Millest võiks tuleneda rahvusköökide toidueripära (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

ppt

Mehhiko rahvusköök

Supile järgneb taldrikutäis riisi või keedetud spagette ja alles pärast seda tuleb põhiroog, mille üks osa on traditsiooniline oahautis või pannil õliga üle praetud ja seejärel kahvliga pudruks vajutatud oalisand punastest või pruunidest ubadest. Järelroaks tuuakse lauale puuvili või magusa täidisega tortiljad, väga armastatud on ka magusad tarretised, pudingid ja mussid, mis sageli sisaldavad puuvilju, shokolaadi ja kaneeli. Põhitoiduaine on mais, millest küpsetatakse õhukese pannkoogiga sarnanevaid lameleibu ehk tortiljasid. (NB! Hispaanias tähendab tortilla hoopis rohkete lisanditega munarooga). Tortilja leiab laialdast kasutamist hautiste ja segude pakkimiseks, suupisteks, ribadeks lõigatuna suppide sees ning muidugi ka lihtsalt leivana.

Kokandus

20

pptx

Itaalia köök

üksiksoomuste alaosas sisalduv pehme liha ning õiepõhi hõrgud ja meeldiva, kergelt magussuitsuse maitsega..  Spargel Kutsutakse kevadekuulutajaks., sest saaki Click to edit Master text styles märtsist juuni lõpuni. Umbes kolmesajast Second level sparglisordist kasutatakse toidulaual Third level paarikümmet, millest kõige levinumad on Fourth level valged, rohelised või rohekasvioletsed Fifth level sparglid. Sparglite värvierinevused tulenevad sordist, pinnasest ja kasvatusviisist.  Rooskapsaskapsaste kunginganna

toiduainete sensoorse hindamise alused

7

docx

Mehhiko köök

tutvustame oma külalistele Mehhiko kombeid ja toidukultuuri, mida läheb vaja neil teada edaspidises elus. Üritus sisaldab kolme käigulist õhtusööki , mille juurde kuuluvad joogid ja aktiivne vabaaja veetmine. Määratlesime ära serveerimis viisi ning koostasime kolme roa kohta tehnoloogilised kaardid. Kursusetöös leiate veel valmistatava eelroa energia- ja toitaine sisalduse tabeli. Seal on välja toodud kui palju valke, süsivesikuid ja rasvu sisaldab antud roog. Juured Mehhiko köök põhineb indiaani toidukultuuril. Toidu hing pärineb vanadelt kultuuridelt: asteekidelt, tolteekidelt, sapoteekidelt ja maiadelt. 16. sajandil tulid hispaanlased ja tõid oma mõjud. Lisasid toidusedelisse sea-, kana- ja veiseliha ning munad, piima, või ja juustu. Hakati viljelema riisi ja nisu, kasvatama apelsini-, virsiku- ja aprikoosipuid. Uue maitseainena võeti kasutusele kaneel. Mehhiklased võtsid kõik uue omaks, kuid säilitasid sealjuures oma endised söögiharjumused

Köögi õpetus

652

pdf

Asjaajamise alused

9. Töökorralduse alused toitlustuses 263  Teenindusruumid ja teenindusprotsess 263  Töökorralduse põhimõtted teenindussaalis 265  Saalitöö korraldamine, tööde järjekord ja ajastamine teenindussaalis 269  Töökorralduse põhimõtted köögis, tööde järjekord ja ajastamine 271 10. Eesti toidukultuur ja rahvusköök 277  Eesti toidukultuuri areng ja toidupärand 277  Tähtpäevatoidud 282  Kaasaegne Eesti köök 286  Uued trendid Eesti rahvusköögi arendamisel 293 11. Erinevate rahvaste toidukultuur 297  Usundid ja toitumiskultuur 297  Tuntumad rahvusköögid 302

Analüüsimeetodid äriuuringutes

10

doc

Hiina Köök

on ta naudingute allikaks. Madude liha peetakse suureks delikatessiks, pealegi omistatakse sellele ka tervistavat toimet. Neljajalgsetest on Hiinas kõige hinnatum siiski siga. Toitude sobivuse alused on kujunenud juba sajandeid tagasi ­ riisiga sobib hästi sealiha, hirsiga lambaliha, nisuga haneliha jne. Hiina on nii tohutult suur maa, et toidud ja toiduained on maakondade ja linnade viisi erinevad. Põhjapoolsetes piirkondades on põllumajanduses põhikultuuriks nisu, millest valmistatakse mitmesuguseid küpsetustooteid ja hiina omapäraseid rahvuslikke nuudleid. Mida kaugemale lõunasse, seda rikkalikumaks muutub toiduainete valik. Väga suurt rõhku pannakse taimsetele toiduainetele, puu- ja aedviljadele. Aedvili peab kuuluma igasse toidusse. Põhiliselt on aedviljad samad, mis tuttavad meilegi ­ mitut liiki oad, eriti sojaoad, herned, porgand, kapsas, nui- ja lillkapsas, hiina kapsas, sibul, küüslauk, kõrvits, baklazaan

Kultuurilugu

12

doc

Hiina köök

Tõrva Gümnaasium Reelika Kase 11 klass Hiina köök Referaat Tõrva 2009 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................lk 3 HIINA.....................................................................................................................................lk 4 HIINA KÖÖK...........................................................................................lk 5 Hiina köögi põhinõue..............................................................................

Geograafia

8

odt

Kultuurilugu

Kultuurilugu Eesti talupoeg sõi lihtsalt valmistatud toitu ja ikka nendest toiduainetest, mida ta ise kasvatas. Eestlase toit oli vähese vürtsiga, tangainete ja leiva kesine. Liha oli pigem maiuspala, mida söödi pigem sügisel ja talvel. Eestlase põhine toiduaine on vili. Jahu toodetest oli leib nii keskne, et sellest kujunes kogu elatus ja võrdkuju. Leib muutus toidu ja heaolu sümboliks. Leib oli ümbritsetud austusega. Maha kukkunud leivale anti suud. Varasemates sajanditel kus toitu jätkus vähem. Oldi ka oma kõhu täitmisel kasin. Eestlane hoidis kokku ikka oma kõhu arvelt. Häid palu maitsti, neist ei söödud kunagi kõhtu täis. Viimase pooleteisa sajandi jooksul on igapäevaseks söögiks lahutamatuks kaaslaseks kartul. Kuid kestseks jäi siiski leib, piim, kaunviljad, liha, tangud ja jahu. Toidu valmistamine möödunud pooleteisa sajandi jooksul on väga muutunud. Toidu maitse määrab suuresti toidu valmistamine. Sooja toitu valmistati peamiselt rehetoa ahju kold

Kultuur

36

odp

Usud ja Toidukultuur

all, eesti keeli on talle nimeks saanud vastlapäev.  Kuigi karnevale on korraldatud laialt ka muude ürituste puhul, on vastlapäev justnimelt algselt see päev, mil karnevalid leidsid aset. Ladina keelest tuletades saame tähenduse ,,head aega, liha", kuna paastuajal enamjaolt loobutakse ka liha söömisest. Nii nagu Kristus veetis 40 päeva kõrbes, on see aeg sisenemiseks meie endi hingekõrbe, et paluda Issandalt juhatust ja tuge leidmaks uusi eluvee allikaid, millest me ei tarvitse olla teadlikud. Kõrbe saladus ongi selles, et kusagil peidab ta endas kaevu, millest tulvavad välja eluveed. Paastuajal oleme teel selle kaevu juurde ja januneme Issanda järele. Siinkohal olgu mainitud, et Issanda järele janunemine ei ole vaid omane paastuajale, kuid sellel ajal on see intensiivsem.  Tuhkapäev: Paastuaja esimeseks päevaks on Tuhkapäev. Sellel päeval saavad kirikulised endale otsa ette tuhast ristimärgi ­

Kultuurilugu

Kommentaarid (0)