Mesila rajamine Tartu 2013 Sissejuhatus Mesilased ei tooda üksnes mett, vaha, taruvaiku vaid on ka põhilised tolmendajad nii looduslikele kui ka põllumajanduslikele taimekultuuridele. Mesindussaadusi kasutatakse ammustest aegadest toiduainetena, ravimitena ning toorainena paljudes tööstusharudes ning nende kasutamise maht on tunduvalt tõusnud. Rahvaarvu kasvuga ning ühaenam suureneva alternatiivmeditsiini pooldamisega on mesindussaaduste soov kasvanud ning põllumees on hakkanud ühaenam tegelema ka mesindusega. Mesila asukoha valik Arvestamine naabritega Inimesed kardavad tihtipeale putukaid ning kui naabritega ei olda tulevasest mesilast informeeritud, siis võivad nad vihastada kuna nende jaoks võivad mesilased tunduda selliste putukatena, keda enda lähedusse ei taheta ise arusaamata, et mesilased võivad neile hoopis kasu tuua. [British Beekeepers Association Advisory Leaflet Number B11] Me...
Must ja valge Tänapäeva maailm on enamjaolt vaid kahes värvis must ja valge. Inimesed on täiesti raamidesse surutud, kõik peab olema ühtemoodi, kui keegi erineb vaadatakse kohe viltu ning pannakse erinevust pahaks. Eestlane on juba loomult kade inimene ning enamus asju tehakse ahelreaktsioonis, näiteks kui naaber ostab endale uue muruniiduki on seda vaja ka kohe endale soetama hakata või kui klassiõel on uus paar teksapükse on neid ka kohe endale vaja, mis sest et vanad täitsa käimiskõlblikud veel on. Kui inimene julgeb hallist massist erineda peetakse seda edevaks või arvatakse, et inimene peab ennast teistest paremaks. Teisest küljest jälle kui inimesel pole viimase moe järgi riideid või ta ei ole väga seltskondlik on kohe arvamus, et tegemist on friigi või erakuga, kes ei sobi maailma. Must ja valge on väga konkreetsed ja selged värvid ning selle järgi võib ka ühiskonna kaheks jaotada: ühed on valged ...
Kant. Proglegomena. 1. Mis on tunnetus a priori ja a posteriori + kuidas saate sellest aru A priori tunnetus on see, mis on üldine ning ei sõltu kogemusest ja on paratamatu. A priori tunnetusel põhinevad väited on ilmselged ning nendele ei ole vaja enam tõendeid ega tõestusi, et need on tõesed. A posteriori on aga selle vastand ehk põhineb kogemusel. A posteriori tunnetused põhinevatel väidetel on olemas tõendid ja tõestused, et see tõesti nii on. 2. Mis on analüütiline ja sünteetiline otsustus; tooge kummagi kohta kaks Kanti enda näidet (sünteetiline: 7+5=12 ja sirge)+ selgitage, kuidas saate aru, milline on anaüütilise ja sünteetilise otsustuse tunnetuslik tähendus. Analüütiline otsustus on kindlatesse raamidesse pandud mõiste, mille juures ei mõelda enam edasi, vaid tegemist on paratamatusega. Samuti on analüütiline otsustus seotud tugevalt vasturääkivuse seadusega ni...
Veini serveerimise 5 põhireeglit! Veini populaarsus tõuseb iga aastaga, kuid meie teadmised selle ülla joogi serveerimisel on enamikel suhteliselt lünklikud. Veinimaailm ise on väga lai ning ka poodides on erinevate maade ja maitsetega veine rikkalikus valikus. Juhul, kui sa ei ole just eriline veiniekspert, siis küllap ostad seda maitsvat jooki põhiliselt hinna, värvuse (punane, valge, roosa) ja maitseomaduste (kuiv, poolkuiv, magus) põhjal. Kui soovid oma ostust kätte saada aga täit naudingut, on kasulik teada lihtsaid veinide serveerimise põhireegleid. 1. Veini säilitamine Veini säilitatakse valguse eest varjul ja pikali asendis. Pikali just seetõttu, et pudelikorgid kipuvad püsti seistes pragunema ja pudelisse pääsev õhk rikub joogi. Enne tarbimist tasuks aga veinipudelit hoida tund aega püstises asendis ja seda mitte raputada, et kõik setted vajuksid veinipudeli põhja. 2. Veini dekanteerimine Pikalt pudelis laagerdunud punase...
Kontrolltöö. Seened ja samblikud 1. Mille poolest sarnanevad seened 2p a) loomadega- toituvad ainetest mida saavad väliskeskkonnast, rakkudes talletuvad samasugused varuained b) taimedega- kasvavad kogu elu, kasvavad ühe koha peal, seenerakkudel on rakukestad 2. Mis on mükoriisa? 1p Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos taime ja seenejuure vahel. 3. Kirjelda seene toitumist. 2p Seeneniidid eritavad ümbritsevasse keskkonda lagundavaid aineid, mis lahutab toidu molekulideks. Need molekulid lahustuvad vees ja imenduvad seenerakkudesse. Seened lõhustavad toidu väljaspool keha, seeneniidistiku lähiümbruses. Niidid kasvavad just sinna kus, kus on palju toitu. 4. Mis kasu saab puu ja seene vahelisest sümbioosist? 2p a) Puu- saab seenelt vett ja lahustunud mineraalaineid, kuna seeneniidid omastavad vett ja selles lahustunud toitaineid palju kiiremini ...
