Kas Kreeka hädades on süüdi üksnes Kreeka? (0)

Kas Kreeka hädades on süüdi üksnes Kreeka?
40aastat salapoliitikat ja halbu finantsoskuseid on riigivõla kasvatanud väga suureks, millest Kreeka ei tule ise välja. Terve Euroopa peab teda aitama . Kõik Euroopa riigid peavad rakendama enneolematuid võtteid ja kiiresti eraldama 450miljardit, et Kreekat päästa.
Prantsusmaa president pooldab seda, et Kreeka võetakse vastu Euroopa Majandusühendusesse, ka Kreeka unistus on istuda suurte riikidega ühise laua taga ja otsustada tähtsate küsimuste üle. Kahjuks oli Kreeka majandus liiga nõrk, et astuda Euroopa Majandusühendusesse. Kahe aasta pärast aastal 1976 alustatigi läbirääkimisi Kreeka astumisest Euroopa Majandusühendusesse. 1979 sai Kreeka õiguse ühineda Euroopa Majandusühendusega. Ateenas olid inimesed väga õnnelikud, et Kreeka sinna vastu võeti, koguneti tänavatele ja näidati enda õnne. Kuna Kreeka sai nüüd sinna, siis ka Euroopa toetused kerkisid ja Kreekasse hakkasid valmima suured ehitised. Kreeka kasutas oma raha väga ebaotstarbekalt. Kreekast sai järsku riik, kes toetas väga Euroopa liitu. Kreeka kirjutas 1992 alla Maastrichti leppele, millele oli enamus Euroopat vastu, kuna see oli revolutsiooniline lepe. Kreeka oleks teinud, mida iganes, et saada ühisraha, Ateena oli sellest väga kaugel. 1996aastal toimunud kohtumisel nõudis ka Kreeka enda tähe märke ühisele rahale, kuigi nad ei olnud eurotsooni liikmedki. Saksamaa rahandusminister T.Waigel ütles, et Kreeka ei saa ka kunagi eurotsooni liikmeks, mis tegi Kreeka juhid kurjaks. Tippkohtumisel saavutas Kreeka jälle võidu tänu Prantsusmaale ja Kreeka tähemärgid trükitaksegi ühisrahale. 25.03.1998 näidatakse sajandi fotot eurodest, mille peale on ka trükitud Kreeka tähemärgid kuigi Kreeka polnud eurotsooni liige. Riigi juhtimine oli Kreekas väga halb, see andis soovida ja ta ei vastanud eurotsooni nõuetele. Prantsusmaa valitsus võtab kassast paar miljardit ja vähendab seal hulgas eelarve defitsiiti nii palju, et rahuldada Maastrichti kriteeriume. Kreekas hakkavad järsku kõik eelarve defitsiidid kaduma, Kreekast saab peale kahte aastat finantsreegleid austav imelaps. Ateena strateegi viis sihile ja keegi ei kahelnud imelistes numbrites midagi. Euroopa tervitas 2000aastal Kreekat austus avaldusega, Kreeka võeti vastu eurotsooni. 01.01.2002 võeti vastu Kreekas euro. Toimus suur vastuvõtt akropolijalamil. Kreeka tundis nüüd kergendust, et neid oli punti võetud ja lasi ennast vabaks, millest kaasneski kõige suurem probleem. Inimesed võtsid laene ja raiskasid raha autodele, laevadele, riietele kõigele millele võimalik, euro tundus ohutu raha. Kreekas kahekordistusid avaliku sektori palgad , see oli absurdne, seda ei saaks mitte ükski riik lubada endale. 2004 läks Kreekas hästi igal alal. Korraldati olümpiamänge, tervet riiki valdas magus võidujoovastus. Prantsusmaa rahandusminister oli hämmingus, kuna Prantsusmaal oli juba raske finantseerida Pariisi olümpiamänge kui raske see siis võis olla Kreekal . Prantsusmaa ei julgenud seda Brüsselile öelda jättis pigem ütlemata. Euroopa pangal ei tulnud pähe ka, et Kreeka võis oma numbreid võltsida või sobimatuid võtteid kasutada. Eurotsooniga liitumiseks ilutses Kreeka oma arve pidamist, selle avastustööni viis eurostat. 2004 ei tahtnud enam keegi Kreeka rahandus asjadesse sekkuda. Brüssel maksis Kreekale kolmkorda suuremaid toetusi kui teisele Euroopa riikidele. 19.10. 2009 oli kriisi algus Kreekas, kui ütles J.C Juncker „mäng on läbi, vajame õigeid andmeid“. G. Papaconstatinou Kreeka rahandusminister teatas konverentsil õiged andmed. Kõik mõistsid kui rängalt oli Kreeka võlgades. Eelmised rahandusministrid valetasid Kreeka võlad väiksemaks ja sellepärast see järjest hullemaks kasvaski. Kreekas kukkusid palgad, 30% inimestest kaotavad töö, üleriigi on enneolematu vägivallatsemine ja suur lagus majanduses. Keegi ei mõista enam, miks võeti Kreeka eurotsooni liikmeks. Euroopa komisjoni liikmesriigid oletasid, et Kreeka riigi süsteem funktsioneerib vastavalt nõuetele. Kahetsetakse, et Kreeka võeti eurotsooni liikmeks.
Süüdi on kõik liikmesriigid ja Kreeka ise. Kreeka ministrid poleks tohtinud sedasi valetada oma võlgades oleksid pidanud alguses kõik ära rääkima, oleks saanud võib-olla veel midagi parandada, aga nüüd on juba Kreeka väga suurtes võlgades. Liikmesriigid on seepärast süüdi, et nad oleksid pidanud varem hakkama juba nägema, mis toimub ja need, kes asjast teadsin oleksid pidanud ka sellest Brüsselile teatama. Liikmesriigid oleksid pidanud nägema varem juba ohtu, aga nad ei pööranud Kreekale nii palju tähelepanu. Kreeka üksi ei ole süüdi oma kriisis , selles on ka süüdi teised liikmesriigid.
Ragne Lubjak