CARL GUSTAV JUNG Freud -- neuroosid -- hüsteeria Jung -- psühhoosid -- (kinnis) ideed Jung alustas Freudi toetades. Jungi assotsiatsioonide uuringud ja kompleksiteooria toetasid Freudi väljatõrjumisteooriat. Peatselt hakkab Jung Freudi seksuaalteooria fundamentaalsust kritiseerima. Jungi huvitab enam erinevate kultuuride võrdlemine. Jungi ei huvita üksikisik js seks, vaid ideed, nende tagapõhi. 1912. a. pakub Jung välja libiidokontseptsiooni, millega lööb Freudist lahku, iha ja vaimsed häired on Jungi arvates põhjustatud kollektiivsest alateadvusest. Jungi koolkond vastandab end psühhoanalüüsile, nimetades oma distsipliini analüütiliseks psühholoogiaks. Jungi nägemus on alateadvusel ebaisikuline, universaalne, kollektiivne aluspõhi: PERSONA e. MINA ÜHISKOND e. ISIKSUSLIK ALATEADVUS MASK KOLLEKTIIVNE ALATEADVUS I Maailma...
Lihased on pingul ning adrenaliin paiskub vereringesse. Suureneb pinge ja närvilisus. Muutud kergesti ärrituvaks ning rahutuks. Sisesekretsiooninäärmete ja hingamiselundite tugevad kahjustused Kõrghelilised müra allikad. lennukimootorimüra lähedal 120130dB rokikontsert 105140 dB reaktiivlennuki müra lähedal üle 140 dB püssipauk 180 dB Psühhikahäired rahutus stress merehaigus peavalu tahtejõuetus impotentsus meeleolukõikumised mäluhäired neuroosid, psühoosid, hüsteeria Müra levimine keskkonnas Müraallika olemus (punkt- või lineaarne allikas) Kaugus mürast Sumbumine õhus Tuul Temperatuur- ja temperatuuride vahe Tõkked, ehitised, tarad jne... Pinnasesse neeldumine Peegeldused Õhuniiskus Sademed Müra punkt allikat iseloomustab Müraallika suurus on väike võrreldes vahemaaga müra kuulajani Müra levib allikast ühtlaselt igasse suunda ja vähendab 6 dB
Unetuse all mõeldakse üldisi magama jäämise raskusi, rahutut ja katkendlikku und või liig varast ärkamist. Unetus on üldine unehäire, mille taustal on palju teisi põhjusi. Aktiivse unetuse all kannatavad tavaliselt tundelised inimesed ja neile on omane, et nad muretsevad ja on närvilised. Unehäired TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID: Tihti on unehäirete põhjusteks psüühilised (depressioon, neuroosid), neuroloogilised või ainevahetuslikud häired. Samuti tekitavad unehäireid mitmesugused ravimid ja nende väärtarvitus, alkohol, võõrutussümptomid ning hingamishäired. Ka isiklikud probleemid ja kurnatus põhjustavad unehäireid. Unetust võivad tekitada vahetustega töö, pensionile jäämine, omakse haigestumine või surm, lahutamine, armumine, välismaareis või muud tulevikuga seotud mured või probleemid.
FREUD: ürit pigem teaduslikult, kuid in.käsitl käib filos piirimaile. pop põhj: 1)psühhoanal pakus uutmoodi hingeabi ateistlikus üh.k-s; 2)algselt lisas usaldusväärsust teaduslikkuse oreool; 3) seni puudut teemad- seksuaalsus, unenäeod, neuroosid; 4) murrang lääne ajal-s: viimne hoop in kui ''mõist looma' käsitlusele, näid, et mõistus määrab me käit aint piirat ulat. INIMENE: uskus, et on eriline närvien, mis liigub org-s mööda liine, allub kindl seadustele. traumaat kogemus takist en voolu-tek häire e vaimuhaigus. Psühhoan kui ravimeetodi eesm need kõrvald, taast loomuliku en liik. Inimese ehitus: 1. MISKI-alateadvus-naudinguprintsiip- psüüh en allikas, ürgne, puht looduslik osa in-s, tungide asupaik
varjatud hea ja meeldiva maskiga. 2.- vahepealne e vahe kiht. Antisotsiaalne, asuvad alateadlikud tungid, nt jõhkrad, sadistlikud impulsid. Kolmas- sügav kiht e isiksuse tuum. Koosneb looduslikest ja loomulikest impulssidest, mida järgides inimene on võimeline siiraks inimlikuks armastuseks. Tuum ei saa välja tulla ja areneda, sest ühiskond on keelav ja pidurdav, et inimene peab enda tungid ja vajadused ohvriks tooma ühiskonna pealesunnitud vajadustele. Võivad tekkida neuroosid. Ideealiks oli viia kokku Marxi ühiskonna ja Freudi isiksuse käsitlus, viies ühist teooriat. Freudomarxistid. (arvestusel- isiksusekäsitlus, soomusrüü idee, segmendid ja põhjused) Alfred ADLER Sündis 1870 Viinis. Rahvuselt juut. Isa kaupmees. Musikaalne pere- õde sai pianistiks, vennast viiuliõpetaja. Ise oli lauluhäälega- kas laulja v meditsiiniõpe. Haige laps. Põdes raskeid haigusi
