Jookide serveerimine (0)

[Type the company name]
Jookide serveerimine
[Type the document subtitle]
[Type the author name]
[Type the abstract of the document here. The abstract is typically a short summary of the contents of the document. Type the abstract of the document here. The abstract is typically a short summary of the contents of the document.]
Jookide serveerimine
Joogid on alati olnud toidulaual tähtsal kohal. Neid serveeritakse nii kuumalt kui ka külmalt. Joogid erinevad mitmeti: koostisosade, valmistusviisi ja ka populaarsuse poolest. Kodus peaks rohkem valmistama mitmekesisemaid jooke, mida tänapäeval pakutakse ka juba valmiskujul.
Kohvi võib valmistada mitmesuguseid erinevaid. Lisada võib likööri, viskit , konjakit või teisi kangeid alkoholseid jooke ja vahustatud rõõska koort. Alkoholiga kohvi serveeritakse spetsiaalsest klaasist. Võimalusel soojendatakse klaasi, klaasi põhja pannakse teelusikatäis pruuni või valget suhkrut, lisatakse alkohol ja valatakse kohvi peale. Ning lõpuks lisatakse vahustatud koor, peale võib raputada kohvi- või shokolaadipulbrit.
Piima, keefiri , hapupiima ja hapendatud petti võib kasutada nii iseseisva kui ka toitvate ja karastavate,ning ka magusate ja soolaste jookide valmistamiseks. Piimajooke maitsestatakse suhkru, soola, pipra, kaneeli , vanillsuhkru ja muude maitseainetega vastavalt joogi põhiainete maitseleEnamik piimajooke on kõige maitsvamad külmalt, neid serveeritakse klaasides ja juuakse läbi kõrre. Paksemaid jooke serveeritakse nii klaasidest kui ka tassidest ja juurde antakse lusikas. Osa piimajooke võib serveerida soojalt, isegi kuumalt. Piimajoogid tuleb lauale anda kohe pärast valmistamist, et kalgendunud ei oleks mahlast eraldunud.
Piim- ja piimatoodetest jookide hulka kuuluvad ka karastusjoogid, mille põhiaineks on piim, rõõsk koor või jäätis. Rahvapäraselt nimetatakse neid jäätisekokteilideks, kuid tegelikult ei ole need kokteilid, vaid piimajoogid jäätisega. Nende valmistamisel lisatakse piimale erinevaid lisandeid. Jooke serveeritakse põhiliselt klaasides või pokaalides koos joogikõrrega. Soovi korral kaunistatakse marjade või puuviljadega. Kui joogiklaasid on eriti kõrged, tuleb juurde anda pika varrega joogilusikas.
Morssi valmistatakse marja- või puuviljamahladest, nende segudest või värsketest marjadest ja puuviljadest, ka puuvilja- ja marjasiirupitest. Morssi valmistatakse keedetud veest, muidu jääb morsi pind vahutavaks. Suhkur lahustatakse kuumas vees ja toormahl lisatakse alati jahtunud veele , pärast toormahla lisamist ei keedeta. Morssi maitsestatakse tsitrusviljade riivitud koorega. Serveeritakse kannus või klaasis. Morssi jahutatakse jäätükkide lisamisega, kuid meeles peaks pidama , et sulamisel jää lahjendab jooki .
Jookide valmistamisel ja magustoitude juurde kasutatakse mitmesuguseid siirupeid. Siirupeid on võimalik ka ise valmistada suhkrust ja veest ning maitseks lisada kas mahla, marju, kohvi jpm.
Marjadest, puuviljadest, nende mahlast ja siirupitest suhkru ja gaseeritud veega valmistatud jooke nimetatakse limonaadideks. Jook valmistatakse kannus või klaasis. Juuakse karastava joogina, sellepärast peaks jook olema hapukas ja mitte väga magus. Jahutamiseks lisatakse jääkuubikuid.
Alkohoolsete jookide serveerimine
Igale joogiliigile, olgu see shampanja , konjak, vein või muu jook, on disainerid ja jookide asjatundjad leiutanud just neile jookidele kõige sobivama klaasid , pokaalid , pitsid , mis aitaksid jookide maitseomadustel kõige paremini esile tulla.Väga erilistel ja kallitel väärtjookidele on aga loodud selliselt joogiklaase, mis peaks sobima ainult sellele joogile ja need on lausa käsitöönduslikul teel valmistatud, et kooskõla klaasi ja joogi vahel oleks maksimaalselt täiuslik.Joogiklaaside, pokaalide, pitside juurde, on üldreegel, et õiged klaasid on õhukeste äärtega, läbipaistvad ja kokkulöömisel helisevad kaunisti.
Klaase, pokaale ja pitse saab eristada järgmiste tunnuste järgi:

• suurus
  
• jalgadega klaasid või ilma jalgadeta
  
• värvus
  
• kuju
  

Näiteks on punase veini pokaalid suuremad kui valge veini pokaalid; shampanja pokaalid on pikad ja kitsa kujuga, et jook koheselt ei lahtuks; kangete jookide klaasid on nn. väiksed klaasid jalgadel ehk pitsid, viskiklaasid on paksupõhjaga sirgete seintega klaasid, et viskile mahuks lisada juurde jääd; konjakiklaas on kumer nn aroomiklaas, lühikese jalaga ja kitsa ülaosaga, mis ei lase aroomil kergesti lenduda; kokteiliklaasid on seevastu pealt avatud, laia ülaosaga, alt kitsamad, jalaga klaasid; hea õlleklaas on aga kõrge ja paksu põhjaga, väheke kitsama ülaosaga, et õllevaht püsiks kauem.Tunnustatud on läbipaistvad ja värvita klaasid, mis ei domineeri iseenesest, vaid lasevad jookidel endil esile tulla.
Olenevalt klaaside erinevast kujust, hoitakse neid ka erinevalt käes, näiteks konjaki ehk aroomiklaasi peopesal, mis aitab soojendada klaasipõhja ja laseb aroomil meeldivalt klaasist lenduda; veinipokaale ja shampanjaklaase st kõiki, pikkadel jalgadel olevaid klaase, hoitakse kindlasti jalast , mitte klaasiosast.
Igasuguste kuumade jookide valmistamisel loputatakse klaas alati kõigepealt kuuma veega; kui seda ei tehta ei saa jooki serveerida küllalt kuumana. Lisaks takistab klaasi kuumendamine seda purunemast kui keev vesi järsku peale kallatakse. Kallates väga kuumi jooke tassidesse ja klaasidesse, asetatakse sinna enne lusikas mõranemise vältimiseks.
Caffe latte klaas Portveini klaas
Mahlakokteili klaas
Margarita klaas