Tahan elada turvalises Ühiskonnas. Tahan elada turvalises ühiskonnas-see on mu üks suuremaid soove.Kuid tänapäeva ühiskonnas pole vist kellegil enam turvaline, sest meil on liiklusvahendid, millega ükteist ära tappa ja meil on inimesed, kellel on vaimseid probleeme. Ühiskonna turvalisuse tagamine peab algama kodust.Kodust, kus vanemad annavad oma järglastele pagasisse põhiväärtused ning tekitavad neis väärtustepõhise käitumisharjumuse. Üheks põhiväärtuseks võiks olla ausus ja seadusekuulekus selle kõige paremas mõttes.Vanemad peaksid üritama neid lihtsaid norme ja reegleid oma lastele tutvustada ning ka oma eeskujuga neid järgima innustama. Ei ole just harv vaatepilt, kus täiskasvanud ületavad nn. sebra punase fooritulega ning teevad seda suisa laste silme all või lausa, laps käevangus.Selle pisikese rikkumisega antakse lapsele signaal, et kui keegi ei näe, võin rikkuda reegl...
EKSOOTILISED VILJAD Mesike Jalakas 6.C Käsitöö 2018 OGAMELON EHK KIWANO SISSEJUHATUS Ogamelon on veider segu värskest, suureseemnelisest kurgist ja kiivist. Seda nii maitselt, kui välimuselt, aroomilt ja tekstuurilt. Maitselt on ogamelon värske, veidi hapukas ning ülimahlane. Rohkem on tunda kiivi ja kurgi sugulust maitset. Ogamelon sobiks oma maitselt väga hästi salatikastmesse ja lihamarinaadi. OGAMELON EHK KIWANO Ogamelon on kurgi ja meloni sugulane Uus-Meremaalt. Ogameloni vilja läbimõõt on 5cm, kaal 200-250g ja vilja katab 4-6 mm paksune kuloranz koor. Ogameloni vilja sisu meenutab tumerohelist zeleed ning on söödav koos seemnetega. Ogamelon on hapukasmagusa, kergelt kurki, laimi ja banaani meenutava maitsega ja seda süüakse ena...
Õnn Õnn on tunne meeldiv, või et see ei ole võimalik kindlaks määrata täpne määratlus. Samal ajal tekib küsimus, mis on õnn? Mõned määratleda nende uhke maja ja sünnipäevaks raha. Õnneks on paljud meist on oluline, et inimesed lähedal sõpradele ja sugulastele. Samuti peetakse oluliseks välimust, vaid mis on ilus, see võib olla mõistlik ja usaldusväärne? Inimesed, kes on rikas, ma usun, et kõike saab osta raha - nagu sõbrad, pere, välimuse ja mõnikord isegi õnne. Aga siis nad avastavad, et see ei ole nii. Mõningatel juhtudel osutub palju rikkamaks, sest vaesed inimesed enda sisemise heaolu ja ma arvan, et see muudab õnnelik mees, ole suuri arveid. Kõigest hoolimata, õnn ei kesta igavesti. Alati on keegi, kes tahtlikult või tahtmatult, et iga rikkumist. Näiteks on üldiselt väga lähedal juhuslikku surma õnnelik kaotaja. Aga ebaõnnestumisi elus ei ole kõige meeldivamaks. Nüüd tekib küsimus, mida o...
Nii Carmenil kui tänapäeva naistel on mõningaid ühiseid iseloomujooni Kuulus romantismiajastu helilooja Bizet tõi oma 1875 aastal ilmunud tuntud ooperis, mis põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil Carmen , lavale ooperi, kus hakkab hargnema temperementse mustlasneiu elu koos armukolmanurkade ja meestega, mis lõppesid teose lõpus traagiliselt. Ka tänapäeval võib sageli kohata väga sarnaste joontega armukolmnurki ja naisi, kes mängivad nii meeste kui oma eluga. Ehk kõige domineerivamakas ja sarnasemaks jooneks tänapäeva naiste ja Carmeni vahel võiks tuua omaduse mängida meestega ning kasutada selleks naiselkult kavalaid võtteid. Mehed keeratakse oma sõrme ümber, et neid siis võtta või jätta olenevalt oma tujust. Ning õnneks või õnnetuseks on see võte väga levinud ning meestest saavad sageli mängukannid. Kuid samas ei saa seda kõigi meeste kohta väita, kuna nii palju, kui on inimesi, nii palju on ka erinevaid iseloomujooni. Tänapäe...
Aroomiühendid Jagatakse kahte rühma: 1) Need, mis annavad maitset 2) Need, mis annavad lõhna Lõhn kindlatest lenduvatest ühenditest ninaõõnsuses asuva haistmiselundi kaudu haistmismeele tajutud väärtus. Aroom on lõhn heas tähenduses. Neli tähtsat maitseaistingut: 1) Hapu 2) Magus 3) Kibe 4) Soolane Glutamaat stimuleerib viiendat põhiaistingut/-maitset, milleks on umami. Ortonasaalne tabamine Retronasaalne tabamine Lõhnade eristamise võimetus on seotud: 1) anosmia ehk haistmisvõimetus (lõhnataju puudub) 2) ageusia (maitsmismeel puudub) Aroomiühendite keemiline olemus toiduahelates Siia kuuluvad: 1) Alifaatsed ühendid (ei sisalda tsüklilist struktuurielementi) 2) Alitsüklilised ühendid (tsüklilised ühendid, mis ei sisalda aromaatset tsüklit) 3) Aromaatsed ühendid (sisaldavad molekulis vähemalt ühe benseeni tsükli) 4) Hetereotsüklilised ühendid (tsüklilised orgaanilised...
Parim kättemaks on mitte tasuda samaga? "Hamlet" William Shakespeare On palju viise, kuidas kätte maksta, kuid ka mitte millegi tegemine on tegelikult omamoodi kättemaks. Nimelt, kui vastane on sõjakas inimene, siis võib mitte vastu astumine vaenlase hoopiski välja vihastada. Võib-olla ei olegi vahet, kas maksta kätte või mitte? Kui veab, siis ajapikku laheneb olukord rahumeelselt. Ka need, kes arvavad, et parem on kõik unustada ning edasi liikuda, arvatavasti plaanivad kusagil sügaval hingesopis kättemaksu. Kuid kui on kaks valikut, mille vahel langetada otsus ja on võimalik arvete õiendamisest hoiduda, siis arvatavasti on see variant parem. Igal otsusel on omad plussid ja miinused. Tahe olla parem inimene ning loobuda vastu võitlemisest võib viia mitme tagajärjeni. Vaen võib maha jahtuda, kuid olukord võib ka hullemaks minna näiteks selle pärast, et vastane teeb järeldu...
Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 VEINID Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2014 SISUKORD Vein (ladina keeles vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini valmistamiseks on kasutatud ka teisi vilju, Eestis näiteks õunu või sõstraid. Veini alkoholisisaldus jääb vahemikku 7-15%. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Oma töös toon välja olulise, mis on seotud veinidega. Veinide valmistamise, viinamarjasordid, veinide liigitamise, veinipiirkonnad jms. 1. VEINI VALMISTAMINE Veini valmistam...
Keelatud vili on magus Miks tänapäeva noored kasutavad järjest rohkem mõnuaineid? Kas need on tervist väärt?Ei, mitte mingil juhul, kõik mõnuained tekitavad sõltuvust.Kuid sellegipoolest ei hoolita kõrvalmõjudest.Jääb mulje, et noortel puudub empaatia panna ennast olukorda või mõelda, et kõk pole korras.Eestis on järjest rohkem noori, kes kahjustavad oma tervist mõnuainetega. Suitsetamine on juba nii tavaliseks muutunud, et igal tänavanurgal võib näha mõnda noort, kes salaja suitsu kimub.Olen isiklikult kokku puutunud inimestega, kes noorena on suitsetamise küüsi sattunud.Olgu need siis halvad sõbrad või mingi muu põhjus, mis sellisele teele viib.Võibolla peaks EV seadusi veel karmimaks muutma, et olukord paraneks.Samas ei saa mitte keegi suitsetavale noorele kätte ette panna.Ehk on kogu maailma parem, kui sigarettide tootmine lõpetada? Alkoholi suhtutakse kui suvalisse jooki.Mõni purk siidrit on ...
Retsensioon Kurt Fleckenstein ,,Nii magus, kui võimalik" Tutvustus Näitus koosneb kuueteistkümnest suhkrukuubikust, igaüks on neist 60 x 60 x 60 cm, valmistatud galeriis segumasinas spetsiaalsest suhkrust (toodud kohale Saksamaalt). Iga kuubiku kohal ripub kontsentreeritud mahlaga täidetud tilguti, millest elektrimootori abil tilgub mahl ööpäeva jooksul suhkrukuubikule ning muudab selle värvi. Kuusteist kuubikut ja kuusteist päeva. Algne puhas, isegi steriilne valge kuubik muutub punaseks, kollaseks, lillaks. Kurt Fleckenstein on oma projekti väga hoolikalt läbi mõelnud: selle iga valmimissamm on ammu ja üksikasjalikult kirja pandud. Selles lööb välja Kurt Fleckensteini linna-, maastiku-, ruumiplaneerijaharidus. Ja samas on ta jätnud juhusele kaasamängimise osa: suhkrukonsistents oleneb õhuniiskusest ja-temperatuurist, mahla tilkumine elektrivoolust jne. Kurt Fleckenstein...
Jaapani toidud PPK 8.a Sisukord Jaapani toidukultuur.........................................................................................................3 Mitmekesisus ja spetsialiseerumine.....................................................................................4 Toiduvalmistamine ja sööginõud.........................................................................................4 Etikett, esteetika ja filosoofia...............................................................................................5 Joogid...................................................................................................................................6 Mitmekesisus ja looduslähedus............................................................................................6 Toitude serveerimine....................................................................
MESI on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine. MEELIIGID JAGUNEVAD KOGUMISVIISI JÄRGI: Õitelt kogutud mesi Okastelt kogutud mesi MEE KOGUMINE JA VALMISTAMINE: •Nektar kantakse tarru meepõies •Aurutatakse välja võimalikult paju vett •Mesilased säilitavad mett vahast meekärgedes MEE KASULIKKUS! Mesi on ülikasulik, kuna omab bakterite, viiruste ja seente vastast toimet. Mesi on tulvil antioksüdante, seedimist soodustavaid kasulikke ensüüme ja mikroelemente, mis toetavad immuunsüsteemi ja teevad kehale pai. MEE KASUTAMINE: Mesilased koguvad mett endale talvesöödaks, tarvitades osa kogutud meest talve jooksul ning ülejäänu varakevadel, kui looduses veel nektarit koguda ei ole võimalik, noore ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Helena Ajaots EUROTOETUSTE VÄHENEMISE MÕJU EESTILE Essee õppeaines Majanduspoliitika Õppekava TABB Tallinn 2017 Eurotoetuste vähenemise mõju Eestile Aastatel 2014-2020 on Euroopa Liidul on aastateks 2014- 2020 loodud strateegia "Euroopa 2020", millega toetatakse majanduse arengut kõigis liikmesriikides (Tammistu 2016). Alates 2021. aastast muutub eraldatavate toetuste maht, mistõttu väheneb ka Eestile eraldatavate toetuste hulk (Riigikontroll 2017). Tänu eurotoetustele arendatakse põllumajandust, tööhõive- ja sotsiaalvaldkonda, maaelu, merendus- ja kalanduspoliitikat, teadusuuringuid ja innovatsiooni, regionaal- ja linnaarenguid ja pakutakse humanitaarabi (Euroopa Liit 2017). Eurotoetused on abiks paljude vald...