(massaaz, venitused) Isiksuseteooria isiksuse kolm kihti: - pealiskiht: vale, silmakirjalikult sotsiaalne, in tegelik mina on varjatud sõbralikkuse taha - vahepealne kiht: antisotsiaalne kiht, kus paiknevad alatedalikud tungid, seotud jõkruse, agressiivsuse, satanismiga. Väärastunud tungid. - Süvakiht: isiksuse tuum, koosneb loomulikest impulssidest, terve alge. Pealispinnas surutakse agressiivsed impulsid alla sellest tulenevad neuroosid. Ideaal: ühiskond peab välja tooma tungid, mis on in tegelikud vajadused,mitte need, mis on peale surutud. 9. Neofreudistid. Horney Neofreudistid on psühhoanalüütikud, keda peetakse Freudi järeltulijateks aga isiksuse arengus rõhutavad rohkem ühiskonna ja kultuuri mõju. Kui F rääkis kaasasündinud tungidest (nt ID) siis nad rõhutavad kujunemisel mõju. Jungi ja Adlerit võib mingis mõttes ka lugeda neofreudistideks. Teine E. Fromm, E. Erikson. Karen Horney
(massaaz, venitused) Isiksuseteooria isiksuse kolm kihti: - pealiskiht: vale, silmakirjalikult sotsiaalne, in tegelik mina on varjatud sõbralikkuse taha - vahepealne kiht: antisotsiaalne kiht, kus paiknevad alatedalikud tungid, seotud jõkruse, agressiivsuse, satanismiga. Väärastunud tungid. - Süvakiht: isiksuse tuum, koosneb loomulikest impulssidest, terve alge. Pealispinnas surutakse agressiivsed impulsid alla sellest tulenevad neuroosid. Ideaal: ühiskond peab välja tooma tungid, mis on in tegelikud vajadused,mitte need, mis on peale surutud. 9. Neofreudistid. Horney Neofreudistid on psühhoanalüütikud, keda peetakse Freudi järeltulijateks aga isiksuse arengus rõhutavad rohkem ühiskonna ja kultuuri mõju. Kui F rääkis kaasasündinud tungidest (nt ID) siis nad rõhutavad kujunemisel mõju. Jungi ja Adlerit võib mingis mõttes ka lugeda neofreudistideks. Teine E. Fromm, E. Erikson. Karen Horney
Armastuse tüübid: 1) Neurootiline - ühe või mõlema «armastaja» sõltuvus oma vanematest. 2) Irratsionalne - jumaldav armastus, sentimentaalne armastus (kujutus), projitseerimine (probleemide lahendamine vigade, nõrkuste kaudu), jumalaarmastuse allakäik. Ema võib elu anda, ema võib elu võtta. Isalaadset haigustikku neurootilist vormi võib kohata juhtudel, mis esineb tugevat kiindumust isasse. Keerukamad on armastajate suhteid saatvad neuroosid, mille põhjuseks on kodu, kus vanemat teineteist ei armasta, on aga liiga mõistlikud, et tülitseda või rahulolematust välja näidata. Armastus on võimalik vaid siis, kui kaks inimest oma olemusest lähtuvalt teineteisega suhtlevad, kui kumbki iseennast kogeneb. 7 - Ükskõiksus ja egotsentrism - põhimõtted, millele toetuvad meie ilmalikud pingutused (viimast nimetatakse sageli «individuaalseks» või «omaalgatuseks»).
On kolm elu ülesannet: töö (saadakse isiklik rahulolu ja ollakse teistele kasulik), sõprus (hoiab inimkonda koos) ning armastus (ühine koostöövalmidus kahe inimese vahel). Psühholoogilist arengut takistvad ülemäärane alaväärsus, ärahellitatus (ei suuda teha koostööd) ning hüljatus (ei tunne armastust ja koostööd). Pilet 8. Reich. Klassikaline psühhoanalüütik. Freudi üks esimesi assistente. Rõhutas Freudist enam seksuaalsust, kõik neuroosid on tingitud seksuaalsusest. Peetakse kehale suunatud psühhoteraapia rajajaks. Tuleb vabastada energiat, et muuta tervemaks. Keha raudrüü kaitseb krooniliste haiguste eest, nt peavalu korral muutub keha tuimaks. Pingetest saadakse lahti füüsiliste harjutuste kaudu. Pingete tekkimise kohad: 1) Silmad, kulmud, laup 2) Suu, lõug 3) Kael, kurk, õlgade ülaosa 4) Rindmik, selja ülaosa 5) Rindmiku alaosa, diafragma 6) Kõht 7) Vaagnapiirkond Isiksusel on kolm kihti
on täidetud. Kui vanemad on õnnelikud, et nad kohe alguses tõsise tõrelemise ja vitsaga lastest jonnakuse välja ajavad, saavad nad endale kuulekad, alandlikud ja head lapsed, keda nad saavad pärast seda hästi kasvatada. Kui kasvatusele on juba korralik alus pandud, siis ei tohi tööd enne jätta, kui on näha, et jonnakus on kõrvaldatud, sest seda ei tohi üldse olla." Nagu eespoole öeldud, pole neuroosid ja psühhoosid mitte tegelike frustratsioonide otsesed tagajärjed, vaid need on traumade väljatõrjumise väljendused. Seda eelkõige siis, kui tegu on laste kasvatamisega nii, et nad ei märka, mida nendega tehakse, mida neilt ära võetakse, mille nad seetõttu kaotavad, kes nad oleksid olnud muidu kui selline kasvatus algab küllaltki varakult, siis arvabki täiskasvanu (hoolimata omaenda intelligentsusest) hiljem, et teise inimese tahe ongi tema enda oma
Suure sammu edasi tegi Emil Kraepelin, kes võttis palju mitmesuguseid psühhooside kirjeldusi kokku kaheks suuremaks vaimuhaiguseks. Ning esitas need meditsiinilises mudelis. Enne meditsiinilist seletust on olnud ka teisi näiteks demonoloogiline ja moraalne mudel. Pärast meditsiinilist on tekkinud näiteks psühhooloogiline ja sotsiaalne seletus. Kui ainuvalitses meditsiiniline mudel, jagati häired selgetesse rühmadesse: 1. Orgaanilised häired, 2. Psühhoosid ja 3. Neuroosid. Kasutati ka järgmist jaotust: 1. Eksogeensed haigused, mille põhjus on tulnud väljaspoolt, keskkkonnast, ja 2. Endogeensed haigused, mis on tekkinud sisemistel põhjustel. Endogeensed põhjused tähendasid kaasasündinud bioloogilist viga. Eksogeenseteks teguriteks olid aga psühhotraumad. Praegu kehtiv RHK-10 võtab arvesse teaduslikke uurimusi, mis ei näita, et ühed häired tuleneksid ainult kaasasündinud bioloogilistel põhjustest ja teised ainult psühhotraumadest
Kublad võivad tekkida ka limaskestadele - kõrisse, keelele, bronhidesse ja soole limaskestal võib see põhjustada lühiaegset kõhulahtisust. Allergeenidest põhjustavad nõgestõbe sageli ravimid, keemilised ained, toiduained, putukahammustused, vaktsiinid, seerumid. Lööbe põhjustena võivad arvesse tulla ka sooleparasiidid, suhkruhaigus, neeruhaigus, kilpnäärme ja munasarjade talitluse häired. Nõgestõve teket võivad soodustada närvitalitluse häired (stress, neuroosid), seedeelundite haigused. Põhjamaade inimestest on 10-15% vähemal või suuremal määral ülitundlikud päikesekiirguse suhtes. Tavaliselt avaldub see sügeluse, kublalise või villilise 1ööbena kevadel esimestel päikesepaistelistel päevadel või esimese päikesevõtmise järel. Hiljem enam reaktsiooni ei teki. Allergiline nahaaluse koe turse avaldub sageli näol - silmalaul, huulel, keelel, kõrval, kõris, kuid võib esineda ka mujal kehal. Ilmub turse kiiresti (minutitega), taandub
laste vastu väljendatakse tihti viha ja kodus valitseb üldine pingeseisund Alaealiste kuritegevus: alkohoolikute lapsed võivad vanemate joomisele reageerida koolist kõrvalehoidumise ja sageli ka võtavad ka eeskuju ning võivad alkoholismi küüsi langeda. 8 3. ALKOHOLISÕLTUVUSE PÕHJUSED Alkoholisõltvuse põhjusteks võivad olla: Pikaajaline stressiseisund, krooniline väsimus Neuroosid ning samuti apaatiaseisundiks soodmus Depressivsed seisundid (mitte ainult ajutised, vaid alalised) Probleemid isiklikus elus. Emotsionaalne/seksuaalne rahuldamatus Teineteisemõistmise puudus (näiteks perekonnas) Sotsiaalne desaptatsioon (inimesel ei ole alalist töökohta; puudub perekond; puuduvad hobid) Üksindus, igavus Alkoholisõltuvus ilmneb nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliset.
Külmkümblusest suurenenud vererõhku aitab normaliseerida kuum jalavann. Hüpertoonikud pidagu sauna asjus ikka arstiga nõu. Närvisüsteem saab leevendust, sest naha ja lihaste verevarustuse paranedes voolab osa verd ajust ära ning emotsionaalne aktiivsus selle tõttu väheneb. Psüühilise pinge nõrgenemisega kaasneb lihaste lõtvumine, mis annab organismile võimaluse taastuda. Saunaravile alluvad närvipõletik, pleksiit, radikuliit, neuroosid, düstroofiline müotoonia jne. Samuti parandab saun kõigi organite verevarustust, paneb tööle vere reservi. Inimesel on 5-6 liitrit verd südames ja veresoontes ning 1 liiter reservis. Just see veri hakkabki tööle. Alguses tõuseb saunas ka vererõhk, aga 10-15 minuti möödumisel, kui veresooned laienevad, vererõhk läheb normi või langeb. Isegi kõrgvererõhu haigetel vererõhk langeb 20-30 mm võrra.
