EKSOOTILISED VILJAD (0)

EKSOOTILISED   VILJAD
                                              
                
                                              
                                              
                     Mesike 
Jalakas
6.C
Käsitöö
2018
                                     
              
                                              
                                              
      
OGAMELON  EHK KIWANO
       SISSEJUHATUS
 Ogamelon on veider segu värskest, suureseemnelisest kurgist ja kiivist.
 Seda nii maitselt , kui välimuselt, aroomilt ja tekstuurilt.
 Maitselt on ogamelon värske, veidi hapukas ning ülimahlane.
 Rohkem on tunda kiivi  ja kurgi  sugulust maitset.
 Ogamelon sobiks oma maitselt väga hästi salatikastmesse ja lihamarinaadi.
OGAMELON EHK KIWANO
 Ogamelon on kurgi ja meloni sugulane Uus-Meremaalt.
 Ogameloni vilja läbimõõt on 5cm, kaal 200-250g ja vilja katab 4-6 mm paksune      
   kuloranž koor.
 Ogameloni vilja sisu meenutab tumerohelist želeed ning on söödav 
koos  seemnetega.
Ogamelon on hapukasmagusa, kergelt kurki,  laimi  ja banaani 
meenutava   maitsega ja seda süüakse enamasti värskelt või 
puuviljasalatite koostises.
 
100g  ogamelonis on vaid 22kcal energiat, lisaks aitab ogamelon 
organismist väljutada liigset vett ja jääkaineid.
Kõige lihtsam on ogamelon pikuti pooleks lõigata ja lusikaga tühjaks 
süüa.
Kuumadesse roogadesse ogamelonit ei tasu lisada. 
Säilitada jahedas (2-5 kraadi).
                                                                                                                  
 
                                                                                                                  
