Tartu 2012 SISUKORD TIITELLEHT SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÕIGUSTLOOVAST AKTIST..................................................................4 1.1. Üldinfo...................................................................................... ........4 1.2. Suhestatus Euroopa Liidu õiguskorraga...........................................5 1.3. Akti normistiku kirjeldus süsteemiteooriast tulenevalt.....................6 1.4. Positiivne ja ülipositiivne õigus........................................................7 1.5. Akti õiguslik ideoloogia ja eesmärk.................................................8 1.6. Täielikud ja mittetäielikud õigusnormid...........................................9 1.6.1. Täielikud
tõestamine, kinnistusraamatusse kandmine, hagi aegumine jne.) 1.1.2 VÕS § 573. Ülalpidamislepingu vorm 1.1.3 Ülalpidamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Tähtsamateks tsiviilõiguslikeks õigusaktideks loetakse EV omandireformi aluste seadust, tsiviilseadustiku üldosa seadust (TSÜS), võlaõigusseadust (VÕS), asjaõigusseadust (AÕS) ja äriseadustikku (ÄS). Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult on tsiviilõigus mahult üks suuremaid õigusharusid. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõiguse lahutamatuks osaks on õiguse üldised printsiibid ehk õiguspõhimõtted. See tähendab, et kogu tsiviilõiguslik regulatsioon rajaneb teatud aluspõhimõtetel, nn tsiviilõiguse printsiipidel, mis on alljärgmised:
ja õigusasutuste süsteem. Õigussüsteemi struktuur: · Õigusharu õigusnormide ja instituutide kogum, mis reguleerib üheliigiliste suhete valdkonda nendele suhtele vastava ja riigi poolt valitud meetodi alusel. · Õigusinstituut õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Romaani-germaani õigusperekonna õigussüsteemidele on iseloomulik kogu normistiku jagunemine kaheks põhivaldkonnaks avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Avalik õigus Hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Eraõigus Moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel
sajandini ja koguni Rooma põlemisele (a. 390 e. Kr.) järgnev ajajärk oleks liiga kauge selle ladina keele vormile. Ei puudu variante ega tsiteerimisvigu iga fragmnedi kohta. Nii siis, kui oligi primitiivne seadusandlik tekst, siis peab ta järgmiste põlvede poolt väga vabalt muudetav olema. XII TAHVLI ADRESSAAT 12 tahvli adressaadiks olid Rooma kodanikud. XII TAHVLI LIIGENDUS Niipalju kui võime otsustada, kujutas XII tahvli seadused endast koodeksit süstematiseeritud normistiku mõttes, mis reguleeriks piisava täiuslikkusega ühiskondlike suhete teatavat ala. XII tahvli seaduste kindlakstehtud materjal annab meile küllaldase kujutluse vanima Rooma õiguse iseloomust. XII tahvlit - see on tähtsamaid praktilisi küsimusi käsitlevate reegliste kogu, kus peamiseks sisuks on tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavad sätted ning sanktsioonid teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta, peale selle rida administratiivse iseloomuga reegleid.
