Isa Goriot (127)

Honoré de Balzac “Isa Goriot ”
 
Arvamus teosest
Teos meeldis mulle. Oli väga realistlik ja ma arvan, et peegeldas hästi seda ajastut, kuis kõik need sündmused toimusid. Iseenesest oli see väga kurb raamat, sest tollane ühiskond keerles peaasjalikult raha ja üldise hiilguse ümber, kõige tähtsam oli kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus ja kedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid . Üleüldse oli seal kõik võlts, välise hiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne.
Teose mõte
Ma arvan, et teose mõte võis olla selles, et mida hariduse puudujääk ja vale kasvatus toob endaga kaasa. Goriot’ tütred polnud noorena ilmselt väga palju haridust saanud, nende kõik soovid täideti, seega huvitusid nad ainult materiaalset väärtust omavatest asjadest terve oma elu. Kui neid oleks korralikult haritud, oleks nad leidnud omale mingi harrastuse, millega tegeleda, selle asemel, et kogu aeg mõelda ainult kleitidest ja ehetest jms. Kui neid oleks ses suhtes korralikult kasvatatud , siis nad ehk ei oleks abiellunud ainult raha ja nime pärast. Kui nad oleksid abiellunud natukenegi armastuse pärast, siis oleks ehk kõik see, mis oli, olemata jäänud. Muidugi selleks, et kedagi armastama hakata, oleks neid tulnud teisiti kasvatada, mitte tingimusteta ja kõiki nende soove täites, nagu seda tegi Goriot.
Miks ei armasta tütred Goriot’d?
Goriot’ tütred ei armastanud teda, sest neile oli ta terve elu olnud vaid rahaallikas ja isik, kes täidab kõik nende soovid, mida iganes nad ka ei taha. Nad olid ära hellitatud, sellepärast ei suutnudki nad oma isa armastada .
Vautrin
Tahtis, et Eugène abielluks Victorine’iga, kuna ta vajas raha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Kas ta päriselt sinna minna tahtis, sellest ma aru ei saanud. Ta oli väga osav manipuleerija ning tundus vägagi sümpaatne. Ta pettis kõiki oma sarmiga. Tal oli kuritegelikus maailmas palju tutvusi, sest ta oli tegelikult sunnitööline, talle ei valmistanud mingit meelehärmi Victorine’I venna tappa laskmine. Ta tegutses ainult oma eesmärgi nimel, vahendeid valimata.
Bianchon
Bianchon oli Eugène’I sõber, kes õppis arstiteadust. Tema ambitsioonid olid tagasihoidlikud, teda ei huvitanud seltskonda pääsemine, vaid arstimine. Ta oli abivalmis ja asjalik ning kaastundlik isa Goriot’ vastu.
 
