ning saavutada ülim eesmärk õnn. Mõni teeb selleks personaalseid plaane, osadel on aga globaalsed visioonid, mis teostumisel muudaksid tervet maailma. Selliste visioonide tulemusel tekivad utoopiad, mis saavad eksisteerida ainult teoorias ning mille põhiväärtuseks on võrdsus. Reaalses maailmas saab utoopiast lihtsalt antiutoopia. Tavaliselt kujutab ideaalühiskond endast keskkonda, kus kõiki inimesi seovad võrdsed alused ning keegi ei ole õnnetu. Spekulatsioonidega võrdsest ja õnnelikust maailmast alustas juba Platon oma ,,Politeiases". Utoopia kirjanduszanrina sai alguse alles pärast Thomas More´i "Utoopia" avaldamist 1516. aastal. Kirjanik lõi Utoopia nimelise saare, kus kõik inimesed on õnnelikud ja elu on korraldatud ainult ratsionaalsetel alustel.
Renessanss 1. Renessanss- taassünd, keskajale järgnev periood, mis võtab eeskuju antiigist. 2. perioodi iseloomustab: · Uus mõtteviis humanism, usk inimvõimetesse · Vaimne murrang · Trükikunsti areng · Maadeavastused (Ameerika) · leiutised · Oluline individuaalsus · Reformatsioon 3. Dante ,,Jumalik komöödia" · Käsitleb armastust kui usku, see on puhas hingeline tunne ja voorus, mis õilistab inimest, Dante põlgastas meelast lihtsat kirge. Platooniline armastus · Zanr- allegooriline poeem, värsivormis nägemus · Sisu- ,,Jumalik komöödia" 100 laulu on jaotatud 3 ossa. 1. ,,Põrgu" Peategelaseks on Dante ise, kes ühtlasi kehastab inimest üleüldse. Luuletaja on maise elu poolel teel eksinud paksu metsa, mis sümboliseerib maist PATUELU. Ta ei leia väljapääsu. Teda ründa...
– "Lendav maailm" (1935) – "Semud" (1936) – "Sellid" (1938) – "Sinine liblikas" (1936) – jne • "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) • "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) • "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") • "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") • Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia "Imede saar" (1964) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). • Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. • Ristikivi ainus luulekogu "Inimese teekond" ilmus 1972. aastal. • 2008. aastal avaldati Ristikivi "Päevaraamat (1957–1968)" Tänan kuulamast!
Ajaloofilosoofiline sari Kroonikate triloogia – „Põlev lipp“ (1961), „Viimne linn“ (1962), „Surma ratsanikud“ (1963) Biograafiate triloogia – „Mõrsjalinik“ (1965), „Rõõmulaul“ (1966), „Nõiduse õpilane“ (1967) Põimingute triloogia – „Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzea“ (1970), „Lohe hambad“ (1970), „Kahekordne mäng“ (1972) Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia „Imede saar“ (1964) ja novellikogu „Sigtuna väravad“ (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi „Rooma päevik“ (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. Postuumselt avaldati lühiproosa kogu „Klaassilmadega Kristus“ (1980). Rootsi- perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on „Eesti kirjanduse loo“ (1954) ja lühimonograafia „Bernard Kangro“ (1967) autor. Postuumselt avaldatud kogu „Viimne
"Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") Ajaloofilosoofiline sari: Kroonikate triloogia "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" *(1962), "Surma ratsanikud" (1963) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972) Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia "Imede saar" (1964) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. Postuumselt avaldati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980). Rootsi-perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on "Eesti kirjanduse loo" (1954) ja lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor. Postuumselt avaldatud kogu "Viimne vabadus" koondab esseid ja artikleid kirjandusest, geograafiast ning poliitikast (7
Kordamine: Renessanssist valgustuseni 1. Renessanss: 13-16 sajand, antiikkultuuri taassünd, inimene oli oluline, suured leiutised: trükikunst, kompass ja püssirohi, kultuur elavnes. Humanism: inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Utoopia (termin Thomas Moore'i teosest "De Optimo Reipublicae Statu deque Nova Insula Utopia")- hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Antiutoopia- fiktiivne ühiskond, samuti seda kujutav teos, mida iseloomustab totalitarism ning rõhuvad sotsiaalse kontrolli vahendid. 2. Petrarca elu ja looming: sündis arezzos, 12-aastaselt läks ülikooli õigusteadust õppima, kuid ei olnud sellest huvitatud, 16-aastaselt läks Bologna ülikooli, teadaolev 1. Luuletus pühendatud surnud emale,6. Aprill 1327 kohtas naist, kellele pühendas kõik oma luuletused. Itaalia sonett- Sisus vastanduvad kirjeldavad katräänid eneseväljenduslikele tertsettidele, 9. r...
Teine triloogia koosneb ajaloolistest biograafiatest ("Mõrsjalinik" (1965) on pühaku, "Rõõmulaul" (1966) on kunstniku, trubaduuri ja "Nõiduse õpilane" (1967) teadlase, alkeemiku elulugu. Kolmas triloogia ("Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng"(1972) koosneb nn. kahekordsetest mängudest, romaanide üks tegevusaeg on minevikus, teine olevikus. Triloogiate vahel ilmus antiutoopia "Imede saar" (1964) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976). Postuumselt avadati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980). Rootsi- perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on "Eesti kirjanduse loo" (1954) ja lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor. Kõik Karl Ristikivi romaanid tegelevad otsinguga, pärismina või päriskodu otsinguga.
kõikvõimalikke asju nimetati, valitses pärisnimelisus). Kujunesid oma pühakud ja kangelased. Nõukogude mõtlemist on nimetatud ühe ajupoolkeraga mõtlemiseks, kuna idealismi eirati ja järele jäi ainult materialism. Arvatakse, et peamine nõukogude kirjanduse vool oli sotsialistlik realism, aga tegelikult on seda järgivaid teosed suhteliselt raske leida. Reaalne kirjandus erineb doktriinidest. Seni on nõukogude ajastut kirjeldatud läbi utoopia ja antiutoopia. Vene utopistlik mõtlemine on pärit 19. sajandist. Lotman väidab, et katkestused ja järsud piirid on vene ajaloos väga olulised, vene areng ongi toimunud läbi nende. Revolutsioon on kolmanda riigi loomine Venemaal - esimene oli Moskva riik, Peeter I riik teine. Oluline sel ajal oli utoopiline mõte, paljus toetuti religioossetele filosoofidele. Ehitati utoopiat, saavutati antiutoopia. Tulemus oli küll ainult vaheperiood üleminekul kommunismile (see pidi saabuma aastal 1980J) Utoopia
(1963) on nimetatud ajalookroonikateks. Teine triloogia koosneb ajaloolistest biograafiatest ("Mõrsjalinik" (1965) on pühaku, "Rõõmulaul" (1966) on kunstniku, trubaduuri ja "Nõiduse õpilane" (1967) teadlase, alkeemiku elulugu. Kolmas triloogia ("Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng"(1972) koosneb nn. kahekordsetest mängudest, romaanide üks tegevusaeg on minevikus, teine olevikus. Triloogiate vahel ilmus antiutoopia "Imede saar" (1964) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976). Postuumselt avadati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980). Rootsi-perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on "Eesti kirjanduse loo" (1954) ja lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor. Kõik Karl Ristikivi romaanid tegelevad otsinguga, pärismina või päriskodu otsinguga
saj teist poolt, kui maailmakirjanduses tegutsesid Jules Verne ja Herbert George Wells. Selle ja eelmise sajandi ulmekirjanduse eesmärk on eelkõige hoiatada tänapäeva inimest katastroofide eest, mis võivad inimkonda .("tabada (J.Verne "20000 ljööd vee all", U.Alas "Plahvatus Utoopia teosed, mis püüavad kujutada ideaalset ühiskonda. Tuli kasutusele inglise kirjaniku Thomas Moore'i teose "Utoopia" kaudu. (A.France "Valgel kivil", K.Ristikivi (""Imede saar Utoopia kõrval tuntakse ka antiutoopia mõistet, milles enamasti satiiriliselt kirjeldatakse ja ,"kritiseeritakse negatiivset ühiskonda. (G.Orwell "1984 Kroonika esitab ajaloosündmusi kronoloogilises järjekorras, enamasti proosas. Esimesed .kirjalikud teated eestlaste ja eesti keele kohta leiame Läti Henriku Liivimaa kroonikast 13.saj Lüürika Lüürika tuli antiikajast, u. 7.sajandil eKr. Tänapäeval on see üks kirjanduse põhiliike