(5) Lapsendamist ei tunnistata kehtetuks, kui see oluliselt kahjustab lapse huve, välja arvatud juhul, kui kehtetuks tunnistamist nõuavad lapsendaja kaalukad huvid. 5. PEREKONNASEADUSE ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA, PKS-e EESMÄRK Õigustloova akti õiguslik ideoloogia ja eesmärk on tavaliselt esitatud deklaratiivse õigusnormi näol vastava seaduse esimeses paragrahvis. Paraku PKS-s nimetatud õigusnormi ei eksisteeri. Minu ettekujutus perekonnaseaduse eesmärgist on normistiku loomine, mis reguleerib perekonnasiseseid suhteid ning, teatud määral ka suhteid perekonna ja riigi ning ülejäänud ühiskonna vahel. PKS kui õigustloov akt kaitseb iga üksikisiku huve ning seega on vajalik perekondlike suhete loomisel ning 13 katkestamisel. Uue perekonnaseaduse eesmärk on kaasaegsetele peresuhetele kohase, piisava regulatiivsusega normistiku loomine
riigorgani akt; 3) kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav õigusakt, kohaldatakse akti, mis sialdab erinorme. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus On määratud riigi suverränsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil. Riigi keskvõim võib kehtestada ka lokaalse iseloomuga normatiivakte. Normistiku, milles lähtuda tsiviilvaidluste lahendamisel, mis tekivad suhetes välismaalastega, või kui need puudutavad välismaal asuvat vara, või kui õigussuhe tekib, muutub või lõpeb väljaspool EV territooriumi, kehtestab rahvusvahelise eraõiguse seadus (RT I 2002, 35, 217; 2004, 37, 255). Kohaliku riigivõimu või KOV üldaktid on kohalikud normatiivaktid, mis kehtivad ainult vastava haldusüksuse cõi KOV territooriumil. Normatiivakti subjektiline kehtivus
XII tahvli seaduse kirja panemisest sai alguse kodanikuõiguste kodifitseerimine Euroopas. Seadus pidi olema vormis, mis oleks kõikidele inimestele kättesaadav, kirjutatud selges emakeeles ning avalikult teatavaks tehtud. Allika liigendus Tegu on koodeksiga, mis koosneb 12 seadusest. Oma iseloomult ei ole seadus kõikehõlmav abstraktsete normide kogu, vaid pigem piirjuhtude regulatsioon. Ta on ükskikute käskude ja keeldude loend, mitte süstemaatiline seadustik. Normistiku eesmärgiks oli reguleerida ühiskondlike suhete kõiki alasid. Esimene ja teine tahvel koosnevad tsiviilprotsessi puudutavatest sätetest. I tahvel jaguneb kümneks paragrafiks. Esimese tahvli viies paragraf ei ole säilinud üheski hilisemas üleskirjutuses, seega selle sõnastus on teadmata. Üldiselt kajastab esimene tahvel kohtukohustust. Selle üheksas paragraf ütleb, et kui mõlemad pooled on kohal siis võib kohus kesta kuni päikeseloojanguni
6. ÕIGUSSÜSTEEM , ÕIGUSHARU JA ÕIGUSPEREKOND Õigussüsteem Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õigussüsteemi kui objektiivse struktuurse organisatsiooni õige tunnetamine loob eeldused tulemuslikult toimiva õigusaktide süsteemi kujundamiseks, selles kollisioonide ja lünkade vältimiseks.44 Romaani-germaani õigusperekonna õigussüsteemile on omane kogu normistiku jagunemine kaheks põlvkonnaks: 1. Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib suhteid, kus üheks pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. 2. Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib suhteid võrdsete isikute vahel. Reguleerimismeetodiks on autonoomne meetod.45 Õigusharu Õigusharu on suhteliselt iseseisev õigusnormide kogum era- või avalikus õiguses
selgelt edasi kohaldamisele ettenähtud eeskirju. 1.2 Allika liigendus temaatika XII tahvli seadused kujutasid endast normikogumikku, mis reguleeriks Rooma kodanike vahelisi suhteid. Teda uurides on võimalik saada teada küllalt täpselt õiguse iseloomust, käitumiseeskirjadest ja viimaste rikkumisega kaasnevatest karistustest. XII tahvli seadused ei kujuta endast koodeksit süstematiseeritud normistiku mõttes, mis reguleeriks piisava täiuslikkusega ühiskondlike suhete teatavat ala. Küll aga annab see piisava ülevaate vanimast Rooma õigusest, kus 12 tahvlit kui sellist, käsitleb tähtsamaid praktilisi küsimusi ja esineb lühikeste reeglite kogumina, kus peamiseks sisuks on tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavad sätted ning sanktsioonid teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta ja lisaks erinevaid administratiivse iseloomuga reegleid.