  
    KAKTUSVILI
SISSEJUHATUS
Väga huvitav vili, mis kasvab nagu  kartul  suurte kaktuste küljes ning 
maitse järgi võiks ajada kaktusvilja  segamini  melonimaitselise 
arbuusiga.
Viljaliha  on tugevalt punane ning äärmiselt tugevate väikeste 
seemnetega.
 Maitse on magus ja isegi pisut lääge. 
Pärast neelamist on tunda ka  karamelli .
KAKTUSVILI
Kaktusvilja viljaliha on erkpunane, mõnikord ka kollakasroheline.
Maitselt meenutab samuti lahjendatud arbuusi.
Kaunivärvilist viljaliha lisatakse puuviljasalatitesse, samuti võib neid 
püreestada (seemned sõelu välja).
 Seemned on tegelikult söödavad, aga kivikõvad.
Kaktusvili on poulaarne Ladina-Ameerikas ja  Vahemeremaades . 
DRAAKONVILI SISSEJUHATS
Draakonvili on äärmiselt värskendava ja magusa maitsega valge 
viljalihaga mis on kasutuses nii salatites kui kastmetena.
Vili on seest valge, pikitud aga pisikeste mustade seemnetega.
Maitselt meenutab natukene melonit, mis on kokku segatud koogel-
moogeli ja sidrunimahlaga. 
Esimese mõttena sobiks draakonivili kohe jäätise koostisosaks.
Kerge, maitsev, värskendav!
DRAAKONVILI
Draakonivili on väga C-vitamiinirohke vili. 
 Draakonvili on pärit Kesk-ja Lõuna- Ameerikast , kuid nüüd kasvatatakse 
troopilistes piirkondades üle maailma.
 Sel eksootilisel iludusel on põnev kuju ja tumepunast või kollast värvi 
koor on kaetud justkui soomustega.
 Magus, valge või  roosa  mustatäpiline krõmpsuv viljaliha sisaldab 
lükopeeni, looduslikku antioksüdanti, mis aitab võidelda vähi, 
südamehaiguste vastu ning alandab vererõhku.
 Parim viis on vili lihtsalt pooleks lõigata ja lusikaga viljaliha süüa, mis 
on väga maitsev ja värskendav. 
Võib ka mahlaks pressida ja kokteilidesse lisada. 
GRANAATÕUN SISSEJUHATUS
Granaatõuna peetakse lisaks meditsiinilistele omadustele ka võimu 
sümboliks.
 Marja väikesed ja mahlakad seemned on väga tanniinsed ja kuivatavad 
suud,  Mahl  on hapukas ja väga kuiv.
 Iga suutäiega on aga tunda energia lisandumist.
GRANAATÕUN
 Granaatõuna värske viljaliha ja mahl ning kooretee turgutavad 
organismi mitmete hädade korral.
Suurepäraselt sobib granaatõun magustoitudesse, salatitesse ja ka 
liharoogadesse.
 Vilja pehme osa sisaldab kuni 14% suhkruid, kuni 9% õun- ja 
sidrunhapet, C-vitamiini jm.
Rohkelt C-vitamiini on  koores  – 100  grammis  193 mg.
Toiduks on mugav kasutada tööstuslikult valmistatud mahla. 
Müügil on ka siirupid, millest on hea teha tarretisi,  glasuuri , mahlajääd, 
mitmesuguseid magustoite.
Maitsestamaks granaatõunaga lihatoite, milleks ta väga hästi sobib, 
võib valmistada  mehu , purustades granaatõuna viljaliha koos 
seemnetega mikseris.
Seejärel pressige segu läbi marli, nii et seemnemass jääb eraldi 
kasutamiseks.
 Mehu aga  pange  purkidesse suletult hoiule külmkappi, kus see püsib 
värske nädala jagu.
 Sellega sobib marineerida liha enne praadimist, samuti maitsestada 
liha- ja kalatoite.
 Mehu saab kasutada veel joogiks, magustoitude lisandiks, toorsalatite 
kastmeks, teravamaitseliste lihatoitude kastmete maitsestamiseks jne. 
Seemnemass kuivatage ning tehke sellest teed.
HURMAA  SISSEJUHATUS
Hurmaad ei saa pidada väga uueks viljaks Eestis, kuid tema tarbimine 
on siiski väga vähene. 
Tomati välimuse kuid pehme magusalt hapuka viljalihaga  puuvili  on 
pärit Hiinast, arvatavasti.
Maitselt meenutab  varianti , kus  melon  kohtub  tomatiga , mekk on 
sametiselt pehme ning kerge.
Samas on hurmaas piisavalt väärtust, et olla ka eraldi toitainena meie 
päevamenüüs. 
HURMAA
 Viljad on olnud eelajaloolisel perioodil oluliseks toiduallikaks nii Hiinas, 
Koreas kui ka  Jaapanis .
Hurmaade värvus on sõltuvalt kultivarist oranžikaspunane kuni 
kollakasoranž.
Viljad valmivad tavaliselt viie kuu jooksul pärast õitsemist, tavaliselt 
oktoobris .
Kasvuhoones  kasvatatud  taimedel on võimalik esimest saaki saada kaks 
kuud varem – augusti keskel.
 RAMBUTAN EHK LITŠ 
SISSEJUHATUS
Veidra valkjalt läbipaistva viljaliha maitse on kummaliselt  maguslääge.
 Mahlane ja külmast võttes  taaskord  värskendav. 
Sobvad niisama söömiseks või püreena  joomiseks . 
RAMBUTAN EHK LITŠ
Pärit Malaisiast kuid nüüd kasvatatakse troopilises Kesk-Ameerikas ja 
Kagu-Aasias. 
Punakaspruun , ploomisuurune,  karvane  puuvili.
Viljaliha on pehme, libe, kivi ei sööda. 
Vilja kooritakse lõigates noaga koorele vagu ning pööritades eri pooli, 
mille tulemusena koor ja kivi hõlpsasti eristuvad. 
Sisaldab rohkelt C-vitamiini ja kaltsiumi. 
Säilitada külmkapis 8-12 kraadi juures ning kilekotis.
 Viljad kuivavad kiirelt.
 Süüakse toorelt või lisatakse puuviljasalatitesse, serveeritakse 
jäätisega ning tehakse  moosi .
                   AITÄH VAATAMAST!

Document Outline

• EKSOOTILISED VILJAD
• OGAMELON EHK KIWANO SISSEJUHATUS
• OGAMELON EHK KIWANO
• Slide 4
• KAKTUSVILI SISSEJUHATUS
• KAKTUSVILI
• DRAAKONVILI SISSEJUHATS
• DRAAKONVILI
• Slide 9
• GRANAATÕUN SISSEJUHATUS
• GRANAATÕUN
• Slide 12
• Slide 13
• HURMAA SISSEJUHATUS
• HURMAA
• RAMBUTAN EHK LITŠ SISSEJUHATUS
• RAMBUTAN EHK LITŠ
• Slide 18
• Slide 19