Taimerakk ja taimekoed (2)

Taimerakk ja taimekoed
Liina Metsküla
 
Taimerakk:
Rakk on kõige väiksem üksus, kellel on kõik elu tunnused. Taimedel on rakuline ehitus. Taimerakud on väga väikesed. Nende läbimõõt on umbes 0,01-0,1 millimeetrit. Apelsini või sidruni viljalihas esinevatel rakkudel on ümbermõõt mitu millimeetrit.
Taimeraku ehitus:
Taimerakku ümbritseb rakumembraan . See on nagu väga õhuke kile. Rakumembraan esineb kõikidel rakkudel. Rakku katab, kaitseb ja annab kuju rakukest . Noored rakukestad koosnevad tavaliselt tselluloosist. Kui rakud vananevad, võivad rakukestad puituda või korgistuda.
Mikroskoobiga vaadates on rakukest näha, kuid rakumembraan mitte. Veel on võimalik valgusmikroskoobiga näha rakutuuma. Rakutuum on rakus kõige tähtsam osa. Selles on pärilikkusaine ja elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum kontrollib ning suunab raku tegevust.
Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Selles on ka mitmesugused rakuosad .
Veel on taimerakus plastiidid , mis esinevad vaid taimerakkudes.
Taimerakkudes on vakuoolid . Need on õhukese membraaniga ümbritsetud ja nad on rakumahla mahutid. Nendesse koguneb nii jääk- kui ka varuaineid. Rakumahl võib veel sisaldada ka igasuguseid värvaineid. Sellest oleneb, kas õite või mõndade teiste taimeosade värvus. Vakuoolid tekitavad raku siserõhu ehk turgori . Nad reguleerivad raku veesisaldust. Veepuuduse korral väheneb rakkude siserõhk ja seega taim närtsib.
Noortes rakkudes on mitu väikest vakuooli . Kui rakud kasvavad või vananevad, vakuoolid suurenevad ja liituvad. Tavaliselt on täiskasvanud rakus üksainus vakuool . Seesugune vakuool võib võtta enda alla kuni 90 % raku mahust.
Veel kõikidest rakuosadest:
Rakukest:
Rakukest ümbritseb taimerakku. See koosneb veel peale tselluloosi hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Rakukestad on jäigad ja seega annavad nad tugeva toetuse. Rakukesta on valgusmikroskoobiga hästi näha. Rakukest kaitseb ka taimeraku sisemust.
Rakumembraan:
Rakumembraan ümbritseb raku tsütoplasmat. Rakumembraan asub rakukesta all ja see koosneb põhiliselt valkudest ja fosfolipiididest. See võib osaled ka erinevate ainete sünteesimisel. See rakuosa reguleerib ainete liikumist. Läbi õhukese membraani siseneb ja väljub vesi koos selles lahustunud ainetega.
Vakuool:
Vakuooli ümbritseb õhuke membraani kiht. Seda võib nimetada ka rakumahlaga täidetud põiekeseks. Vakuoolis on rakumahl, mis hoiab taimerakku pinges . Vakuool võib moodustada peaaegu terve raku. Rakumahlas liiguvad kõik raku toitained.
Vakuooli ülesanded:

