Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Honore de Balzac "ISA GORIOT" (0)

1 Hindamata
Punktid
Honore  de  Balzac  
( 1799 – 1850 ) 
 
ISA  GORIOT  
 
Autorist 
 
Geenius  on see, kes teeb alati oma mõtted teoks.” 
“Inimesed, nagu raamatudki, leiavad vahel tunnustust liiga  hilja .” 
Prantsuse ajakirjanik ja kirjanik, üks kirjandusliku realismi rajajaid. Enne autorina läbilöömist kirjutas ta 
erinevate pseudonüümide all tulutult väga palu näidendeid ja muid teoseid. Balzac pole üksnes XIX sajandi 
parimaid romaanikirjanikke, vaid võib peaaegu öelda, et sajandi parim.  Balzak  lõi terve maailma, ühtaegu 
oma ning kõikide aegade maailma. Just teos “Isa  Goriot ” alustab  maailmakirjanduse  kaalukaimat 
romaanitsüklit.  
 
Tegelased: 
 
Proua  Vauquer  - pansioniomanikust leskproua 
 
Proua  Courure  - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk 
 
Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda 
 
Härra  Vautrin  - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud 
Colliniks ehk “surmanarritajaks”. 
 
Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi 
ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde 
pärast. 
 
Preili  Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes  Vautrini  paljastab. 
 
Eugene  de  Rastignac  - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse 
armuma ühe Goriot` tütardest. 
 
Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng 
 
Cristophe -  pansionaadi   toapoiss  
 
Sylvie - pansionaadi toatüdruk 
 
Härra  Poiret  - pansionaadis lõunastamas käinud  vanamees , kes üritas võita preili Michonneau südant ning 
õhutas teda Vautrinit üles andma 
 
Krahvinna Anastasie de  Restaud  - isa Goriot´ tütar 
 
Paruniproua  Delphine  de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu 
 
Vikontess  de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. 
 
Sisu: 
 