lähemalt, annab sellele olulised tunnused; see on vajalik, kui on oht, et normi sisu võib tekitada vääriti mõistmist 24. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (näiteks tööõigus, perekonnaõigus jne). Romaani-germaani perekonna õigussüsteemidele on iseloomulik kogu normistiku jagunemine kaheks: avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigus norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik. (nt riigiõigus, finantsõigus, rahvusvaheline õigus) Eraõigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigus norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel. (nt tsiviilõigus, tööõigus, võlaõigus) Eesti õigussüsteemi olulisemad õigusharud:
alates 12. sajandist ja rooma õiguse rakendamise alusel. Iseloomustab asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nõuetele vastava korra. Peamiseks õigusallikaks selles õigusperekonnas on riigi normatiivaktid, mis peavad kindlustama ühiskonnas õigluse ja tagama korra. Romaani-germaani perekonna õigussüsteemidele on iseloomulik kogu normistiku jagamine kaheks põhi valdkonnaks: - avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. - eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete subjektide vahel. Kasutatakse autonoomset reguleerimismeetodit.
või mitte, peaks üks isik hüvitisega seotud vaidluses pöörduma halduskohtusse ning teine üldkohtusse, ehkki kohaldatav materiaalõigus on sama. Samuti tekitaks see ebavõrdse kohtlemise probleemi, sest meelevaldsest kriteeriumist […] sõltuks see, kas isikule kohaldataks […] üksnes eraõiguse või üksnes avaliku õiguse norme ja põhimõtteid. Sõltuvalt olukorrast võib erinevate õigusharude normistiku ja põhimõtete kohaldamine viia samasuguses olukorras olevate isikute puhul erinevate lahendusteni.”4 Tähtaegade arvutamise erisused nt: „Halduskohtumenetluse eesmärk on kaitsta üksikisikuid väärhalduse ja riigivõimu omavoli eest ning kontrollida kaebuse või protesti alusel avaliku võimu kandja tegevuse õiguspärasust. Erinevalt eelduslikult võrdsete osapooltega tsiviilõiguslikest suhetest on kaebaja haldusõigussuhtes üldjuhul nõrgemal positsioonil kui haldusorgan
sätestatud korras, on igal ajal õigus nõuda sellise esindamise lõpetamist ja teostada oma õigusi individuaalselt või kollektiivselt. (3) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata audiovisuaalse teose suhtes. 18. Õiguste kaitse. - slaid 26-32; kaitse üldpõhimõtted: PS § 39 kohaselt “Riik kaitseb autori õigusi”. See kaitse hõlmab: a) kaitset laiemas tähenduses ehk vastava autoriõiguse normistiku kehtestamist ja selle kohaldamise tagamist, rikkumiste ennetamist, vastavate institutsioonide loomist jms; b) kaitset kitsamas tähenduses ehk toimunud õiguserikkumisele reageerimist, tagajärgede kõrvaldamist, õiguskaitsevahendite ja sanktsioonide rakendamist. Riik kaitseb õigusi, sõltumata sellest, kellele need õigused kuuluvad. Kaitse hõlmab ka teose enda, esmajoones selle puutumatuse kaitset.
omakorda põhineb vastastikusel huvitatusel, vastastikusel kasul. Õigusteadlaste arvamused on juba muutunud õiguse ajalooliseks allikaks. Kaasaegne variant on vabaõiguse koodeksid tuntud juristide mitteametlikud kommentaarid, mida kasutatakse laialdaselt pretsedentide rakendamise praktikas. Selle allika effektiivsus põhineb professionaalsuse tunnetatud autoriteedil. Kanooniline õigus on samuti paljuski ajalooliseks muutunud allikas. Kanoonilise normistiku efektiivsus on tagatud kahjukindlate usudogmadega. Selline usk dogmadesse on ääretult püsiv hoiak, sotsiaalne norm uskliku inimese teadvuse tasandil. 27. Õigusnormid vormistatakse kirjalikult ning nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele, vastavana vormistatud dokumenti, mida tähistatakse terminiga õigusakt. Õigusaktid avaldatakse neid kehtestanud institutsioonide nimel ametlike
Tänapäeval see pole enam õiguseallikaks. Riigi kohus võib seda ka teha. (Ajalooline õiguseallikas) Need on juristide mitteametlikud kommentaarid, mida kasutatakse laialdaselt pretsedentide rakendamise praktikas ja mis seeläbi ise ka juurduvad. Selle allika efektiivsus põhines Vana- Roomas ning põhineb tänapäevalgi professionaalsuse tunnetatud autoriteedil. 4) Kanooniline (kiriku) õigus- Keskajal oli tähtis, tänapäeval mitte. Kanoonilise normistiku autoriteet (efektiivsus) on tagatu kaljukindlate usudogmadega. Selline usk dogmadesse on ääretult püsiv hoiak, sotsiaalne norm (kohustus) uskliku inimese teadvuse tasandil. Kanoonilise normistiku kujunemise ning tavaõiguse positiivseks õiguseks transformeerimise vahel võib täheldada sarnaseid jooni: usudogmad ning normid n-ö kirjutatakse hilisemal ajal üles ning koondatakse vastavatesse kanoonilistesse normatiivaktidesse.
