BUFONAAD NALJATLEV VEIDERDAMINE CERVANTES-,,DON QUIJOTE" BUFONAAD NALJATLEV VEIDERDAMINE COMMEDIA DELL'ARTE-TEKKIS ITAALIAS 16.SAJ CERVANTES-,,DON QUIJOTE" KESKEL:*VALMISTEXT PUUDUS*OSA TEGELASTÜÜPE KORDUB COMMEDIA DELL'ARTE-TEKKIS ITAALIAS 16.SAJ NÄIDENDIST NÄIDENTISSE*KOGU TEXT IMPROVISEERITI KESKEL:*VALMISTEXT PUUDUS*OSA TEGELASTÜÜPE KORDUB DANTE ALIGHIER-,,JUMALIK KOMÖÖDIA" NÄIDENDIST NÄIDENTISSE*KOGU TEXT IMPROVISEERITI
Millise uued värgid tekivad? Uus mahe stiil(dolce stil nuovo) rõhutas armastuse filosoofilist käsitlust,tekib platoonilise armastuse ideaal.traktaat tertsiin uus stroofivorm,Dante leiutas,skeem: aba bcb cdc ded efe jne.grotesk üleloomulikkuseni küündiv,madaldav liialdus. sonett luulevorm,koosneb 2 nelikvärsist(katräänist) koos 2 värsikolmikuga(tertsetiga), Petrarca tüüpi sonett: abba abba cdc dcd.Shakespeare'i sonett. madrigal lembeteemaline naljatlev lühiluulevorm, tekkis Petrarca-aegses Itaalias. petrarkism Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgimine, platoonilise armastuse idee+melanhoolia,igatsus ja tundelisus. ekloog karjaselaul, mis kirjutatud kahe karjase dialoogina. novell itaalia keeles uudisjutt, päeva uudis. Suletud e. kinnised novellid: lühikese sündmustikuga,vähe tegelasi,pingeline,ootamatu lõpp. Avatud novellid: lahtise lõpuga. raamjutustus ühendab
armastust. Inimestevaheline armastus esineb eri vormides mitmesugustes inimsuhetes perekonnaliikmete, sõprade ja partnerite vahel Tihti käib armastusega kaasas ka armukadedus, soovimatus oma armastatu lähedust teistega jagada. Kanada sotsioloog John Alan Lee on määratlenud kuus armastuse stiili: •Eros – füüsilisel külgetõmbel põhinev kirg •Ludus – mänguline, naljatlev armastus •Storge – sõprusel põhinev armastus •Pragma – pragmaatiline armastus •Mania – üliemotsionaalne, meeletu romantiline armastus •Agape – isetu ja vaimne armastus Что такое для вас любовь? • Для меня любовь, это когда я обнимаю её и больше в жизни ничего не нужно… • В данный момент для меня это тяжкие муки
Prantsusmaal- zonglöörideks, Hispaanias-huglaarideks, Saksamaal-spiilmannideks.Kangelaseepos-Peategelaseks on heeros, kes sooritab sangartegusid ja talub ränk katsumusi oma maa ja rahva nimel. Iseloomustab elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikus ja suurejoonelisus. Prantsus- ,,Rolandi laul" , Hispaania- ,,Laul minu Cidist" , Saksamaa ,,Nibelungide laul" . Rüütliromaanide tekke eeldused: 1) Ajastusele omane seiklusvaim 2)Kangelasrüütlikus vastas renessanssi ideaalile täiuslikust inimesest.Jooned rüütlikirjanduses: 1) daamikultus, 2)maisem ja ilmalikum elutunnetus 3) kirjanduse funktsioon laienes st. Hakkas mõjutama elu 4) tekivad autorid. Rüütlikirjanduse teemad: Noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding.Luulevormid: kantsoon-lüüriline, armastusteemaline luuletus. Sirventees-sõttaminekulaulTensoon-vaidlusluuletus, pastorell-luuletus rüütli ja karjasneiu kohtumisest.Alba- hommikulaul, serena-.õhtulaul, Ball...
pühendumus. Armastus võib olla vastastikune või ka vastamata. Tihti käib armastusega kaasas ka armukadedus, soovimatus oma armastatu lähedust teistega jagada. Armastuse erandlikud vormid võivad põimuda vihkamisega ning isegi ajendada armastuse objekti hävitama. Armastusstiilid · Psühholoogid Susan ja Clyde Hendrick töötasid välja oma armastusstiilide teooria: · Eros füüsilisel külgetõmbel põhinev kirg · Ludus mänguline, naljatlev armastus · Storge aeglaselt arenev kiindumus ja lähedus · Pragma pragmaatiline armastus · Mania üliemotsionaalne, meeletu romantiline armastus · Agape isetu ja vaimne armastus · Hendrickite järgi on meestele omane pigem Ludus, naistele Storge ja Pragma. Püsivamaks pidasid nad sarnastele armastusstiilidele rajatud suhteid. Armastuse kolm faasi · Helen Fisher pakkus välja armastuse kolm faasi: iha, kiindumus ja seotus. Armastus
valitseda ka staazikate abielupaaride vahel. Mõtlematu armastus koosneb kirest ja kohustusest, kuid selles puudub ühendav ja stabiliseeriv lähedus. Ainult küps armastus koosneb kõigist kolmest komponendist ja selle alalhoidmine nõuab pidevat pingutust. Armastuse stiilid Kanada sotsioloog John Alan Lee on määratlenud kuus armastuse stiili: · Eros füüsilisel külgetõmbel põhinev kirg · Ludus mänguline, naljatlev armastus · Storge sõprusel põhinev armastus · Pragma pragmaatiline armastus · Mania üliemotsionaalne, meeletu romantiline armastus · Agape isetu ja vaimne armastus Psühholoogide Clyde ja Susan Hendricki uuringute järgi on meestele omane pigem Ludus, naistele Storge ja Pragma. Püsivamaks pidasid nad sarnastele armastusstiilidele rajatud suhteid.
