Mesila rajamine (0)

Mesila rajamine
Tartu 2013

Sisukord

Sissejuhatus 3
Mesila asukoha valik 3
Arvestamine naabritega 3
Mesila asukoht 3
Tarude hulk ja asetus 4
Tarude hulk 4
Tarude paigutamine 4
Taru ümbertõstmine 4
Taimed tarude läheduses 4
Korjemaa parandamine 5
Mesilased mesilasse 5
Kokkuvõte 5
Kasutatud kirjandus 6

Sissejuhatus

Mesilased ei tooda üksnes mett , vaha, taruvaiku vaid on ka põhilised tolmendajad nii looduslikele kui ka põllumajanduslikele taimekultuuridele. Mesindussaadusi kasutatakse ammustest aegadest toiduainetena, ravimitena ning toorainena paljudes tööstusharudes ning nende kasutamise maht on tunduvalt tõusnud. Rahvaarvu kasvuga ning ühaenam suureneva alternatiivmeditsiini pooldamisega on mesindussaaduste soov kasvanud ning põllumees on hakkanud ühaenam tegelema ka mesindusega.

Mesila asukoha valik

Arvestamine naabritega

Inimesed kardavad tihtipeale putukaid ning kui naabritega ei olda tulevasest mesilast informeeritud, siis võivad nad vihastada kuna nende jaoks võivad mesilased tunduda selliste putukatena, keda enda lähedusse ei taheta ise arusaamata, et mesilased võivad neile hoopis kasu tuua. [ British Beekeepers Association Advisory Leaflet Number B11]

Mesila asukoht

Mesila ehk mesilastarud peaksid olema tõmbetuulte eest kaitstud. Tuulevarjuks peaks olema mets, hekk jms. Vältima peaks põhja või idatuulte poolt avatud kohti. Samuti ei tohiks tarude alla jääv maa-ala olla üleujutatav. Soovitatav oleks mõni looduslik veekogu mesila läheduses kust mesilinnud saavad vajadusel vett võtta. Mesila võiks asuda kõrgepingeliinidest eemal, sest lennumesilased võivad tänu elektromagnetväljale kaotada orientatsiooni ning eksida teel tarru. Mesilas võiks aia iluks olla ka paar elupuud, kuhu sülemimesilastel meeldib kobarduda. Kõrged puud mesilasse ja selle lähedusse ei sobi, sest sülemite püüdmine kõrge puu otsast on väga tülikas tegevus. Mesilasse sovibavad madalad põõsad, viljapuud ning marjapõõsad, sest need varjavad suvel tarusid ereda päikese eest. Lennuavade suund ei ole kohustuslikult määratud, kuid eelistatakse ida-kagusuunda. [ Mesilaste pidamine - E. Kilter ; Mesiniku magus elu – M. Vabar]

Tarude hulk ja asetus

Tarude hulk

Hobi korras mesindamisel oleks perede arv väike ehk vähemalt kaks mummiperet. Sellest järeldub, et tarusid peaks olema vähemalt ühese varuga ehk seega kolm. Tühi tagavarataru võimaldab puhastada kevadel talviseid tarusid. Kuid tagavaratarud on ka mugavad raamide ja kärgede ladustamiseks. [Mesilaste pidamine - E. Kilter; Mesiniku magus elu – M. Vabar]

Tarude paigutamine

Tarude paigutamisel tuleks arvestada mitmete asjadega. Mesilindude lennutee tarust väljudes ei tohiks ristuda inimeste käiguradadega, sest isegi kui kevadel sellest tüli ei teki, siis sügisel on mesilased vähe ärrituvamad ja võivad sutsata peaaegu põhjuseta. Kuid eriti talvel tahavad mesilased rahulikku ning tuule eest varjatud asukohta . See on tähtis ühtlase temperatuuri hoidmiseks. Samuti ei tohiks varahommikune päike paista lennuavasse, sest siis meelitab päike mummid korjele ja kulutavad end ilmaasjata kuna hommikul ei eritu taimedest palju nektarit. Tähtis on ka korjemaa lähedus. Mida lähemal korjemaa asub seda vähem kulub aega lendamisele ning seda rohkem on võimalik neil nektrarit ja õietolmu korjata. [Mesilaste pidamine - E. Kilter; Mesiniku magus elu – M. Vabar]