1. alaväärsustunde edukas kompensatsioon, mille tulemusena langeb üleolekutung sotsiaalse huviga kokku 2. Ülekompensatsioon, mille puhul kohandutakse eluga ühekülgselt ja mille tulemusena arendatakse mingit kindlat joont või võimet. 3. Üleminek haigusesse. Inimene ei suuda vabaneda alaväärsustundest, ei suuda kompenseerida normaalsete vahenditega ja töötab ise välja haiguse sümptomid, et õigustada oma ebaedu. Tekib neuroos - idee, et neuroosid tingitud ebaedukatest kompensatsioonimeetoditest. Eitas Freudi panseksualismi. Inimese juhtivateks motiivideks altruistlikud tendentsid. REICH, Wilhelm - 19. Sajandi Austria päritolu psühhiaater ja psühholoog. Freudomarksism. Oli psühhiaater, kes tegutses vaeste linnaosades ja jõudis järeldusele, et psüühilistest hädadest ülesaamiseks tuleb parandada sotsiaalset keskkonda. Hädade põhjus on seksuaaltungi mahalaadimatus. Tuleb läbi viia
armastuse poole (armastus iga hinnaga); 2) Neurootiline võimupüüdlus (hirm ja vaenulikkus teiste vastu); 3) Püüd kaugeneda teistest; 4) Omaenda abituse tunnistamine. Elu lõpu poole taanduvad need kolmeks. 1) Liikumine teiste poole järeleandlik; 2) Liikumine teisteste eemale eemalehoidev; 3) Liikumine teiste vastu agressiivne. Tekib vastav isiksusetüüp (järeleandlik, eemalehoidev, agressiivne). Tüüpide teke on omane tervetele inimestele. Tervetel ja haigetel on erinevad neuroosid. Tervetel teadvustatud ja kindlas olukorras, haigetel teadvustamata ja kogu aeg. Inimestel on ka erinevad minapildid. Üks on ideaal ja teine tegelik mina. Mida erinevamad, seda suurem võimalus neuroosideks. Psühhoteraapiate eesmärk on need pildid võimalikult lähedale viia. 10. Erikson Isiksuse arengufaasid, mida on 8 etappi ja iga keskmes on mingi kriis, mis tuleb läbida. 1)
emotsionaalseid, psühholoogilisi ja käitumuslikke häireid ja puudeid (APA, 1981) Ebanormaalne - Normaalne Subjektiivne norm Normatiivne norm Statistiline norm Kliiniline norm Ebanormaalne on: Ennustamatu Norme rikkuv Kultuurile sobimatu Harvaesinev Endale/teistele kannatusi põhjustav Häiriv Ebafunktsionaalne Psüühikahäire Meditsiiniline mudel olemas kehaline põhjus; vaimuhaigus; 1)orgaanilised häired, 2) psühhoosid, 3) neuroosid Biopsühhosotsiaalne häire kujuneb 3 põhjusel: 1) bioloogilised, 2) psühholoogilised ja 3) sotsiaalsed; psüühikahäire Diateesi-stressi mudel momendi seisund kujuneb välja püsivalt olemasoleva soodumuse (diateesi) ja momendil mõjuvate pingetegurite (stressorite) koosmõjus Psüühikahäire diagnoosimine, klassifikatsioon DSM IV : 5 telje alusel diagnoosimine ·Telg I: põhiline psüühiline häire, arenguhäired ja õppimishäired
4. Psüühilised häired vasakulaarsete haiguste ja siseelundite haiguste puhul. 5. Taandarengu- või ea psüühilised häired c) preseniilsed psühhoosid d) seniilsed psühhoosid 6. Psüühilised häired jämedate orgaanilisteajuhaiguste korral 25 7. Epilepsia 8. Skisofreenia 9. Manikaal-depressiivne psühhoos 10.Psühhogeensed reaktsioonid 11. Psühhopaatiad 12. Neuroosid 13. Oligofreenia 26 8. VAIMUHAIGETE RAVI JA PÕETAMINE Psyhhoosi esimeste sümptoomide ilmumisel tuleb pöörduda arsti poole, suurtes linnades aga rajooni psühhiaatri poole, kes määrab, milliseid abinõusid tuleb haigestunu suhtes rakendada. Enamik vaimuhaigeid peab end terveks ja kaldub psühhiaatriabist kategoriliselt keelduma. Seetõttu on väga tähtis, et haige omaksed ei oleks tema mõju all, vaid
2. Vahepealne kiht (Jungi vari) See on oma olemuselt antisotsiaalne. Seal asetsevad alateadlikud impulsid, agressiivsed tungid, jõhkrus, sadism. 3. Süvakiht (Jungi self) Seda on ta nimetanud ka isiksuse tuumaks. Reichi meelest koosneb see looduslikest, loomulikest impulssidest, mida järgides inimene on võimeline siiraks inimlikuks armastuseks. Tihtipeale muutuvad süvakihi nähtused vahekihi omadeks. Üks põhjus, miks neuroosid ja patoloogiad isiksuses toimuvad, on see, et ühiskond piirab üksikisiku tundeid ja nende välhjendumisi. Reich peab selle all silmas seksuaalsust. Tervis sõltub sellest, kuivõrd inimene saab oma seksuaalenergiat välja kanda. Ta ütleb, et ühiskonnas on need väga levinud probleemid ning seetõttu soovib ta seksuaalrevolutsiooni, mis toimus 60ndatel. See oleks ühiskonna neurootilise loomuse asnedamine tervema ja loomulikumaga. Sisuliselt
Keskpunktis saab olla, kui üks asi muutub automaatseks või tähelepanu jaotub kiiresti. Teadvus saab keskenduda: 16. välisele tsoonile (keskkonnale) 17. sisemisele tsoonilesee, mis sees toimub(näit. kõht koriseb) 18. keskmisele tsoonile (mälestused) Keskendumine välisele või sisemisele tsoonile toimub samal hetkel, aga keskmisele tsoonile mõeldes keskendume sellele, mis on olnud või tulevikule. Nii tekivadki (liiga palju keskmises tsoonis viibides) neuroosid inimene kannatab oma mõtete või kujutluste all. Taju Taju tekkimine pole päris selge, selle kohta on kaks teooriat: esimese pakkus välja Helmholz, kes ütles, et taju tekkimine sarnaneb mõtlemisprotsessile. Taju on lõppprodukt, mida inimene tunneb, aga enne on veel mitmeid protsesse. Ta ütles seda 19. saj
jällegi, kui ema on külm, tundetu ja võimukas, võib laps emaliku kaitse vajaduses isa poole 7 ning hiljem isa asemike poole pöörduda. Kui isa on võimukas, tugevasti pojasse kiindunud, siis areneb laps ühekülgselt isale orienteeritud inimeseks, kellele on tähtsad ainult seadus, kord ja võim ning kel puudub võime loota või vastu võtta tingimusteta armastust. Teatud tüüpi neuroosid, mida väljendavad näiteks kinnismõtted, arenevad põhiliselt tänu ühekülgsele isassekiindumisele, teised aga, mida väljendavad näiteks hüsteeria, alkoholism, võimetus end maksma panna ning elu realistlikult võtta ja depressioonid, tulevad emakesksusest. 1.2 Armastuse objektid Armastus ei ole esmajoones suhe teatud kindlasse inimesse; see on suhtumine, suhtumisviis, mis määrab inimese seostatuse maailma kui tervikuga, mitte vaid ühe armastuse ,,objektiga".
