Juur, vars, leht - Konspekt

10

doc

Botaanika eksam

kahjulike mõjude eest. Selle koe kaudu toimub ka vee aurumine ja gaasivahetus. Õppejõu versioon : 1. Algkoed (meristeemid). Neist tekivad kõik teised taime koed A. tipmised kasvukuhik varre ja juure tipus. Sealt kasvab taim pikemaks B. külgmine kambium asub juhtkimbus puiduosa ja niineosa (koore) vahel, seal toimub varre jämedamakskasvamine. Pole üheidulehelistel taimedel (kõrrelised, liilialised palmilised nende vars ei kasva jämedamaks, vaid jääb selliseks, nagu on tekkides. C. vahelmine kõrrelistel, lõikheinalistel kõrresõlmede kohal lehe ja varre alusel võimaldab kiiresti taastada lehe/varre pikkuse selle tipu ärasöömisel/lõikamisel-pügamisel D. haavakude (kallus) tekib vigastuskohtades teiste kudede tagasiarenemise tulemusel, harva selgelt nähtav. 2. Püsikoed A. juhtkoed paiknevad juhtkimbus

Botaanika

4

doc

Bioloogia KT: Juur, Võsu, Vars

tõmbejuured talvituva osa mulda tõmbamiseks, et krookus, liilia, nurmenukk, kaitsta pungi külma eest jänesekapsas õhujuured õhust veeauru imamiseks orhideed, monstera Kuidas saavad hakkama juurteta taimed? Näiteks vesihernes juurte ülesandeid täidavad lehed. Triin Marandi (TFG) Võsu Loetle taimeorganid! Taimeorganid: õis, vili, leht, vars, juur õis, vili, leht ja vars moodustavad võsu taime maapealne osa (tavaliselt) Joonista vihikusse võsu ja kirjuta juurde selle osad! vars, ladvapung, külg- ehk kaenlapungad, lehed, sõlmed, sõlmevahed Mis on pung? võsu alge, millest areneb vars lehtedega või õitega (õiepungad) Täida tabel pungade kohta! külgpung lehe kaenlas varreharud ja lehed ladvapung varre tipus võsu kasvab pikemaks

Bioloogia

4

doc

Taime osad

tõmbejuured talvituva osa mulda tõmbamiseks, et krookus, liilia, nurmenukk, kaitsta pungi külma eest jänesekapsas õhujuured õhust veeauru imamiseks orhideed, monstera Kuidas saavad hakkama juurteta taimed? Näiteks vesihernes juurte ülesandeid täidavad lehed. Triin Marandi (TFG) Võsu Loetle taimeorganid! Taimeorganid: õis, vili, leht, vars, juur õis, vili, leht ja vars moodustavad võsu taime maapealne osa (tavaliselt) Joonista vihikusse võsu ja kirjuta juurde selle osad! vars, ladvapung, külg- ehk kaenlapungad, lehed, sõlmed, sõlmevahed Mis on pung? võsu alge, millest areneb vars lehtedega või õitega (õiepungad) Täida tabel pungade kohta! külgpung lehe kaenlas varreharud ja lehed ladvapung varre tipus võsu kasvab pikemaks

Bioloogia

3

rtf

Bioloogia mõisted eksamiks

-võivad piiramatult kasvada ja huruneda leht -areneb pungas olevast lehealgmest -sõltuvalt lehealgmete asetusest pungas kujunevad taimevarrel kas vahelduvalt vastakult või männaseliseltpaiknevad lehed -peamised osad on -lehelaba(suurus oleneb taimeliigist) -leheroots(kinnitub varrele) -leherood(orgaaniliste ainete ja vee liikumine) pung -lehepung(on varjul algeline vars lehealgmetega) -õiepung(temas on õiealgmed) -külgpung(kujunevad lehtede kaenlas)(temast arenevad lehed e varreharud) -ladvapung(võsu kasvab pikemaks) -külgpungad(mis jäävad vahepeal arebgus seisma ja siis jälle tärkavad) õis -on õistaime sugulise paljunemise organ. -kõige tähtsamad osad on tolmukad ja emakad -ül. on vilja moodustamine