22 EAKO-l on tugev koostöö politsei ja tolliga autoriõiguse rikkumiste avastamisel, tõkestamisel ja menetlemisel. EAKO annab kohtutele ja riiklikele juurdlusasutustele autoriõiguste rikkumise kohta eksperthinnanguid. Võitluses internetipiraatluse vastu teeb EAKO tihedat koostööd kohalike internetiteenuse pakkujatega.23 Põhiseaduse § 39 kohaselt "Riik kaitseb autori õigusi". See kaitse hõlmab:24 a) kaitset laiemas tähenduses ehk vastava autoriõiguse normistiku kehtestamist ja selle kohaldamise tagamist, rikkumiste ennetamist, vastavate õiguste kaitse institutsioonide loomist jms; b) kaitset kitsamas tähenduses ehk toimunud õiguserikkumisele reageerimist, tagajärgede kõrvaldamist, õiguskaitsevahendite ja sanktsioonide rakendamist. Käesolevas osas käsitletakse just seda õiguskaitse juhtu. Riik kaitseb autori õigusi, sõltumata sellest, kellele need õigused kuuluvad. Kaitse hõlmab ka
õigusakti sättele ega konkreetselt nimetatud õigusaktile, vaid teatud seadusandluse liigile või õigusinstituudile, õigusakti tekstis sõnastatuna tavaliselt „eeskirjadele“, „nõuetele“ või „korrale“. Kasutatakse laialdaselt karistusõiguslikes sätetes. 25. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest Romaani-germaani perekonna õigussüsteemidele on iseloomulik kogu normistiku jagunemine kaheks põlvkonnaks – avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Reguleerimismeetodiks on autonoomne meetod.
Liivimaa kubermang ja Eestimaa kubermang. Vene valitsus kõrvaldas kõik rootsiaegsed uuendused ja seadis sisse vana korra. 19.saj Venemaal palju reforme, mis mõjutasid ka Eestit. 1861- kadus Venemaal pärisorjus. Talurahva õigus- 19.saj alguses õiguskorra reformimine. 1802 loodi Eestimaa kubermangus talurahva seadus ,,Iggaüks", mida hiljem täiendati. 1804- Liivimaa talurahva seadus, ei puudutanud Saaremaad. Kodukari õigust piirati, talurahva kohtute loomine, kohtupidamiste normistiku loomine, kinnitati talupoegade päritav valdusõigus vallas- ja kinnisvarale. Pärisorjus kestis edasi. Aleksander I 1816- Eestimaa talurahva seadus (kehtima hakkas 1817), 1819 Liivimaa talurahva seadus (kehtima hakkas 1820). Nende seadustega kaotati pärisorjus. Probleemid tekkisid, kuna orjadel ei olnud maad, tekkisid rahutused. 1840- loodi uus talurahva seadus Liivimaal, täiendati 1849, 1860 täiendati veel. Eestimaal 1856 uus talurahva seadus, Saaremaal 1865.
