1950.-1960.aastate liikumised-kas ühiskonda edasiviiv jõud? (0)

1950. - 1960. aastate liikumised - kas ühiskonda edasiviiv jõud?
1950.-1960. aastatel hakkas levima suhtumine, et kodanlik ühiskond ja keskklass on üdini mädad ning silmakirjalikud, ja et inimene peab ennast talle ühiskonna poolt peale surutud kohustustest, tavadest ja muust sellisest vabastama. Selliseid suundumusi väljendasid inimeste poolt algatatud protestid ja erinevad liikumised. Kuid kas need olid ühiskonda edasiviivaks jõuks?
Loomulikult ei hakanud terve ühiskond iseenda vastu mässama. Seda tegid enamasti noored. Nii kujunesidki välja põvlkonnavahelised konfliktid ja noorte liikumine. Noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreeglid ja palju muudki . Enamasti nõuti sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist. Kahjuks need meeleavaldused ei viinud aga kuskile, kuna mingit selget alternatiivi valitsevale korrale pakkuda ei olnud.
1960–1970. aastatel hoogustus Ameerikas afroameeriklaste inimõiguste alane liikumine, kus nõuti endale võrdseid õiguseid valgenahalistega. Samal ajal leiti, et "neegriks" kutsumine on solvav. Liikumist juhtis karismaatiline baptistlik jutlustaja Martin Luther King , kelle rasistid 1968. aastal mõrvasid. Nüüd on afroameeriklased saavutanud kauaoodatud õigused, võrdsuse ning austuse.
Samuti nii Euroopas kui ka Ameerikas tugevnes sel ajal naisliikumine. Nad nõudsid võrdsust ja õiglust ning saavutasid selles osas ka märkimisväärset edu. 1960. aastail ei arvatud enam, et naise koht on kodus. Väga populaarseks osutus edukas ja ennast teostav naine. Antud liikumine tugevdas naisõigusi ning suurendas naiste rolli riigi valitsemises. Tänapäeval on naised paljudes valdkondades võrdväärsed meestega.
Lisaks eelnimetatud liikumistele toimus 1960. aastail ka seksuaalrevolutsioon . Antud olukorda julgustas rasestusvastaste tablettide müügiletulek, mille tõttu religiooni mõju nõrgenes. Noorusliku mässumeele kõige paremaks näiteks on hipiliikumine . Nad hülgasid üldtunnustatud eluviisi, käitumisnormid ja rõivastuse. Hipid propageerisid lihtsust, siirust ja loomulikkust ning täielikku seksuaalset vabadust. Narkootikumide abil püüti saavutada erilist õndsusseisundit. Arvetavasti just see liikumine soodustas muutusi ühiskonnas. Nüüd tarbitakse palju rohkem narkootikume, nõutakse veel enam vabadust ning vanemate mõju laste üle aina väheneb.
Ma arvan, et liikumised 1950.-1960. aastatel on ühiskonda edasiviiv jõud, kuna inimeste suhtumine ellu muutus täielikult. Tekkis rohkem julgust ennast teostada, avaldada oma arvamust ning katsetada uusi meetmeid. Kuid kõik inimesed ei läinud kaasa selliste muudatustega. Siiamaani leidub religioosseid ja konservatiivseid inimesi. Siiski kõik eelnimetatud liikumised ja muutused on olnud kindlasti edasiviivad. Inimkond areneb iga päevaga, paraku võib olla mitte alati õiges suunas.