Kirjeldatakse proua  Vauqueri  pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. 
Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga  abielluda , kuna  arvab , et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest 
plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas. 
Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest  noortest  naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks. 
Eugene ihaldab saada osa Pariisi ahvatlevast seltskonnaelust ja palub oma tädi proua de Marcillacil ära 
kasutada oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja kirjutada ühele nende väga kaugele sugulasele, proua 
vikontess de Beauseantile kiri  palvega  Eugene oma  tiiva  ala võtta.  
De Bauseant  saadab  pärast kohtumist Eugene´iga kutse ballile, kus viimane armub Goriot´ tütresse, 
Anastasiesse. 
Anastasie kutsub Rastignac´i endale külla. 
Victorine valmistub minema oma isa juurde, et tema südant pehmendada. Ta teeb seda igal aastal, aga 
tulutult. Ka see kord saadetakse ta tagasi, ilma, et ta oleks oma isa näinudki. 
Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest viimase armukese Maxime´i ja abikaasa. Teda 
võetakse väga külmalt vastu ja tema oskamatu käitumise tõttu palub härra de Restaud teenritel teda 
teinekord enam sisse mitte lasta. 
Eugene läheb oma sugulase Bauseant´i juurde, kust leiab eest vikontessi koos viimase armukese  markii  
d´Ajuda-Pintoga (viimane on peagi abiellumas, millest vikontess veel midagi ei tea). Vikontess räägib 
Eugene´ile seltskonda pürgimise saladustest ja ka sellest, kuidas tütred isa Goriot´i hülgasid.  
Eugene  palus  oma perekonnal saata talle oma  viimased  säästud, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha. 
Vautrin pakub Eugene´ile järmist plaani: Eugene võlub ära Victorine, siis Vautrini üks sõber  tapab  ära 
Victorine´i venna ja Victorine´i isa pärandab oma  varanduse  ainsale alles jäänud lapsele. Kui Eugene 
abiellub Victorinega, siis ta annab Vautrinile märkimisväärse summa tüdruku kaasavarast. Eugene keeldub 
sellest plaanist. 
Eugene külastab taas vikontessi ja viimane kutsub ta õhtustama. Õhtusöögi käigus kutsub ta Eugene´i 
endaga teatrisse, kus  soovitab  Rastignac´il meelitada ära Delphine, Goriot´ teine tütar. 
Teatris markii d´Ajuda tutvustabki Eugene´ile Delphine´i ja  noormees  võidabki kohe paruniproua poolehoiu.  
Isa Goriot´hakkab Eugene´i armastama nagu oma  poega , sest noormees on võitnud tema tütre poolehoiu. 
Iga kord kui üliõpilane kohtab Goriot´tütart, siis ta pärast räägib sellest kohtumisest isa Goriot´le, kes saab 
sellest uut jõudu.  
Eugene mängib palju raha peale ja tema õpinugud jäävad suhteliselt soiku. Kui tal on käes päris suur 
kitsikuse hetk, siis tuletab Vautrin talle meelde oma plaani ja Eugene hetkeks isegi läheb sellega kaasa, 
võrgutades Viktorine (enne seda laenab Vautrin Eugene´ile märkimisväärse summa raha, et oma plaani 
veelgi kinnitada). Vautrin, nähes oma edu lasebki tappa Viktorine´i venna, aga Eugene ei taha sellest enam 
midagi teada ja plaan jääb katki. 
Salapolitsei  inspektor , kes on juba aastaid taga ajanud Vautrinit ehk “surmanarritaja” Collinit, räägib  augu  
pähe preili Michonneau´le, et vanatüdruk Vautrini paljastaks. 
Delphine ja isa Goriot´ valmistavad Eugene´ile ette esmaklassilise poissmehekorteri, kuhu noormees koos 
Goriot´ga kolima peaks. 
Preili Michonneau paljastabki Vautrini. Vautrinile korraldatakse varitsus ja ta võetakse vahi alla. 
Isa Goriot jääb murest väga  haigeks , sest ta tütardel on palju probleeme oma  abikaasade  ja varaga. 
Rastignac viib Delphine`i ballile ja on väga nördinud sellest, et Goriot´ tütardele isa haigus  sugugi  korda ei 
lähe. 
Isa Goriot sureb , nägemata enne surma kumbagi oma tütardest. Veel hetk enne surma saab ta aru, et ta 
tütred tegelikult ei hooligi temast ja neab neid sonides koledasti. Lõpuks andestab neile siiski.  
Eugene ja Biancon matavad isa Goriot´i oma  rahade  eest, sest tema tütarde abikaasad ei ole nõus seda 
matust kinni maksma. Eugene laseb  hauakivile  kirjutada kirja: “ Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de 
Restaud´ja paruniproua de Nucingeni isa,  maetud  kahe üliõpilase kulul”. 
 
Retsensioon  
 
Ma ei arva, et seda raamatut on lihtne lugeda. Teose mõistmine nõuab ajastu tundmist (sellele aitavad 
kaasa ka kommentaarid raamatu lõpus) ja suurt süvenemist. Teos käsitleb Balzacile väga omast teemat: 
inimestevahelised probleemsed suhted. Kuigi tegelikult on tegemist kurva  raamatuga , leiab siit ka päris 
rõõmsaid hetki. Teoses on ka mõningaid möödalaskmisi, kus on eksitud näiteks kaasaegsete teoste 
mainimisega, mis on kirja pandud hoopis hiljem, kui toimub “Isa Goriot” tegevus. Üldiselt on raamatut 
lugedes  selline tunne, nagu see oleks jupp mingist pikemast seeriast, millel puudub selge algus ja kuhugi 
jõudev lõpp - tegelikult nii ongi. Balzaci ideaaliks oli nimelt kirjutada kõik oma teosed sarjana ja kasutada 
läbivaid tegelasi (näiteks Eugene ja Vautrin esinevad veel mitmes tema kirjutatud raamatus). Ei saa öelda, et 
ma ei oleks selle raamatu lugemist kohati nautinud, aga võib olla minu natuke kärsitu meele ja väheste 
teadmiste tõttu realismiajastu kirjanduses, ei kuulu käesolev raamat minu lemmikute hulka  
  