Bioloogia

18

odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne). Juuremügarad, mükoriisa. Parasiidid, poolparasiidid. Juur on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. taime kinnitamine pinnasesse. Ülesanded: # vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, # mõnede orgaanilisete ainete süntees, # säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Liigitatakse: pea, külg, lisa- ja idujuur. Idujuur idandil esinev esmane juur, tekib diferentseerumata idukoest. Peajuur juurestiku keskne, idujuurest tekkiv juur, tavaliselt kasvab vertikaalselt maasse. Külgjuur peajuurest lähtuvad harud, tekivad endogeenselt steeli välimisest rakukihist e. peritsüklist. Juurevööndid: Kasvukuhik seal paiknevad poolduvad initsiaalrakud; pealt katab juure kübar, Pikenemis- e. kasvuvööde pooldumised harvemad, toimub rakkude kiire kasv; 2-5mm., .Eristumisvööde, Differentseerumis- e

Bioloogia

19

doc

EESTI TAIMESTIK

Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne). Juuremügarad, mükoriisa. Parasiidid, poolparasiidid. Juur on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. taime kinnitamine pinnasesse. Ülesanded: # vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, # mõnede orgaanilisete ainete süntees, # säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Liigitatakse: pea, külg, lisa- ja idujuur. Idujuur idandil esinev esmane juur, tekib diferentseerumata idukoest. Peajuur juurestiku keskne, idujuurest tekkiv juur, tavaliselt kasvab vertikaalselt maasse. Külgjuur peajuurest lähtuvad harud, tekivad endogeenselt steeli välimisest rakukihist e. peritsüklist. Juurevööndid: Kasvukuhik seal paiknevad poolduvad initsiaalrakud; pealt katab juure kübar, Pikenemis- e. kasvuvööde pooldumised harvemad, toimub rakkude kiire kasv; 2- 5mm., .Eristumisvööde, Differentseerumis- e

Eesti loodusgeograafia

21

pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

teistelt taimedelt. Härghein. VARS ·Ülesanded Külgharude moodustamine Lehtede, õite ja viljade kandmine Vee ja mineraalainete transport Fotosünteesiproduktide transport ·Põhitunnused Maapealne asend Kasvab kaua pikkusesse Kannab lehti Harunemisvõimeline Radiaalse siseehitusega Rohkete juhtkimpudega (enamasti kollateraalsed) ·Varre muudendid Risoom e maa-alune vars, stoolon e maapealne (v. alune) võsund, mugul, sibul (maa-alune lühivõrse), mugulsibul. Köitraod (viinapuu), astlad (viirpuu, laukapuu), assimileerivad varred (osjad), kladood e lehetaoline vars, millel on lehefunktsioonid (jõulukaktus). Võsuväänel (varre külgharust tekkinud kinnitusorgan), võsuastel (terav, torkiv moodustis, mis on tekkinud lühivõsu muundumise tagajärjel). Varre ehitus Epiderm: ühekihiline Esikoor: Steel: Kambium: Juhtkimp: kollateraalne

Eesti taimestik ja selle kaitse

6

doc

Nimetu

· Pikenemis- ehk kasvuvööde. Selle vöötme rakud poolduvad harva, küll aga toimub nende pikenemine. Tsütoplasmas tekivad esimesed vakuoolid. · Imamis- ehk diferentseerumisvööde, kus kujunevad püsikoed ja tekib hulgaliselt juurekarvu. · Juhtimisvöötmes kujunevad külgjuured. Juurekarvad on selles juureosas surnud, mistõttu vööde ise vett ja mineraalsooli ei ima, vaid ainult juhib neid edasi. Ehitus: Epibleem - Primaarse ehitusega juur on kaetud epibleemiga (risodermiga), mis talitleb imikoena. Esikoor - Epibleemi all asub isodiameetrilistest rakkudest esikoor. Esikoore väline kiht eksoderm koosneb tihedalt üksteise vastu liibunud nurgelistest rakkudest, mis vanemas eas sageli korgistuvad. Kesksilindri välimine kiht peritsükkel koosneb enamasti ühest, harvem mitmest reast elusatest, meristemaatilistest rakkudest. Juure peritsükli üheks funktsiooniks on külgjuurte moodustamine.

Kategoriseerimata