Honore de Balzac
( 1799 – 1850 )
ISA GORIOT
Autorist
” Geenius on see, kes teeb alati oma mõtted teoks.”
“Inimesed, nagu raamatudki, leiavad vahel tunnustust liiga hilja .”
Prantsuse ajakirjanik ja kirjanik, üks kirjandusliku realismi rajajaid . Enne autorina läbilöömist kirjutas ta erinevate pseudonüümide all tulutult väga palu näidendeid ja muid teoseid. Balzac pole üksnes XIX sajandi parimaid romaanikirjanikke, vaid võib peaaegu öelda, et sajandi parim. Balzak lõi terve maailma, ühtaegu oma ning kõikide aegade maailma. Just teos “Isa Goriot” alustab maailmakirjanduse kaalukaimat romaanitsüklit.
Tegelased
Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua
Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk
Victorine Taillefer - nooruke neiu , kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda
Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk “surmanarritajaks”.
Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast.
Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab.
Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest.
Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng
Cristophe - pansionaadi toapoiss
Sylvie - pansionaadi toatüdruk
Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees , kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma
Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar
Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu
Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse.
Sisu
Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi.
Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda , kuna arvab , et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas.
Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks.
Eugene ihaldab saada osa Pariisi ahvatlevast seltskonnaelust ja palub oma tädi proua de Marcillacil ära kasutada oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja kirjutada ühele nende väga kaugele sugulasele, proua vikontess de Beauseantile kiri palvega Eugene oma tiiva ala võtta.
De Bauseant saadab pärast kohtumist Eugene´iga kutse ballile, kus viimane armub Goriot´ tütresse, Anastasiesse.
Anastasie kutsub Rastignac´i endale külla.
Victorine valmistub minema oma isa juurde, et tema südant pehmendada. Ta teeb seda igal aastal, aga tulutult. Ka see kord saadetakse ta tagasi, ilma, et ta oleks oma isa näinudki.
Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest viimase armukese Maxime´i ja abikaasa. Teda võetakse väga külmalt vastu ja tema oskamatu käitumise tõttu palub härra de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta.
Eugene läheb oma sugulase Bauseant´i juurde, kust leiab eest vikontessi koos viimase armukese markii d´Ajuda-Pintoga (viimane on peagi abiellumas, millest vikontess veel midagi ei tea). Vikontess räägib Eugene´ile seltskonda pürgimise saladustest ja ka sellest, kuidas tütred isa Goriot´i hülgasid.
Eugene palus oma perekonnal saata talle oma viimased säästud, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha.
Vautrin pakub Eugene´ile järmist plaani: Eugene võlub ära Victorine, siis Vautrini üks sõber tapab ära Victorine´i venna ja Victorine´i isa pärandab oma varanduse ainsale alles jäänud lapsele. Kui Eugene abiellub Victorinega, siis ta annab Vautrinile märkimisväärse summa tüdruku kaasavarast. Eugene keeldub sellest plaanist.
Eugene külastab taas vikontessi ja viimane kutsub ta õhtustama. Õhtusöögi käigus kutsub ta Eugene´i endaga teatrisse, kus soovitab Rastignac´il meelitada ära Delphine, Goriot´ teine tütar.
Teatris markii d´Ajuda tutvustabki Eugene´ile Delphine´i ja noormees võidabki kohe paruniproua poolehoiu.
Isa Goriot´hakkab Eugene´i armastama nagu oma poega , sest noormees on võitnud tema tütre poolehoiu. Iga kord kui üliõpilane kohtab Goriot´tütart, siis ta pärast räägib sellest kohtumisest isa Goriot´le, kes saab sellest uut jõudu.
Eugene mängib palju raha peale ja tema õpinugud jäävad suhteliselt soiku. Kui tal on käes päris suur kitsikuse hetk, siis tuletab Vautrin talle meelde oma plaani ja Eugene hetkeks isegi läheb sellega kaasa, võrgutades Viktorine (enne seda laenab Vautrin Eugene´ile märkimisväärse summa raha, et oma plaani veelgi kinnitada). Vautrin, nähes oma edu lasebki tappa Viktorine´i venna, aga Eugene ei taha sellest enam midagi teada ja plaan jääb katki.
Salapolitsei inspektor, kes on juba aastaid taga ajanud Vautrinit ehk “surmanarritaja” Collinit, räägib augu pähe preili Michonneau´le, et vanatüdruk Vautrini paljastaks.
Delphine ja isa Goriot´ valmistavad Eugene´ile ette esmaklassilise poissmehekorteri, kuhu noormees koos Goriot´ga kolima peaks.
Preili Michonneau paljastabki Vautrini. Vautrinile korraldatakse varitsus ja ta võetakse vahi alla.
Isa Goriot jääb murest väga haigeks , sest ta tütardel on palju probleeme oma abikaasade ja varaga.
Rastignac viib Delphine`i ballile ja on väga nördinud sellest, et Goriot´ tütardele isa haigus sugugi korda ei lähe.
Isa Goriot sureb , nägemata enne surma kumbagi oma tütardest. Veel hetk enne surma saab ta aru, et ta tütred tegelikult ei hooligi temast ja neab neid sonides koledasti. Lõpuks andestab neile siiski.
Eugene ja Biancon matavad isa Goriot´i oma rahade eest, sest tema tütarde abikaasad ei ole nõus seda matust kinni maksma. Eugene laseb hauakivile kirjutada kirja: “ Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul”.
Retsensioon
Ma ei arva , et seda raamatut on lihtne lugeda. Teose mõistmine nõuab ajastu tundmist (sellele aitavad kaasa ka kommentaarid raamatu lõpus) ja suurt süvenemist. Teos käsitleb Balzacile väga omast teemat: inimestevahelised probleemsed suhted. Kuigi tegelikult on tegemist kurva raamatuga , leiab siit ka päris rõõmsaid hetki. Teoses on ka mõningaid möödalaskmisi, kus on eksitud näiteks kaasaegsete teoste mainimisega, mis on kirja pandud hoopis hiljem, kui toimub “Isa Goriot” tegevus. Üldiselt on raamatut lugedes selline tunne, nagu see oleks jupp mingist pikemast seeriast, millel puudub selge algus ja kuhugi jõudev lõpp - tegelikult nii ongi. Balzaci ideaaliks oli nimelt kirjutada kõik oma teosed sarjana ja kasutada läbivaid tegelasi (näiteks Eugene ja Vautrin esinevad veel mitmes tema kirjutatud raamatus). Ei saa öelda, et ma ei oleks selle raamatu lugemist kohati nautinud, aga võib olla minu natuke kärsitu meele ja väheste teadmiste tõttu realismiajastu kirjanduses, ei kuulu käesolev raamat minu lemmikute hulka.
 
H. de Balzac "Isa Goriot"
Raamat "Isa Goriot" räägib endisest nuudlivabrikandist Goriot'st ja teistest Vauquer'i pansioni elanikest. Vaquer'i majja saabudes oli Goriot'l rikkalik varandus nagu suurkaupmehel. Tal on kaks kaunist tütart, kes elavad rikkalikku elu. Goriot hakkab nende võlgu tasuma . Ta ei räägi mitte ühelegi pansioni elanikule, et tal on tütred ja seetõttu arvatakse, et tea peab üleval oma armukesi, samal ajal ise vaesudes. Nimelt hakkas ta muudkui pansionis korrus kõrgemale elama asuma, sest mida ülespoole, seda odavamad, viletsamad olid toad. Goriot'ga saab suureks sõbraks üliõpilane E. de Rastignc, kes "tiirles" kaunite naiste ümber, et pääseda kõrgseltskonda. Goriot' elu lõpuni toetab Rastignac teda, isegi Goriot’ matused korraldab tema. Tütred ei ilmunud isegi matusele mitte.
Miks Goriot tegi nii? Ta armastas oma tütreid väga, hoolimata endast. Ta tahtis neile parimat võimalikku elu.
Tähtsamad tegelased: Goriot, Vautrin, Vauquer, Poiret, köögitüdruk Sylvie, Coutuer, Eugenie de Rastignac, Goriot'i tütred- Anastasie ja Dephine.
Mulle tegelikult see Balzac'i teos meeldib. Tema täpsed kirjeldused andsid väga hea ettekujutuse sellest keskkonnast, kus nad elasid.
Hämmastav, mida kõike ei tehta ja tunta, et oma lapsi aidata. See oli üsna põnevalt kirjutatud. Ma tahtsin ruttu teada saada, et kas ikka mõni tütar tuleb raskelt haiget isa vaatama ja et mis nüüd juhtuma hakkab.