teose autor? 80) Nautiv elustiil (nauding, rõõm). 81) Mõiste algtähendus oli uudis. Säilis kuni kunstilise novelli tekkeni itaalia renessansis. 82) Peenutsev sõnastus (peps) 83) Suure Prantsuse Revolutsiooni hüüdlause. 84) Tuuleveskitega võitlus 85) Konsistoorium 86) Fetiseerimine 87) Inimesevihkaja, -põlgaja. 88) Mis on maksiim? 89) Mis on barokk? 90) Mis on valgustus? 91) Mida tähendab makjavellism? 92) Mis on utoopia? 93) Mis on antiutoopia? 94) Kuidas nimetatakse seda teost, milles on tegelasteks loomad ning kus käsitletakse igapäevaprobleeme? 95) Mis on see proosa zanr, mille tegelasteks on enamasti loomad, õpetliku sisuga, koosneb kahest osast moraal ja sündmustik. 96) Mida tähendas klassitsism 17.ndal 18.ndal sajandil? 97) Mida tähendas donkihhotlus? Vastused 1) Jumalik komöödia 2) Boccaccio, ,,Dekameron" 3) Faust 4) Moliere 5) ,,Jumalik komöödia" 6) Voltaire
Vadstena),"Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") Ajaloofilosoofiline sari: Kroonikate triloogia "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972) Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia "Imede saar" (1964, Eestis avaldatud Loomingu Raamatukogu sarjas, 1966 nr. 27-30) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. Postuumselt avaldati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980). Rootsi-perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on "Eesti kirjanduse loo" (1954) ja lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor. Postuumselt avaldatud kogu "Viimne
Nõo Reaalgümnaasium Ida-Saksamaa pärast II maailmasõda Referaat Koostas: Mirjam Tamp Klass: 12B Juhendaja: Ege Lepa NÕO, 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Sisepoliitika.................................................................................................4 Välispoliitika...........................................................
Oluline on psühhoanalüüsi osa ka ,,Stepihundis". Hesse ida-harrastuski lisas kirjandusse uusi motiive ja arvamust. ,,Klaaspärlimäng" ületab samuti traditsioonilisi piire. Hesse loodud Kastaalia on kaugesse tulevikku projitseeritud utoopiline riik , otsekui Lääne kultuuritraditsioonide arengu loogiline lõppjaam, kokkuvõte. ,,Klaaspärlimäng" on utoopiline romaan , sotsiaalse ja poliitilise kriitika tõttu samas ka antiutoopia. Hesse peategelased on kõik enese otsingul ja püüdlevad harmppnia poole, nad on jõudnud ummikusse ja peavad midagi oma elus või mõttemaailmas muutma, et edasine eksisteerimine võimalik oleks. Nagu Hesse ise, nii usuvad ka tema loodud karektereid, et igapäevase maailma varjul on ülima ühtsuse maailm, kus kõik vastuolud on lepitatud. See on igaveste väärtuste vaimne maailm, mis eksisteerib sõltumatult igapäevasest mida Hesse kuni 1933. aastani nimetas Kolmandaks Kuningriigiks
Realism polnud enam ühemõtteline, nagu loomingu alguses. Teises triloogias isiksusekesksetes romaanides võtab aluseks katolike pühakute eluloo kirjutamise loogika. Kolmanda triloogia juurde ei võta stiililist alust, kolmas tsükkel eristub kahe ajaplaani kasutamisega: uuem ja vanem kiht. See on 20. Saj modernistliku romaani tüüpiline võte. Hakkab uue külje pealt modernistliku romaanile lähenema. Vaheraamatud: ,,Imede saar" on zanriliselt piiritletud, antiutoopia. ,,Imede saar" anti välja Nõukogude ajal Loomingu sarjas. Ristikivi proosa üldine iseloomustus: tugevasti stiliseeritud tööd (stiiliteadlikult kirjutatud) zanrimäng (proovib erinevaid zanre ja mängib nendega), pole eestiainelist ajaloo proosat, lühirpoosas on natuke ainult. Sageli on keskmes Vahemereamaade kultuur. Väga euroopalik looming. Armastusteema esiplaanil pole. 26. Romaan ,,Hingede öö" kui pöördepunkt sõjajärgses eesti proosas.
Viimaseks teoseks jäigi 1976 „Rooma päevik“, mis lõpetab ajaloolisfilosoofilise sarja. 1936 „Viikingite jälgedes“ – alternatiivajalooline romaan 1938–42 Tallinna triloogia: „Tuli ja raud“, „Õige mehe koda“, „Rohtaed“ 1946–47 Diloogia: „Kõik, mis kunagi oli“ ja „Ei juhtunud midagi“ 1953 „Hingede öö“ – modernistlik romaan 1961–63 kroonikate triloogia: „Põlev lipp“, „Viimne linn“, Surma ratsanikud“ 1964 „Imede saar“ – antiutoopia. 1965–67 biograafiate triloogia: „Mõrsjalinik“, „Rõõmulaul“, „Nõiduse õpilane“ 1968 „Sigtuna väravad“ - novellikogu 1970–72 põimingute triloogia: „Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes“, „Lohe hambad“, „Kahekordne mäng“ 23) Romaan „Hingede öö” kui pöördepunkt sõjajärgses eesti proosas „Hingede öö“ näol on tegu modernistliku pagulasängistusega. Ristikivi ise oli pagulane, nii ka peategelane. “Hingede öö”
teose "Utoopia" (1516) kaudu, mis kirjeldab olematu Utoopia saare ühiskonda kui soovunelmana eksisteerivat täiuslikku riiki. Kirjanduszanrina on utoopia köitnud kirjanike tähelepanu tänapäevani. Näiteks itaallase Tommaso Campanelle (15681639) teos "Päikeselinn" (1623), prantslase Anatole France'i (18441924) teos "Valgel kivil" (1904), eestlase Karl Ristikivi (19121977) romaan "Imede saar" (1964). Utoopia kõrval kasutatakse ka antiutoopia mõistet, millega tähistatakse negatiivse ühiskonna kujutust. Näiteks inglise kirjanike Jonathan Swifti (16671745) teos "Gulliveri reisid" (1726) või George Orwelli (19031950) "Loomade farm" (1945). uudis ajakirjanduse põhizanr. Lühike, laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate (uudise) edastamine. Ülesehituselt on uudis algusest lõpu suunas laienev tekst, mis on esitatud sündmuste tähtsuse järjekorras. Uudis koosneb kolmest osast
kunstlikkuse tajumine. Vaid äratundmise tajumine on arhailis-mütoloogiline nauding, teine äärmus on elu totaalne estetiseerimine: O. Wilde Elu matkib kunsti. · Teiseks on kirjandusel informatiivne funktsioon. Reisikirjad, päevikud, ajalooromaan. · Modelleeriv. Kunsti võime luua uusi maailmu, uusi tunnetusvõimalusi. · Prohvetlik. Piibel on tugeva prohvetliku laenguga. Ulme, utoopia, antiutoopia. · Sotsiaalne. Inimese mõjutamine, mis võib kujuneda propagandaks. Igasuguse kirjandusliku teksti eesmärgiks on inimest muuta. Tavaliselt autor jutustusse ei sekku ja sellega on tagatud lugeja vabadus, kuid Hitchcock näitab selle vabaduse suhtelisust. 1 Frye, Northorp. Kriitiline rada. Vikerkaar 1993/11 2 2. Kirjandusteaduse koostisosad ja abiharud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