säilitusorganell

lagundav kompatment ehk lüsosoom

peab reguleerima turgorit ehk siserõhu tekitajat

tänu vakuoolile saab taimerakk oma suurust suurendada.
Plastiidid:
Plastiidid jaotatakse kolme rühma. Need on kloroplastid , kromoplastid ja leukoplastid. Kloroplastid on rohelised. Kromoplastid on punased, kollased ja oranžid. Leukoplastid on aga värvusetud. Kõige sagedamini muutuvad kloroplastid kromoplastideks. See toimub sügisel puulehtedega. Sagedasti muutuvad veel leukoplastid kloroplastideks. See toimub kartuliidu moodustumisel. Ainult kromoplastid ei muutu teisteks plastiitideks.
Kloroplastidele annab rohelise värvuse selline pigment nagu klorofüll. Selle osalusel toimub fotosüntees. Üjes rakus võib olla isegi mitukümmend kloroplasti. Just need annavadki taimerakkudele rohelise värvuse. Kloroplastide ülesanne on fotosünteesida.
Kromoplastid sisaldavad oranžpunaseid värve. Need annavad viljadele või õitele kollase, oranži või punase värvuse. Kromoplastide ülesanne on meelitada kohale tolmlejaid.
Leukoplastid on värvusetud plastiidid. Nende ülesanne on varuainete talletamine. Nad peavad talletama eelkõige tärklist. Kõige enam on leukoplaste taimede maa- alustes osades. Need võivad olla juurtes, risoomides või mugulates.
Tsütoplasma:
Tsütoplasma koosneb membraaniga ümbritsetud ja omavahel ühendatud kanalitest ja torukestest. Tsütoplasmas paiknevad kõik rakuosad. Tsütoplasma seob ka raku organellid tervikuks.
Rakutuum:
Rakutuum sisaldab pärilikku informatsiooni ning ta juhib raku elutegevust. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani.
Rakkude paljunemine:
Rakud paljunevad tegelikult jagunemise teel. See protsess toimub nii:

Rakutuumas kahekordistub pärilikkusaine.

Rakutuum hakkab kaheks jagunema .

Rakutuumas sisalduv pärilikkusaine jaguneb kaheks võrdväärseks osaks.

Moodustub kaks ühesugust rakutuuma.

Tsütoplasma jaguneb kaheks ja see ümbritseb rakutuumi.

Noorte rakkude tsütoplasmat ümbritseb juba rakukest ja rakumembraan
 
Koed :
Koed on sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakkude kogumid.
Koed jagunevad algkudedeks ja püsikudedeks. Ka algkudedest saavad kunagi püsikoed.
Algkoed asuvad juure ja varre tippudes ja tüves puidu ja niineosa vahel. Juure ja varre tippudes on kasvukuhikud ja tüves on kambiumrakud.
Püsikoed jagunevad:

põhikude
Põhikude jaguneb assimilatsioonikoeks ja säilituskoeks. Assimilatsioonikoes toimub fotosüntees, sest neis on palu kloroplaste. See kude paikneb peamiselt lehtedes.
Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained . Varuained on taimele vajalikud, et nad saaks hakata kasvuperioodil kiiresti kasvama.

tugikude
See koosneb puidukiust, niinekiust ja kivisrakkudest. Tugikude annab erinevatele taimeosadele tugevuse ja aitab toestada juhtkimpe.

juhtkude
Juhtkude koosneb niineosast ja puiduosast. Juhtkoe ülesandeks on transportida erinevaid aineid. Juhtkude on koondunud juhtkimpudesse.

kattekude
Kattekude koosneb epidermist, korkkoest ja korbist. Need on ühe rakulised ja elusad. Kattekoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Kattekoe tähtsaim ülesanne on kaitsta taime kuivamise , mikroobide ja väliskonna kahjulike mõjude eest. Kattekoe kaudu toimub ka vee aurumine , mida nimetatakse ka transpiratsiooniks ja toimub ka gaasivahetus.
Koed moodustavad organeid:
Kudedest moodustavad taimedel igasuguseid organeid. Need jaotuvad kasvuorganiteks ehk vegetatiivseteks organiteks ja paljunemisorganiteks ehk generatiivseteks organiteks.
Kasvuorganid on juur, leht, vars. Paljunemisorganid on õis ja selles arenev vili.
Kasutatud kirjandus:

Bioloogia õpi 7. klassile

http://miksike.ee/elehed/4klass/5energia/4%2D5%2D2%2D1.ht m

http://sunsite.ee/taimed/general/taimerakk.ht m

http://www.kmg.tartu.ee/~mareke/bioloogia/rakk.ht m