Õigusallika teksti tõlgendamine Üldreeglitega on uurijad pigem ettevaatlikud. Üks võimalikke ahelaid: i. Õigusallika teksti esmane analüüs ii. Regulatsiooni otstarbe (lähima eesmärgi) tuvastamine iii. Õigusallika sisemine ja välimine süstemaatika iv. Seotud normide (normistiku) kompileerimine; järgneb nö kontrollskeem: v. Ebaselguse korral seadusandja eesmärkide tuvastamine vi. Jätkuva ebaselguse korral ajaloolise ja geneetilise materjali kasutamine. Õigusnormi rakendamise staadiumid: a. sündmuse (teo) kirjeldus: faktilise koosseisu määratlemine ja analüüs (faktiküsimuse lahendamine); b
14 reetnud liikmele surmaotsuse ja tagas täideviimise). Viimane juht eeldab, et korporatiivsel ühikul on vastav sunniaparaat. Riikluse kujunemise varasemates faasides olid korporatiivsed organisatsioonid tunduvalt autonoomsemad kui tänapäeval, mil nende tegevuse aluseid ja korda reguleeritakse ja seejuures paljuski piiratakse riigis kehtiva seadusandlusega. Nii korporatiivsete organisatsioonide endi kui ka nende normistiku osas on kaasajal seega määravaks suhe riigiga - tegemist võib olla kas legaalsete (seaduslike; formaalsete) või illegaalsete (põrandaaluste ehk mitteformaalsete) korporatiivsete organisatsioonidega. Illegaalsete korporatiivsete organisatsioonide näiteks võiks juristidele tuua kuritegeliku organisatsiooni - maffia konkreetsed vormid (Cosa Nostra, Hiina Triad jne). Legaalsete osas peaks piiritlema omakorda:
vt veebilehte, otsi. http://www.imli.org/ Konventsioonid 1. konv laevade arestimise kohta sõlmiti Brüsselis 70-datel vist. Läti on ka sellega ühinenud. EV kui arutas, millisega ühineda, jäime kiirustamise hiljaks, arestimise seadustamiseks - siis 1999 oli pakutud uue konv väljatöötamine, pärast ratifitseerisime, aga Genfi konv pole jõustunud. Genfi konv järgi ei saa EV teiselt riigilt midagi nõuda, kuid oma laevade arestimise kohta käiva normistiku saime korda. Keelelised vead on seal sees. Alhambra vabastamine - konv-s kirjas, et laev tuleb vabastada, kui piisav tagatis rahuldavas, aktsep-s vormis on laevaom või vastutava kindlustaja poolt esitatud - meil on tõlgitud - Jum kardab kohtunikule ettekirjutada- on kirjas, et kohtunik võib vabastada. Arestimise eesmärk on tagatise saamine, kohtunikule pole siin vaja anda võimalust, õige oleks- kui on antud piisav ja rahuldavas vormis tagatis, tuleb laev vabastada.
ELil on konkurents teiste tsoonidega ning poliitiline ümbrstruktureerimine toimub, regionaalsuse kasv areneb ning tekivad ka horisontaalsed võrgustikud. EL on justkui distsiplinaarne, konkureeriv strateegia. Imperialism – 1) ebavõrdne vahetust; 2) koloniaalsus läbi ametilähetuse ning 3) administratiivne eksport. Koloniaalsus Euroopa Liidus: 1) Varasemate sotsialistlike majanduste kontroll 2) Hierarhiline kultuuriline eraldumine 3) Euroopa Liidu normistiku ülevõtmine uutes liikmesriikides Majanduskasvu saavutamine kui 1) kohandatakse tootmist vastavalt keskuse majanduslikule tegevusele. 2) kasutatakse rohkem tööjõule suunatud tehnoloogiat; 3) hoitakse kokku tööjõukulutustelt. KIE riigid – hea näide. Euroopa imperialism: 1) imperialistlikud suhted kapitalistlike ettevõtete vahel; 2) koostöölepingud KIE riikidega. Imperialism toimib kõiges Schengeni süsteemis! ;)
süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. 5) Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Selle normid määravad riigiorganite ja protsessiosaliste õigused ja kohustused, nende kompetentsi kuritegude menetlemisel. 6) Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid. Tsiviilõigus on reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult üks suuremaid õigusharusid, moodustades kogu eraõiguse normatiivse aluse, mistõttu samastatakse mõnikord tsiviilõigus eraõigusega. 7) Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilprotsessiõigusnormid määravad kohtuorganite õigused ja kohustused õigusmõistmisel
olnud tegemist avaliku võimu suhtega. Õigusteadlaste arvamused- nendeks olid ajalooliselt nt tuntud juristide arvamused Vana-Roomas. Praeguseks on see praktiliselt hääbunud allikas. Kaasaegse näitena võib tuua vabaõiguse koodeksid, need on tuntud juristide mitteametlikud kommentaarid, mida kasutatakse laialdaselt pretsedentide rakendamise praktikas . Kanooniline õigus- on paljuski ajalooliseks muutunud allikas, va islamimaad.kanoonilise normistiku effektiivsus on tagatud kaljukindla uskumisega usudogmadesse , selline usk on ääretult püsiv hoiak, sotsiaalne kohustus uskliku inimese teadvuse tasandil. Pretsedendiõiguse normid. Korporatiivsed normid normatiivaktid. 17. KONTINUITEET Õiguslik kontinuiteet tähendab teisisõnu: õiguslik järjepidevus. Iga objektiivse õiguse norm , iga õigussuhe , iga subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus püsivad senikaua , kuni langeb ära nende alus või kuni neid muudetakse.
