luteiniseeriv -kontsentratsioon tõuseb hüppeliselt hormoon ovulatsiooni ajal LH -soodustab folliikulite purunemist -kollaskeha moodustamist Hüpofüüsi -intermediin kesksagar Hüpofüüsi -antidiureetiline -Vee tagasiimendumise soodustamine tagasagar hormoon distaalsetes neerutorukestes -Diureesi vähendamine -Vererõhu suurendamne -ADH sekretsiooni regulatsioonis eristatakse 3 retseptorid: 1) Osmoretseprotid(hüpotalamus) 2) Baroretseptorid ( aordikaar)
6. Neerude ülesanded on: (3) Filtreerida verest jääkaineid ja vett, hoiavad organismi veebilansi tasakaalus, aitavad säilitada vere keemilist koostist. 7. Veri siseneb neeru neeruarteri kaudu, väljub neeruveeni kaudu 8. Loe ka õ lk 75. Nefronis paiknevad neerukehakesed. Uriini teke algab kapillaaridekogumikku ,siin toimub filtreerimine: eralduvad glükoos ja vesi , tekib esmane uriin. 9. Loe ka õ lk 75. Neerutorukestes imenduvad verre tagasi glükoos ning vesi 10. Uriini moodustavad: jääkained ning liigne vesi , uriin liigub kuse juhade kaudu põide (kuhu?) http://www.slideshare.net/helina20/erituselundid-presentation 11. Reasta: veri,neerud,kusejuha,põis,sulgurlihas,kusiti. 12. Neere kaitseb põrutuste eest ümbritsev rasvakiht 13. Neerukehakesed ja neerutorukesed on ümbritsetud verekapilaarid ,nende ühinemisel tekivad
organismist välja, ehitus neerukoor (neerukehakesed), neerusäsi (neerutorukesed), neeruvaagen, eritatakse uriin, vesi, soolad, kusiaine. nahk eritatakse higi, vesi, mineraal soolad, kusiaine. kopsud eritatakse vesi, süsihappegaas, soolestik eritatakse vesi, seedumata jäägid. uriin esmane uriin 100 120 l, tekib neerukehakestes, koostis: vesi, mineraal soolad, glükoos, aminohapped, kusiaine, lõplik uriin 1 2 l, tekib neerutorukestes, koostis: kusiaine, mineraal soolad, vesi, puuduvad glükoos, aminohapped, suureneb kusiaine, soolad, väheneb vesi (mineraal soolad), verre imenduvad glükoos, aminohapped, osa vett, esmase ja lõpliku uriini erinevus, sest lõplikus uriinis imenduvad verre tagasi glükoos ja aminohapped, et säilitada organismis stabiilne sisekeskkond. makrotoitained mida inimene peab saama pidevalt suurtes kogustes: valgud, rasvad, süsivesikud, vesi
1l) => kusiti Neerude ül: · vedelate ainevahetusjääkide eemaldamine · vee mineraalsoolade sisalduse reguleerimine veres => tagavad püsiva sisekeskkonna Neeru ehitus 1) Neeru koor (neerukehakesed) 2) Neeru säsi (neerutorukesed) 3) Neeruvaagen Uriini teke 1) Esmane uriin (100-120 l/ööp) => tekib neerukehakestes · vesi · mineraalsoolad · glükoos · aminohapped(AH) 2) Lõplik uriin (1-1,2 l/ööp) => moodustub neerutorukestes · puudub glükoos, AH · suureneb kusiaine kogus Väljaheite hulk sõltub toidu koostisest, söömise sagedusest, kehalisest aktiivsusest jms. Makrotoitained - toitained mida peab saama suurtes kogustes(valgud, rasvad, süsivesikud, vesi) Mikrotoitained - toitained, mida inimene vajab väikestes kogustes(vitamiinid, mineraalained)
sattunud , kahjutuks. Maks puhastab verd. 14. Miks peab erituselundkond pidevalt töötama? Erituselundkond peab pidevalt töötama, et viia kehast välja sinna sattunud mürkained, vee ja mineraalsoolad. 15. Kirjleda uriini teket neerudes! Uriini teke algab neerudes olevates neerukehades. Neerukehaksests eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse. Neerutorukestes toimub esmasest uriinist kehale vajalike ainete tagasiimendumine verre. Üleliigne vesi koos mittevajalike ainetega moodustab uriini. Neerudes moodustunud uriin liigub mööda kusejuha kusepõide. 16. Nimeta elundid inimkehas, mille kaudu toimub eritamine! Neerud, kpsud, soolestik ja nahk
vett veeauruna. Nahk soolade, vee jt ainete eemaldamine higistamise kaudu, aitab säilitada keha püsivat temperatuuri. Soolestik väljutab seedumatud toidu jäägid ning vähesel määral ka vett. Kuseteed Neerud Neerusid läbib tihe veresoonte võrgustik. Igas minutis voolab läbi neerude rohkem kui liiter verd, millest eraldatakse jääkained. Neerukehakestes filtreeritakse verest välja suhkrud, soolad, vesi, kusiaine jt. nii moodustubki esmane uriin. Neerutorukestes toimub esmasest uriinist vajalike ainete (nt. glükoos) ja osa vee tagasiimendumine verre toimub jääkainetest lõpliku uriini moodustamine. Uriin, mille peamised koostisosad on vesi ja kusiaine, koguneb läbi kusejuhade kusepõide ja väljutatakse kusiti kaudu. Kuseteed Kusejuhad ja Kusepõis Kusejuhad lihaselised torukesed, mis juhivad uriini neerudest kusepõide. Kusepõis lihaseline elund, mille ülesandeks on uriini kogumine
tagasagarasse. Tagasagara hormoonid. Antidiureetiline hormoon ADH ja oksütotsiin. ADH-l
on 2 põhifunktsiooni: a) tema mõjul väheneb lõpliku uriini teke neerudes; b)ahendab
veresooni; vererõhku tõstev e vasepressoorne toime (ADH e vasopressiin). Vasopressoorne
toime avaldub, kui teda produtseeritakse tavalisest rohkem, igapäevane toime on
antidiureetiline. 2 funktsiooni, sest ADH-l on 2 erinevat retseptorit, mille tundlikkuson erinev
1 on suurema tundlikkusega (neerutorukestes paiknevad retseptorid (V2), V1 on
vähemtundlik, veresoonte silelihastel.
2.hüpotalamuse funktsioon: termoregulatsioon, hüpotalamuses paikneb termoregulatsiooni
keskus, mis saab pidevalt infot keha sisemusest ja pinnalt.
(kontrollivad Na-sisaldust veres) erutuse tagajärjel. Reniin vabastab vereplasmas leiduvast angiotensinogeenist angiotensiin I mis kopsudes oleva ensüümi toimel muudetakse angiotensiin II-ks ja mis on tugevaim vasokonstriktoorne aine, mida tuntakse. Ta põhjustab kestva veresoonte ahenemise ja tõstab sellega vererõhku. Samas toimib angotensiin neerupealistele ja põhjustab seal aldosterooni vabanemise. Aldosteroon aga põhjustab neerutorukestes Na tagasi- imendumise ja Na-le järgneb ka vesi. Seega käivitub RAAS vererõhu languse, soola kaotuse ja verehulga vähenemise tingimustes. Happe-leelistasakaalu regulatsioon Neer eritab pidevalt mittelenduvaid happeid ja aluseid. Nendeks on sulfaatioonid, fosfaatioonid, mis tekivad valkude lõhustamise käigus. Aluselisteks aineteks on ka mitmed toiduga saadavad ioonid. Inimese uriini pH sõltub ainevahetuse lõpp-produktidest. Taimetoitlasel on uriin
organismile. 1. KASVUHORMOON (GH; HGH)- seda hormooni nim. ka somatotroopne hormooniks. Avaldab mõju org. kasvule. 2. PROLAKTIIN (PRL)- avaldab mõju laktatsioonile e. piima eritumisele piimanäärmetes. HÜPOFÜÜSI VAHESAGAR Ei etenda imetajatel erilist rolli ja seda ei uurita. HÜPOFÜÜSI TAGASAGAR 1. ANTIDIUREETNE HORMOON (ADH)- sihtelundiks on neerud. Võimaldab veel neerutorukestes reabsorbeeruda e. tagasiimenduda. 2. OKSÜTOTSIIN- sihtelundiks on emaka lihased ja rinnanäärme lihasepiteel. Rinnanäärmed hakkavad piima produtseerima 24h peale sünnitust. Imemisakt kutsub esile väga tugeva rinnanibude ärrituse. Ärritust põhjustab oksütotsiini produtsiooni ja selle tagajärjel rinnanäärme lihasepiteeli kokkutõmmet. Arvatakse, et meestel mõjutab oksütotsiin ejakulotsiooni. KÄBIKEHA Asub keskaju kohal
edasi andmise kiiruse tõus. · Põhilüliks on neerupealiste koore talitluse intensiivistumine. Hüpofüüsis sünteesitav kasvuhormoon kutsub esile neerupealiste koores produtseeritavate hormoonide mineraal- ja glükokortikoidide sünteesi. Mineraalkortikoidid on olulise tähtsusega eelkõige organismi elektrolüütide ja veevahetuse regulatsioonis. Olulisim esindaja on aldosteroon, mis stimuleerib Na, Cl ja H2O tagasiimendumist verre distaalsetes neerutorukestes ja soodustab K ja vabade vesinikioonide eritumist uriini. Glükokortikoidid on organismile olulise ainevahetusliku efektina, kuna need stimuleerivad glükogeneesi maksas, soodustades eelkõige aminohapete kasutamist sel otstarbel. Soodustavad glükoosi produtsiooni maksas ja ka nende mõju alla kuulub veresuhkru taseme tõstmine ning soodustab ka rasvhapete kasutamist organismi, sh lihaste, energiavajaduse katmiseks. Tähtsaim glükokortikoid inimesel on kortisool.
Liigitused: · Rakukihtide alusel: ühekihiline ja mitmekihiline. Ühekihiline on seal, kus on oluline ainete kiire liikumine; mitmekihiline aga seal, kus on vaja vastupidavust, nt seedekond, tupp, nahk, sõrmeotsad. · Rakkude kuju alusel: lameepiteel, kuupepiteel, silinderepiteel. · Ülesande alusel: katte-, näärme-, rips-, tundeepiteel. Näiteks: · Ühekihiline lameepiteel veresoontel · Ühekihiline kuupepiteel näärmejuhades ja neerutorukestes · Ühkihiline silinderepiteel hingamisteedes (ripsepiteel) Epiteelkoest väljakasvud: · Kehakarvad · Kulmud · Juuksed · Ripsmed · Küüned · (Suled, sõrad, soomused) Lihaskude Iseloomulik sellele on kokkutõmbe- ehk kontraktsioonivõime, mis tuleneb lihasrakkudes e kiududes olevaist aktiini ja müosiini filamentidest. Jaguneb tavaliselt vastavalt ehitusele ja paiknemisele: · Sile-, · Vööt-,
neid vastavalt vajadusele verre suunatakse. Neuroneid, kus kõnealuseid hormoone sünteesitakse, nim neurosekretoorseteks rakkudeks, nende produkte aga neurohormoonideks. Terminid "neurosekretoorne rakk" ja "neurohormoon" on üldmõisted ning neid kasutatakse ka teiste hormoone produtseerivate närvirakkude ning nende hormoonide kohta. 5 Antidiureetiline hormoon (ADH) toimib neerudesse, soodustades vee tagasiimendumist distaalsetes neerutorukestes, vähendades seeläbi diureesi ning säilitades (suurendades) vererõhku. Tõsi küll, vererõhku suurendav efekt ilmneb kõnealusel hormoonil vaid tema äärmuslikult kõrge kontsentratsiooni korral inimese veres. Sellisel juhul soodustab ADH vererõhu tõusu mitte üksnes vee peetuse tulemusena organismis, vaid ka tema toimel tekkiva arterite konstriktsiooni tagajärjel. Mainitud efekti tõttu on antidiureetilist hormooni sageli nimetatud ka vasopressiiniks
Ekskreteerivad organid eemaldavad organismist paremini polaarseid, lipiidides halvasti lahustuvaid ravimeid. Peamised ekskretsiooniteed on neerude, sapi ja väljaheidete kaudu. Neerude ja maksa rakkudel on ka aktiivsed transporterid. Eritumisel neerude kaudu on 3 olulist protsessi Glomerulaarfiltratsioon- sõltub ravimi kontsentratsioonist plasmas ja neerude verevarustusest. Aktiivne sekretsioon toimub proksimaalsetes neerutorukestes. Reabsorptsioon ehk tagasiimendumine toimub proksimaalsetes ja distaalsetes torukestes ja sõltub pH-st. Eritumine sapi ja väljaheitega Sapiga eritatud metaboliidid või seedetraktist imendumata jäänud ravimid erituvad väljaheite kaudu Enamasti imenduvad metaboliidid seedetraktist tagasi (enterohepaatiline ringe) ja erituvad neerude kaudu Muud eritumisteed Rinnapiimaga eritumine on oluline kahjustava toime tõttu imikule. Higi, pisarate ja süljega eritumine pole eriti märkimisväärne
ka turseid. Diureetikume kasutatakse selleks, et vähendada organismis turseid. Seetõttu on diureetikumide kasutamine olulisel kohal südamepuudulikkuse korral, hüpertoonia ravil, kroonilise neerupuudulikkuse jm. neeruhaiguste korral, aju- ja kopsutursete puhul, mürgituste puhul jne. Enamuse diureetkumide toimemehhanismi aluseks on vee ja mnede ioonide (Na+, K+, Cl-) tagasiimendumise takistamine neeutorukestes. Seda saab mjutada distaalsetes ja proksimaalsetes neerutorukestes ning Henle lingus. Neerupäsmakeste verevarutust parandades saab aga suurendada esmasuriini hulka. Olulisemad diureetikumide rühmad on: ·tiasiidid, ·lingudiureetikumid ja ·kaaliumi säästvad diureetikumid. Nad erinevad omavahel toimemehhanismi ja toime tugevuse poolest. Tugevatoimelised lingudiureetikumid viivad välja kuni 25% Na-ioonist. Keskmise e. mduka toimetugevusega tiasiid- diureetikumid viivad välja 5 -10% Na-ioonist. Nrgatoimelised K-säästvad
· Ülesanded eelkõige katta ja kaitsta (näit.katteepiteel, kuid veel on näärme- , tunde-, imendumisepiteel jne) st ülesanne tuleneb paiknemisest ja ehitusest · vastavalt rakukihtide arvule: ühekihiline ja mitmekihiline · Rakkude kujule, vormile: lame-, kuup- ja silinderepiteel · Ülesandele: katte-, näärme-, tundeepiteel jne. Näited: · Ühekihiline lameepiteel on veresoonte seintes · Ühekihiline kuupepiteel näärmejuhades ja neerutorukestes · Ühekihiline silinderepiteel- hingamisteedes (ripsepiteel) Epilteekoest väljakasvud: kehakarvad, kulmud, juuksed, ripsmed, küüned 2. LIHASKUDE · Iseloomulik on kokkutõmbevõime, mis tuleneb: · Lihasrakkudes ehk kiududes olevatest müofibrillidest · Jaguneb vastavalt koe ja rakkude ehitusele ning paiknemisele sile-, vööt- ja südamelihaskoeks 2.1 SIDELIHASKUDE · koosneb väikestest käävjatest 1-tuumalistest rakkudest, mis enamasti paiknevad kihtidena
Kõrvaltoimed: • Hüpoglükeemia, s.h. kooma. – Sagedasem vanematel haigetel kaasuva neeruvõi maksapuudulikkusega ja pikema T1/2 ainete kasutamisel. • Iiveldus ja oksendamine, isu tõus, kaalu tõus. • Kolestaatiline ikterus, agranulotsütoos, aplastiline ja hemolüütiline K. Vahenõmm 2018 aneemia. • Ülitundlikkusreaktsioonid. • Disulfiraami taoline efekt (10-15 %). • Hüponatreemia ja vee mürgistus (neerutorukestes sarnane toime ADHle). • Võivad suurendada suremust kardio-vask. süsteemi haigustesse. • Vastunäidustatud rasedatel ja rinnaga toitmise korral (läbib PB; eritub rinnapiima). Minna üle ravile insuliiniga. • Resistentsuse areng –Kestval kasutamisel toime nõrgeneb. –Igal aastal muutub 5-10% haigetest, kes algul reageerisid ravile, resistentseteks. • Ristuv toime teiste ravimitega –Paljud ravimid tõrjuvad sulfonüüluurea derivaate välja
hullem, läheb palju vedelikku kaduma, kuid ei lähe samas hulgas valkusid. Ka anafültaktilise soki korral tõuseb ka onkootne rõhk. · Vedeliku rõhk tõuseb (C), kui kihnuõõnsesst ei saa esmasuriin ära voolata, kui on neerukivid, ei lase uriinil ära voolata, uriin koguneb, vedeliku rõhk tõuseb. Lõplikku uriini on ööpäevas 1,5 L. Lõpliku uriini moodustumine toimub tagasiimendumise teel neerutorukestes: · Suurem osa sellest veest imendub tagasi- 178,5 L imendub tagasi. · Peale vee imendub tagasi täieliklt 100% glükoos ja aminohapped. · Lõplikus uriinis ei ole normaalselt glükoosi, aminohappeid ega valku. · Glükoos jõuab lõplikku uriini siis, kui vere glükoosi sisaldus ületab 10 mmol/L, glükoos ei jõua neerutorukestest tagasi imenduda. Glükoosi tagasiimendumine (ümbritsevatesse veresoontesse) toimub proksimaalstes torukestes, nende seintes
lihaste kinnituskohaks ning osteokaltsiinide tootmine(osteoblastid) 9.Luukoe keemiline koostis 25%vett ja 75%kuivmassi, millest 30%moodustab orgaaniline aine(kollageen) ja ca60-70% anorgaaniline aine, mis peale tuhatamist jääb alles luutuhana. 10.Milline on kaltsiumi ja fosfaadi tasakaal? Kaltsiumi funktsioonid? Parathormoon on kõrvalkilpnäärme peptiidhormoon, mis suurendab veres kaltsiumisisaldust(suurendab osteoklastide hulka, suurendab kaltsiumi tagasiimendumist neerutorukestes, vähendab kaltsiumi eritumist sülge), aga fosfaadile on mõju vastupidine(vähendab veres fosfaadi hulka). Kaltsium on vajalik vere hüübimiseks, lihaskontraktsioonideks, ensüümide aktiveerumiseks ja rakusiseseks signalisatsiooniks. 11.Milline on luukoe mikroskoopiline ehitus? Osteon ehk plinkollus toruluu(embrüonaalne luu) 12.Millised on luukoe rakud ja nende funktsioonid?
vereplasma ööpäevas umbes 60 korda. Niisiis tekib inimese neerudes ööpäevas 160 180 liitrit esmasuriini. Põide aga koguneb ja eritatakse sealt keskmiselt ainult 1,5 liitrit lõplikku uriini. Kuhu jääb ülejäänud osa? Ülejäänud osa imendub ehk resorbeerub neerutorukestest tagasi torukesi ümbritsevasse neerukoesse ja sealt veresoontesse, mis tiheda võrgustikuna ümbritsevad neerutorukesi. Neerutorukestes toimib ka kolmas uriini moodustumise mehhanism, nimelt ainete lisandumine läbi torukeste seinte uriini ehk sekretsioon. Näiteks sekreteeritakse kusiainet, H+- ja K+-ioone, orgaanilisi happeid, aga ka organismi viidud antibiootikume, sulfoonamiide, barbituraate (liik uinuteid), diureetikume (uriini teket ja väljutust stimuleerivad ained). Uriiniga väljutatakse üksnes niipalju vett ja ainete ioone ning mineraalsooli, kui on vajalik organismi sisekeskkonna püsivuse tagamiseks.
AV! ★ Adrenaliin ja glükokortikoidid tekitavad viha ja strssi, reageerides kiiresti! Kooreosa Mineralokortikoidid: -Koorolluse pindmises kihihs u 80% -Na ja K AV regulatsioon->vererõhu regulatsioon neerupealisest ALDOSTEROON -suurendab Na, Cl ja H2O tagasiimendumist neerutorukestes ja samas K eritumist -diurees väheneb -neerupealised on Glükokortikoidid e -Koorolluse keskmise kihis püramiidjad adaptsioonihormoonid -tähtis roll organismi kohanemisreaktsioonides kehakesed -produktsiooni stimuleerib hüpofüüsis toodetav kortikotropiin neerude ülemisel KORTISOOL -mõjutavad eelkõige süsivesikute, valkude, vee AV-st
kaltsitoniin ja D-vitamiin. Luude paksuskasv. Toimub luu-ümbrise (periosti) osteogeensete rakkude toimel. Samal ajal luuüdiõõslaieneb osteoklastide aktiivsuse tõusu tõttu. Paksuskasvu stimuleerib kõige enam suurenenud mehhaaniline koormus luudele. Ca2+ ja fosfaaditasakaal. Parathormoon on kõrvalkilpnäärme peptiidhormoon, mis suurendab vere kaltsiumi sisaldust: Suurendab osteoklastide hulka; Suurendab kaltsiumi tagasiimendumist neerutorukestes; Vähendab kaltsiumi eritumist sülge ja piima; Fosfaadile on mõju vastupidi, s.t. vähendab nende sisaldust veres. Kaltsitoniin on kilpnäärme peptiidhormoon. Tema tähtsus on täiskasvanud inimese jaoks väike v.a. rasedus. Kasvava lapse jaoks on tõenäoliselt tähtsam, soodustades kaltsiumi akumuleerumist luudesse. Kasutatakse osteoproosi raviks. D-vitamiin on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedetraktis. D-vitamiin tekib nahas toiduga saadud provitamiinidest UV toimel
kaltsitoniin ja D-vitamiin. Luude paksuskasv. Toimub luu-ümbrise (periosti) osteogeensete rakkude toimel. Samal ajal luuüdiõõslaieneb osteoklastide aktiivsuse tõusu tõttu. Paksuskasvu stimuleerib kõige enam suurenenud mehhaaniline koormus luudele. Ca2+ ja fosfaaditasakaal. Parathormoon on kõrvalkilpnäärme peptiidhormoon, mis suurendab vere kaltsiumi sisaldust: Suurendab osteoklastide hulka; Suurendab kaltsiumi tagasiimendumist neerutorukestes; Vähendab kaltsiumi eritumist sülge ja piima; Fosfaadile on mõju vastupidi, s.t. vähendab nende sisaldust veres. Kaltsitoniin on kilpnäärme peptiidhormoon. Tema tähtsus on täiskasvanud inimese jaoks väike v.a. rasedus. Kasvava lapse jaoks on tõenäoliselt tähtsam, soodustades kaltsiumi akumuleerumist luudesse. Kasutatakse osteoproosi raviks. D-vitamiin on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedetraktis. D-vitamiin tekib nahas toiduga saadud provitamiinidest UV toimel
Kofeiini omastamine organismis on kiire: 45 min pärast kohvitassi tühjendamist on lõviosa kofeiinist imendunud. Kofeiinimolekul on rasvlahustuv, poeb läbi rakumembraanide ja tungib aju närvirakkudesse. Nt vere ja aju vahel ühtlustub kofeiini kontsentratsioon umbes poole tunniga. Kofeiini leidub süljes, sapis, seemnevedelikus ja rinnapiimas. Väike osa (0,4...4%) omastatud kofeiinist eritub uriiniga muutumatul kujul, ülejäänud 96% taas imendub neerutorukestes ja metaboliseerub (ainevahetusse). Metaboliitidest 2...5% eritub väljaheidetega, põhiosa eritub uriiniga. Mis kiirelt tuleb see kiirelt kaob: mõne tunniga laguneb pool organismi viidud kofeiinist ja sõltlane vajab uut annust. Juba 20...40 min pärast kohvi joomist ilmneb kofeiini ergutav toime ajule. Kofeiin tugevdab ja kiirendab südame kokkutõmbeid, tõstab vererõhku, mõjutab hingamist, stimuleerib üldist ainevahetust. Kofeiini manustamisel kiireneb neerude tegevus ja
Koore erinevad kihid produtseerivad erinevaid hordmoone: · glomeruloasa produtseerib aldosterooni, · fascicuata glükokortikoide- nt kortisool; · reticularis suguhormoone- samu mida sugunäärmed produtseerivad. · Mehe neerupealised produtseerivad ka naissuguhormoone ja vastupidi. Nende poolt produtseeritud mõju võib ületalitluse puhul avalduda. Koore hormoonid: 1. Aldosteroon- z. glomerulosa. Mineralokortikoid- tema mõju suureneb neerutorukestes Henle lingus Na ja Cl tagasiimendumine verre, imendub tagasi ka vesi. Osa diureetikume on aldosterooni antagonistid. Pärsitakse aldosterooni mõju, vesi viiakse välja, vererõhk langeb. Stimuleerib ka Na imendumist soolest verre. 2. Glükokortikoidid (kortisool)- z. fasciculata. Kortisooli väljutust reguleeritakse kortisooli enda taseme järgi veres. Kui tase on kõrge, avaldub negatiivne mõju, lühike tagasisede hüpofüüsi eessagaral, kortisooli tase langeb
glükoosi tase on normist pidevalt kõrgem. · Kui vere glükoositase ületab 10 mMol/l, siis tekib juba glükosuuria- see on glükoos uriinis. · Kui on alla 10 mMol/l, siis ei ole uriinis glükoosi. · Uriini teke neerudes on kahe etapiline: kõigepealt tekib neerudes esmasuriin, on oma koostiselt lähedane vereplasmale, tekib ööpäevas väga palju. Välja tuleb keskimiselt 1,5 l. Esmasuurinist imendub neerutorukestes suurem osa tagasi verre, koos veega imendub normaalselt täielikult tagasi ka glükoos ja aminohapped. · Lõpliku uriini glükoos ei lähe seni, kuni vere glükoosi tase ei ületa 10 mMol/l, kuna neerutorukesed omavad kanaleid, mille kaudu glükoos läheb verre tagasi, liigse taseme juures küllastuvad glükoosiga ning glükoos mis on üle 10, ei jõua tagasi minna, läheb lõplikku uriini.
Säsi produtseerib adrenaliini, koore erinevad kihid produtseerivad erinevaid hordmoone- glomeruloasa produtseerib aldosterooni, fascicuata glükokortikoide- nt kortisool; reticularis suguhormoone- samu mida sugunäärmed produtseerivad. Mehe neerupealised produts ka naissuguhormoone ja vastupidi. Nende poolt produtseeritud mõju võib ületalitluse puhul avalduda. Koore hormoonid: 1.Aldosteroon- z. glomerulosa. Mineralokortikoid- tema mõju suureneb neerutorukestes Henle lingus Na tagasiimendumine verre, ka Cl ioonide tagasiimendumine. Koos keedusoolaga imendub tagasi vesi. Osa diureetikume on aldosterooni antagonistid. Pärsitakse aldosterooni mõju, vesi viiakse välja, vererõhk langeb. Stimuleerib ka Na imendumist soolest verre. 2.Glükokortikoidid (kortisool)- z. fasciculata. Kortisooli väljutust reguleeritakse kortisooli enda taseme järgi veres. Kui tase on kõrge, avaldub negatiivne mõju, lühike tagasisede
Luude paksuskasv · Toimub lüü-ümbrise (periosti) osteogeensete rakkude toimel · Samal ajal luuüdiõõs laineb osteoklastide aktiivsuse tõusu tõttu · Paksuskasvu stimuleerib kõige enam suurenenud mehhaaniline koormus luudele Ca2+- ja fosfaaditasakaal · Parathormoon on kõrvalkilpnäärme peptiidhormoon, mis suurendab vere kaltsiumisisaldust: Suurendab osteklastide hulka Suurendab kaltsiumi tagasiimendumist neerutorukestes Vähendab kaltsiumi eritumist sülge ja piima Fosfaatile on mõju vastupidi, s.t. vähendab nende sisaldust veres · Kaltsitoniin on kilpnäärme peptiidhormoon. Tema tähtsus on täiskasvanud inimese jaoks väike v.a rasedus. Kasvava lapse jaoks on ta tõenäliselt tähtsam, soodustades kaltsiumi akummuleerumist luudesse. Kasutatakse osteoproosi raviks. · D-vitamiin (tegelikult ka hormoon) on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedetraktist. D-
Enamus eritub kusiainena ja on vabalt filtreeriv. Kusiaine on väikse molekulkaaluga, neutraalne. Kusiaine eritumine sõltub diureesist. Kreatiniin pärineb lihaste valguainevahetusest. Ööpäevane kreatiniini hulk sõltub ööpäevasest lihasmassist, seetõttu on tema kontsentratsioon plasmas suhteliselt konstante (9mg/l). kreatiniin elimineeritakse glomerulaarfiltratsiooni teel. Ammoninium (NH4 +) ja ammoniaak (NH3) on valguainevahetuse ühed tähtsad lõppproduktid. erituvad neerutorukestes. Torukeste rakkudes desamineeritakse aminohape glutamiin glatamaadiks ja siis oksogluteraadiks ja selle käigus tekib üks molekul ammooniumi,. Ühe eritunud ammooniumi molekuli asemele tekib üks molekul bikarbonaati. Lõpliku uriini pH ja erituva ammooniumi vahel on linewaarne sõltuvus. Mida happelisem on uriin, seda rohkem on eritunud ammooniumi, Lämmastikubilanss kui organismi valguAV seisundit iseloomustav näitaja: Iseloomustab erinevust organismist tulnud ja organismist väljunud
venitustundlikus piirkonnasReniin vabastab vereplasmas leiduvast angiotensinogeenist angiotensiin I mis kopsudes oleva ensüümi toimel muudetakse angiotensiin IIks ja mis on tugevaim vasokonstriktoorne aine, mida tuntakse. Ta põhjustab kestva veresoonte ahenemise ja tõstab sellega vererõhku. Samas toimib angotensiin neerupealistele ja põhjustab seal aldosterooni vabanemise. Aldosteroon aga põhjustab neerutorukestes Na tagasiimendumise ja Nale järgneb ka vesi. Seega käivitub RAAS vererõhu languse, soola kaotuse ja verehulga vähenemise tingimustes. Ööpäevase uriini hulk 1,5 liitrit. Tunnidiurees 50100ml. 1 Närvisüsteemi füsioloogia Refleksikaar tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini kulgeb.
venitustundlikus piirkonnasReniin vabastab vereplasmas leiduvast angiotensinogeenist angiotensiin I mis kopsudes oleva ensüümi toimel muudetakse angiotensiin II-ks ja mis on tugevaim vasokonstriktoorne aine, mida tuntakse. Ta põhjustab kestva veresoonte ahenemise ja tõstab sellega vererõhku. Samas toimib angotensiin neerupealistele ja põhjustab seal aldosterooni vabanemise. Aldosteroon aga põhjustab neerutorukestes Na tagasiimendumise ja Na-le järgneb ka vesi. Seega käivitub RAAS vererõhu languse, soola kaotuse ja verehulga vähenemise tingimustes. Ööpäevase uriini hulk- 1,5 liitrit. Tunnidiurees- 50-100ml. Närvisüsteemi füsioloogia Refleksikaar- tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini kulgeb. Aferentsed ehk Eferentsed ehk
Kusiaine eritumine sõltub diureesist. Kreatiniin pärineb lihaste valguainevahetusest. Ööpäevane kreatiniini hulk sõltub ööpäevasest lihasmassist, seetõttu on tema kontsentratsioon plasmas suhteliselt konstante (9mg/l). kreatiniin elimineeritakse glomerulaarfiltratsiooni teel. Ammoninium (NH4 +) ja ammoniaak (NH3) on valguainevahetuse ühed tähtsad lõppproduktid. erituvad neerutorukestes. Torukeste rakkudes desamineeritakse aminohape glutamiin glatamaadiks ja siis oksogluteraadiks ja selle käigus tekib üks molekul ammooniumi,. Ühe eritunud ammooniumi molekuli asemele tekib üks molekul bikarbonaati. Lõpliku uriini pH ja erituva ammooniumi vahel on linewaarne sõltuvus. Mida happelisem on uriin, seda rohkem on eritunud ammooniumi, Lämmastikubilanss kui organismi valguAV seisundit iseloomustav näitaja. Kusiaine
ensüümi poolt (ACE). ACE asub kopsu endoteelis, aga on olemas ka neerus ACE on olemas ka neerus (kapillaari endoteelis ja proksimaalses tuubulis). Toimub lokaalselt angiotensiin I konversioon angiotensiin II, mis reguleerib verevoolu neerus iseseisvalt muudest süsteemidest. Angiotensiin II: * potensiaalne vasokonstriktor (veresoonte ahendaja) ja otseselt suurendab süsteemset vererõhku ja neeru perfusiooni (läbivoolutuse) rõhku. * aktiveerib Na imendumist neerutorukestes (proksimaalne, distaalne vään- ja kogumistoruke). See omakorda stimuleerib aldosterooni vabastamist neerupealistest ja vasopressiini hüpofüüsist jt mis võimendavad neeru naariumi ja vee reabsorptsiooni. - seega angiotensiin II suurendab vee ja soolade säilitamist, veresoonesisest mahtu ja vaskulaarset resistentsust – need kõik osalevad süsteemse vererõhku ja neerude perfusioonirõhu suurendamisel. Reniini vabastamine on vähendatud, kui
TAGAJÄRG: vereplasma glükoosi, rasvhapete, glütserooli ja ketokehade kontsentratsiooni tõus. Glükagooniga sarnast toimet omab neerupealiste säsihormoon - adrenaliin ja neerupealiste koorehormoon – kortisool . Hüperglükeemia tekib söömisjärgselt. Kui vereglükoosi sisaldus ületab 8,8-10 mmol/l , siis tekib glükosuuria. Glükosuuria on glükoos uriinis. Lõpliku uriini tekke käigus selle uriini koostis muutub tagasiimendumise teel neerutorukestes. Glükosuuria tekib kui nt. süüa 200g komme – uriin muutub magusaks. Hüperglükeemia patoloogiliseks põhjuseks on insuliini puudulik produktsioon (kõhunäärme D-rakud ei produtseeri piisavald insuliini ja seetõttu vere glükoosi tase jääb normist kõrgemaks, sellist seisundit nimetatakse esimest tüüpi diabeediks e suhkruhaiguseks). See haigus avaldub tavaliselt juba lapse- või noorukieas, selle raviks tuleb pidevalt kasutada insuliini (kergematel juhtudel suu kaudu,
Hüpofüüsi tagasagara hormoonid:*ADH ja oksütotsiin sünteesitakse hüpotalamuse supraoptilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate neuronite kehades, *ADH ja oksütotsiin transporditakse samade neuronite aksoneid pidi hüpofüüsi tagasagarasse, *ADH ja oksütotsiin vabastatakse hüpofüüsitagasagarast verre supraoptilisest ja paraventrikulaartuumast lähtuvate närviimpilsside mõjul ADH füsiol funkts:*Vee tagasiimendumise soodustamine distaalsetes neerutorukestes, *Diureesi vähendamine, *Vererõhu suurendamine ADH sekretsiooni regulatsioon:*Osmoretseptorid (hüpotalamus), *Baroretseptorid (aordikaar), *Mahuretseptorid (südame kojad) Oksütotsiini füsiol funkts:*Tupe ja emakalihaste kontraktsioonide soodustamine suguühte ajal ja sünnitusel, *Piima väljutamise soodustamine rinnanäärmest lapse imetamisel Oksütotsiini sekretsiooni regul:*Tupe ja emakakaela mehhaaniline ärritus, *Rinnanibude mehhaaniline ärritus (imemisliigutused)
okratoksiin C-ks (toksilisus sarnane algupärasele mükotoksiinile). Väike kogus toksiini võib imeduda eesmagudest passiivselt ioniseerumata vormina, see toimub kiiremini tärklist sisaldavate 4 konsentreeritud söötade söötmisel, kuna toksiin imendub happelises, mitte neutraalses keskkonnas. Samal põhjusel eritub toksiin lehma organismist uriiniga kiiresti veise uriini pH on kõrge ning neerutorukestes erilist toksiini reabsorbtsiooni ei toimu. Verest on ohratoksiini ja selle laguprodukte leitud vaid kroonilise mürgistuse korral, kuna ohratoksiin kinnitub plasma proteiinidele ja püsib nii veres kaua. 2.3 Zearalenoon Zearalenooni (ZEA) produtseerivad Fusarium graminearium jt Fusariumi perekonna seened. Keemiliselt on see resotsükliline happeline fenoollaktoon. Üle 90% (in vitro tulemused) põhitoksiinist lagundatakse vatsas (ainuraksed on üheksa korda aktiivsemad kui mikroobid) -
hüdroksüleerumine (vt slaidi). Kui üks ainevahetustee on häiritud, saab mõnikord valida teisitimuundatava ravimi II faasi ehk sünteetilised reaktsioonid maksa Nefron - neerude talitluslik ühik. Peamiseks psühhofarmakonide eritumisteeks on neerud, kuid ravimid erituvad ka sapiga, higiga & rinnapiimaga Ravimite eritumine neerude kaudu: (1) vaba ravimifraktsiooni glomerulaarfiltratsioon verest; (2) aktiivne eritamine neerutorukestes; (3) passiivne tagasiimendumine neerutorukestest verre. Ravimi tagasiimendumist vähendab ravimimolekuli muundumine vesilahustuvaks. Pärast ravimi manustamist selle sisaldus veres algul tõuseb & seejärel hakkab langema - algul kiiremini, siis aeglasemalt. Eemaldumise kiirust näitab ravimisisalduse poolväärtusaeg vereplasmas Psühhoaktiivsete ravimite manustamisviisid & saatus Manustamisviiside puudused & plussid
Koore erinevad kihid produtseerivad erinevaid hordmoone: · glomeruloasa produtseerib aldosterooni, · fascicuata glükokortikoide- nt kortisool; · reticularis suguhormoone- samu mida sugunäärmed produtseerivad. · Mehe neerupealised produtseerivad ka naissuguhormoone ja vastupidi. Nende poolt produtseeritud mõju võib ületalitluse puhul avalduda. Koore hormoonid: 1. Aldosteroon- z. glomerulosa. Mineralokortikoid- tema mõju suureneb neerutorukestes Henle lingus Na ja Cl tagasiimendumine verre, imendub tagasi ka vesi. Osa diureetikume on aldosterooni antagonistid. Pärsitakse aldosterooni mõju, vesi viiakse välja, vererõhk langeb. Stimuleerib ka Na imendumist soolest verre. 2. Glükokortikoidid (kortisool)- z. fasciculata. Kortisooli väljutust reguleeritakse kortisooli enda taseme järgi veres. Kui tase on kõrge, avaldub negatiivne mõju, lühike tagasisede hüpofüüsi eessagaral, kortisooli tase langeb
jääkained sisaldust veres, seega Neerukehakestes osalevad vere õige filtreeritakse keemilise koostise läbivoolavast verest säilitamises. välja suhkrud, soolade koostisosad, kusiaine, vesi jt ained. Moodustub esmane uriin. Neerutorukestes toimub esmasest uriinist vajalike ainete ja osa vee tagasisimendumine verre ning jääkainetest lõpliku uriini moodustumine. Uriin koguneb kusepõide ja väljutatakse kusiti kaudu. Nahk Nahas paiknevates Eemaldab higaga
seoses vereplasmaga. Koos veega liiguvad ka selles lahustunud ained · lümf lümfisüsteemi kaudu vereringesse tagasi juhitav osa koevedelikest · ajuvedelik ajuvatsakestes soonpõimikute toodetud väga lahja vereplasma, see on koevedelikuks närvikoele kesknärvisüsteemis ja osalt ka perifeerses närvisüsteemis · primaarne uriin neerudes algul valguvaba vereplasma, hiljem neerutorukestes imendatakse kasulikud ained tagasi ja eritatakse jääke juurde, tekib sekundaarne e päris uriin · seroosvedelik seroosõõntes · sünoovia liigeseõõntes vastavate kelmete poolt eritatav vedelik, sisuliselt vähese valgusisaldusega vereplasma · näärmete sekreedid kõigi näärmete eritised on vesilahused, vesi tuleb verest VERESOONED Veresoonte seina ehitus: 1
Valgud 1 146 pH 7,4 7,0-7,2 Vesi moodustab 60-65% inimese kehamassist. 60% veest paikneb rakkudes (intratsellulaarruum), ülejäänud jaotud ekstratsellulaarselt interstiitsiumi, vereplasma ja nn transtsellulaarse vee (vesi silmakambrites, mao- ja sooletraktis, ekskretoorsetes näärmetes, neerutorukestes, kuseteedes) vahel. Organismi veesisaldus, eeskätt ekstratsellulaarse vee hulk, hoitaks tänu täpsetele regulatsioonimehhanismidele suhteliselt konstantsena. Ilma veeta on elu võimalik ainult lühikest aega, sest organismist ei saa eemaldada ainevahetusjääke, häiritud on osmootse rõhu ja happe-leelise tasakaalu regulatsioon, vesilahustes toimuvate keemiliste reaktsioonide kulg jne. Inimorganism vajab umbes 2,2-2,8 liitrit vett llpäevas. Vett saadakse toiduga, endogeense veena
Närvisüsteemis: · Südame frekventsi kiirenemine ja vererõhu tõus · pupillide dilatatsioon, · suu kuivus, higierituse suurenemine, · Vere hüübivuse suurenemine Immuunsüsteemis: · Vähenenud resistentsus infektsioonide suhtes · Immuunvastuse häired Neerupealise hormoonid Neerupealise koore hormoonid: 1. Mineraalkortikoide näit. Aldostreoon: stimuleerib naatriumi, kloori ja vee tagasiimendumist verre distaalsetes neerutorukestes, kuid soodustab samas kaaliumi ja vabade vesinikioonide eritumist uriini 2. Glükokortikoidid näiteks kortisool, ainevahetuslik efekt seisneb glükoneogeneesi stimuleerimises maksas 3. meessuguhormoone ehk androgeene (testosteroon- iseloomulik tugev valgusünteesi ning seeläbi lihasmassi kasvu stimuleeriv toime) Neerupealise säsi hormoonid epinefriini ehk adrenaliini ning norepinefriini ehk noradrenaliini. Neid koos nimetatakse: katehhoolamiinid.
Enamus eritub kusiainena ja on vabalt filtreeriv. Kuiaine on väikse molekulkaaluga, neutraalne. Kusiaine eritumine sõltub diureesist. Kreatiniin pärineb lihaste valguainevahetusest. Ööpäevane kreatiniini hulk sõltub ööpäevasest lihasmassist, seetõttu on tema kontsentratsioon plasmas suhteliselt konstante (9mg/l). kreatiniin elimineeritakse glomerulaarfiltratsiooni teel. Ammoninium (NH4 +) ja ammoniaak (NH3) on valguainevahetuse ühed tähtsad lõppproduktid. erituvad neerutorukestes. Torukeste rakkudes desamineeritakse aminohape glutamiin glatamaadiks ja siis oksogluteraadiks ja selle käigus tekib üks molekul ammooniumi,. Ühe eritunud ammooniumi molekuli asemele tekib üks molekul bikarbonaati. Lõpliku uriini pH ja erituva ammooniumi vahel on linewaarne sõltuvus. Mida happelisem on uriin, seda rohkem on eritunud ammooniumi, Lämmastikubilanss kui organismi valguAV seisundit iseloomustav näitaja. Kusiaine
kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgus. Tekkinud ultrafiltraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmasuriin. Esmasuriini tekkimine oleneb päsmakese kapillaarides olevast vererõhust (P a), vereplasma valkude osmootsest rõhust (o) ja vedelikuhüdrostaatilisest rõhust kihnu õõnes (Ph) ning neerutorukestes. Esmasuriini tekib ainult siis, kui vererõhk päsmakese kapillaarides ületab vedeliku väljutamist takistavate rõhkude, s.o onkootse rõhu ja kihnuõõne hüdrostaatilise rõhu summa. Seega saab filtartsioonirõhku (Pf) avaldada järgmiselt 2. resorptsioon e tagasiimendumine esmasuriinist imenduvad verre tagasi kõik organismile vajalikudained ja kuni 99% veest. Neerutorukesi vooderdav mikrohattudega epiteel suurendav ainete tagasiimendumiseks vajalikku pinda
suhkruhaiguse teket. Vere glükoosisisalduse tõus pärast söömist stimuleerib insuliini sekretsiooni verre. Insuliin reguleerib rakumembraanide läbilaskvust glükoosi suhtes skeletilihastes, rasvkoes, südamelihases, silmaläätses, leukotsüütides ja hüpofüüsis, osaledes glükoosi aktiivtranspordisüsteemis. Glükoosi vastuvõtmine ei sõltu insuliinist ajukoes, erütrotsüütides, peensoole limaskestas, neerutorukestes ja maksas. Et kindlustada süsivesikute ainevahetust, on vaja küllaldaselt B1 vitamiini. Väide "suhkur on mürk" kehtib ainult vitamiin B1 vaeguse korral. Kui süsivesikuid on toidus liiga vähe, siis saab organism närvisüsteemi ja erütrotsüütide elutegevuseks vajaliku glükoosi sünteesida aminohapetest. Selle protsessi käigus kuhjub aga kasutamata ketogeenseid aminohappeid, mis võib põhjustada ketoatsidoosi kujunemise
TAGAJÄRG: vereplasma glükoosi, rasvhapete, glütserooli ja ketokehade kontsentratsiooni tõus. Glükagooniga sarnast toimet omab neerupealiste säsihormoon - adrenaliin ja neerupealiste koorehormoon kortisool . Hüperglükeemia tekib söömisjärgselt. Kui vereglükoosi sisaldus ületab 8,8-10 mmol/l , siis tekib glükosuuria. Glükosuuria on glükoos uriinis. Lõpliku uriini tekke käigus selle uriini koostis muutub tagasiimendumise teel neerutorukestes. Glükosuuria tekib kui nt. süüa 200g komme uriin muutub magusaks . Hüperglükeemia patoloogiliseks põhjuseks on insuliini puudulik produktsioon (kõhunäärme D-rakud ei produtseeri piisavald insuliini ja seetõttu vere glükoosi tase jääb normist kõrgemaks, sellist seisundit nimetatakse esimest tüüpi diabeediks e suhkruhaiguseks). See haigus avaldub tavaliselt juba lapse- või noorukieas, selle raviks tuleb pidevalt kasutada
suhkruhaiguse teket. Vere glükoosisisalduse tõus pärast söömist stimuleerib insuliini sekretsiooni verre. Insuliin reguleerib rakumembraanide läbilaskvust glükoosi suhtes skeletilihastes, rasvkoes, südamelihases, silmaläätses, leukotsüütides ja hüpofüüsis, osaledes glükoosi aktiivtranspordisüsteemis. Glükoosi vastuvõtmine ei sõltu insuliinist ajukoes, erütrotsüütides, peensoole limaskestas, neerutorukestes ja maksas. Et kindlustada süsivesikute ainevahetust, on vaja küllaldaselt B1 vitamiini. Väide "suhkur on mürk" kehtib ainult vitamiin B1 vaeguse korral. Kui süsivesikuid on toidus liiga vähe, siis saab organism närvisüsteemi ja erütrotsüütide elutegevuseks vajaliku glükoosi sünteesida aminohapetest. Selle protsessi käigus kuhjub aga kasutamata ketogeenseid aminohappeid, mis võib põhjustada ketoatsidoosi kujunemise
Oska kirjelda neerude arengut (pronefros, mesonefros, metanefros). Tee selgeks mis on Wolffi e nefrilised juhad ja mis on nende roll neerude arengus? Kuidas toimub pärisneeru areng imetajatel (kusejuha/mesenhüümi vahelised interaktsioonid)? Neeru funktsionaalseteks ja struktuurseteks üksusteks on torujad nefronid (inimesel keskmiselt 900000-1 miljon neeru kohta, enamik paikneb neeru koores), mille ühes osas (neerukehakestes) filtreeritakse verd (moodustub esmane uriin) ja teises osas – neerutorukestes toimub lõpliku uriini moodustumine, mis suunatakse korjetorukestesse ja sealt edasi kusejuhasse. Nefron = neerukehake + neerutoruke 56 Neerukehake = päsmake + päsmakesekihn Neerutoruke = proksimaalne vääniline neerutoruke + Henle ling + distaalne vääniline neerutoruke, mis suubub kogumistorukesse. I etapp: Varases embrüogeneesis (inimesel 22 päeval ja hiirel E8) moodustuvad
annaabi.ee 