olema puhas, selge ja sünonüümiderikas. Petrarkism Petrarcalt ülevõetud platoonilise armastuse idee koos selle juurde kuuluva melanhoolia, igatsuse ja tundelisusega. Petrarkistid olid Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgijad. Ekloog Karjaselaul, mis pärines juba Vergiliuse ,,Bucolicast" ja oli enamasti kirjutatud kahe karjase dialoogina. Madrigal lembeteemaline naljatlev lühiluulevorm. 2. Humanism ja humanistid. Kuidas on humanism tänapäeva muundunud? - võrdle tänapäevaga Renessanss on lahutamatu humanismist ja humanistide tegevusest. Humanism (ld. humanus inimlik) -inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Alates Petrarcast: inimese ja inimlikkuse kaitse, võitlus inimese kui isiksuse vabastamise ees ning aktiivne vastuseis inimese sõltuvusele kirikust.
ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välise hiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. 3.Tegelaste iseloomustused Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb
ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga ,Vastandati näilikku tegelikuga Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist ,Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) 5.*valm-õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas.*satiir-pilge; pilkav kirjandusteos.*huumor-heatahtlik nali; heatahtlik-naljatlev suhtumine,*dramaturg-TEATER kirjandusnõuandja.*aforism-), mõttetera, efektselt sõnastatud üldistav elutarkus, üllatav väärtusotsustus.*robinsonaad-õpetliku sisuga eepiline teos, mille sisuks on merehädaliste seiklused inimtühjal saarel. 6.klassitsistlik teos-5-vaatuseline, sisu meelelahutuslik aga samal ajal ka õpetlik ja pidi aitama kaasa ühiskonna kommete paranemisele. Kalduvus oli karakterkoomika suunas
Alguses suhtus ka Eugene Goriosse pilkavalt ja ka Gorio Eugene külmalt. Peale seda, kui Eugene oli võitnud Delphine südame paranesid ka ise Gorio ja Eugene vahelised suhted. Eugene mõistis isa Goriod ja isa Gorio hakkab suhtume Eugene soojusega. Peale iga Eugene kohtumist Delphinega jutustab ta kohtumisest ise Goriole, kes ammutab sellest endale uut jõudu. 7. Iseloomusta Vautrini, Rastignaci, proua Vauqueri, Isa Gorioti. Vautrin- Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Rastignac- noor tudeng, kes juba õrnas eas taipas, et on oma vanemate ainuke lootus. Ta oli pärit Angouleme'i kandist. Tema suur perekond suutis teda kõige rängemate loobumiste hinnaga rahaliselt toetada. Tema kõnepruuk, kombed ja loomupärane hoiak reetsid peene perekonna võsu. Välimuselt oli Rastignac ehtne lõunaprantslane: hele jume, mustad juuksed,
kohustuseta Vennalik armastus koosneb lähedusest ja kohustusest ilma kireta Mõtlematu armastus koosneb kirest ja kohustusest, kuid selles puudub ühendav ja stabiliseeriv lähedus Ainult küps armastus koosneb kõigist kolmest komponendist ja selle alalhoidmine nõuab pidevat pingutust. Armastusstiilid Psühholoogid Susan ja Clyde Hendrick töötasid välja oma armastusstiilide teooria: Eros füüsilisel külgetõmbel põhinev kirg Ludus mänguline, naljatlev armastus Storge aeglaselt arenev kiindumus ja lähedus Pragma pragmaatiline armastus Mania üliemotsionaalne, meeletu romantiline armastus Agape isetu ja vaimne armastus Hendrickite järgi on meestele omane pigem Ludus, naistele Storge ja Pragma. Püsivamaks pidasid nad sarnastele armastusstiilidele rajatud suhteid. Armastuse kolm faasi Helen Fisher pakkus välja armastuse kolm faasi: iha, kiindumus ja seotus Armastus algab ihaga, mille juures mängivad