Selgita mõisted: monosahhariid, disahhariid, polüsahhariid, glükosiid, glükosiidside Monosahhariid: lihtsuhkur, 1 rühm sahhariide, molekulid võivad ühineda oligosahhariidideks, kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidideks. Disahariidid: kahest monosahhariidist moodustunud glükosiid. Polüsahhariid: monosahhariidide jääkidest tekkinud pikk ahel. Glükosiid: eetritüüpi ühendid, moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. Kuidas ja kelle poolt tuleneb nimetus ,,süsivesikud"? Nimetus ,,süsivesikud" tuleneb nende elementaarkoostise tõttu: ühe süsinikuaatom on seotud üks molekul vett (Cn(H2O)n). Carl Schmidt'i poolt vastu võetud. Mis on aldoosi ja ketoosi vahe? Aldoos sisaldab aldehüüd rühma. (riboos, glükoos) Ketoos on monoos, sisaldab keto rühma (fruktoos) Kirjuta glükoosi ja fruktoosi struktuurvalem. Glükoos: CH2(OH) CH(OH)CH (OH)CH (OH)CH(OH)CHO C6H12O6 Fruktoos: CH2(OH)CH(OH)CH(OH)CH(OH)C(=O)CH2OH C...
Rakvere Ametikool Aveli Int MT11 Veinid Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2013 1. 2. Sissejuhatus Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 7 15%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Eestis kasutatakse veinide kasutamiseks peale viinamarjade ka õunu ja sõstraid. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Uues Maailmas (Californias, Austraalias, Tsiilis, Lõuna-Aafrikas jts.) panid veinitootmisele aluse Vana Maailma kolonistid. Vana Maailma traditsioonilised veinimaad on Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa. Suurimad veini tootmis riigid on Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania. 3. Valmistamin...
AegRuum: „Kogu tõde maitsest“ Filmianalüüs Maitsed on alati väike müsteerium olnud. Olen isegi mõnikord mõelnud, miks on see nii, et kui sööd midagi väga maitsvat ja soovitad seda teisele inimesele, ütleb tema et see käis kah. Filmis lahati väga põhjalikult, miks on inimeste söögieelistused nii isiklikud ja mis tekitavad maitse toidus. Uuringut viisid läbi prof. Linda Barthosok ja prof. Harry Klee. Alguses oli stseen toidumaitsjate katsetusest. Seal oli näha esimesi märke sellest, et kõik inimesed tunnevad maitseid teistest natuke rohkem isemoodi. Näiteks ainult väga head maitsjad suutsid vahet teha nõrgal hapul ja nõrgal mõrul. Ainult need kes suutsid ära tunda nõrga magusa, hapu, mõru ja soolase maitse ja suutsid nuusutades ära tunda mingi vürtsi – sai professionaalseks toidumaitsjaks. Sellest edasi hakkas Linda Barthosok (kes oli oma elu pühendanud maitse teadusele) uurima, miks tunne...
1 Alkoholid Metanooli molekuli mudel ... on ühendid, milles hüdroksüülrühm on seotud 1. valentsolekus süsiniku aatomiga. Püsivatel alkoholidel ei ole ühe süsiniku aatomi juures mitut hüdroksüülrühma. Nimetused: süsivesiniku nimetus + -ool CH4 metaan CH3 OH metanool ka metüülalkohol e puupiiritus C2H5 OH etanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuse...
RAHVUSKÖÖKIDE ERINEVUSED RIIK TOIDUVALIK SAANUD TOIDU KUULSUS ALGUSE VALMISTAMINE Juurviljad, nuudlid, Rahvusköök sai SUSHI külm Jaapani Jaapani köögis riis, kala, oad, kunagi alguse kalasuupiste. kasutatakse JAAPAN herned, toiduainetest, mis Nigiri ja norimaki tooraineid, mida meresaadused, liha lähemas ümbruses sushid! üheski teises maailma kasutatakse vähe: kasvasid. Jaapani roog on köögis ei kasutata! looma-,sea-,lamba-ja väherasvane ja maheda Toiduvalmistamise ja linnuliharoad, maitsega. servee...
Toitlustamine Ave Kiiber Millest võiks tuleneda rahvusköökide toidueripära, Itaalia-, India-, Mehhiko köök Rahvusköökide toidueripära on kujunenud aegade vältel erinevate tegurite toimel. Oluliseimad tegurid on loodulikud tingimused ja kohapeal saada olevad toiduained, mõju on avaldanud ka söömisvahendite valik ja areng. Suur osa toite, mida varemalt valmistas vaid üks rahvas on praeguseks levinud ülemaailma. Palju samalaadseid toite leidub üldjuhul naabermaades- nende toitude algset päritolu on raske kindlaks teha. Kuuluvus ühe või teise rahvustoidu hulka määrab mõni detailitunnus.. Alustaksin Itaalia köögist, see tundub olevat väga põnev ning olen isegi planeerinud sinna sõita...
Mis on vein? Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 715%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Valmistamine Kõige üldisema skeemi järgi jaguneb veini tootmine kuueks etapiks: · viinamarjade korjamine ja sorteerimine · pressimine-purustamine · fermenteerimine e kääritamine · filtreerimine e selitamine · laagerdamine e järelküpsetamine · villimine Protsessi tehnoloogilised üksikasjad võivad erinevate tootjate ning toodete lõikes suuresti varieeruda. Veini iseloom ja kvaliteet sõltuvad ka viinamarjasordist, istandiku vanusest, kasvukoha pinnasest ning seal valitsevast kliimast. Mida varieeruvam ja vaesem pinnas, seda parem veinimari seal kasvab. Soojemas kliimas ja hea veeringlusega aladel kasvatatakse hilise...
Prolegomena ( 18-20 paragraf) Immanuel Kant Kant jagab kõik meie otsused kaheks. Ühtesid nimetab ta kogemusotsusteks ja teisi tajuotsusteks. Kõik meie otsused on algselt tajuotsused, hiljem anname me otsustele aga suhte objektiga ehk siis nad muutuvad objektiivselt kehtivaks ja seega on tegemist kogemusotsusega. Kogemusotsused on empiirlised ehk siis kogemustest tulenevad. Neil on peamiselt objektiivne kehtivus ja nende alus on vahetus meelekaemuses. Objektiivse kehtivuse annavad neile arumõisted ( ehk arus loodud mõisted). Kogemusotsustus annab mulle objekti kogemuse. Kogemus on objekti tunnetus, mille subjekti enda tegevus on võimalikuks teinud. Kogemus esineb objekti produtseerimisena subjekti poolt, mille tulemusena ta tunnetab nii iseenese kui objekti loomust. Kogemusotsustuses langeb objekti tunnetus kokku iseenda tunnetusega, mistõttu osutub võimalikuks tu...