On kolm elu ülesannet: töö (saadakse isiklik rahulolu ja ollakse teistele kasulik), sõprus (hoiab inimkonda koos) ning armastus (ühine koostöövalmidus kahe inimese vahel). Psühholoogilist arengut takistvad ülemäärane alaväärsus, ärahellitatus (ei suuda teha koostööd) ning hüljatus (ei tunne armastust ja koostööd). Pilet 8. Reich. Klassikaline psühhoanalüütik. Freudi üks esimesi assistente. Rõhutas Freudist enam seksuaalsust, kõik neuroosid on tingitud seksuaalsusest. Peetakse kehale suunatud psühhoteraapia rajajaks. Tuleb vabastada energiat, et muuta tervemaks. Keha raudrüü kaitseb krooniliste haiguste eest, nt peavalu korral muutub keha tuimaks. Pingetest saadakse lahti füüsiliste harjutuste kaudu. Pingete tekkimise kohad: 1) Silmad, kulmud, laup 2) Suu, lõug 3) Kael, kurk, õlgade ülaosa 4) Rindmik, selja ülaosa 5) Rindmiku alaosa, diafragma 6) Kõht 7) Vaagnapiirkond Isiksusel on kolm kihti
tähelepanu), mistõttu see voolab tahteliselt suunatuna, hõivab ideesid suurema stabiilsusega, taludes vajaduse korral rahulduse edasilükkamist, tehes seega võimalikuks katsetamise ja uute rahulduseni viivate teede leidmise. Esmased ja teisesed protsessid on mõtlemise põhikategooriad psühhoanalüüsis ja vastanduvad teineteisele niisamuti nagu naudingu- ja reaalsuseprintsiip, mis on motivatsiooni põhikategooriad. Kergema patoloogia korral, nagu neuroosid, funktsioneerivad psüühika kõik kolm kihti omal kohal ning nagu normiski, toimivad teadvuses ja eelteadvuses teisesed protsessid. Vaid unenägudes kohtame esmastele protsessidele omaseid aja ja ruumi hüppeid, eri isikute ja sündmuste kokkusulamist, vähendamist ja suurendamist, sümbolismi jms. Neuroosid 9
2) Vahepealne kiht See on oma olemuselt antisotsiaalne. Seal asetsevad alateadlikud impulsid, agressiivsed tungid, jõhkrus, sadism. Pisut meenutab see Jungi varju. 3) Süvakiht Seda on ta nimetanud ka isiksuse tuumaks. Reichi meelest koosneb see sellistest looduslikest, loomulikest impulssidest, mida järgides inimene on võimeline siiraks inimlikuks armastuseks. See on selline terve inimlik alge. Tihtipeale muutuvad süvakihi nähtused vahekihi omadeks. Üks põhjus, miks neuroosid ja patoloogiad isiksuses toimuvad, on see, et ühiskond alati piirab üksikisiku tundeid ja nende välhjendumisi. Reich peab selle all silmas seksuaalsust. Tervis sõltub sellest, kuivõrd inimene saab oma seksuaalenergiat välja kanda. Ta ütleb, et ühiskonnas on need väga levinud probleemid ning seetõttu ta seda revolutsiooni soovibki. See oleks ühiskonna neurootilise loomuse asnedamine tervema ja loomulikumaga
1) Bioloogilised põhjused. 2) Psühholoogilised tegurid - isiksuse iseärasusi koostoimes stressoritega. 3) Sotsiaalsed tegurid. 45 Diateesi ja stress mudel - momendi seisund kujuneb välja püsivalt olemasoleva soodumuse (diateesi) ja momendil mõjuvate pingetegurite (stressorite) koosmõjus - kui ükskõik kumd on null, siis häiret välja ei kujune. Häirete rühmad: 1) orgaanilised 2) psühhoosid 3) neuroosid Häirete teine jaotus: 1) Eksogeensed - haigused, mille põhjus on tulnud väljaspoolt, keskkonnast. 2) Endogeensed - haigused, mis on tekkinud sisemisel põhjusel. RHK-10 häirete klassifikatsioon: 1) Orgaanilised häired - häirepildid, mille korral kognitiivsed võimed on vähenenud (tähelepanu ja mäletmise maht on väike , ei oska kasutada teadmisi) - dementne. 2) Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud häired. 3) Neurootilised, stressiga seotud ja muud taolised häired.
