Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Taimed (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mille alusel jaotatakse?
  • Miks ei kasva samblad kõrbes?
Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist.
Taimede meeleelundid :
Taimekoed eristavad kuiva õhku veeaururikkast ning valgust pimedusest.
Juurtes sünteesitakse veepuudusel abstsiishapet, mis jõuab lehtedeni ja mille lehe kattekoe rakud ära tunnevad .
Suurenenud süsihappegaasisisaldusele õhus, samuti vähenenud veeaurusisaldusele, reageerib taim õhulõhede sulgemisega.
Mille alusel jaotatakse?
Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse iseärasuste alusel kahte suurde rühma: samblad ja soontaimed . Soontaimed jagunevad sõnajalgtaimedeks, paljasseemnetaimedeks ja õistaimedeks.
Miks ei kasva samblad kõrbes?
Taksis – terve organismi suunatud liikumised, vastusena lähiümbruse omadustele
Tropism – sõltuvad ärritaja suunast
Organellid, mis on iseloomulikud taimedele: plastiidid , vakuoolid , tselluloosist rakukest
Rakuorganellide ülesanded:
- rakukest – koosneb tselluloosist, kaitseb, annab kuju ja tugevuse
  • rakumembraan – kaitse, ainevahetus (kergesti läbitav veele , süsihappegaasile)
  • tsütoplasma – koosneb tsütosoolist ja mitmesugustest organellidest.
  • plastiidid:

kloroplastid – moodustub klorofüll, fotosünteetiliselt aktiivsed
kromoplastid – sisaldavad pigmente
leukoplastid – värvitud, ei sisalda pigmente
amüloplastid – ladestavad tärklist
kloroplast Þ kromoplastiks
viljade valmimisel, enne lehtede langemist
kromoplast Þ kloroplastiks
porgandi säilitusjuur muutub roheliseks
kloroplastÞ leukoplastiks
kui roheline taim satub pimedusse
  • mitokondrid – toimub rakusisene hingamine, energia salvestumine
  • vakuoolid – täidavad eritusfunktsiooni, ainete lagundamine, toitainete säilitamine
  • tuum – juhib raku tegevust
  • endoplasmaatiline retiikulum – valkude ja lipiidide süntees. Siin asuvad valkude sünteesiks vajalikud ribosoomid.
  • Golgi kompleks – talitleb valkude modifitseerija ja transportijana.

heterotroof – organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonist.
autotroof – organism, kes suudab eluks vajalikud orgaanilised ained ise sünteesida kehavälise energiaallika kaasabil.
Floeemirakud – transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid
Floeem ehk niineosa – taime juhtkude , mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi produktid (glükoos).
Ksüleemirakud – transpordivad vett ja selles lahustunud mineraalaineid.
Ksüleem ehk puiduosa – taime juhtkude, mille peaülesandeks on vee transport kogu taime ulatuses.
Taimede toitumine
Taimed saavad vajalikud mineraalained õhust ja vee kaudu mullast.
Elusaine peamise osa moodustavad 6 elementi – C, H, N, O, P ja S.
Süsinik pärineb süsihappegaasist, mis siseneb taime õhulõhede kaudu.
Vesinik pärineb põhiliselt veest.
Lämmastikku saavad taimed juurte kaudu vees lahustunud nitraatioonina ning vähemal määral ka amooniumioonina.
Hapnikud aatomid lisanduvad fotosünteesil süsihappegaasi koosseisus.
Fosfor on pärist mullast ning omastatakse vees lahustunud fosfaatidena.
Väävel saadakse samuti juurte kaudu mullast.
Kaalium, magneesium ja kaltsium saadakse lahustunud ioonidena mullaveest.
Mikroelemente – Fe, Cl, Mn, Cu, B, Zn, Mo – vajatakse väiksemates kogustes
Taimed #1 Taimed #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor janis93 Õppematerjali autor
Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist.
Taimede meeleelundid:
Mille alusel jaotatakse?
Miks ei kasva samblad kõrbes?
Taksis
Tropism
Rakuorganellide ülesanded:
Floeemirakud
Floeem ehk niineosa
Ksüleemirakud
Ksüleem ehk puiduosa
Taimede toitumine

Sarnased õppematerjalid

TAIMERIIGI MITMEKESISUS
8
doc

TAIMERIIGI MITMEKESISUS

TAIMERIIGI MITMEKESISUS Taimedega tegelev teadusharu on botaanika. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid. Nende rakud on kaetud tselluloosse kestaga ja sisaldavad plastiide ning vakuoole. Varuainena kasutavad tärklist. Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse järgi 2 rühma: 1. sammaltaimed ­ pole juhtsooni 2. soontaimed ­ on juhtsooned. Jagunevad:seemneteta taimed, seemnetega taimed, katteseemnetaimed (õistaimed) Suurus ­ kasvu võimaldavad tugikoed, juhtsooned (ainete transport). Peab olema suur õhuniiskus. Puud ja liaanid suurimad Maal elavad organismid. Vahemaa juurtest lehtedeni ~100 m (hiidsekvoiad, mammutipuu). Kõige pisem taim Eestis on sammalde seas - 1mm (sale tiivik). Taimedel nii elusad kui surnud rakud (puud). Vegetatiivne e klonaalne paljunemine (maasikas, maikellukesed). Kloon on ühe raku