George Berkeley Berkeley pidas kõige tunnetuse aluseks kogemust. Berkeley eitas mateeria olemasolu, väites seejuures nagu Locke'gi et me saame tajuda üksnes ideid. Kui Locke väitis, et me määratleme objekti omaduse nende absoluutsete ja subjektiivsete omaduste põhjal. Näiteks temperatuuri pidas Locke subjektiivseks omaduseks, sest kui näiteks hoida üht kätt vastu kuuma ahju ning seejärel panna mõlemad käed külma vette, tunnevad mõlemad käed seda sama kuumust erinevalt. Berkeley aga läks oma teooriates kaugemale ja leidis et subjektiivseid omadusi on palju rohkem, kui Locke seda leidnud oli. Näiteks Berkeley väitis et suurus kui omadus, mille Locke nimetas primaarseks, väitis Berkeley olevat subjektiivse omadusena. Selle tõestuseks väitis Berkeley, et lähedalt paistavad objektid suuremana kui kaugelt ning objekti suurus sõltub ka vaatleja suurusest. Seda tõestas ta Kuu - illusiooniga. Kuu tundub hor...
Argipäev vajab muinasjutte Heites pilgu tänapäeva ühiskonnale tundub mulle, et võrreldes sajanditetaguse ajaga, kus võimutsesid kuningad ning tekkisid armulood sangarlike rüütlite ja printsesside vahel, oleme kaotanud oma usu saatusesse, seiklustesse ning armastusse. Prints valgel hobusel on nüüdseks ainult sisutühi ütlus, mida võib kohata raamatulehtedel või filmides. Inimene ärkab hommikul vara, läheb raske sammuga tööle ning leiab end jällegi rutiinsest argielust. Kuidas parandada seda ellusuhtumist, tuua igavasse päeva veidikenegi päikest ja positiivsust? Neil inimestel, kes käivad pidevalt ringi naerusuiselt, on vedanud- nendel on säilinud miski, millesse nad usuvad ning mis toob neisse sära. Kuidas on nad seda saavutanud? Suurem osa muinasjuttudest, mida me raamatulehtedelt lugeda võime või vanaemadelt lapsepõlves unejutuks kuulsime, räägivad ammu tärganud suurest armastu...
Toiduks kasutatavad PUUVILJAD, marjad ja pähklid Kätlin Sarik, Loviis Kalamets, Andra Toom ja Annika Valving KUST ON PÄRIT TOIDUKAUBAD,MIDA SINA VÕI SINU PERE IGA PÄEV TARBIB? Enamik meie toidulaual leiduvast toidust on kodumaine. Näiteks kasvatame ise maitsetaimi, köögivilju ja puuvilju. Samuti korjame ka metsasaadusi(marjad, seened) Ostame poest põhiliselt vaid eksootilisi puuvilju ja maitseaineid( ka kohvi ja teed). Miks me ostame sisse nii palju erinevaid toidukaupu? Me ostame sisse nii palju kaupu, sest teatud toidukaupu(näiteks : Kohv, tee, maitseained ja puuviljad) pole Eestis looduslikult võimalik kasvatada ja toota. Enamasti on ka odavam osta sisse kui ise kasvatada. Miks mujalt imporditud köögiviljad või puuviljad on odavamad kui Eestis kasvatatud? Eestis on tootmine kallim, kui pal...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Andzeelika Kurrusk AS Tallink Grupp, laev Victoria Praktika aruanne Juhendajad: Argo Saar, Gerli Lila Särevere 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Tööd on laeval palju ning tempo kiire. Seltskond samas suur ja ruumid väikesed. Selles olukorras aitab teadmine, et üksteisega läbisaamisest sõltub kõik. Kõik endised teadmised tuli nüüd kokku korjata ja paljusid asju juurde õppida. Menüüs väljendub mitmekülgsus mõned road on teravamad, mõned magus-hapud. Suurimaks väljakutseks on eelkõige muutustega kohanemine, mis eeldab usku oma võimetesse, suutlikust oma arusaamu, käitumisviise muuta, üldoskuste arendamist, ümber orienteeruda ja valmisolek õppida lisaks ning ümber. PRAKTIKAETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS Tegevusvaldkond / pakutavad tooted ja teenused Kauplused: Boutique Boutique`st leiate eest ...
REFERAAT ETAANDIOOLIST Etaandiool (sünonüümid monoetüleenglükool; etüleenglükool; 1,2-etaandiool; glükoolalkohol; rahvakeeli tosool) on alkohol, millel on kaks OH rühma. Ta kuulub keemiliste ainete rühma - glükoolid, mille molekulis on kaks hüdroksüülrühma. Kõik väiksema molekulmassiga glükoolid on veega segunevad, kõrgema molekulmassiga glükoole kasutatakse määrdeainetena, plastifikaatoritena ja kosmeetikatoodetes.Oma puhtas vormis on etaandiool lõhnatu, värvitu, siirupitaoline vedelik, millel on magus maitse. Etaandiool on mürgine ja selle sissesöömine on hädaohtlik. Etaandiool avastati aastal 1859, prantsuse keemiku Charles-Adolphe Wurtzi poolt. Seda toodeti vähesel määral Esimese maailmasõja ajal jahutina ja lõhkeainete koostisosana. Laiemal määral tootmine algas aastal 1939, kui etüleenoksiidi tootmine odavnes. Etaandiool revolutsioneeris kõigepealt lennunduse alal, kus teda hakati kasutama jahutina vee asemel...
EESTI KUNSTIAKADEEMIA Disaini teaduskond Klaasikunsti ja -disaini osakond III kursus Mai Schults Ilu mõiste muutumine läbi esteetika ajaloo Essee Tallinn 2011 Ilu on esteetika põhikategooria, mis avaldub tajutava objekti omaduses või omadustes tekitada rõõmu, naudingut ja rahulolu. Umberto Eco arvates on see, mis ilus, ühtlasi ka hea, kuid inimesed ja nende väärtushinnangud muutuvad ning koos nendega muutub ka ilu tõlgendamine. Ilu on vaataja silmades. Nii nagu muutub ilu mõiste, muutuvad ka inimesed ning nende seisukohad, eelistused. Antiikajal tõlgendati ilu kui midagi vaimset, meelelist. Ilu ei peitunud nii väga välimuses vaid just vaimses täiuslikkuses, sobivuses ümbritsevaga. Demokritose, Platoni ja Plotinose järgi põhines ilu eelkõige mõõdul, korral, kindlapiirilisusel, harmoonial ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jakob Link T21K SUHKUR referaat Tallinn 2011 SISUKORD 1. SUHKUR 3 2. MAGUSUS 4 3. MAHT 4 4. SUHKRU LEVIK EUROOPASSE 5 5. TEKSTUUR 7 6. SÄILIVUS 7 7. KÄÄRIMINE 8 8. VÄRVUS 8 9. NIISKUS SIDUVUS 9 10. SUHKRUPEADEST SUHKRU TÜKKIDENI 9 11. ENERGIA 10 12. RETSEPTID 11 1. SUHKUR Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass. Need on looduslikud ühendi...
SISUKORD 1. SUHKUR 3 2. MAGUSUS 4 3. MAHT 4 4. SUHKRU LEVIK EUROOPASSE 5 5. TEKSTUUR 7 6. SÄILIVUS 7 7. KÄÄRIMINE 8 8. VÄRVUS 8 9. NIISKUS SIDUVUS 9 10. SUHKRUPEADEST SUHKRU TÜKKIDENI 9 11. ENERGIA 10 12. RETSEPTID 1. SUHKUR Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass. Need on looduslikud ühendid, mis struktuurilt on polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid. Kõik suhkrud on süsivesikud (monosahhariidid, oligosahhariidid, polüsahhariidid). Euroopa Liidu toiduainete märgistamise direktiivi 90/496/EMÜ järgi on suhkrud "kõik toidus sisalduvad monosahhariidid ja disahhariidid, välja arvatud polüoolid". Enamasti koosnevad suhku...
Jookide serveerimine Joogid on alati olnud toidulaual tähtsal kohal. Neid serveeritakse nii kuumalt kui ka külmalt. Joogid erinevad mitmeti: koostisosade, valmistusviisi ja ka populaarsuse poolest. Kodus peaks rohkem valmistama mitmekesisemaid jooke, mida tänapäeval pakutakse ka juba valmiskujul. Kohvi võib valmistada mitmesuguseid erinevaid. Lisada võib likööri, viskit, konjakit või teisi kangeid alkoholseid jooke ja vahustatud rõõska koort. Alkoholiga kohvi serveeritakse spetsiaalsest klaasist. Võimalusel soojendatakse klaasi, klaasi põhja pannakse teelusikatäis pruuni või valget suhkrut, lisatakse alkohol ja valatakse kohvi peale. Ning lõpuks lisatakse vahustatud koor, peale võib raputada kohvi- või shokolaadipulbrit. Piima, keefiri, hapupiima ja hapendatud petti võib kasutada nii iseseisva kui ka toitvate ja karastavate,ning ka magusate ja soolaste jookide valmistamiseks. Piimajooke maitsestatakse suh...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Olga Baranovits Rühm TÖ11MK Tee Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 Sisukord 1) Sissejuhatus................................................................................................................2 2) Must tee......................................................................................................................3 3) Roheline tee...............................................................................................................6 4) Eksootilised teed.....................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TÖ21Mk EKSOOTILISED VILJAD Juhendaja: Aive Antson TALLINN 2010 · Eksootilised viljad 1. Karamboola 2. Cherimoya või pannoona 3. Ananass 4. Mango 5. Kuningkookos 6. Punane banaan 7. Rambutan 8. Liti 9. Shiso lehed 10. Füüsal 11. Artiokk 12. Papaia 13. Durian 14. Jaka · Kuidas serveerida · Kuidas poes eksootilisi puuvilju valida · Kokkuvõtlik ülevaade eksootiliste puuviljade kasutamisest Eksootilised viljad 1. Karamboola ingl carambola, ladina Averrhoa carambola, soome karambola, tähtihedelmä Kirjeldus Karamboola-averroa kodumaa on India ja Malaisia, kuid tänapäeval viljeldakse seda ka Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas. Tähtvilja (pikkus 6-12 cm) ristlõige on viieharulise tähe kujuline, maitselt meenutab magushaput meeldiva lõhnaga kar...
Vürtsid Pipar on kõige tähtsam ja enim Nelk on tugeva aroomiga õienupp, mis kasutatav vürts. Jaguneb roheliseks-, on kuivatatuna kõva ja pruunikasmust. mustaks- ja valgeks pipraks, mis kõik Parim kasutamiseks tervena, kuid saadakse ühest ja samast taimest Piper saadaval ka jahvatatuna. Jõulude ajal Nigrum. Piprataimel on peenikesed kasutatakse kaneeli laialdaselt oksad, südamekujulised lehed ja hõõgveiniga ja ka pikituna jõulusingi tagasihoidlikud õiekobarad. Viimastest kaunistamiseks. Sobib uluki- ja arenevad marjasarnased viljad, mille sealihaga, samuti äädikamarinaadide värvus küpsemise jooksul muutub koostisesse; toimib ka hambavalu rohelisest punaseks, mustaks ja leevendajana. kollakasvalgeks. Pipar on väga aromaatse lõhna ja tugeva maitsega Ingver on valget värvi, täidlase ja ning on parim värskelt jahvatatuna. peene aroomiga juur, mis on...