Honore de Balzac-ISA GORIOT #1 Honore de Balzac-ISA GORIOT #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor wyoming Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Isa Goriot
5
doc

Isa Goriot

mingi harrastuse, millega tegeleda, selle asemel, et kogu aeg mõelda ainult kleitidest ja ehetest jms. Kui neid oleks ses suhtes korralikult kasvatatud, siis nad ehk ei oleks abiellunud ainult raha ja nime pärast. Kui nad oleksid abiellunud natukenegi armastuse pärast, siis oleks ehk kõik see, mis oli, olemata jäänud. Muidugi selleks, et kedagi armastama hakata, oleks neid tulnud teisiti kasvatada, mitte tingimusteta ja kõiki nende soove täites, nagu seda tegi Goriot. Miks ei armasta tütred Goriot'd? Goriot' tütred ei armastanud teda, sest neile oli ta terve elu olnud vaid rahaallikas ja isik, kes täidab kõik nende soovid, mida iganes nad ka ei taha. Nad olid ära hellitatud, sellepärast ei suutnudki nad oma isa armastada. Vautrin Tahtis, et Eugène abielluks Victorine'iga, kuna ta vajas raha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Kas ta päriselt sinna minna tahtis, sellest ma aru ei saanud. Ta oli väga osav manipuleerija ning tundus vägagi sümpaatne

Kirjandus
Isa goriot-- kokkuvõte
4
rtf

"Isa goriot" - kokkuvõte

Seda võrreldakse väga huvitavalt tavalise lihtinimese eluga. Mõlemate kihtide probleemid, mured, kuidas edu saavutada ja mis peamine, kuidas elada õnnelikult. Näitab ka seda, et tegelikult ei erine ülem-ja alamkihi inimene üldjoontes üldse. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Viimane põhjustabki kõik niinimetatud erinevused, näiteks kombed, käitumine, kõneviis jne. Ei saa määratleda sellist ühtset ja kindlat teemat. Kõigepealt tundub, nagu keerleks kõik isa Goriot perekonna traagika üle, kui suur on tema isaarmastus, tütarde suhtumine temasse, tema piinad ja valud. Samas hakkab kõrvalt jooksma noore üliõpilase Rastignaci elu. Tema püüded sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus. Need kaks hakkavadki kõrvuti ja tihedalt põimitult kogu raamatu jooksul arenema ja lahenevad lõpuks samuti tihedalt seotult

Kirjandus
Isa Goriot
3
docx

Isa Goriot

Isa Goriot" ,,Isa Goriot" Honore de Balzac Teose tegelased: Härra Vautrin ­ Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks. Proua Courure ­ Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer ­ Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot ­ Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer ­ Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Preili Michonneau ­ Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac ­ Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma.

Kirjandus
Isa Goriot
7
docx

Isa Goriot

mingi harrastuse, millega tegeleda, selle asemel, et kogu aeg mõelda ainult kleitidest ja ehetest jms. Kui neid oleks ses suhtes korralikult kasvatatud, siis nad ehk ei oleks abiellunud ainult raha ja nime pärast. Kui nad oleksid abiellunud natukenegi armastuse pärast, siis oleks ehk kõik see, mis oli, olemata jäänud. Muidugi selleks, et kedagi armastama hakata, oleks neid tulnud teisiti kasvatada, mitte tingimusteta ja kõiki nende soove täites, nagu seda tegi Goriot. Miks ei armasta tütred Goriot'd? Goriot' tütred ei armastanud teda, sest neile oli ta terve elu olnud vaid rahaallikas ja isik, kes täidab kõik nende soovid, mida iganes nad ka ei taha. Nad olid ära hellitatud, sellepärast ei suutnudki nad oma isa armastada. Vautrin Tahtis, et Eugène abielluks Victorine'iga, kuna ta vajas raha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Kas ta päriselt sinna minna tahtis, sellest ma aru ei saanud. Ta oli väga osav manipuleerija ning tundus vägagi sümpaatne

Eesti keel
Isa Gorioti kokkuvõte
1
doc

Isa Gorioti kokkuvõte

kohtumisest isa Goriotile. Eugene mängib palju raha peale ja tema õpingud jäävad seisma. Kui tal on raha otsas, siis tuletab Vautrin talle meelde oma plaani ja Eugene hetkeks isegi läheb sellega kaasa, võrgutades Viktorine. Vautrin, nähes oma edu lasebki tappa Viktorini venna, aga Eugene ei taha sellest enam midagi teada ja plaan jääb katki. Salapolitsei inspektor, kes on kaua taga ajanud Vautrinit, räägib preili Michonneauile, et ta Vautrini paljastaks. Delphine ja isa Goriot valmistavad Eugenile ette ilusa korteri, kuhu noormees koos Goriotiga kolima peaks. Preili Michonneau paljastabki Vautrini. Vautrini võetakse kinni. Isa Goriot jääb murest väga haigeks, sest ta tütardel on palju probleeme oma abikaasade ja varaga. Gorioti tütardele see aga korda ei lähe. Rastignaci jaoks on see ennekuulmatu. Isa Goriot sureb, nägemata enne surma kumbagi oma tütardest. Veel hetk

Kirjandus
Isa Goriot põhjalik ülevaade
10
docx

Isa Goriot põhjalik ülevaade

Tegelased Härra Vautrin ­ Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks. Proua Courure ­ Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer ­ Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot ­ Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer ­ Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau ­ Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac ­ Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon ­ Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber.

Kirjandus
Isa Goriot-Honore de Balzac Analüüs
3
odt

„Isa Goriot“ Honore de Balzac Analüüs

,,Isa Goriot" Honore de Balzac Analüüs Tegelased: Proua Vauquer- leskproua, kes pidas Vauqueri pansionit Pariisisi. Sündis de Conflansis. Ta oli viiekümnendates aastates proua, kes sarnanes kõikide naistega ja oli elus nii mõndagi näinud. Tal olid klaasistunud pilk, süütu kupeldaja ilme, kes vigurdab, et rohkem raha välja pressida ja samal ajal valmis kõigeks, et oma elu kergendada. Kuid kõigest hoolimata räägiti temast ka head, kui hea südamega inimesest.

Kirjandus
Isa Goriot teose analüüs
4
docx

Isa Goriot teose analüüs

paralleelselt uhkete mõisate ja häärberitega. III AEG, RUUM, MILJÖÖ Tegevus toimub 19. sajandil Pariisis, Prantsusmaal. Nagu ka teoses, oli sel ajastul tähtsal kohal raha ja seltskonnaelu. Autori taotlus on kirjeldada tolleaegset miljööd ja tegelasi. Ta kirjeldab kõike väga täpselt, peensusteni, et tuua välja kontraste rikkuse ja vaesuse vahel ning luua lugejas kujutluspilt tolleaegsest elust. IV TEGELASKOND Põhilised peategelased on isa Goriot ja vaene üliõpilane Rastignac. Isa Goriot oli 69-aastane vana mees, kellel olid paistes ja punsunud pisarakottidega, ta silmad jooksid vett, nii et ta neid küllalt tihti pühkima pidi. Tal oli veel lihavad, tihked sääremarjad ning pikk jäme nina, kuujas, lapsemeelne nägu ja tuvitiibade soengusse seatud juuksed, mis joonistasid ta madalale laubale viis keerdu ja kaunistasid kenasti nägu. Igal hommikul käis tehnikakooli juuksur ta juukseid puuderdamas. Goriot elas proua Vaquer'i pansionaadis 1819.

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun