Suhkruasendajad (0)

Q: Mis on suhkruasendajad ja milleks neid kasutatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Suhkruasendajad

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on suhkruasendajad ja milleks neid kasutatakse?

Tallinna Teeninduskool
Suhkruasendajad
Referaat
Juhendaja :
Tallinn 20xx
Suhkruasendajad
Sisukord
Sissejuhatus................................................................................................3

Mis on suhkruasendajad ja milleks neid kasutatakse......................4
1.1 Kasutus Euroopas....................................................................4

Koguste arvestamine .......................................................................5

Magusamaitselised lisaained ...........................................................6
3.1 Mannitool .................................................................................6
3.2 Sorbitool ...................................................................................6
3.3 Ksülitool ...................................................................................6
3.4 Isomalt ......................................................................................7
3.5 Maltitiool..................................................................................7
3.6 Laktitool...................................................................................7

Muud suhkruasendajad....................................................................8
4.1 Atsesulfaam.............................................................................8
4.2 Aspartaam................................................................................8
4.3 Tsüklamaadid...........................................................................8
4.4 Sahhariin ..................................................................................8
4.5 Sukraloos.................................................................................8
4.6 Taumatiin.................................................................................9
4.7 Neohesperediin........................................................................9
4.8 Neotaam...................................................................................9
4.9 Polüdekstroos...........................................................................9

Kasutatud kirjandus........................................................................10
2
Suhkruasendajad
Sissejuhatus
Käesolevas töös ma räägin suhkruasendajatest, mis need on, nende kasutusest ja toon erinevaid suhkruasendajaid välja ka.
3
Suhkruasendajad
1. Mis on suhkruasendajad ja milleks neid kasutatakse?
Suhkruasendajad kuuluvad toidu lisaainete hulka. Enamike suhkruasendajate kasutusele võtmise peamiseks põhjuseks see, et paljud neist ei anna energiat või on nad nii magusad, et neist saadav energia on imeväikene. Teatud suhkruasendajate kasutajate rühma moodustavad ka diabeetikud, kes peavad piirama süsivesikute, sealhulgas suhkru, tarbimist. Paljude suhkruasendajate kodumaaks on USA, kus ülekaal ja rasvumine on suureks probleemiks.
1.1 Kasutus Euroopas
Euroopa Liidus annab lisaainetena esinevate suhkruasendajate kasutamiseks loa Euroopa Komisjoni juures asuv Toidu Teaduskomitee. Kuigi suhkruasendajate kasutusloa andmisele eelnevad arvukad katsed, on paljud neist viidud läbi katseloomadega, samuti on katseandmete tõlgendamine erinevates maades erinev. Seetõttu võib mõni magusaine olla ühel maal kasutusel, teisel aga keelatud. Samuti arenevad uurimismeetodid ja täienevad teadmised, mistõttu mõni varem ohutuks peetud magusaine on hiljem keelustatud ja vastupidi, mõni varem kahtlusi tekitanud magusaine on osutunud ohutuks. Seepärast on soovitav piirata või isegi täielikult loobuda kunstlike magusaineid sisaldava toidu söömisest lastel, lapseootel naistel ja rinnaga toitvatel emadel.
4
Suhkruasendajad
2. Koguste arvestamine
Paljude lisaainete, sealhulgas magusainete, puhul on määratud ADI (acceptable daily intake), mis on ohutu päevane doos , mis antakse tavaliselt milligrammides kehakaalu ühe kilogrammi kohta. See on aine kogus, mida võib tarbida päevas kogu eluea jooksul ilma märgatavate terviseriskideta. Mida väiksem on ADI, seda suurema potentsiaalse ohu allikas on see aine.
5
Suhkruasendajad
3. Magusamaitselised lisaained
Magusamaitseliste lisaainetena tuntud polüalkoholide hulka kuuluvad mannitool, sorbitool, ksülitool, maltitiool isomalt ja laktitool. Organism omastab neid suhteliselt aeglaselt ning nende muutumine glükoosiks toimub rakkudes aeglaselt. Seetõttu kasutatakse neid magusainetena ka diabeetikutele ette nähtud dieettoodetes. Erinevad polüoolid annavad mõnevõrra vähem energiat kui suhkur ja kokkuleppeliselt on võetud nende energiasisalduseks 2,4 kcal/g (suhkrul 4kcal/g). Paljud polüalkoholid on kasulikud hambakaariese tõrjeks, mistõttu kasutatakse neid närimiskummide koostises. Mõnedel polüalkoholidel on ka prebiootiline efekt. Prebiootilised ained on seedeensüümide toimele mittealluvad ained, mis läbivad peensoole muutumatul kujul, kuid on jämesooles toiduks organismi kaitsevõimet tõstvatele mikroobidele. Polüalkoholidel on ka teatud ebameeldivad kõrvaltoimed , näiteks liigtarbimisel laksatiivne ehk lahtistav toime.
3.1 Mannitooli (E421)
lõhustumine inimorganismi seedekulglas on aeglane, ta on seedetrakti mikrofloorale toiduks, soodustades mikroobide kiiret paljunemist. Juba 20g mannitoolil päevas võib kutsuda esile kõhulahtisuse. Mannitooli kasutatakse paakumisvastase vahendina ja magusainena suuvees, sest see on värskendava toimega.
3.2 Sorbitooli (E420)
kasutatakse hambapastas ja suuvees kaariesevastase toime tõttu. Toidutööstuses leiab sorbitool laialdaselt kasutamist emulgaatorina ja paksendajana. Kuna sorbitooli tarbimisel üle 50g päevas on lahtistav toime, kasutatakse sorbitooli lahtistajana kõhukinnisuse all kannatavatel vanuritel. Samal ajal põhjustab sorbitooliga liialdamine (mõnel juhul isegi närimiskummi liigtarbimisel) liigset kõhulahtisust, kaalukadu , vedelikupuudust.
3.3 Ksülitooli (E967)
leidub ka looduses, näiteks kasemahlas, seentes , banaanides, vaarikates, ploomides, mistõttu ksülitool ei ole organismi ainevahetusele võõras. Ksülitooli magusus on võrdne suhkruga , kuid energiat annab ta ligi kolmandiku vähem. Kuna ksülitooli glükeemiline indeks (veresuhkrut tõstev näitaja) on vaid 13 (glükoosil aga 100), siis kasutatakse ksülitooli diabeetikute dieedis. Laialdaselt kasutatakse ksülitooli ka närimiskummides, sest see pärsib hamba kaariest põhjustavate bakterite kasvu. Soome teadlaste uurimuste põhjal võib ksülitoolil olla ka osteoporoosivastane (luuhõrenemist pidurdav) toime. Ksülitool on ohutu inimestele, kuid koertel võib põhjustada vere glükoosisisalduse järsku langust, mis on tingitud insuliini eritumise suurenemisest.
6
Suhkruasendajad
3.4 Isomalti ( E953 )
toodetakse tavalisest suhkrust . Seda kasutatakse toidutööstuses, kuna sel on suhkruga sarnased omadused, kuid see ei kristalliseeru nii kiiresti kui suhkur. Sarnaselt teistele polüalkoholidele on isomalti liigtarbimisel lahtistav toime, mistõttu ei tohiks täiskasvanud tarbida seda üle 50g, lapsed aga üle 25 grammi päevas.
3.5 Maltitiooli (E965)
on suhteliselt magus ja tal on suhkruga peaaegu sarnased omadused, välja arvatud see, et ta ei karamelliseeru. Maltitiooli kasutatakse lauasuhkru asemel jäätises, šokolaadis ja kõvades kommides . Maltitioolil on ka kaariesevastane toime ja jahutav efekt, seetõttu leiab ta kasutamist närimiskummides, suuvees ja karastusjookides . Lisaainena kasutatakse maltitiooli ka emulgaatori ja stabilisaatorina.
3.6 Laktitool (E966)
ei ole küll väga magus, kuid väga termostabiilsete (kuumust taluvate) omaduste tõttu kasutatakse laktitooli laialdaselt kondiitritoodetes, eriti šokolaadis, aga ka jäätises. Olgugi et laktitooli propageeritakse paljudes dieetides, võib see mõningatel inimestel esile kutsuda liigset kõhulahtisust ja krampe. Kuna laktitooli toodetakse vadakust, ei sobi see laktoositalumatuse korral.
7
Suhkruasendajad
4. Muud suhkruasendajad
4.1 Atsesulfaam K ( E950 )
on alates 1988.a. üldkasutamiseks lubatud. Ohutu päevane doos (ADI) on 15mg/kg päevas. Talub kuumutamist, suuremates kontsentratsioonides on veidi kibeka järelmaitsega. Seda suhkruasendajat kasutatakse palju jookides koos teiste magusainetega, sest see annab sünergeetilise efekti (mitme magusaine kooskasutamisel saadakse sama magusus väiksemate koguste kasutamisel ) ja erinevate magusainete kooskasutamisel on ka järelmaitse varjatud.
4.2 Aspartaam ( E951 )
on kahest aminohappest koosnev dipeptiid . Aspartaam muutub inimese seedekulglas asparagiinhappeks, fenüülalaniiniks ja metanooliks. Kahte viimast peetakse ebasoovitavateks. Ühel 10 000 inimesest on fenüülketonuuria ja sellepärast on aspartaami sisaldavate toiduainete märgistusel hoiatus , et see „sisaldab fenüülalaniini“. Mõni aeg tagasi hinnati EL maades aspartaami tarbimist ja leiti, et see jääb alla 40mg/kg, mis on aspartaamile EL maades kehtestatud ohutu päevane doos ja seega on see ohutu.
4.3 Tsüklamaadid ( E952 )
avastati juba 1937. aastal ja esialgu kasutati tsüklamaate ravimites viimaste kibeda maitse varjamiseks. USA-s keelati nende kasutamine 1969. aastal, kuna leiti, et sahhariini ja tsüklamaatide segu põhjustas rottidel vähki. Euroopa Liidus on lubatud tsüklamaate kasutada, ADI on 11mg/kg päevas.
4.4 Sahhariin (E954)
on esimene kunstlik magusaine, ja on kasutusel olnud ligi 100 aastat. Sahhariini kasutatakse naatriumi-, kaltsiumi- ja ammooniumi sooladena. Sahhariini ohutus on olnud küsitav ja mõnes riigis on selle kasutamine keelatud. Pikka aega pidid sahhariini sisaldavad tooted kandma USA-s hoiatust „sahhariin võib katseloomadel põhjustada kasvajaid“, kuid alates 2001. aastast on see nõue tühistatud. EL maades on sahhariini kasutamine lubatud ja selle liigtarbimist piirab ebameeldiv maitse.
4.5 Sukraloos (E955)
on üks populaarsemaid magusaineid, mis on aspartaami turult välja tõrjumas. See on saadud disahhariidist. Sukraloos ei anna energiat ja imendub halvasti (11-27%), kusjuures imendumata eemaldub väljaheitega, imendunud aga uriini koostises. Erinevalt aspartaamist on sukraloos kuumuskindel. ADI on 5 mg/ kg kehakaalule päevas. Eestis on müügil sukraloos nimega Splenda, mis sisaldab täiteainet, et vältida üledoseerimist.

8
Suhkruasendajad

4.6 Taumatiini (E957)
eeliseks on looduslik päritolu, nimelt saadakse seda Lääne Aafrikas kasvavate puude seemnetest ja viljadest. Taumatiini puuduseks on ebastabiilsus hapete ja kuumuse suhtes. Euroopa Liidus kasutatakse taumatiini magusainena, USA-s aga maitsetugevdaja, eriti karastusjookides.

4.7 Neohesperediin (E959)
eraldati esmalt sidrunimahlast, kui uuriti, mis põhjustab mahla kibekat maitset. Kibedamaitselise neohesperediini töötlemisel leelisega saadi magusaine, mis on suhkrust ligi 1500 korda magusam . ADI ei ole neohesperediinile määratud. USA-s kasutatakse seda maitsetugevdajana piimatoodetes ( jogurt , jäätis ), Euroopa Liidus aga magusainena.

4.8 Neotaam (E961)
on 7000- 13000 korda suhkrust magusam. Kuigi neotaam sisaldab fenüülalaniini, ei ole selle kogus ohtlik, kuna neotaami lisatakse selle suure magususe tõttu väga vähe ja seetõttu ei ole vaja hoiatust märgistuses. ADI 2mg/kg kehamassile päevas.

4.9 Polüdekstroos (E 1200)
on sünteesi teel valmistatud veeslahustuv kiudaine , mida kasutatakse toidu energiasisalduse vähendamiseks, kuna see annab vaid 1kcal grammi kohta. Polüdekstroosi lisamisega on võimalik vähendada näiteks kondiitritoodete rasva- ja suhkrusisaldust. Eriti populaarne on polüdekstroos kaalujälgijatele mõeldud toodetes. Liigtarbimisel võib polüdekstroos aga sarnaselt polüalkoholidele põhjustada kõhulahtisust. Seda suhkruasendajat kasutatakse ka paksendaja ja stabilisaatorina.
9
Suhkruasendajad
5. Kasutatud kirjandus
http://www.toitumine.ee/muud/
http://www.toitumine.ee/suhkruasendajad-ja-magusamaitselised-lisaained-3/
http://www.toitumine.ee/magusamaitselised-lisaained-2/
10

.ODT Laadi alla originaalfail 10 lk · .odt · 8 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

PaneSuvalist Õppematerjali autor

Erinevad suhkruasendajad. Referaat.

Suhkruasendajad referaat tooraine õpetus. suhkruasendajad magusaine ksülitool sorbitool polüalkoholid sukraloos polüdekstroos magusamaitselised lisaained lisaained neotaam magusamaitselised

Sarnased õppematerjalid

doc

Toidu süsivesikud

TOIDU SÜSIVESIKUD Et antud aineklassi enamikke esindajaid saab vaadelda süsiniku hüdraatidena siis võetigi kasutusele üldmõiste "süsivesik". Termin süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur". Viimane on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Suhkur on koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest, täpsemalt kõiki magusamaitselisi, veeslahustuvaid lihtsaid süsivesikuid (eeskätt mono- ja disahhariide). Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulauast lähtudes pakub kõigepealt huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigis. Süsivesikud on inimtoidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, omastatavad, odavad ja kõrge energeetilise väärtusega. Süsivesikute arvele langeb üle poole inimorganismi elutegevuseks vajatavatest kaloritest. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru (glükoosi) arvel. Toi

Keemia

ppt

Suhkruasendajad

Suhkruasendajad Mis on suhkruasendajad?  Suhkruasendajad kuuluvad toidu lisaainete hulka. Enamike suhkruasendajate kasutusele võtmise peamiseks põhjuseks see, et paljud neist ei anna energiat või on nad nii magusad, et neist saadav energia on imeväikene. Suhkruasendajad annavad võimaluse nautida magusat maitset suhkrut tarbimata, põhiliselt tarvitatakse neid suhkurtõve ja rasvumise korral.  Tänapäeval on õpitud valmistama mitmesuguseid suhkruasendajaid, mis jaotatakse kahte gruppi: energiat sisaldavad ja energiavabad. Energiat sisaldavad suhkruasendajad tõstavad veresuhkrut ning nende tarvitamisel tuleb arvestada kaloreid ja süsivesikuid. Plussid ja miinused + Ka diabeetikud saavad nautida magusat maitsed

Toiduaine õpetus

docx

Sool ja suhkur toidus

mannitool (E421), sorbitool (E420), ksülitool ehk puusuhkur (E967), maltitiool (E965), isomalt (E953) ja laktitool (E966). Organism omastab neid suhteliselt aeglaselt ning nende muutumine glükoosiks toimub rakkudes aeglaselt. Seetõttu kasutatakse neid magusainetena ka diabeetikutele mõeldud dieettoodetes. Erinevad polüalkoholid annavad mõnevõrra vähem energiat kui suhkur ja keskmiselt on võetud nende energiasisalduseks 2,4 kcal/g (suhkrul 4 kcal/g). Muud suhkruasendajad Muude suhkruasendajatena on lubatud kasutada kaaliumatsesulfaami (E950), aspartaami (E951), tsüklamaate (E952), sahhariini (E954), sukraloosi (E955), taumatiini (E957), neohesperediini (EE959), neotaami (E961) ja polüdekstroosi (E1200). Suhkru ületarbimise vältimiseks tuleks eelkõige piirata toidupüramiidi tipus ehk suhkrute ja maiustuste korrusel asetsevate toodete tarbimist. Neid on soovitatav päevas tarbida maksimaalselt 2–4 portsjonit (üks