maailmast ja hakkas elatist teenima vabakutselise kirjanikuna. Ühele oma esimestest kuulsatest raamatutest andis ta nime "Morias enkomion" ("Narruse kiitus", 1509). Selles nuhtles ta inimlikku narrust, mis esines riigivalitsemise kunstis või kirikus. Teoses pilkas ta peaaegu kõiki keskaegse feodaalse Euroopa seisusi ja institutsioone. Raamat kõneleb ka ristiusu aktuaalsetest küsimustest ja kiriku kuritarvitustest, seetõttu muutus iroonia teravaks ning tõsiseks, naljatlev ja heatahtlik huumor muutus paljastamiseks. Nimelt pidas Erasmus katoliku kirikut suurimaks "feodaaliks", mis riisus halastamatult Euroopa rahvaid. Heitis südamest nalja teoloogia üle, mis tegeles näiteks tõsiselt "probleemiga", kuidas, kui suurena ja kui pika aja möödudes Kristus neitsi üsas inimeseks sai. Irooniast saigi Erasmuse iseloomulikumaid tunnusjooni. Ehtsas humanismi vaimus pöördus ta peagi keeleõpingute juurde; õppinud ära mitmed keeled, tegi ta
Veske laulud". Kuulsaimad isamaalised luuletused ,,Kas tunned maad, mis Peipsi rannast" ja ,,Minge üles mägedelle" on muutunud rahvalikeks lauludeks. Enda kogutud rahvaluulet avaldas Veske antoloogias ,,Eesti rahwalaulud"; kirjutas rahvaluule kohta ka mitu püsiväärtusega uurimust. Eestindanud saksa, vene, soome, ungari jmt rahva luulet. (Veske, Mihkel, 2000) Võimeka keelteoskajana tõlkis Veske mõned laulud rootsi ja taani keelest, isegi üks iiri naljatlev rahvalaul on vabalt tõlgitud. Mihkel Veske on eesti rahvusliku liikumise ajajärgul tüüpiline haritlane, ühiskonnategelane ja kirjamees. Suuri raskusi ületades suutis ta omandada filoloogilise erihariduse ja temast kujunes meie esimene tähelepandav some-ugri keelte ning eesti murrete uurija, kes oma töös rakendas võrdlev-ajaloolist meetodit (Mälk, 1963, lk 176-178) Läbielatud raskused ja kestev ülepingutus murdsid enneaegselt Veske tervise ja ta suri südamerabandusse 16
filosoofilis- religioossete, ühiskondlik- poliitiliste kui ka kultuuriliste teemade vastu. ,,Pidusöök", ,,Monarhia", ,,Jumalik komöödia" Allegooria- hinge rännakut teispooles elus. Tertsiin- uus stroofivorm Grotesk- üleloomulikkuseni küündiv madal liialdus PETRARCA, Francesco Laura- Petrarca armastatu. Temast laulud. ,,Madonna Laura eluajal"- ,,pärast surma" Platooniline- nägi ideaali puhtas Madrigal- lembeteemaline naljatlev lühiluulevorm Ellegia- kaebelaul Petrarkistid- kõik tähtsad itaalia luuletajad 15 a 16 sajandil. Petrarca luulekuntsti ja armastusfilosoofia järgijad Ekloog- karjuselaul William Shakespeare (1564- 1616) 36st näidendist olid varasemad komöödiad ja ajalookroonikad. Õigustab noorte inimeste loomulikke tundeid, nende armastuse vabadust Ajalookroonikates- lahkab võimuprobleeme, patriootilisi ideid. Shakespeare psühhologiseerib ja individualiseerib oma näidendite tegelasi.
Hamleti kirja, ta laseb isal pealt kuulata oma vestlust Hamletiga ). Hamleti kõhklused kas tappa Claudiust või mitte. Hamleti kahtlused oma ema suhtes. Claudiuse soov Hamletist vabaneda. 3. Mercutio ja Horatio Horatio on Hamleti usaldusväärseim sõber. Erinevalt Mercutiost on Horatio väga tõsine. Teda iseloomustab veel tema tasakaalukus, ratsionaalsus ja mõistuspärasus. Mercutio on Romeo üks parimaid sõpru. Ta on naljatlev, lõbus ja teravmeelne ( ka surma võttis ta vastu naljaga: ,,Tulge mind homme vaatama, ja te leiate, et olen surmtõsine ja haudvaikne mees."). Nad sarnanevad oma rollide poolest ja ka selle poolest, et kumbki ei ole otseselt seotud kummagi leeriga. Horatio kohta öeldakse ainult, et ta on Hamleti sõber. Mercutio ei ole seotud kummagi perekonnaga, kuid on teretulnud mõlemas majas, olles Vürst Escaluse sugulane. Ta
hingerahu nimel ja auahnust ehk kui kaugele on inimene valmis võimu nimel minema. Honore de Balzac “Isa Goriot” 1) Kes on teose tegelased? Missuguse seltskonna nad moodustavad, kuidas on omavahel seotud? Proua Vauquer - pansionipidajast leskproua. Proua Couture - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk, lapsendas Victorine’i. Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk “surmanarritajaks”. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab
Balzac pole üksnes XIX sajandi parimaid romaanikirjanikke, vaid võib peaaegu öelda, et sajandi parim. Balzak lõi terve maailma, ühtaegu oma ning kõikide aegade maailma. Just teos "Isa Goriot" alustab maailmakirjanduse kaalukaimat romaanitsüklit. Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab.