Haldusõigus reguleerib suhteid organite vahel. See sisaldab ka instituute, mis reguleerib riigiorganite tegevust majandussuhetes. Kriminaalõigus karistusseadus, väitlus kuritegude vastu. Kriminaalõiguse normid määravad ühiskonna suhete ringi, mida riik kaitseb kriminaalõiguse ähvardusel. Kriminaalõiguses määratakse kindlaks karistavad teod. Normid on kokku võetud ühte akti. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, olenemata subjektidest. Moodustab normistiku, mis on aluseks erakogukonnale. Reguleerib suhteid võrdsete isikute vahel. Tsiviilõigus saab põhimõtted põhiseadusest ja reguleerib tsiviilõigust erinevate aktidega. Asjaõigusseadus, äriseadustik, võlaõigusseadustik jne Perekonnaõigus reguleerib suhteid, mis tulenevad abielust, suguelust, vanemate kohustusest, laste kohustustest, lapsendamisest, abikaasade varalised suhted. Rahvusvaheline õigus on võrreldes teistega täiesti erinev õigusharu. Ta reguleerib suhteid riikide
, elanikkonnaks vaimuliku, aadlikud, linlased ja talupojad. Veneaegne talurahvaõigus: 18 saj. eesti talupoegade elu ei paranenud, kuni 19 saj. kestis edasi pärisorjus. 19 saj. algul mõisteti, et talurahva õigusesse tuleb teha muudatusi. Eestimaa kubermangus toimus pärisorjuse reformimine, Eesti talurahvaseadus ``Igaüks`` 1802, millele järgnes 1804 a. ilmunud Liivimaa Talurahvaseadus, mis oli palju progressiivsem: Saaremaal kehtinud Kodukari piirati, nähti ette talurahva kohtu ja vastava normistiku loomine, kinnitati talupoja päritav õigus vallas- ja kinnisvarale. Käsk koostada vakuraamatud ning koormised, tuli viia vastavusse tegeliku kandevõimega. ``Igaüks`` oli oma olemuselt sarnane Liivimaa omaga, kuid ta arvestas rohkem mõisnike huve. (Agraarkriis ei lahendanud probleemi ja pärisorjust ei kaotatud.) 1816 kinnitas keiser Aleksand I teise Eesti talurahvaseaduse `` Eestimaa tallorahva kässoraamat`` ja 1819 Liivimaa ``Liivlandi maarahva
Erinevate etappide iseloomustus.I …. - 324 varajane perioodII 325-692 kanoonilise õiguse periood - usk seadustati ja tagati riikliku sunnijõuga.III 692 - 1054 kanoonilise õiguse ühtsus jääb püsima, kuid idas ja läänes toimuvad erinevad arengud: idas -staatiline/läänes - dünaamiline. Hommiku- ja õhtumaise mõtteviisi kujunemine.IV1054 - 1517 õhtumaise kristluse ja kanoonilise õiguse areng: alates 1054.a teadusliku kanoonilise õiguse õitseng. XII sajandil algab kanoonilise normistiku süstematiseerimine ja kodifitseerimine.V 1517 - …. uusaja katoliiklik kirikuõigus: Peale usureformi algab kanoonilise õiguse taandumine. Luther nõudis kanoonilise õiguse asemele täiesti uut õigust.Maadeavastusega siiski kanooniline õigus levis, kuid peale Pr revolutsiooni ja valgustusaega kaotas oluliselt omatähtsust väljaspool kirikut. 20. Kanonistika areng.Edaspidises arengus saab koos kanoonilise õiguse arenguga rääkida kanonistika (teadus kanoonilisest õigusest)kujunemisest
Kriminaalprotsessiõiguse 10 üldised põhimõtted on sätestatud põhiseaduses, konkreetsed normid aga eelkõige kirminaalmenetluse seadustikus. Avaliku õiguse haruna on tema reguleerimismeetodiks autoritaarne meetod. 6) Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid. Tsiviilõigus on reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult üks suuremaid õigusharusid, moodustades kogu eraõiguse normatiivse aluse, mistõttu samastatakse mõnikord tsiviilõigus eraõigusega. Tsiviilõigus kasutab autonoomia meetodit, ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi tsiviilõiguse üldised põhimõtted määrab põhiseadus. 7) Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja
Islami õigusperekond, hinduistlik õiguserekond ja judaistlik õigusperekond toetuvad oluliselt religioossetele põhimõtetele ja normidele, millel on sageli domineeriv roll käitumisreeglite seas. Õiguse arengut maailma ulatuses iseloomustab nüüdisajal erinevate õigussüsteemide ja perekondade (eriti romaani-germaani ja anglo-ameerika perekonna) kiire integreerumine. 4.2. ÕIGUSHARUDE ÜLDISELOOMUSTUS Romaani-germaani perekonna õigussüsteemidele on iseloomulik kogu normistiku jagunemine kaheks põlvkonnaks avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Reguleerimismeetodiks on autonoomne meetod.
piirata kõigi vahistatute suhtlust, vaid pelgalt nende vahistatute suhtlust, kelle osas on põhjust arvata, et nad võivad käimasolevat kriminaalmenetlust ebasoodsalt mõjutada. Eeltoodud kahtluste tõttu olen alustanud VangS § 90 lõigete 3 ja 5 osas omaalgatusliku normikontrolli menetluse, et hinnata nende sätete põhiseaduspärasust. Mööndes, et minu kahtlus võib osutuda alusetuks ja soovides anda kriminaalmenetlust ja eelvangistust reguleeriva normistiku ettevalmistamise ja eelvangistuse täideviimise eest vastutavale ministeeriumile võimalus avaldada asja kohta omapoolne arvamus, pöördun käesoleva kirjaga Teie poole, et saada vastused mõnedele küsimustele ning kuulata ära Teie seisukoht tõstatatud probleemi osas. Enne omapoolsete küsimuste esitamist märgin, et pöördun samasuguse kirjaga ka riigi peaprokuröri poole. Palun Teil võimalusel kujundada oma seisukoht järgmistes küsimustes: 1
juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku põhiideeks oli luua majandusele tugeva seadusandliku baasi, kehtestades kõigile Euroopa kaanonitele vastava normistiku, mille puudumise läbi on Eesti üldine maine ilmselt oluliselt kannatanud. Seaduse ideoloogiaks on Euroopa (sealhulgas Ida-Euroopa reformimaade) üldine ideoloogia - ühtsed mängureeglid ning erinevate majandustegevuse vormide selge eristamine üksteisest. Äriõiguse all saame Eesti siseriikliku õiguse seisukohalt käsitleda ennekõike eraõiguslike juriidiliste isikute asutamisega, juhtimisega, sisesuhete jne seonduvat. Seevastu rahvusvahelise äriõiguse all saame mõista aga
rooma õigusest. Sotsialismile üleminekuga tegi riigi õigussüsteem läbi põhimõttelise muutuse, kuna muutus riigi suhtumine omandisse, riigivõimu ja indiviidi õigustesse ja vabadustesse. Nii ei tunnusta sotsialistlik õigus oma süsteemis eraõiguse olemasolu, küll aga on selles iseseisva õigusharuna maaõigus, kuna maa kui riigi omandi kasutamine vajab spetsiifilist õiguslikku regulatsiooni. Romaani-germaani perekonna õigussüsteemidele on iseloomulik kogu normistiku jagunemine kaheks põhivaldkonnaks - avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Õigussüsteemi selline ülesehitus oli omane juba Rooma õigusele. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad
31. Mis on õigusperekond? Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või sarnasel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95igusperekond 32. Kuidas iseloomustatakse romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda? · Romaani-germaani perekonna õigussüsteemidele on iseloomulik kogu normistiku jagunemine kaheks põhivaldkonnaks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. · Anglo ameerika ehk üldise õiguse perekond kujunes välja inglismaal ja hõlmab tänapäeval praktiliselt kõiki inglisekeelseid riike. Tema iseloomulik tunnus on et kõige tähtsam on kohtulahend. 33. Määratlege õiguse mõiste ja õiguse tähtsus.
Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tööelu kujundamisse. Teie käes on raamat, millest leiate selgitused 2009. aastal jõustunud töölepingu seadusele. Töölepingu seadus reguleerib töötaja ja tööandja vahelisi suhteid, mis tekivad töölepingu alusel. Seadus koondab individuaalset töösuhet reguleeriva normistiku, sealhulgas reeglid töölepingu sõlmimisele ja lõppemisele, töötasule, töö- ja puhkeajale, puhkusele ning vara- lisele vastutusele. Raamatu eesmärk on pakkuda vajalikke teadmisi, kuidas töölepingu seadust rakendada ja oma töösuhtest tulenevaid õigusi otstarbekalt kaitsta. Selgitused on mõeldud neile, kes puutuvad ühel või teisel viisil kokku tööõiguse küsimustega, nii töötajatele kui tööandjate-
Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. Mis on õigusperekond? Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Kuidas iseloomustatakse romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda? Romaani-germaani perekonna õigussüsteemidele on iseloomulik kogu normistiku jagunemine kaheks põhivaldkonnaks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Eestis Anglo-ameerika ehk üldise õiguse perekond kujunes välja Inglismaal ja hõlmab tänapäeval praktiliselt kõiki inglisekeelseid riike. Tema iseloomulik tunnus on et kõige tähtsam on kohtulahend. Määratlege õiguse mõiste ja õiguse tähtsus. Inimese sotsiaalset käitumist mõjutavad kõige rohkem riik, ühiskond ja usk ning inimese sotsiaalset käitumist kujundavad õigus, tava ja kõlblus.
avalike institutsioonide ja indiviidide vahelisi suhteid juhul, kui nad sellega ise hakkama ei saa. Kohtusse pöördumise õigus vaidluse lahendamiseks on riigi poolt tagatud ega sõltu vastaspoole nõusolekust, samuti puuduvad üldjuhul muud piirangud oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse pöördumiseks. Kohtu ülesanne on vaidlus lahendada, seega siis anda vaidlevatele pooltele jõustunud kohtulahend ning seetõttu on ka kohtumenetlust reguleeriva normistiku ülesanne tagada kohtuasja lahendamine, samas peab kohtuasja lahendamine toimuma efektiivselt. Efektiivseks lahendamiseks saab pidada lahendust, mis saabub mõistliku aja jooksul, võimalikult optimaalsete kuludega ja on õige. Inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikkel 6 sätestab efektiivse ja õiglase kohtupidamise põhimõtted kui põhilise inimõiguse. Efektiivse kohtupidamise mõiste võib ka sisustada, tuginedes Euroopa inimõiguste kohtu (edaspidi
(Tehingute notariaalne tõestamine, kinnistusraamatusse kandmine, hagi aegumine jne.) VÕS § 573. Ülalpidamislepingu vorm Ülalpidamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Tähtsamateks tsiviilõiguslikeks õigusaktideks loetakse EV omandireformi aluste seadust, tsiviilseadustiku üldosa seadust (TSÜS), võlaõigusseadust (VÕS), asjaõigusseadust (AÕS) ja äriseadustikku (ÄS). Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult on tsiviilõigus mahult üks suuremaid õigusharusid. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi 222 õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõiguse lahutamatuks osaks on õiguse üldised printsiibid ehk õiguspõhimõtted. See tähendab, et kogu tsiviilõiguslik regulatsioon rajaneb teatud aluspõhimõtetel, nn tsiviilõiguse printsiipidel, mis on alljärgmised:
annaabi.ee 