Taru ümbertõstmine

Kui on nii juhtunud, et taru asukoht pole olnud sobiv aga pere on juba sellese kohta nn sisseelanud ja käib korjel, siis võib mesipuud nihutada umbes kolmveerand meetrit. Ning edaspidi mõne päeva jooksul alla poole meetri korraga. Kuid kui on näha, et mesilased hakkavad vana koha peal tiirutama, siis tuleb edasinihutamine lõpetada ja vanasse taru asukohta tuleks mingit sorti lendu takistav asi panna. [Mesilaste pidamine - E. Kilter; Mesiniku magus elu – M. Vabar]

Taimed tarude läheduses

Mesila naabruses peaks kasvama häid meetaimi. Päris head efekti annab mesila paiknemine pajupõõsaste vahetus läheduses. Pajude positiivne mõju kevadarengule on suur. Ka kanarbikuvälja lähedus on hea, sest sealt saab väärtuslikku mett, lisaks kasvab kanarbikunektari ja õietolmu peal üles tugev põlvkond talvituvaid mesilasi. [Mesiniku magus elu – M. Vabar]

Korjemaa parandamine

Põllupeenrad, metsaservad, kraavikaldad ja muud tava põllumajandusest eemale jäänud maalapid võivad anda tublisti mett. Kui neil aladel levitada just vajalikul ajal õitsevaid meetaimi, siis muutub mesilaste toimetulemine lihtsamaks. Jäätmemaadele võib igaüks ise külvata sobilike meetaimede seemneid või maasse torgata mõne pajukepi. Hilissuveks võib laiali puistada mesikaseemneid või istutada mõni paakspuu . [Mesiniku magus elu – M. Vabar]

Mesilased mesilasse

Kui tarud paigas ja meetaimed kasvavad ning õitsevad võib mõelda mesilindude toomisele. Mesilaste hankimisel tuleks jälgida, et need tuleksid haigusvabbast mesilast ja usaldusväärse mesiniku käest, sest haigusega võitlemine võib minna kallimaks, kui mesilased ise seda ongi. Parim aeg osta mesilasi on kevadsuviel – aprillis , mais või juuni algul. Kui ostetakse sülem, on esimese aasta ülesanne selle täisväärtuslikuks pereks kasvatamine , mitte meetootmine. Ostul on mõttekas eelistada tugevaid sülemeid, mis kaaluvad üle 3 kilo. Kõigepealt tuleb kindel olla, et sülemis on olemas emamesilane ja kui vana ta on. Kui tegu on juba kaks või rohkem aastat munenud isendiga, tuleks mõelda ka uue mesilasema hankimisele. Sülemi tarru panemiseks valmistatakse eelnevalt puhtaks pestud ja desifitseeritud tarru pesa. Iga kilogrammi mesilaste kohta pannakse tarru 3-4 kärge, vaheldumisi üks ülesehitatud kärg ja kaks kunstkärge. Siis raputatakse mesilased järsu liigutusega taru põhjale, kust nad pesakärgedele lähevad. Ning siis võib mesitaru sulgeda. [Mesilaste pidamine - E. Kilter; Mesiniku magus elu – M. Vabar]

Kokkuvõte

Mesindusega tegelemine ei ole mingi lapsemäng. Tuleb arvestada mitmete tähtsate asjadega (asukoht, meetaimed, tarud, sutsamised). Esialgu oleks soovitatav alustada väikesemahuliselt ning sülem tuleks kindlast muretseda haiguste vabast kohast ning tuntud mesiniku käest, sest haigustega võitlemine võib minna väga kulukaks. Kuid kui algus möödas ja mesilinnud korralikult korjel, siis võib kõik juba päris lõbus olla.

Kasutatud kirjandus

• British Beekeepers Association Advisory Leaflet Number B11 http://www.bbka.org.uk/files/library/choosing_an_apiary_site_b11_1306865400.pdf
  
• Mesiniku magus elu – M. Vabar
  
• Mesilaste pidamine - E. Kilter