Ta möödus Gurovist. Hiljem kohtas Gurov teda linnapargis ja skvääril mitu korda. Daam jalutas üksinda, kaasas valge spits. Keegi ei teadnud, kes see on ja teda kutsuti lihtsalt daamiks koerakesega. Tegevus hakkab sellest, kui Gurov ühel õhtupoolikul pargis lõunatas. Daam koerakesega lähenes, et istuda kõrvallauda. Gurov meelitas spitsi enda juurde ning daam ütles, et koer ei hammusta. Siis daam ja Gurov hakkasid omavahel vestlema. Pärast lõunatamist ad läksid kõrvuti - ja algas naljatlev, kerge vestlus. Gurov rääkis, et ta on moskvalane, hariduselt filoloog, kuid teenib pangas. Daamilt sai ta teada, et too on üles kasvanud Peterburis, kuid abiellunud S-is, kus elab juba 2 aastat, et ta veedab Jaltas umbes kuu aega ja et võibolla sõidab talle mees järele. Veel sai Gurov teada, et daami nimi on Anna Sergejevna. Gurov mõtles õhtul Annale. Nende tutvuse ajast oli möödas juba nädal aega. Oli suhteliselt tuuline ilm ning Gurov käis Annaga paviljonis
Enamik selle kogu luuletusi olid Jüri Üdi loomingule iseloomulikult mängulised, kuid mulle jäid ka silma päris mitu luuletust, millest jooksis läbi surma teema. Luulekogu lugemine läks üsna kiiresti, sest luuletustes oli kasutatud lustakaid riime. 7 Kokkuvõte Referaati tehes sain teada, et Viidingu luule jaguneb kaheks perioodiks. Alguses kirjutas Juhan Viiding Jüri Üdi nime all, tema luule oli naljatlev ja mänglev. Teisel perioodil kirjutas ta Viidingu nime alt, luule oli filosoofilisem ja süngem. Lisaks luuletamisele oli ta ka suurepärane näitleja, töötades mõnda aega Draamateatris. Nii nagu teatris, nii ka luules on Juhan Viiding olnud eelkõige mängumees ja lavastaja elu suurel näitelaval. Tema luule on peiariluule, milles nähakse maailma läbi koomika ja groteski, milles tavapärane põimub tavatuga, reaalne fantastilisega, ülev madalaga, ajalik ajatuga.
Tegelikult lõpuks tuleb ka see välja, et nad ei olnud loomulikult õnnelikud. Nende abikaasad võmutsevad ja kasutavad neid lõbuobjektidena, neil on häbi, mida nad on oma isaga teinud. Kõige parandamiseks on aga juba liiga hilja. Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti
peaaegu öelda, et sajandi parim. Balzak lõi terve maailma, ühtaegu oma ning kõikide aegade maailma. Just teos "Isa Goriot" alustab maailmakirjanduse kaalukaimat romaanitsüklit. Tegelased Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi
,,Laulude raamat" ehk ,,Canzoniere", mis jaguneb vastavalt kirjutamise ajale kahte ossa: ,,Madonna Laura eluajal" ja ,,Pärast madonna Laura surma", räägib armastuse pihtimusest. Teos pani alguse uusaegse lembelüürika sünnile. Petrarca luule on platoonilise armastuse võrdkuju. Petrarkistid on Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgijad. 4. Mõisted. - platooniline-meelelisusest vaba, puhthingeline, tegelikkuses teostamatu, madrigal-lembeteemaline, naljatlev lühiluulevorm., pastoraal-idülliline karjaseelu kujutav kirjandus- või muusikateos; pastoraalne kirjandus-lamburikirjandus, ekloog-karjaselaul, mis pärines juba Vergiliuse ,,Bucolicast" ja oli enamasti kirjutatud kahe karjase dialoogina. 5. Sonett. - Sonett koosneb 14 värsist. Kõige olulisemad värsiread on 1., 8. ja 14. Sonetipärg on 15 sonetist koosnev sonetisari. Kolm soneti liiki: *itaalia ehk Petrarca sonett
· Muusikal on tihe side kirjanduse ja kunstiga · Kasutati legende, eeposeid jne, ka instrumentaalmuusika loomisel. · Esikohal tekstiga seotud muusika · Vokaalmuusikast laulud Lavateostest ooperid · Uueks zanriks kujunes operett PROGRAMMILISED LÜHIPALAD, KUS KASUTATI ERINEVAID NIMETUSI: Bagadell- miniatuur, pisipala Ekspropt- hetke teos Intermezzo- vahepala Elleegia- kaebelaul Humoresk- naljatlev pala Nokturn- ööpala Barkarool- paadimehe laul Rapsoodia- rahvaviisidel põhinev fantaasia orkestrile, klaverile või mõnele teisele pillile. FRANZ SCHUBERT (1797-1828) · Lõi üle 1500 teose · Enamasti laulud ja klaveripalad · On loonud ka üle 100 mitmeosalise teose: 19 ooperit, laulumänge, 10 sümfooniat, 17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati
Trecento-muusika on õukondade ja patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muus. oli tagaplaanil. Varase trecento tähtsamad heliloojad olid Jacopo da Bologna ja Giovanni da Cascia, mõlemad kirjutasid peamiselt madrigale. · Ilmalikud laulud ballata, madrigal, caccia Ballata it muusika ballaad, itaalia 13.-14. saj tantsulaul mitmehäälne refrääniga lauluvorm, sarnaneb prantsuse virelai'ga. Madrigal kirj väike idülliline v naljatlev luuletus; muus mitmehäälne armastuslaul tähtsaim lauluvorm 14 sajandil, enamasti kahehäälne, kus alumine hääl on lihtsam liikuvast ja kaunistusterikkast ülahäälest, lihtsa vormiga tekstide sisuks peamiselt karjuseidüllid ja armastus. NB! Mitte segi ajada 16 saj madrigaliga! caccia it muus 2häälne kaanon 14.-16. saj Itaalias it. k `jaht', tavaliselt kolmehäälne, kus rahulik instrumentaalne alumine hääl toetab kaht elavalt liikuvat ja
kogumikku jõudis 13 luuletust. Peale selle leidub kogus paar luuletust, mis autor on läbi kriipsutanud. Luuletusega tutvudes selgub, et Juhan Liiv oli oma 23. eluaastaks omandanud küllalt silmapaistva sisulise ning vormilise küpsuse (sonetid!). Et Liivi esimese loominguperioodi värssidehulgas leidub küllalt palju nõrku töid, olenes teistest asjaoludest- ennekõike ajaleheveergude täitmise igapäevasest vajadusest ning sellele tükitööle esitatavatest nõuetest (eelistati naljatlev-väikekodanlikku laadi.) Paljud luuletused kõnelevad loodusest ning ka armastusest, kuid täiesti teisest teemast on luuletus ,,Äraandja'', mis räägib Pärsia kuninga Xerxese Kreekavastastest sõdadest, kus Trachise elanik Ephialtes juhtis aastal 480 e. m. a. pärslased Termopüülide kitsastee juures Kreeka vägede selja taha. Jakob Liivi, Juhani venna, andmeil oli luuletus suunatud "Virulase" toimetaja J. Kõrvi vastu, kes hakkas toetama tsaristlikku venestust.