Bioloogia
Bioloogia 1-kursus II osa
20
doc

Bioloogia 1. kursus II osa

 Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel 3. Rakkude talitlus ja ehitus on omavahel kooskõlas  A. van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid  K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng  Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest  Faber – Andis 17. saj teisel poolel mikroskoobile nime (kr.k – micron=väike, scopein=vaatama) Uurimismeetodid 1. Mikroskoopia a) Valgusmikroskoobid – 1300x suurendus (0,2*10-6m)  Mitu objektiivi ja okulaari, omavad iseseisvat valgusallikat ning võimaldavad uuritavat objekti fotografeeria  Binokulaarne mikroskoop – võimalik vaadelda preparaati 2 silmaga

Bioloogia
Funktsionaalne morfoloogia
26
docx

Funktsionaalne morfoloogia

 kõik elusorganismid koosnevad rakkudest  rakk on kõige väiksem elu üksus  rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga  Bakterid  Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks  Taimed  Loomad  Protistid  Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust;  rakukest ja plasmodesmid  vakuoolid ja tonoplast  plastiidid Loomarakul :  tsentrioolid  Lüsosoomid Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks)

Bioloogia
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISTEEMAD
32
doc

TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISTEEMAD

TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISTEEMAD * - Iseseisev õppimine kirjanduse põhjal, nt raamatust: H. Miidla. Taimefüsioloogia. Tallinn 1984 (sulgudes märgitud paragrahvid sellest raamatust) # - Moodles ,,Materjal testiks" (s.t et loengutes seda teemat põhjalikult ei käsitleta, lisaks #- märgiga tähistatud teemadele, on samas kohas täiendmaterjali ka teiste teemade kohta) 1. Taime ja looma füsioloogilised erinevused. Taimed on võimelised sünteesima pea kõiki aminohappeid ehk ta on ptorotroof Taimed on autotroofid, loomadheterotroofid Taimedel ei ole närvisüsteemi ja hormonaalseid organeid. Taimes on tselluloosne rakukest. Kasvu iseärasused ­ mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel. Taimed on liikumatud. 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks van Helmonti katsed 1629 aastal pajuoksaga

Taime- ja loomafüsioloogia
Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT
21
pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon ­ lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Dissimilatsioon ­ on organismis toimuv keerulisemate ainete lagunemine lihtsamateks, mille juures vabaneb neis sisalduv keemiline energia. Taimefusioloogias sageli samastatav hingamisprotsessiga. Protsessi käigus vabaneb energiat. Taime ja looma põhilised erinevused. Taimed Loomad Raku ehitus rakukest puudub plastiidid puuduvad vakuoolid puuduvad Ainevahetus autotroofsed heterotroofsed Varuaine tärklis rasvad Keha pindala suur valispind liigestatud sisepind

Eesti taimestik ja selle kaitse
Botaanika eksam
10
doc

Botaanika eksam

Taimedel sekundaarne ainevahetus ­ modifitseerimine ­ alkaloidid, fenoolsed ühendid, teatud määral terpenoidid. Jääkainete kasulik ära kasutamine taimedele iseloomulik. TAIMERAKU ELUTEGEVUS JA PALJUNEMINE Elusad rakud nagu terve taimgi, toituvad, hingavad, kasvavad ja paljunevad. Toitumise ja hingamise tulemusena raku koostisained pidevalt muutuvad ja uuenevad. Rakud kasvavad ja paljunevad. Nii kasvavad ja arenevad taimed tervikuna. Rakud paljunevad jagunemise teel. 2. Taime keemiline koostis: taimedele eriti iseloomulikud ainerühmad, nende tähtsus, levik ja esindajate näited. (TEADA VÄGA ÜLDISELT!) 1. Vesi - On elukeskkond. Vesi keskkond, kus toimuvad elureaktsioonid. Nt. Ilma veekeskkonnata ei tõmbu lihasvalgud kokku, ei toimu suhkru oksüdeerumine (hingamisahelas). Kui vett pole, taim sureb või on ooteseisundis, kus eluprotsessi ei toimu. 2

Botaanika
Raku ehitus ja talitlus
7
doc

Raku ehitus ja talitlus

bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. eukarüoot- organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Protistid, seened, taimed ja loomad. eukarüootne rakk-(päristuumne) rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine, Golgi kompleks- membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. homoloogine kromosoom-kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. karüoplasma-rakutuuma poolvedel sisu.

Bioloogia
Taimefüsioloogia konspekt
32
docx

Taimefüsioloogia konspekt

TAIME JA LOOMA FÜSIOLOOGILISED ERINEVUSED:  Autotroofsus: taimed kasutavad biosünteesiprotsessides peamiselt valguskiirguse energiat (fotosüntees).  Prototroopsus: asendamatute orgaaniliste ainete süntees.  Liikumatus: taimed on liikumatud ja saavad kasutada kasvuks ja arenguks vaid piiratud ruumi.  Jääkained kogutakse vakuooli ning muundatakse kasutatavaks (sekundaarne ainevahetus).  Tselluloosne rakukest ümbritseb taimerakku ning seda läbivad arvukad palasmodesmid  Närvisüsteemi ja hormonaalsete organite puudumine taimedel.  Kasvu iseärasused: mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun