1950.-1960.aastate liikumised-kas ühiskonda edasiviiv jõud? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

odt

Heaoluühiskond

b) koos keskklassi ostuvõime ning tähtuse tõusuga on välja kuj massikultuur c) Massikultuur on orienteeritud ,,keskmisele" nimesele, keda töödeldakse agressiivse reklaamiga, et ta püüaks iga hinna eest olla ,,nii nagu naaber" Tänu televisiooni hoogsale levikule tõusis 1950-60 reklaami tähtsus. Levis suhtumine, et kodanlik ühiskond ja keskklass on silmakirjalikud ja inimene peab vabastama end talle peale surutud kohustustest, tavadest jms vabastama ­ väljendas eriti 1950.a keskel USAs alanud boheemlaslik liikumine, nn beat generation 1960.a toimus murrang: vastuhakk senistele väärtustele ja elukorraldusele muutus massiliseks Traditsioonilise, kogukonnakeskse ja religioonile toetuva ühiskonnamudeli lagunemine ja asendumine valdavalt ateistliku ja minakeskse maailmavaatele (sai olulise tõuke juba IMS ajal) Noorte esilekerkimine nn põlvkondade konflikt: noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna

Ajalugu

6

docx

Inimese eluolu ja mõttemaailma muutumine läbi 20.sajandi

maailmasõda. Kohe pärast sõda hakati ühendama turge ja erinevate riikidemajanduslikud huvid põimusid. Hiljem viis see Euroopa Liidu loomiseni, mis sisendas lootust ja kindlustunnet tuleviku suhtes. Algava heaolu üheks sümboliks kujunes Volkswageni legendaarne ,,põrnikas". Ferdinand Porsche oli selle tegelikult loonud juba enne sõda, kuid seeriatootmiseni jõuti alles 1945. aastal. Hoogsalt hakkas arenema televisioon. Muude kodumasinate kõrval pidi 1950. aastate moodsas kodus olema juba ka televiisor. Puhkenud ehitusbuum lahendas Lääne-Euroopas võrdlemisi kiiresti sõja tekitatud elamispinna nappuse, kuid sellel oli ka pahupool. Pommitamise tagajärellinnadesse tekkinud tühimikke hakati täitma Le Corbusier´ ideid ja juba sõja eel väljakujunenud nn internatsioaalset stiili järgiva hoonestusega, mille peamiseks eripäraks traditsioonilistega võrreldes oli vabaplaneering.

Ajalugu

44

docx

Lähisajalugu: Külm sõda

rahvuslased jäid peale  II MS lõpus hakkasid NSVL-i ja lääneliitlaste suhted jahenema: Lääneriigid tundsid, et Stalin üritab kehtestada oma võimu Euroopas o NL oli läänes üles ehitanud luurevõrgu o Kesk- ja Ida-Euroopas seati ametisse kommunistlikud valitsused o NL esitas territoriaalsed pretentsioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viimast o NSVL-s jäi esialgu kehtima sõjaseisukord, majanduse kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamisele  Stalini kõne Moskvas 1946 – rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas; andis märku, et NL valmistud konfliktiks Läänega (Külma sõja algus)  Winston Chruchilli kõne USAs kuu aega hiljem – tõi esile liitlaste vastuolud, hoiatas Läänt kommunismi agressiivsete kavatsuste eest, võrdles kommunismi fašidmiga, kutsus Läänt kommunismi levikule vastu seisma; kõnet ei tervitatud ei Läänes ega Idas

Ajalugu

81

docx

Võrdleva Poliitika kodutööd

Teinekord võib Senat aga viivitada või takistada kandidaatide kinnitamist, väljendades seeläbi oma rahulolematust. Näiteks kariikidevaheliste lepingute sõlmimine eeldab nii presidendi kui Senati osalemist kõikidel lepingu sõlmimise etappidel ning jõustumiseks on vajalik 2/3 Senati liikmete heakskiit, mis ilmestab hästi presidendi võimupiire. Senatiga nõu pidamata, võib president sõlmida direktiivkokkuleppeid, millel on küll lepingu juriidiline jõud, kuid mis ei seo järgmisi presidente. Direktiivkokkuleppeid, mida on võimalik sõlmida kiiresti ja salaja, sõlmitakse enamasti selleks, et vältida Senati poolt lepingu tagasilükkamist. Kõike, mida saab teostada tavalise lepinguga, on juriidiliselt võimalik teha ka direktiivkokkuleppega, ent prakikas nõuab selle elluviimine siiski Kongressi toetust. (Gitelson jt, 1996, lk. 238-240). Ameerika Ühendriikide president on maa-ja mereväe ülemjuhataja ning

Politoloogia

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

- vaatleme keskkonnafaktoreid, kus need on rakendatavad; - teadmised ajaloolise olukorra komplitseeritusest, milles neid maastikuarhitektuurilisi teoseid luuakse. Nüüd siis põhiteema juurde. Kõige vanematest aedadest on muidugi säilinud väga vähe kirjeldusi ja veel vähem pilte. Samuti on neid raske tõlgendada, kuna maailm on nendest aegadest nii palju muutunud. Ka taimed, mida me tänapäeval aedades kasutame, pole ammu enam need, mis paarisaja aasta eest, rääkimata aastatuhandetest. Arheoloogiliste väljakaevamiste tulemusena on küll leitud jälgi müüridest ja tiikidest, kui mis puutub aia elavasse materjali, siis on sellest heal juhul säilinud vaid kübeke õietolmu mullakihtides. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 5  Maastikuarhitektuuri ajalugu 1

Maastikuarhitektuuri ajalugu

Kommentaarid (0)