Psühhopaatiat võib rohkem seostada geneetiliste soodumuste kui keskkonnaga Vene koolkond räägib jällegi palju keskkonna mõjust. Psühhiaatrias sai suhteliselt kiiresti selgeks, et psühhopaate ei saa pidada klassikalises mõttes vaimuhaigeteks ning see seisukoht püsib tänapäevani. E. Kraeplin, TÜ psühholoogiaprofessor, andis välja kuulsa kliinilise psühholoogia õpiku, kus ta jagas haigused kolme suurde gruppi: psühhoosid, neuroosid ja vaimse arengu peetus. Psühhopaatia ei mahu neist ühegi alla, sest tal puuduvad klassikalised tunnused. On olemas 7 psühhopaatide tüüpi: ärrituvad, ebastabiilsed, impulsiivsed, ekstsentrilised, valetajad ja petised, antisotsiaalsed, agressiivsed (viimased kolm on selgelt seotud kriminaalse käitumisega). · Psühhopaat oskab mängida normaalset inimest. · Psühhopaadid on sarmikad, kõrgema intelligentsusega, rahulikud, külmad,
1. alaväärsustunde edukas kompensatsioon, mille tulemusena langeb üleolekutung sotsiaalse huviga kokku 2. Ülekompensatsioon, mille puhul kohandutakse eluga ühekülgselt ja mille tulemusena arendatakse mingit kindlat joont või võimet. 3. Üleminek haigusesse. Inimene ei suuda vabaneda alaväärsustundest, ei suuda kompenseerida normaalsete vahenditega ja töötab ise välja haiguse sümptomid, et õigustada oma ebaedu. Tekib neuroos- idee, et neuroosid tingitud ebaedukatest kompensatsioonimeetoditest. Eitas Freudi panseksualismi. Inimese juhtivateks motiivideks altruistlikud tendentsid. Kalle Küttis 2011 9 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Karen Horney (1885-1953). Esimesi psühholooge-feministe. Isiksus areneb sotsiaalsete suhetena ja sõltub osaliselt laste ja vanemate suhetest ja sellest kui hästi
autoriteedi nõrgenemine, suurem individualism, eakate prestiizi vähenemine Tööga seotud probleemid Sõltuvuse tekkimine palgatööst, tööpuudus, käsitöö suutmatus konkureerida tööstustoodanguga; tööpäevade pikkus ja tingimused Isikliku desorganiseeritusega seotud probleemid Kuritegevus, vaesus, tööpuudus, prostitutsioon, alkoholism, enesetapud, neuroosid Sotsiaalprobleemide teadusliku uurimuse algus Benjamin Disraeli (1804-1881)briti poliitik (konservatiiv) "Eksisteerib kaks rahvust kelle vahel ei ole suhtlust ega sümpaatiat; kes on ignorantsed teineteise harjumuste, mõtete ja tunnete suhtes nagu erinevate tsoonide või planeetide elanikud. Need on rikkad ja vaesed." Sidney Webb The Fabian Society 1884 Ajakirjanduslikud uurimused Mark Twain George Bernard Shaw Esimesed teadusuuringud
kas sublimeerida (ümberlülitamine mõnda ühiskonna poolt heaks kiidetud tegevusse religioon, sport, kunst jne, inimene peab oma tungid kuhugi kanaldama) Tihti jääb aga sublimeerimisest mingi energia üle, seega peab hakkama tõrjuma.. Sublimatsiooni võimalused sõltuvad kultuuri repressiivsusest ( a'la puritaanlik moraal seab rohkem piiranguid jne). Mida raskem on sublimeerida seda rohkem on vaja tõrjuda - mis toob kaasa psüühhilised häired (neuroosid, psühhoosid jne). Freudi teooria väärtus tänapäeval on kaheldav, kuid ometigi on tal suur mõjuvõim olnud. Sürrealistid: tuleb anda inimestele rohkem võimalusi oma tungidele vastavalt elada, siis peab vähem tõrjuma ja kõik on õnnelikud. Tuleb vähendada ühiskonna poolt esitatavaid nõudeid (mõistlikkuse raamid)!Vähendada kultuuri repressiivset jõudu! Kuna ühiskonnas on spontaansus piiratus saab seda väljendada kunstis. Kõigepealt võiks spontaansus võita kunstis
suhtlema, käitusid ebaadekvaatselt (N.kallale kõige tugevamale). Ilma armastuseta kasvanud ei suuda armastada. Emotsionaalses arengus peamiseks faasiks on võõrastamisärevus ja lahutamisärevus, mis ilmnevad umbes 7-kuuselt. Spitz (USA)- uuris lapsi emast lahutamisel. 1.etapp- nutab 2.etapp- laps sulgub endasse, ei taha kellegagi suhelda 3.etapp- liigutuste aeglustumine 4.etapp- kõhnumine 5.etapp- miimika kadumine, neuroosid, apaatsus Eva Schmidt-Holmer- uuris hospitalismi (lapsi, kes pikemat aega haiglas). Lastel on liikumapanevaks jõuks vajadused. o Peamine kindluse, kaitstuse vajadus (alates 4.elukuust kuni 5. aasta lõpuni eriti vajalik). Kui seda ei kujune, järgneb emotsionaalne tuimus, s.o. nagu lasteasutustes. Bowlby- uuris ka haiglase pandud lapsi ja toob välja sarnased etapid: 1. protest- nutavad, kisavd, taovad pead vastu seina, keelduvad reageerimast
loota või vastu võtta tingimusteta armastust. Sellist arengut soodustab võimuka, tugevasti pojasse kiindunud isa olemasolu (ibid.). Kõigile neile neurootilistele arengu-nähtudele on iseloomulik see, et üks printsiipidest - kas isalik või emalik - peetub oma arengus, või siis (seda juba tõsisemate neurooside puhul) lähevad segi ema ja isa roll nii konkreetse ema ja isa puhul kui ka inimeses eneses. Edasises uurimises võime jõuda selleni, et teatud tüüpi neuroosid, mida väljendavad näiteks kinnismõtted, arenevad põhiliselt tänu ühekülgsele isassekiindumisele, teised aga, mida väljendavad näiteks hüsteeria, alkoholism, võimetus end maksma panna ning elu realistlikult võtta ja depressioonid, tulevad emakesksuses (ibid.). 1.4 Vanemate tähtsus lapse kujunemisel Teada tõde on seegi, et kõige olulisemad inimesed lapse isiksuse kujunemisel on tema vanemad.
Nii poliitikud kui ka psühhoanalüütikud suhtusid tema kahepalgelisusesse halvasti. 25 aastaselt sai temast ka Freudi kliiniku abidirektroriks ehk Freudi paremaks käeks. * Freud ja Reich läksid tülli pärast seda kui Reich palus, et Freud oleks talle teinud psühhoanalüüsi, millest Freud keeldus ja mille peale Reich solvus ja lahkus. -) Erinevalt enamikest teistest Freudi õpilastest on tema ainus, kes toetab Freudi seksuaalsus teooriat ning usub, et üldse kõik neuroosid tulenevad seksuaalsest rahuldamatusest. * Reich oli parasjagu Saksamaal, kui ta tegutses korraga niin psühhoanalüütikuna kui ka poliitikuna ning tänu oma juudi juurtele visatakse ta välja mõlemast grupist ja lisaks saadeti ta välja ka paljudest riikidest (Saksamaalt, Taanist, Rootsist jms), kuni jõudis lõpuks Norra, kus ta töötas pikalt, kuid ka sealt lahkus ta skandaaliga ning emigreerus Ameerikasse.
organismist. Must sõstar (Ribes nigrum) üks parimatest taimsetest tonisaatoritest, suurendab organismi kaitsejõudu. Kõrge C-vitamiini sisaldusega. Mõjuv vahend külmetushaiguste vastu: higileajav ja põletikuvastane. Ateroskleroosivastane. Põldmurakas e. põldmari (Rubus caesius) põldmuraka marjad toimivad rögalahtistavalt, põletiku- ja köhavastaselt, higileajavalt, kuseeritust ergutavalt, kõhulahtisuse vastaselt ja rahustavalt (klimakteeriumiperioodi neuroosid). Viinamari (Vitis vinifera) on üldtugevdava toimega. Pirn (Pyrus communis) kuivatatud pirnidest valmistatud teed soovitatakse palaviku, köha ja kõhulahtisuse puhul. Pirnid suurendavad uriini eritumist ja sisaldavad mikroobidevastaseid aineid, seetõttu tarvitatakse neid kuseteede ja põiepõletike vastu. Pirnil on ka valuvaigistav toime. Mango (Mangifera indica) peamiselt Ida-Aasias, Indias, Malaisias, Filipiinidel ja Lõuna- Hiinas kasvav 10-30 m
Sai tööd Kunstiteatris, kus mängiti ka tema etendusi, kuid siiski ei soositud neid, mistõttu tuli Bulgakov sealt pettununa ära. 1929. alustas oma peateosega, esialgu oli ainult idee, et romaan on Saatanast, kuid pealkirja polnud. Aasta hiljem alustas sama romaani nullist, nüüd pealkirjaga ,,Meister ja Margarita". Täielikult valmis sai 1938 ning epiloogi kirjutas 1940, mis oli tema enda hüvastijätt (arstina oli ta oma seisukorrast teadlik, kõrge vererõhk, neuroosid, peavalud jms), ning samal aastal ka suri. ,,Meister ja Margarita" ilmus eesti keeles varem kui vene keeles. Tuglas (1886-1971) sündis Põlvamaal aidamehe perekonda. Majanduslikult elas pere hästi. Noorena avaldas talle mõju Lõuna-Eesti loodus. Kooliteed alustab kohalikus algkoolis, kus õpiti vene keeles. Kõrgemasse kooli läks Tartusse, kus hakkas ka kirjutama. Postimehes ilmub esimene jutustus ,,Siil". Tartus tutvus teiste kirjandushuvilistega, k.a G. Suitsuga. Südis
'36 tuli ta väga pettununa Kunstitestrist ära. Kogemused ja muljed teatrist: "Teatriromaan" ('37). Jäi pooleli, lõpetamata. Ilmus alles 60ndatel. '29 a oli B alustanud oma peateosega: romaan Saatanast, pealkirja algul ei olnud. '30 põletas käsikirja ära ja alustas uuesti, nüüd juba ka pealkiri "Meister ja Margarita". Päris valmis sai '38 a. Epiloogi kirjutas '40 a. See epiloog oli Bi enda hüvastijätt. Arstina oli ta oma tervislikust seisukorast teadlik kõrge vererõhk, neuroosid, jubedad peavalud, paranoilised häired (ilge surmahirm kallal). 1940 a märtsis suri. Mgarita tegelaskuju on elust maha kirjutatud: Bi enda naine oli elus sellise valiku teinud (rikkast abielust Bi juurde). "Meister ja Margarita" on üks väheseid Vene kirjanduse tippteoseid, mis ilmus raamatuna eesti keeles varem ('68) kui vene keeles. '66'67 ilmus see vene ajakirjas jupikaupa, siis tõlgiti kähku eesti keelde, seega raamatuna oli e
Neuroosidest vabanemiseks peab inimene valima teatud käitumisstrateegia, millest tulenevad ka kolm neurootilist isikut: · järeleandlik tüüp - teiste inimeste poole vaatav. · Teistest inimestest eemale e sõltumatuse poole eemalehoidev tüüp. · Teiste inimeste vastu e agressiivsus agressiivne tüüp. %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 12 Tervetel inimestel tekivad nn situatsioonilised neuroosid, mis olukorra muutudes kaovad, aga haigetele jäävad alles. Terved teadvustavad neurootilist käitumist, haiged mitte. Konfliktist (neuroosist) vabanemiseks peab kaotama ideaalmina või lõhe tegeliku ja ideaalmina vahel viima võimalikult väikeseks. Horney teraapias sellega tegeletaksegi. Erinevaid kultuure võib samuti nende kolme tüübi järgi tüpologiseerida, Kuid loomulikulkt on need üksnes üldistused ja igas kultuuris eksisteerivad kõik kolm käitumisstrateegiat
Mõnikord võivad su needuse ohvri tõelised valeteod lihtsalt märkamatuks jääda, eriti kui nimetatud isik tõsiselt läbi kaalub, et kui õnnetu ta tegelikult on. Pole kerge taastada vastase kahjulikke samme ja neid olukordi õigeks seada, kus ta midagi valesti teinud on. Ideaalne ohver võib olla emotsionaalselt ebakindel, kuid samavõrd võivad ta ebakindluse riukad sinu rahu või su reputatsiooni kahjustada. Vaimuhaigus, närvid läbi, neuroosid, lagunenud perekond, õe venna rivaalitsemine jmt on ad infinitum olnud mugavad vabandused ebavooruslike ja vastutustundetutele tegudele. See kes ütleb, et me peame proovima mõista neid, kes muudavad süütute elu kannatuseks, aitavad kaasa ühiskondliku vähkkasvaja arengule! Selliste raevukate inimeste eestkostjad väärivad iga nahatäit, mida nad oma süüdistajatelt saavad! Hullud koerad lastakse maha, kuigi nad vajavad palju rohkem abi, kui inimesed, kes ajavad
'36 tuli ta väga pettununa Kunstitestrist ära. Kogemused ja muljed teatrist: "Teatriromaan" ('37). Jäi pooleli, lõpetamata. Ilmus alles 60ndatel. '29 a oli B alustanud oma peateosega: romaan Saatanast, pealkirja algul ei olnud. '30 põletas käsikirja ära ja alustas uuesti, nüüd juba ka pealkiri "Meister ja Margarita". Päris valmis sai '38 a. Epiloogi kirjutas '40 a. See epiloog oli B-i enda hüvastijätt. Arstina oli ta oma tervislikust seisukorast teadlik kõrge vererõhk, neuroosid, jubedad peavalud, paranoilised häired (ilge surmahirm kallal). 1940 a märtsis suri. Mgarita tegelaskuju on elust maha kirjutatud: B-i enda naine oli elus sellise valiku teinud (rikkast abielust B-i juurde). "Meister ja Margarita" on üks väheseid Vene kirjanduse tippteoseid, mis ilmus raamatuna eesti keeles varem ('68) kui vene keeles. '66-'67 ilmus see vene ajakirjas jupikaupa, siis tõlgiti kähku eesti keelde, seega raamatuna oli e.k-s varem olemas kui vene keeles.
olemasolu, vaid just tõlgenduste olemasolu, see, et kõige kõneleva all kogu aeg juba on ees vägivaldsete tõlgenduste tohutu kude. Tõlgendamise printsiibiks pole niisiis midagi muud kui tõlgendaja, ja võibolla just sellise tähenduse andiski Nietzsche sõnale psühholoogia. Teine järeldus on, et tõlgendus aina peab tõlgendama iseennast, ja et seega paratamatult peab iseenese juurde tagasi tulema. Jung, Freud neuroosid hüsteeriaJung psühhoosid (kinnis) ideed Jung alustas Freudi toetades. Jungi assotsiatsioonide uuringud ja kompleksiteooria toetasid Freudi väljatõrjumisteooriat. peatselt hakkab Jung Freudi seksuaalteooria fundamentaalsust kritiseerima. Jungi huvitab enam erinevate kultuuride võrdlemine. Jungi ei huvita üksikisik js seks, vaid ideed, nende tagapõhi. 1912. a. pakub Jung välja libiidokontseptsiooni, millega
pingelisus, et sellest sugeneks pidevaid tüliolukordi. Aktsentueeritud iseloomujooned jäävad enamasti varjatuks ja avalduvad olukordades, mis mõjutavad kõige väiksema vastupanu punkti (locus minoris resistentiaeI). Seega ei saa iseloomu aktsentueeritus olla psühhiaatriliseks diagnoosiks, vaid jääb normi ja patoloogia piirile. Aktsentueerituse tõdemine on sellise tausta määratlus, mille pinnal võivad tekkida mitmesugused häired liigse tundepaisuga vastutoimed, neuroosid, isegi reaktiivsed psühhoosid, kuigi tavaliselt asi selliste häireteni ei lähe. Mõisted ,,aktsentueeritud isiksus" või ,,aktsentueeritud iseloom" võeti kasutusele selleks, et eristada psühhopaatiat, kui iseloomu hälvet, normist. Kindlasti ei saa rääkida aktsentueeritud isiksusest lapse- ja noorukieas, saame rääkida ainult üksikutest aktsentueeritud iseloomujoontest. Kui
annaabi.ee 
