AegRuum "Kogu tõde maitsest" filmianalüüs (0)

AegRuum : „Kogu tõde maitsest“
Filmianalüüs
Maitsed on alati väike müsteerium olnud. Olen isegi mõnikord mõelnud, miks on see nii, et kui sööd midagi väga maitsvat ja soovitad seda teisele inimesele, ütleb tema et see käis kah. Filmis lahati väga põhjalikult, miks on inimeste söögieelistused nii isiklikud ja mis tekitavad maitse toidus. Uuringut viisid läbi prof . Linda Barthosok ja prof . Harry Klee.
Alguses oli stseen toidumaitsjate katsetusest. Seal oli näha esimesi märke sellest, et kõik inimesed tunnevad maitseid teistest natuke rohkem isemoodi . Näiteks ainult väga head maitsjad suutsid vahet teha nõrgal hapul ja nõrgal mõrul. Ainult need kes suutsid ära tunda nõrga magusa, hapu, mõru ja soolase maitse ja suutsid nuusutades ära tunda mingi vürtsi – sai professionaalseks toidumaitsjaks.
Sellest edasi hakkas Linda Barthosok (kes oli oma elu pühendanud maitse teadusele) uurima , miks tunnevad mõned inimesed maitseid paremini. Ta viis läbi katse, kus ta kutsus testile ühe inimese kes arvab , et ta tunneb maitseid väga hästi, ja inimese kes arvab, et ta ei tunne maitseid väga hästi. Katse käigus ta värvis nende inimeste keeled sinist värvi, vajutas ühe klaasijupi nende keele peale ja tegi sellest pilti. Pärast laboris uuris ta nende piltide järgi, kuidas maitsja ja mitte-maitsja maitsmispungad erinevad. Tuli välja, et tema nimetatud „supermaitsjatel“ on mitu korda rohkem maitsmispungi kui mittemaitsjal. Sellest tulevad välja ka erinevused, et miks mõni inimene ei talu suitsetamist või pipart. Supermaitsjal tundub chilli pipra kaun kolm korda tulisem kui tavalistel inimestel. Ja kuna supermaitsjal on nii arenenud maitsmismeel, ei suuda ta taluda suitsu maitset . Mitte-maitsjad on tavaliselt need inimesed, kes võivad kõike süüa või juua.
Vahepeal on ka vahelugu Mollyst, kes kaotas autoõnnetuses oma nina seotuse maitsmispungadega. Ta pöördus Linda poole, kes sai lähemat teavet, kui oluline on nina maitsmisel. Maitsmispungad pole ainukesed asjad mis loevad .
Edasi uuris prof. Harry Klee, et kas ainult maitsmispungad osalevad maitsmisel, või on sellel ka midagi muud mängus. Tema viis katset läbi nii, et kogus üle maailma üle 200 liigi tomateid ja keemiliselt uuris nende koostisosi. Tuli välja, et üks kõige olulisemaid osasid toidu maitses, on õhus lenduvad osakesed, mis toidust tulevad. Ta arvas , et kui neid osakesi edasi uurida, on võimalik tulevikus teha tervislikku toitu, mis maitseb nagu rämpstoit .
Siis heideti lähem pilk meisterkoka Homaro Cantu gurmee-restoranile, kus ta uurib oma laboris võimalusi aju petmiseks asjades mis puudutab maitseid. Näidati imemarja toimet, mis muudab keele maitsepungi, mis kontrollivad magusat maitset. Kui süüa väike kulbitäis imemarja pulbrit , tundub iga toit magus ja Homaro proovib sellest luua tuleviku toitu, kus tervislik toit maitseb oivaliselt, kasutades imemarja. Selle mõtte probleem kahjuks seisneb selles, et imemarja efekt käivitub alles 60 sekundit hiljem peale imemarja söömist. Aga ta ikkagi loodab seda muuta ja luua uus suhkruasendaja.
Filmi põhimõte seisneski rohkem selles, kuidas teha maitsvaid toite ilma suhkruta, see oli alati põhirõhk. Aga sellel kõrval jagati ka väärtuslikku infot meie keerulisest maitse tundmise süsteemist ja igasugustest lülidest aju nina ja maitsmispungade vahel.