SISUKORD 1. TIITELLEHT...............................................................................1 2. SISSEJUHATUS..........................................................................3 3. Hurmaa.........................................................................................4 4. Papaia...........................................................................................6 5. Litši..............................................................................................8 6. Tähtvili.......................................................................................10 7. Viigimarjad................................................................................12 8. KOKKUVÕTE..........................................................................14 9. Kasutatud allikad.......................................................................15 ...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Biotehnoloogia õppetool Piimhappelise käärimise uurimine Protokoll Yasb51 Juhendaja: Tiina Randla Tallinn 2014 Töö eesmärk 1. Jogurti valmistamine: erinevate katsetingimuste mõju toote kvaliteedile, hinnata nende sobivust jorguti valmistamiseks. 2. Erinevate piimhappebakterite uurimine: Piimhappebakteritest valmistatud mikroskoobipreparaatide uurimine Bakterite genotüüpide uurimine rep-PCR meetodiga Erinevate mikroorganismide mõju uurimine piimale Töö käik 1. Jogurti valmistamine Valmistatakse 100 ml jogurtit. Määratakse piima ja kasutatava juuretise pH. Selleks tehakse juuretisest 10-kordne lahjendus, et oleks mugavam mõõta. Esmalt doseeritakse piim seisukolbi. Seejärel kaalutakse suhkur ja lisatakse piimale. Suhkur lahustatakse. Kolb markeeritakse ning ...
Tartu Raatuse Gümnaasium Viljam Viljasoo Etanooli potentsiaal biokütusena Referaat Tartu 2011 Sissejuhatus: ,,Kõige käegakatsutavam võimalus meie autosid naftasõltuvusest tasapisi võõrutama hakata, on õpetada nad viina jooma. Isegi mitte viina vaid puhast piiritust" (Arko Olesk). Juba mõnda aega on maailma eri paikades kasutatud alternatiivse biokütusena bioetanooli. Kütuseks vajalik piiritus saadakse põhiliselt maisist, erinevatest teraviljadest ja enamjaolt suhkruroost. Teisejärguliselt toodetakse bioetanooli ka orgaanilistest jäätmetest, metsatööstuse jääkidest ja heinast. Bioetanooli näol on küll tegu igati keskkonnasõbraliku ja efektiivse kütusega, kuid siiski kasutatakse seda maailmas veel vähe. Põhjuseks on see, et bioetanooli toodetakse...
Kas Kreeka hädades on süüdi üksnes Kreeka? 40aastat salapoliitikat ja halbu finantsoskuseid on riigivõla kasvatanud väga suureks, millest Kreeka ei tule ise välja. Terve Euroopa peab teda aitama. Kõik Euroopa riigid peavad rakendama enneolematuid võtteid ja kiiresti eraldama 450miljardit, et Kreekat päästa. Prantsusmaa president pooldab seda, et Kreeka võetakse vastu Euroopa Majandusühendusesse, ka Kreeka unistus on istuda suurte riikidega ühise laua taga ja otsustada tähtsate küsimuste üle. Kahjuks oli Kreeka majandus liiga nõrk, et astuda Euroopa Majandusühendusesse. Kahe aasta pärast aastal 1976 alustatigi läbirääkimisi Kreeka astumisest Euroopa Majandusühendusesse. 1979 sai Kreeka õiguse ühineda Euroopa Majandusühendusega. Ateenas olid inimesed väga õnnelikud, et Kreeka sinna vastu võeti, koguneti tänavatele ja näidati enda õnne. Kuna Kreeka sai nüüd sinna, siis ka Euroopa toetused ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool FILOSOOFIA ISESEISVAD KÜSIMUSED Mõdriku 2011 1. Iseloomusta Platoni tunnetusõpetust e.kuidas tekivad teadmised? Platon pooldas hingede rändamise teooriat. Tunnetamine on kui meeldetuletamine,anamnees.Platoni arvates peaksid tõesed arvamused muutuma teadmisteks tänu suunavatele küsimustele. ,,Inimene võib anda õige vastuse igale küsimusele tingimusel, et küsimus esitatakse õigesti."(Platon) 2. Kes olid küünikud, kuidas nad väljendasid oma suhtumist? Vana-Kreeka filosoofiline koolkond. Rajajaks Sokratese õpilane Antishenes( u435- 370 eKr). Küünikute ellusuhtumine-inimeste suhtumine ühiskonda sõltub nii ajastust kui ka isiksusest. Üks elab harmoonilises kooskõlas ümbriteseva maailmaga, teine muutub revolutsionääriks, kolmandat valdab ag...
Kirjand ,,Kas maailm väsib vihkamast?" 12 kl Vihkamine ja viha need on asjad mida tundmata ei ole elanud mitte keegi meist. Ka kõige tuimem inimene vihastab ju millegi peale. Ikka leidub asju, mis meile ei meeldi. Vihkamine ja viha on jõud, mis on maailma kõige rohkem muutnud. Sest nagu juba ajaloo tunnist selge, on inimajalugu üks lõputute sõdade joru. On olnud sõda sõja otsas ja ka suuremaid vahepause suuremate sõdade vahel. Kunagi vist pole olnud nii, et maailmas ei toimuks mitte kuskil mitte ühtegi sõda. Isegi tänapäeval pole jõutud nii kaugele, kuigi räägitakse targast arenenud inimesest. Millal ja kas see ka ükskord lõppeb? Kas on võimalik elada vihkamiseta? Kas enne lõppeb maailm või vihkamine? Kes meist ei oleks unistanud ideaalsest, konfliktideta maailmast...
Mesi Stella Narusson MJ110 Mesi Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine. Mee liigid kogumisviisi järgi Õite lt ja o kas te lt ko g utud me s i o n taims e pärito lug a, valmis tatud me s ilas te po o lt õ ite s t ko g utud ne ktaris t võ i kuumade ilmade g a o kka pinnale e rituvas t "kas te s t". Le he me s i võ ib o lla nii taims e kui lo o ms e pärito lug a. S e e tähe ndab, e t s arnas e lt o kkame e g a võ ivad me s ilas e d le he me tt to o ta kuumade ilmade g a le he pinnale e rituvas t "kas te s t" võ i putukate e ritis te s t. Mee kogumine ja valmistamine Ko g utud ne ktari kannavad me s ilas e d tarru me e põ ie s . Tarus tö ö tle vad me s ilas e d me tt, laadide s mitme n...
1) Viinapuude kasvatamine ja peamised marjasordid Viinapuude kasvatamine Ajalugu Ca 3600 ekr esimene tõendatud leid praeguse Armeenia aladelt (vana veiniamfora). 3000 ekr veini toodeti Babüloonias. 1900 ekr veini toodeti Egiptuses. 560 ekr esimesed tõendid veinitootmise kohta Euroopas VanasKreekas. 400 ekr Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest mu...
Tallinna Teeninduskool Suhkruasendajad Referaat Juhendaja: Tallinn 20xx Suhkruasendajad Sisukord Sissejuhatus................................................................................................3 1. Mis on suhkruasendajad ja milleks neid kasutatakse......................4 1.1 Kasutus Euroopas....................................................................4 2. Koguste arvestamine.......................................................................5 3. Magusamaitselised lisaained...........................................................6 3.1 Mannitool.................................................................................6 3.2 Sorbitool...................................................................................6 3.3 Ksülitool...
Kordamisküsimused esteetika eksamiks: Mis on esteetiline kogemus? Püüdke seda oma sõnadega määratleda. Esteetika on meeleline nauding. Kunsti ja ilu vaadates või nautides tekkinud tunnete, mõistete ja otsuste uurimine. Nimetage lühidalt vähemalt kolm levinumat esteetika definitsiooni! Kunsti filosoofiline käsitlemine. Ilu filosoofia ehk teooria väärtuste kohta. Õpetus ilust. Moraalifilosoofia – uurib hea ja halva päritolu ja seoseid. Milliste küsimuste uurimisega esteetika tegeleb? kuidas me ilu näeme, miks me nii näeme, millest see sõltub, kas ilu on mingi valemiga? Kuidas tajuda väärtusi ja need konteksti asetada? Kes ja millal võtab kasutusele esteetika mõiste? Selgitage! (18. sajandil, Alexander Baumgarten???) Baumgarten tundis vajadust teaduse järele, mis tegeles meelelise tunnetusega. Täienduseks mõisteliste tunnetega tegelevale loogikale. Mida me mõtleme esteetiliste väärt...
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Meedia on nagu ühiskonna valvekoer- ta kaitseb nõrgemaid, nahutab kurikaelu, esindab avalikku arvamust, kaitseb sõnavabadust ja demokraatiat. Seda loomulikult ideaalis. Tänasel hetkel on, aga meedia roll palju laiem- lisaks traditsioonilistele ülesannetele on meedia enda kanda võtnud ka palju seda, mis varem kuulus sügavalt inimeste eraellu, olgu siis tegu pornograafia, isikliku traagika, raskete haiguste või hoopis surmaga. Kajastatakse praktiliselt kõike, mis trükimusta või tele- ja raadioeetrit kannatab. Peaasi, et kõik see müüks. Piirid on muutunud väga häguseks, meedia jõud on vaieldamatult kasvanud. Meedia on neljas võim, mis juhib ja mõjutab meie elu igapäevaselt. Meedia mõjujõudu näitas väga ilmekalt nn. pronksiöö. Üheltpoolt venekeelne meedia, mis tänaseks selgunud info kohaselt õhutas Eesti-vastaseid jõude järjest enam tegudele. Meedia andis mõnuga tuld juurde, ...
Teaduslik uurimismeetod: Kas banaanide küpsusaste mõjutab vähki tekitavate rakkude vastu võitlemist inimorganismis? Probleemi püstitus: Tihti märkame, et toas ainut mõnda aega seinud banaanile kipuvad tulema algul helepruunikad täpid, aja möödudes aga juba suuremad ja tumdadamad laigud. Banaan muutub järjest pehmemaks ning enamasti meelitab magus lõhn kohale ka äädikakärbseid, kes banaane noolima hakkavad. Kui selline, pruunistunud banaan lahti koorida, tuleb nähtavale tumenenud ning veidi kleepjaks ja limaseks muutunud ollus, mille paljud inimesed ära põlgavad ja hoopis komposti loobivad. Teadlased aga ütlevad, et just pruunide täppidega banaanid on kõige maitsvamad ja kasulikumad. Küpsetes banaanides on rohkem vitamiine, mineraalaineid, need aitavad seedimist ning sisaldavad vähirakkudega võitlevaid aineid. Kas see vastab tõele ja üleküpsenud banaanid on tõesti efektiivsemad ...
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? J. Locke arvates laps on sündides nagu puhas leht – tabula rasa. Nurture (17. saj) Kogemused jätavad oma jäljed. Mõjutab keskkond ja kasvatus. Passiivne tajuja, empirism. I. Kanti arvates meil on kaasasündinud kogemuslikud kategooriad. Meil on arusaam ruumisuhetest, ajalistest suhetest ja ka sellest, mida tähendab kui üks sündmus põhjustab teise. Nature (18.saj) Aktiivne tajuja, Nativism. Minu arvates nad on kaasasündinud. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kinestees (Lihased, liigesed, kõõlused). See annab meile infot m...
annaabi.ee 