Toiduained

doc

Toidulisandid

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Vallo Holm Ohtlikud ja E-seeria lisandid toiduainetes õppeaines keskkonnakeemia Juhendaja: Sergei Jurtsenko TARTU 2008 2 SISUKORD Toidulisandid ja lisandid toitudes........................................................................................ 4 Lisaained..............................................................................................................................4 E `d meie toidus, nende kahjulikkus....................................................................................7 Lisaained ja ülitundlikkus..................................................................................................10 E - ainete tabel, ehk mida mingi E - aine põhjustab.......................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................

Inimese toitumisõpetus

doc

Toit

Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna; Taime

Keemia

doc

E-ained toidus

...... .......... E-ained toidus Uurimistöö Juhendaja: ........ Varstu 2010 SISSEJUHATUS ............................................................................................... 1. TOIDU LISAAINETEST ÜLDISELT ......................................... .................. 1.1.Toidu lisaainete põhilised grupid....................................... ................ 1.2. Päritolu............................................................................. ............... 1.3. Toidu lisaainete ohutus...................................................................... 2.TOIDUVÄRVID................................................................................. 2.1.Mis on toiduvärvid?........................................................... .... .......... 2.2.Milliseid toiduvärve eelistatakse kõige enam?........................................

Keemia

doc

E ained - Toiduainete koostise analüüs

Omadused: Puna-sinine värv, sõltub pH-st. Looduses esinev aine. Kõrvalmõjud: Pole teada. · E950 - Atsesulfaamkaalium (ka atsesulfaam K) Kasutusala: Karastusjoogid, mahlad, jäätis, marmelaadid, dzhemmid, shokolaad, maiustused saiakesed. Omadused: Magusaine. Kõrvalmõjud: Kuna on üks uuematest suhkruasendajatest, ei teata kõrvalmõjusi · E951 - Aspartaam Kasutusala: Karastusjoogid, mahlad, hapendatud piimatooted, jäätis, suhkruasendajad, närimiskummi. Omadused: Magusaine, lõhna- ja maitsetugevdaja. Kõrvalmõjud: Mõned inimesed võivad olla allergilised aspartaamile. Võib tekitada peavalu, Loomkatsetes on tekitanud epilepsiat. Aspartaami kõrvalmõjudest 2/3 on neuroloogilised või käitumishäitred, nagu näiteks ahistustunne, ärritustunne, masendus, unetus, pearinglemine. Epilepsia puhul ettevaatust. 11 · E331 - Naatriumtsitraadid Kasutusala:

11.klassi bioloogia

docx

KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST

Naatriumglutamaati on aastatuhandeid kasutatud hiina köögis. Osadel inimestel võib rohke naatriumglutamaat toidus põhjustada haiguslikke nähtusi - näo ja rindkere punetust või valu, kuumatunnet, peavalu, mis kaovad poole tunni möödudes. Seda nähtust on hakatud nimetama "hiina restorani sündroomiks". Avalikkuse survel on hiina restoranid vähendanud selle maitseintensiivistaja koguseid roogades. Sünteetilised suhkruasendajad (E 950 - E 954) - neid leidub karastusjookides, närimiskummides, mahlades, moosides, vähesel määral ka jogurtites. Magusained ei anna süsivesikuid nagu seda teeb suhkur - nende mõju on aga pigem vastupidine loodetule, need ei langeta kehakaalu vaid kujundavad terviseriski. Suhkruasendajad on kunstlikud ning tervisele kahjulikud E-ained, mis võivad põhjustada kõrvaltoimeid nagu närvilisus, depressioon või isegi kantserogeensus. Magusainete grupp on keelatud

Toitumine

Rohkem sarnaseid