Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Etaandiool (0)

1 HALB
Punktid
REFERAAT ETAANDIOOLIST
Etaandiool (sünonüümid monoetüleenglükool; etüleenglükool; 1,2-etaandiool; glükoolalkohol; rahvakeeli tosool ) on alkohol, millel on kaks –OH rühma. Ta kuulub keemiliste ainete rühma - glükoolid, mille molekulis on kaks hüdroksüülrühma. Kõik väiksema molekulmassiga glükoolid on veega segunevad, kõrgema molekulmassiga glükoole kasutatakse määrdeainetena, plastifikaatoritena ja kosmeetikatoodetes.Oma puhtas vormis on etaandiool lõhnatu, värvitu, siirupitaoline vedelik, millel on magus maitse. Etaandiool on mürgine ja selle sissesöömine on hädaohtlik.
Etaandiool avastati aastal 1859, prantsuse keemiku Charles-Adolphe Wurtzi poolt. Seda toodeti vähesel määral Esimese maailmasõja ajal jahutina ja lõhkeainete koostisosana. Laiemal määral tootmine algas aastal 1939, kui etüleenoksiidi tootmine odavnes.
Etaandiool revolutsioneeris kõigepealt lennunduse alal, kus teda hakati kasutama jahutina vee asemel, selle kõrgem keemistemperatuur lubas väikestel radiaatoritel töötada kõrgematel temperatuuridel. Kuna seda oli laialdaselt saadaval üritasid mõned lennundusfirmad kasutada aurustumisel põhinevaid jahutussüsteeme, milles kasutati suure rõhu all olevat vett. Need aga olid ebausaldusväärsed, kuna nad võtsid lennukis palju ruumi, mille tõttu nad olid lahingus haavatavad.
Etaandiool sulab –13 C juures ja hakkab keema 196-198 C juures.
Etaandiooli toodetakse etüleenist ( nafta töötlemise saadus , lihtsaim alkeen ), kasutades etüleenoksiidi. Etüleenoksiid reageerib veega ning toodetakse etüleen-glükool antud võrrandi kohaselt:
C2H4O + H2O → HOCH2CH2OH
Seda reaktsiooni saab kiirendada hapete või aluste abil ning võib ilmneda neutraalse pH juures teatud temperatuuridel. Etaandiooli kõige efektiivsem tootmine toimub happelises või neutraalses pH keskkonnas, kui on piisavalt vett. Nende tingimuste puhul on kuni 90% etüleenglükooli saamine võimalik. Suurimad saadused on etüleenglükooli kõrval dietüleenglükool, trietüleenglükool ja tetraetüleenglükool.
Etaandiooli kasutatakse peamiselt jahutina ja antifriisina (automootorite jahutussegud) autodes ja arvutitehnikas. Oma madala külmumistemperatuuri tõttu on teda hakatud kasutama ka jäävastase vedelikuna tuuleklaasidel ja lennunduses. Etaandiooli tähtsus kasvab ka plastmassainete tootmisel eriti polüester kiududes ja ainetes (sh karastusjookide pudelite valmistamisel). Selle külmumisvastase mõju tõttu on saanud ta ka suureks abinõuks bioloogiliste kudede ja organite säilitamisel.
Etaandiooli kõrge keemistemperatuur ja selle ühtivus veega ongi põhjused miks teda kasutatakse vee eemaldamisel naturaalse gaasi tootmisel. Praktikas, üleliigset veeauru eemaldatakse just glükooli dehüdratsiooni abil. Glükool voolab kõrgemalt pinnalt alla ja kohtub tõusva seguga , mis koosneb veeaurust ja süsivesikute-gaasidega põhjast. Seejärel glükool eemaldab keemiliselt veeauru ja lubab gaasidel kuivalt anuma tipust väljuda. Glükool ja vesi hoitakse omavahel lahus ja glükool ringleb uuesti algusesse tagasi. Protsess kordub.
Etüleenglükooli kasutatakse ka mõndade vaktsiinide tootmisel, kuid nende raken-damisel ta ei osale. Seda kasutatakse ka vähese koostisosana ( 1-2% ) kingaviksides ja teistes värvainetes.
Etaandiooli kasutatakse ka laialdaselt laborites, et hinnata proteiinide arvu lahuses. See on tihtipeale vahepealne samm puhastamisel või kristalliseerimisel.
Etaandiooli kasutatakse ka abivahendina mädaneva puu ja puuseente vastu, nii ennetavalt kui parandavalt. Seda on paar korda isegi muuseumieksponaatide puhul kasutatud. See üks on vähestest, kuid efektiivsetest, abivahenditest mädanevate paatide vastu ja on ka üpris odav.
Etaandiooli suurim hädaohtlikkus seisneb selle sissesöömises ja seedimises. Oma magusa maitse tõttu meelitab ta nii väikseid lapsi kui ka loomi. Etaandiooli mürgituse korral tuleb kindlasti arstiabi otsida. Aine on väga mürgine, oletatavalt 100% etüleenglükooli sisaldus inimese kehas 1.4 ml/kg on surmav. Kuigi ka 30 milliliitrit (2 teelusikat ) võib olla täiskasvanule surmav.
Etaandiool on kõrge keemistemperatuuriga (198 °C), lahustub hästi vees ning tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga. Peab teadma, et etüleenglükooli alusel valmistatud antifriisid paisuvad veest rohkem, nende lekkimisvõime on suurem kui veel, nad on väga mürgised ja kahjustavad värvitud pindu.
Allikad:
http://en.wikipedia.org/wiki/Ethylene_glycol
http://www.ktk.ee/index.php?tid=RuZl7uKp6iskuLRkJhu7ZfKdHlIXlUHHYd6k8h&path=dTd7uK6ll7Ol9djRJhk8u
http://www.chemicalland21.com/petrochemical/MEG.ht m
http://physchem.ox.ac.uk/MSDS/ET/ethylene_glycol.html
Etaandiool #1 Etaandiool #2 Etaandiool #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor fliksu Õppematerjali autor
Põhjalik referaat etaandioolist.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Alkoholid
8
odt

Alkoholid

Tallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp ALKOHOLID Keemia referaat õp. Ruth Pais Tallinn 2011 1. Sisukord Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . .3 Mis on alkoholid?. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 2. Küllastumata alkoholid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 3.Tioalkoholid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 4. Polüoolid e mitmealuselised alkoholid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Keemia
Etaandiool
8
ppt

Etaandiool

Etaandiool Liis Kivirand ja Brita Palmiste Ajalugu Valmistati esimest korda Prantsusmaal 1859. aastal CharlesAdolphe Wurtzi poolt. Enne Esimest maailmasõda seda ärilistel eesmärkidel ei toodetud. Esimese maailmasõja ajal hakati seda kasutama lõhkeainete koostises. 1929. aastaks hakati seda kasutama peaaegu kõigi dünamiiditootjate poolt. Üldteave Etaandiool HOCH2CH2OH on tehnikas tuntud etüleenglükooli nime all. Värvuseta ja lõhnatu magus siirupitaoline mürgine hügroskoopne vedelik. Kõrge keemistemperatuuriga ( 197,3°C). Lahustub vees hästi. Tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga. Tihedus:1,1132 g/cm3. Molaarmass: 62.068 g/mol. Sulamistemperatuur:12,9°C Tootmine Etaandiooli molekule ei esine Maal looduses, küll aga avakosmoses.

Keemia
Tuntumad alkoholid
13
ppt

Tuntumad alkoholid

Paldiski Gümnaasium ALKOHOLID Anna-Maria Belousova 10.kl Oponent: Matheus Matthiessen Paldiski 2012 Sisukord Sissejuhatus Füüsikalised omadused Keemilised omadused Metanool Etanool Etaandiool Propaantriool Ksülitool ja sorbitool Sissejuhatus Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga (-OH) Alkoholidel on järelliide ­ool Molekulis võib olla mitu hüdroksüülrühma (-diool, triool, jne) Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates.

Orgaaniline keemia
Alkoholid-saamine-omadused
4
doc

Alkoholid, saamine, omadused

Etüleen on nafta töötlemise saadus ja sellest valmistatud etanool ei ole mõeldud kasutamiseks inimesele ei seest ega väljastpoolt. Seda kasutatakse peamiselt tööstuses lahustina. Kogu inimesega vahetult kokkupuutuv etanool (farmaatsiatooted, kosmeetika, alkohoolsed joogid) peab enamiku maade seaduste järgi olema valmistatud kääritamise teel. Etaandiool HOCH2CH2OH on tehnikas tuntud etüleenglükooli nime all. Etaandiool on kõrge keemistemperatuuriga (198 °C), lahustub hästi vees ning tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga. Seepärast kasutatakse etüleenglükooli antifriiside koostises (automootorite jahutussegud). Peab teadma, et etüleenglükooli alusel valmistatud antifriisid paisuvad veest rohkem, nende lekkimisvõime on suurem kui veel, nad on väga mürgised ja kahjustavad värvitud pindu. Glütserool HOCH2CHOHCH2OH, vanema nimetusega glütseriin, on kolmehüdroksüülne alkohol

Keemia
Keemia - alkoholid-kokkuvõte
2
doc

Keemia - alkoholid (kokkuvõte)

Alkoholide mõiste ja struktuur Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH). Ühendi struktuur on määratud aatomite paigutusega molekulis ja nendevaheliste sidemetega. Isomeeria Isomeerideks nimetatakse ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga aineid. Isomeeria on ühesuguse koostise, kuid erinevate omadustega aine esinemine. Näiteks: Nimetus: Butaan Metüülpropaan ehk isobutaan Piiritus Eeter Keemistemp: -0,6 C -10,2 C 78 C 35 C PS Eetril ja piiritusel on sama brutovalem (C2H6O) Aine omadused on määratud aine struktuuriga. (nt. mida rohkem C aatomeid, seda kõrgem temp.; mida rohkem hargnenud ahel, seda madalam keemistemp.) Alkoholide füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumise

Keemia
Etanool
7
odt

Etanool

Tartu Kutsehariduskeskus ETANOOL Koostaja: Maarja Loikonen Juhendaja: Merike Räni Grupp: K109 2011 ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on 112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 > 2CO2 + 3H2O Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras

Keemia
Keemia - Alkoholid
2
doc

Keemia - Alkoholid

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkoholid Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ­ool, kusjuures esialgne lõpp ­aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised). Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on ­diool, -triool jne. Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulidega. Se

rekursiooni- ja keerukusteooria
Etanool
7
doc

Etanool

Loksa 1. Keskkool ETANOOL Referaat keemias Koostaja: Kätlin Puusepp Juhendaja: Linda Kirsipuu 2008 1 ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun