10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Robinzah
Õppematerjali autor
-valminult on maitsvad, toitaainete rikkad ja eredalt värvunud -peale inimese söövad neid ka loomad kuiv vili -valminud vili mis sisaldab väga vähe vett -jaguneb omakorda ava- ja sulgviljadeks ava -avaneb ja seemned varisevad(kaun, köder ja kupar) sulg -ei avane, sest neis on 1 seeme aind (pähkel, teris) rohtne vars -phemed ja värvuselt rohelised (sest neis on kloroplaste sisaldavaid rakke) -toimub ka fotosüntees -kasvavad ühe kasvuperiood (sügisel hävivad) puitunud vars -nad elavad aastakümneid isegi aastasadu -varred on kõvad ja tugevad(iga aasta järjest tugevamad) õhulõhe -koosneb khest sulgrakust ja nende vahel olevast õhupilust -avanevad enamjaolt lehe alapoolel -toimub hapniku ja süsihappegaasi liikumine (gaasivahetus) -sisaldavad kloroplaste juhtkimp -neis on palju pikki rakke
Kambiumi rakkude jagunemise tagajärjel jämenevad varred ja juured. Kõrrelistel asub algkude ka sõlmedevahede alumises osas. Ööpäevas võivad nende varred kasvada kuni 75 cm(Bambus). PÜSIKOED jaotatakse nelja rühma: põhi-, tugi-, juht- ja kattekoed. PÕHIKUDE koosneb elusatest rakkudest. Vastavalt rakkude ehitusele ja ülesannetele jaguneb põhikude assimiliatsiooni- ja säilituskoeks. Assimiatsioonikoe rakud sisaldavad rohkesti kloroplaste ja neis toimuv fotosüntees. See kude paineb raime maapealsetes organites, põhiliselt lehtedes. Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklise ja valguterad, harva õlitilgakesed. Varuained on taimele vajalikud, et ta saaks uue kasvuperioodi algul kiiresti kasvama hakata. Säilituskude leidub juures, risoomis, varres ja seemnetes. JUHT- ja TUGIKOE rakud on sageli kimpudena koos. Neid erinevate rakkude kogumikke nimetatakse juhtkimpudeks. Neis olev tugikude toestab juhtkimpe, juhtkoe ülesandeks on aga
puuduvad Mõnel püsikoel on võime minna tagasi algstaadiumi (dediferentseeruda) ja areneda teises suunas: haavakoe teke Põhikoed moodustavad valdava osa taime massist. Põhikude koosneb õhukeseseinalistest elusatest rakkudest, mille vahel on suured rakuvaheruumid. Neis rakkudes toimuvad mitmed olulised protsessid: · fotosüntees, varuainete ja vee säilitamine, gaasivahetus jne. Funktsioonist lähtudes eristatakse nelja tüüpi põhikudet: · assimilatsioonipõhikude ehk klorenhüüm ehk mesofüll asub lehes või noorte varte esikoores. Rakkudes on palju kloroplaste ja seal toimub fotosüntees. Piklikud ja üksteise kõrval asuvad klorenhüümirakud moodustavad sammas- ehk palissaadkoe, kui aga rakkude vahel on suured rakuvaheruumid, nimetatakse seda kobe- ehk tohlkoeks.
Kaitse- ning tugifunktsioon; ainevahetus. *Vakuool: vee reservuaar, kindlustab raku siserõhu ehk turgori, nooremate rakkude vakuoolides on toitained ning vananenud rakkudes jääkained, toimuvad lõhustumisprotsessid. Suur tsentraalne vakuool suureneb raku vananedes. Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid – nii aitavad loomad levitada seemneid. *Plastiidid: kahemembraansed organellid *Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees, on täidetud valgulise vesilahusega ehk stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed ehk lamellid, kus esineb roheline värvaine klorofüll. Kloroplastides neeldub päikesekiirgus, vee ja CO2 abil toodetakse suhkruid. *Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente – karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. Ainevahetuslik funktsioon. *Leukoplastid – säilitavad varuaineid, värvitud.
hapniku. Tugikude. Tema annab taimevartele kandejõudu ja paindlikust, lehtedele vastupidavust ja juurtele tõmbekindlust. Tugikude jagatakse: 1) kollenhüüm koosneb ebaühtlaselt paksenenud elusatest rakkudest, mis asetsevad epidermi all. 2) niine- ja puidukiud paksenenud seinaga rakud, mis tavaliselt moodustavad kimpe, puidukiud võivad läbisegi koosneda alus ja surnud rakkudest. 3) skleriidid hoiavad taimeosi koos. Juhtkude. See on selleks, et toiduained ja vesi saaksid taimes liikuda. Ta moodustab koos tugikoega juhtkimpe. Koosneb torukujulistest rakkudest. Puiduosas toimub tõusev vool ja niine osas laskuv vool. Juhtkoes eristatakse järgmisi komponente: 1) trahheiidid on puitunud seinaga pikkadest surnud rakkudest koosnevad torujad moodustised, esineb poore, mille kaudu lähevad ained ühest kohast teise. 2) trahheed ehk sooned surnud rakkudest koosnevad moodustised, mis on pehmemad ja paindlikumad
heledamana. Hilispuit koosneb rohkem paksuseinalistest ja väiksemamõõtmelistest trahheiididest, mistõttu näib tumedamana. Hilispuit eristub nähtavalt järgmise aasta kevadpuidu heledamatest rakkudest, andes selliselt võimaluse värvuskontrasti abil aastarõngaid omavahel eristada. Aastarõngad paiknevad konsentriliste ringidena üksteise kõrval, moodustades puutüve ristlõikel iseloomuliku joonise. Kevadpuidu trahheiidides toimub põhiline vee tõusev liikumine, hilispuidu trahheiidid annavad tüvele mehhaanilise tugevuse. Mitmel okaspuuperekonnal leidub enamasti hilispuidus trahheiidide vahel ka vertikaalseid vaigukäike (männi perekond). Vertikaalsed vaigukäigud on vooderdatud parenhüümirakkudega (epiteelrakkudega), mille seintes asuvad lihtpoorid. Parenhüümirakud eritavad vaiku, mis tungib tüvevigastuste puhul pinnale, kattes vigastusi õhukese kilena.
....................................................................................................................................................14 Leht...................................................................................................................................................................16 Vili....................................................................................................................................................................20 Fotosüntees.......................................................................................................................................................23 Katteseemnetaimed...........................................................................................................................................25 Sammaltaimed..................................................................................................................................................27 ALGLOOMAD............
· säilituspõhikude > säilitatakse varuaineid; · veesäilituskude > säilitatakse vett (kõrbetaimedel); · õhusäilituskude (aerenhüüm) > säilitatakse õhku (veetaimedel). · Paiknemine Põhikoed moodustavad valdava osa taime kehast (valdavalt parenhüümsed rakud). Lehed, vars. · Assimilatsioonipõhikude e klorenhüüm: asub lehes või varre esikoores; põhiülesandeks on fotosüntees. Rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked, piklikud rakud moodustavad sammaskoe. Sageli esineb palju rakuvaheruume, mistõttu eristatakse ka kobekude. · Säilituspõhikude: ülesandeks on varuainete (tärklis, lahustunud suhkrud jne) säilitamine. Kattekude Maapealne kattekude: epiderm; maa-alune kattekude: epibleem · Ehitus Epiderm on tavaliselt ühekihiline, rakuvaheruumid puuduvad, klorofülli on
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid