Etaandiool (0)

REFERAAT ETAANDIOOLIST
Etaandiool (sünonüümid monoetüleenglükool; etüleenglükool; 1,2-etaandiool; glükoolalkohol; rahvakeeli tosool ) on alkohol, millel on kaks –OH rühma. Ta kuulub keemiliste ainete rühma - glükoolid, mille molekulis on kaks hüdroksüülrühma. Kõik väiksema molekulmassiga glükoolid on veega segunevad, kõrgema molekulmassiga glükoole kasutatakse määrdeainetena, plastifikaatoritena ja kosmeetikatoodetes.Oma puhtas vormis on etaandiool lõhnatu, värvitu, siirupitaoline vedelik, millel on magus maitse. Etaandiool on mürgine ja selle sissesöömine on hädaohtlik.
Etaandiool avastati aastal 1859, prantsuse keemiku Charles-Adolphe Wurtzi poolt. Seda toodeti vähesel määral Esimese maailmasõja ajal jahutina ja lõhkeainete koostisosana. Laiemal määral tootmine algas aastal 1939, kui etüleenoksiidi tootmine odavnes.
Etaandiool revolutsioneeris kõigepealt lennunduse alal, kus teda hakati kasutama jahutina vee asemel, selle kõrgem keemistemperatuur lubas väikestel radiaatoritel töötada kõrgematel temperatuuridel. Kuna seda oli laialdaselt saadaval üritasid mõned lennundusfirmad kasutada aurustumisel põhinevaid jahutussüsteeme, milles kasutati suure rõhu all olevat vett. Need aga olid ebausaldusväärsed, kuna nad võtsid lennukis palju ruumi, mille tõttu nad olid lahingus haavatavad.
Etaandiool sulab –13 C juures ja hakkab keema 196-198 C juures.
Etaandiooli toodetakse etüleenist ( nafta töötlemise saadus , lihtsaim alkeen ), kasutades etüleenoksiidi. Etüleenoksiid reageerib veega ning toodetakse etüleen-glükool antud võrrandi kohaselt:
C2H4O + H2O → HOCH2CH2OH
Seda reaktsiooni saab kiirendada hapete või aluste abil ning võib ilmneda neutraalse pH juures teatud temperatuuridel. Etaandiooli kõige efektiivsem tootmine toimub happelises või neutraalses pH keskkonnas, kui on piisavalt vett. Nende tingimuste puhul on kuni 90% etüleenglükooli saamine võimalik. Suurimad saadused on etüleenglükooli kõrval dietüleenglükool, trietüleenglükool ja tetraetüleenglükool.
Etaandiooli kasutatakse peamiselt jahutina ja antifriisina (automootorite jahutussegud) autodes ja arvutitehnikas. Oma madala külmumistemperatuuri tõttu on teda hakatud kasutama ka jäävastase vedelikuna tuuleklaasidel ja lennunduses. Etaandiooli tähtsus kasvab ka plastmassainete tootmisel eriti polüester kiududes ja ainetes (sh karastusjookide pudelite valmistamisel). Selle külmumisvastase mõju tõttu on saanud ta ka suureks abinõuks bioloogiliste kudede ja organite säilitamisel.
Etaandiooli kõrge keemistemperatuur ja selle ühtivus veega ongi põhjused miks teda kasutatakse vee eemaldamisel naturaalse gaasi tootmisel. Praktikas, üleliigset veeauru eemaldatakse just glükooli dehüdratsiooni abil. Glükool voolab kõrgemalt pinnalt alla ja kohtub tõusva seguga , mis koosneb veeaurust ja süsivesikute-gaasidega põhjast. Seejärel glükool eemaldab keemiliselt veeauru ja lubab gaasidel kuivalt anuma tipust väljuda. Glükool ja vesi hoitakse omavahel lahus ja glükool ringleb uuesti algusesse tagasi. Protsess kordub.
Etüleenglükooli kasutatakse ka mõndade vaktsiinide tootmisel, kuid nende raken-damisel ta ei osale. Seda kasutatakse ka vähese koostisosana ( 1-2% ) kingaviksides ja teistes värvainetes.
Etaandiooli kasutatakse ka laialdaselt laborites, et hinnata proteiinide arvu lahuses. See on tihtipeale vahepealne samm puhastamisel või kristalliseerimisel.
Etaandiooli kasutatakse ka abivahendina mädaneva puu ja puuseente vastu, nii ennetavalt kui parandavalt. Seda on paar korda isegi muuseumieksponaatide puhul kasutatud. See üks on vähestest, kuid efektiivsetest, abivahenditest mädanevate paatide vastu ja on ka üpris odav.
Etaandiooli suurim hädaohtlikkus seisneb selle sissesöömises ja seedimises. Oma magusa maitse tõttu meelitab ta nii väikseid lapsi kui ka loomi. Etaandiooli mürgituse korral tuleb kindlasti arstiabi otsida. Aine on väga mürgine, oletatavalt 100% etüleenglükooli sisaldus inimese kehas 1.4 ml/kg on surmav. Kuigi ka 30 milliliitrit (2 teelusikat ) võib olla täiskasvanule surmav.
Etaandiool on kõrge keemistemperatuuriga (198 °C), lahustub hästi vees ning tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga. Peab teadma, et etüleenglükooli alusel valmistatud antifriisid paisuvad veest rohkem, nende lekkimisvõime on suurem kui veel, nad on väga mürgised ja kahjustavad värvitud pindu.
Allikad:
http://en.wikipedia.org/wiki/Ethylene_glycol
http://www.ktk.ee/index.php?tid=RuZl7uKp6iskuLRkJhu7ZfKdHlIXlUHHYd6k8h&path=dTd7uK6ll7Ol9djRJhk8u
http://www.chemicalland21.com/petrochemical/MEG.ht m
http://physchem.ox.ac.uk/MSDS/ET/ethylene_glycol.html