nt kaks viirgu lähenevad teineteisele ja kaugenevad teineteisest nagu kontratantsudes. Liigutakse ringis ringmängud, mis muutusid populaarseks 19. sajandil. Vanem ringmäng liiguti ringis, enamasti oli üks mängija ringi keskel ning laulu lõpetas lõpuüllatus nt anti panti ehk ringi sees olija vahetus nt mäng ,,Kes aias". Dramaatilise tegevusega ringmäng liikutuste kaudu anti edasi laulu sisu, sageli oli esindatud kosja- ja armastusteema. Meeleolu pigem naljatlev. Vahetantsuga ringmäng laulu saatel ringjoonel kõndimine vaheldus tantsimisega ringi sees. Ringmängulaulude vahel olid eraldi tantsuviisidega osad, kus tantsiti nt labajalavalssi, polkat, reinlenderit. 20. sajandi algul olid levinud ringmängud nagu ,,Mu isamaa armas", ,,Üks jahimees läks metsa". Vahelaule, mis kõlasid vahetantsude saateks sai kasutada mitmetes ringmängudes. Laulumängud:
ka staazikate abielupaaride vahel. Mõtlematu armastus koosneb kirest ja kohustusest, kuid selles puudub ühendav ja stabiliseeriv lähedus. Ainult küps armastus koosneb kõigist kolmest komponendist ja selle alalhoidmine nõuab pidevat pingutust. Armastuse stiilid Kanada sotsioloog John Alan Lee on määratlenud kuus armastuse stiili: · Eros füüsilisel külgetõmbel põhinev kirg · Ludus mänguline, naljatlev armastus · Storge sõprusel põhinev armastus · Pragma pragmaatiline armastus · Mania üliemotsionaalne, meeletu romantiline armastus · Agape isetu ja vaimne armastus Psühholoogide Clyde ja Susan Hendricki uuringute järgi on meestele omane pigem Ludus, naistele Storge ja Pragma. Püsivamaks pidasid nad sarnastele armastusstiilidele rajatud suhteid. Armastuse kolm faasi Helen Fisher pakkus välja armastuse kolm faasi: iha, kiindumus ja seotus.
Tütred ei ilmunud isegi matusele mitte. Miks Goriot tegi nii? Ta armastas oma tütreid väga, hoolimata endast. Ta tahtis neile parimat võimalikku elu. ISA GORIOT Tegelased Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi
Lancelot ütles, et laseb naisel ise otsustada, nõid tegi end igaveseks ilusaks. Moraal- kui naistel ei lasta otsustada lähevad asjad käest ära. 7. KIRJANDUS KESKAEGSES LINNAS (FABLIOO, ŠVANK, NOVELLA, VAGANT, GOLJAAR) Külad kasvasid linnadeks ja linnades tekkis ühiskondlik kihistumine (kaupmehed, talupojad). Kaupmehed said väga rikkaks, aga seisus luges rohkem. Neid ei peetud vaimulike ja aadlikega võrdseteks. Linnakodanikud ei olnud rahul. Kujunes fablioo – humoorikas, naljatlev jutt, mis võis olla ka sotsiaalne – ühiskondlikult pilkav. Pilgati nt ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust. Pr.m. žanr, mida enim viljeleti- fabiloo (lad k- fabula.jutt), värsi v proosa vormis, lõbusad, veidrad argielu sündmused. Eesmärk oli meelt lahutada. Teravmeelsus, leidlikkus, taibukus, ettevõtlikkus, piitsutati aplust, saamatust. Mõjutused idamaadest, antiigist, rahvanaljanditest, lorijuttudest. Fabiloode keel on
Boiardo, Ludovico Ariosto, Torquato Tasso, Luís de Camões, Edmund Spenser, Alonso de Ercilla jt. (MKL, RA) Kaks peaaegu ühel ajal ilmunud teost XV saj lõpu Itaalias muutsid eepiline luule eriti viljelduks: Pulci „Morgante“, Boiardo „Armunud Orlando“. Tänavalaulikud pöördusid vanaprantsuse eepilise ainestiku poole, nt lood Rolandi taplustest mauridega, kuningas Artur jne. See aines köitis siis haritud kirjanikke. Pulci: „Morgantet“ läbis lai rahvalik naer, burlesk, naljatlev veiderdamine. Paatosest polnud jälgegi. Kirjutatud lauludes. Boiardo: laiendas eepilise luule temaatikat, ühendas Karl Suure rüütliromaanide fantastikaga. Ariosto: jätkas Boiardo algatatud teemat ja süžeed, üks itaalia kõrgrenessansi suurkirjanikke. „Raevunud Orlando“. Avar ja helge komöödia, külluslikult filosoofilisi tähelepanekuid paljude elunähtuste kohta. Esiplaanil on armastus. Tasso: „Vabastatud Jeruusalemm“ eepiline poeem. Ütles teosest lahti,
a., jättes maha tohutu mõju kohalikele osakondadele. Põlgas difusionismi ja evolutsionismi ja ajaloolisi lähenemisi. Noorena tuntud kui 'Anarchy-Brown' tema kire tõttu vene anarhisti Pyotr Kropotkini tõttu. RB oli (nagu Malinowskigi) väidetavalt kinnismõtteline, egoistlik, dogmaatiline ja pretendeeris üliinimese positsioonile. Mõtles kohalike kohta lugusid välja, aga need luiskelood ei jõudnud siiski kunagi tema publikatsioonidesse. Kirjeldas esimesena sellist suguluse aspekti nagu 'naljatlev suhe'. Kui Malinowski lahkub, võtab RB sisuliselt üle Briti sotsiaalantropoloogia juhi koha Oxfordis. 'Peame mõistma kusagil toimuvat selle laiemas poliitilis-sotsiaalses strukturaalses süsteemis. RB mõjutab tohutut hulka uurijaid, kuid enim mõjutanud poliitantropolooge (Gluckman, Firth, Fortes, Evans-Pritchard jne) Funktsionalism vs strukturaalfuntsionalism - Ta ei uskunud funktsionalismi ega kuulunud Malinowskiga samasse koolkonda
arenes Goriot isatunne mõistmatuseni. Härra Goriot oli kiindunud ühte kausikesega alustassi, mille kaanel olid kaks suudlevat tuvi, mille oli talle kinkinud ta naine esimesel pulmapäeval. Ta tõotas sellest mitte kunagi loobuda. Teised tegelased Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar
patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muus. oli tagaplaanil. Varase trecento tähtsamad heliloojad olid Jacopo da Bologna ja Giovanni da Cascia, mõlemad kirjutasid peamiselt madrigale. 2.2.1. ilmalikud laulud ballata, madrigal, caccia ballata it muus ballaad, itaalia 13.-14. saj tantsulaul mitmehäälne refrääniga lauluvorm, sarnaneb prantsuse virelai'ga. madrigal madrigal kirj väike idülliline v naljatlev luuletus; muus mitmehäälne armastuslaul tähtsaim lauluvorm 14 sajandil, enamasti kahehäälne, kus alumine hääl on lihtsam liikuvast ja kaunistusterikkast ülahäälest, lihtsa vormiga tekstide sisuks peamiselt karjuseidüllid ja armastus. NB! Mitte segi ajada 16 saj madrigaliga! caccia it muus 2häälne kaanon 14.-16. saj Itaalias it. k `jaht', tavaliselt kolmehäälne, kus rahulik instrumentaalne alumine hääl toetab kaht elavalt
viib täieliku laostumiseni. Armastus tütarde vastu muutub hulluseks. Ei tunnista ühtki sotsiaalset ega moraalinormi. Goriot ei arutle, mõista kohut, ta armastab. Claire de Beauséant uskus liialt armastust. Proua Vauquer pansioniomanikust leskproua Proua Courure vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Hea südamega, vaatab probleemidest mööda. Preili Michonneau vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab.
Vahe sotsiaalse struktuuri ja strukturaalse vormi vahel: o Ühiskonna uurimine kui merekarpide uurimine igal merekarbil on unikaalne struktuur ma kahel või olla sarnane struktuur see sarnane struktuur on strukturaalne vorm o Sotsiaalne struktuur nõuab tegelikku vaatlust, strukturaalne vorm nõuab üldistusi, samasuse märkamist, loogilist arutlust ühiskonna kohta 'naljatlev suhe' suhe sugulussüsteemis, nö. rituaalne nokkimine, nt mehe ja ämma vahel, lapse ja onu (ema vend) vahel o Viis, kuidas organiseerida sotsiaalset käitumist, kindla funktsiooniga nähtus Kusagil toimuvat peab mõistma selles laiemas poliitilis-sotsiaalses strukturaalses süsteemis Edward Evan Evans-Prichard (1902-1973): Liikus hiljem humanistlikkuma ja ajaloolisema lähenemise poole (historitsism), alguses struktuurfunktsionalistlik
eelmisest palju elavam. Uus kompositsioonitehnika, mille eesmärk on kõigi häälte sisemine ühtsus. 2)Muus. on enam seotud tekstiga. Tekstist hakkavad lähtuma vokaalmuusika väljendus ja rütm (rütmipilt, keskajal võis olla äärmuslikult keerukas, hakkab seeläbi lihtsustuma). 3)Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. Zanrid: Madrigal - kirjalik väike idülliline v naljatlev luuletus; muusikas mitmehäälne armastuslaul, tähtsaim lauluvorm 14 sajandil, enamasti kahehäälne, kus alumine hääl on lihtsam liikuvast ja kaunistuste rikkast ülahäälest, lihtsa vormiga tekstide sisuks peamiselt karjuseidüllid ja armastus. 16. saj kõrgstiilis itaalia laul. Aluse pani luuletajate ringkond eesotsas Pietro Bembo'ga. Võikski nimetada luulezanriks, olid enamasti tõsised armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga. Muusikas on
lähedusest ja kohustusest ilma kireta; selline suhe võib valitseda ka staazikate abielupaaride vahel. Mõtlematu armastus koosneb kirest ja kohustusest, kuid selles puudub ühendav ja stabiliseeriv lähedus. Ainult küps armastus koosneb kõigist kolmest komponendist ja selle alalhoidmine nõuab pidevat pingutust. 3.2.4. Armastuse stiilid Kanada sotsioloog John Alan Lee on määratlenud kuus armastuse stiili: Eros füüsilisel külgetõmbel põhinev kirg Ludus mänguline, naljatlev armastus Storge sõprusel põhinev armastus Pragma pragmaatiline armastus Mania üliemotsionaalne, meeletu romantiline armastus Agape isetu ja vaimne armastus Psühholoogide Clyde ja Susan Hendricki uuringute järgi on meestele omane pigem Ludus, naistele Storge ja Pragma. Püsivamaks pidasid nad sarnastele armastusstiilidele rajatud suhteid. 3.2.5. Armastuse kolm faasi Helen Fisher pakkus välja armastuse kolm faasi: iha, kiindumus ja seotus. Armastus
1 [2660] Mis täpselt on kvaalid? Üks autor pareerib ("ainult naljaga pooleks") selle tõrksa pärimise Louis Armstrongi legendaarse vastusega küsimuse peale, mis on dzäss: "Kui sa küsid, ei saa sa kunagi teada." (Block 1978, 281). See hämmastav taktika illustreerib suurepäraselt minu märklauaks olevat eelarvamust. Kui mu ettevõtmine õnnestub, hakkab see tänapäeval enamikus ringkondades kõlbli- kuks tunnistatud käik tunduma sama veider ja põhjendamatu kui naljatlev toetumine asja pange tähele, elus asja! kentsakusele kahelda elan vital'i olemasolus! Ma ei väida seega ainult, et kvaalide erinevad tehnilised ja teoreetilised mõisted on hägused või mitmetähenduslikud, vaid et allikmõiste, "eelteoreetiline" arusaam, mida nood oletatavasti täpsusta- vad, on sedavõrd segane, et isegi kui võtta ette mõne "vähima ühisnimetaja" päästmine teoreetikute
rüütliromaani liigid: Bütsantsi romaan 3 Aleksandri romaan Aenease romaan Arturi romaan Graali romaan Tristani ja Isolde romaan rüütliluule liigid: kantsoon(teenistuslaul), sirventees(vaidluslaul), alba laul, serenaad, madrigal(naljatlev), ballaad, pastoraal, shansoon, romanss linnakirjandus romaani liigid: roosiromaan, rebaseromaan Keskaja teater ôpiku järgi kirikunäidend müsteerium (piiblitekstide illustreerimine) passioon (Jeesuse kannatuslugu) miraakel (neitsi Maarja ja pühakute lood) kui tegelaseks oli Lucifer, toodi see stseen kirikust välja, nii muutus teater järjest
üliõpilasi, endisi kaupmehi, on ka üks ärakaranud sunnitööline. Seda kirevat seltskonda ühtlustab ainult üks parameeter nad kõik on vaesed, sest muidu nad seal ei elaks. Rahapuudus on nad proua Vauquer' majja kokku viinud. Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel
kultuuri. Ta hakkas filmimaterjali monteerima lühifilmideks koos Timothy Asch-ga, kes oli antropoloogiat õppinud. Asutasid koos stuudio Documentary Educational Resources (1968), on tänase päevani üks olulisemaid dokumentaalfilmi levitamise kohti. Monteerisid kokku üle 20 lühifilmi ja iga film näitab mingit üht kindlat sündmust, episoodi inimeste elus. Selle kohta kasut mõistet event film (sündmusfilm, episioodfilm). Film A Joking Relationship (Naljatlev suhte) 1962. Suhe, mis väldib konflikti tekkimist. 17 Näidatakse sündmus kommentaarideta ja lastakse vaatajal ise analüüsida. Filmitegijad liiguvad kergetelt teemadelt raskematele teemadele. John Marshall (1932-2005), sai lõpuks minna tagasi Aafrikasse N!ai'de juurde. Tegi filmi The Story of a ! Kung Woman, 1980. Kunagistest iseseisvatest inimestest ei olnud midagi järgi jäänud, väga palju sotsiaalseid probleeme
· Vanem ringmäng, mille lõpul oli tavaliselt puänt (lõpuüllatus). Liiguti ringis, enamasti oli üks mängija ringi keskel. Laulu lõppedes toimus midagi erilist, näiteks anti pant, vahetus ringi sees olija ("Kes aias") vms. Laul oli sageli siirdevormiline. · Dramaatilise tegevusega ringmängus kujutati liikumiste abil laulu sisu (nt "Peremees võtab naise", "Palgamaksmine"). Lauludes valitses sageli armastus- ja kosjateema, suhtumine oli naljatlev. · Vahetantsuga ringmängus vaheldus laulu saatel ringjoonel kõndimine tantsimisega ringi sees. Ringmängulaulus olid eraldi vaheosad tantsuviisiga (labajalavalss, polka, reinlender vm). Seda osa kutsuti vahelauluks või (vahe)tralliks, (Saaremaal (vahe)ralliks), ka refrääniks või tantsulauluks, harvem tuurilauluks (Urvaste), kooriks (Ridala). Vahetantsuga ringmäng oli kõige varem tuntud Lõuna-Eestis ja levis kiiresti kogu maal
· 1919 Rändavad rüütlid (novellikogu) · 1919 August Gailiti surm · 1919 Klounid ja faunid (följetonikou) · 1924 Purpurne surm (romaan noor Gailit) · 1924 Idioot · 1926 Vastu hommikut · 1927 Ristisõjad · 1928 Toomad Nipernaadi · 1935 Isade maa · 1938 Karge meri · 1941 Ekke Moor · 1945 Leegitsev süda · 1949 Viimane romantik · 1951 Üle rahutu vee · 1951-1959 Kas mäeltad, mu arm? I-II Gailitil on naljatlev pool ja sellest ta ei saa kunagi lahti, proovib küll tõsistuda, kuid sellest ei tule midagi välja. Teeb palju juhjaltisi (+ ülivõrded ja suured arvud). Noore Gailiti puhul võib rääkida ka õuduskirjanikust (ajastust tulenevalt jubedad haigused jm). Ta arendab kõige eredamalt välja uuromantilise õuduse, kuid ta pole selles vallas päris esimene, folkloorset õuduskirjandust on eesti kirjanduses ka varem. Talle sobib lühike jutusttusvorm novellivorm
Suurem osa tema lauludest on seotud tunnete ning meelolude väljendamisega, näiteks kohtumisrõõm ja lahkumiskurbus, igatsus jms. Kuna suur osa tema loomingust oli pühendatud tütarlastele, on tekkinud lesbismi-mõiste. Sappho luule keskmes on omaenese tundeelu, kuid seda väljendatakse füüsiliste, väliselt nähtavate ilmingute kirjeldamise kaudu. Ovidiuse (43 eKr-18 pKr) loomingu hulka kuulub roomapärane armastuseleegia, aga naljatlev-õpetlik suund. Tema kuulsaim teos on ,,Metamorfoosid" on tema ainus heksameetreis säilinud kirjapandud teos. Selle eripära ning väärtus seisneb asjaolus, et Ovidius on teosesse koondanud üle 250 kreeka ja rooma müüdi. Ovidiuse loomingut iseloomustab elegantsus, lihvitud värsitehnika ning materjali küllus, mistõttu on ,,Metamorfoosid" antiikajast üks loetavam teos, mille süzeid ja motiive on sagedasti kasutatud ka hiljem. Vergilius on kahtlemata rooma kirjanduse kõige kõlavam nimi
lüüriline poeem vt poeem. M maailmakirjandus rahvuskirjanduste kõige väärtuslikum osa, mis on maailmas tuntud ja tunnustatud. Mõiste võttis kasutusele saksa kirjanik Johann Wolfgang Goethe (17491832). Maarjamaa algselt Vana-Liivimaa, hiljem peamiselt Eesti nimi, mis on tuletatud neitsi Maarja nimest. Temale pühendasid ristirüütlid oma vallutused Liivimaal 13. sajandil. madrigal itaalia renessansist pärit lühike naljatlev armastusluuletus, mis sisaldas tavaliselt kellegi meelitavat iseloomustust. Klassikaline madrigal koosneb distihhonidest, kusjuures igale kaksikvärsile järgneb refräänina kolmas värss. Madrigali on viljelnud näiteks itaallased Francesco Petrarca (13041374) ja Torquato Tasso (15441595). maksiim vt sentents. manerism renessansi ja baroki vahepealne metafoorne stiil, mida iseloomustab mütoloogiline vihjelisus ja peen kujundlikkus. manuskript käsikirjaline raamat
Kõige vanem säilinud vagantide laul ,,Gaudeamus," mis on tänapäeva ühtlasi ka üliõpilashümn. Vagantide luule loobub muusikast. Tuntud luuletaja Rutebeauf kirjutas pihtimusluuletusi. Selle aja tähtsamaid luuletajaid F. Villon. Esimene vagantide luuletaja Rutebeuf elas Pariisis, loobus rüütellikust ilutsemisest, sõnalised tekstid, luuletused. On uudsed, sest pihtimuslikud. Kirjnutad näidendi inimesest, kes müüb oma hinge saatanale. Kujunes fablioo humoorikas, naljatlev jutt, mis võis olla ka sotsiaalne ühiskondlikult pilkav. Pilgati näiteks ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust. Kirjanduses sai ainuvalitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. Pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust. Samal ajal moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida õigele teele, selleks kasutati tihti allegooriat, mõistukõne. Suurenes kirjanduse publitsistlikkus, ühiskondlik-poliitiline teema
annaabi.ee 
