10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kelly Kaukes
Õppematerjali autor
...........................................9 2 SISSEJUHATUS Inimesi eristavaks tähtsamaks tunnuseks on sooline kuuluvus - mehed ja naised on erinevad, kuid inimestena võrdsed. Suhtumist sugupoolte võrdsusesse mõjutab uskumus, et juba nõukogude okupatsiooni ajal saavutati kõigi isikute võrdsus. Kuid järjest rohkem on hakatud mõistma, et nõukogudeaegne võrdsus piirab isiksuse vaba arengu võimalusi. Hoiakute muutmiseks ühiskonnas võiks alustada kokkuleppest naiste ja meeste võrdväärsuses. Feministlik ideoloogia näitab, et naised on meeste süstemaatilise rõhumise objektiks, kuid sugupoolte erinevuse tõttu ei tohiks naisi ebaõiglaselt kohelda ega diskrimineerida. Feminismi eesmärgiks on kaotada sugudevaheline ebavõrdsus ja saavutada naistele ning meestele nii võrdsed võimalused, kui ka õigused. Feminism on õpetus naiste võrdõiguslikkusest, samuti ka ideoloogia luua maailm
............8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST.............................. 17 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE KOMMENTAARID ESSEE 19 Missugused on soolise ebavõrduse ilmingud eesti ühiskonnas................................19 Mida seadus üldse reguleerib ja mida ta Eestis reguleerib.......................................19 Miks seadust vaja on................................................................................................ 20 Kuidas toimib kontrollimehhanism..........................................................................20 Mis võib inimesega juhtuda, kui ta tunneb, et teda on soo tõttu diskrimineeritud...20
................................... 7 Kokkuvõte............................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 9 Sissejuhatus 2 Võrreldes keskajaga on tänapäeva ühiskonnas naiste õigused ja kohustused vägagi palju muutunud. Keskajal ei võidelnud naised selle eest, et olla meestega võrdsed ja, et saada samu õigusi, mis meestelgi. See kõik teeb tänapäeval naiste õiguste ja võrdsuse teema väga päevakajaliseks. Antud referaat annab ülevaate keskaja naise kohta. Naise elust keskajal, abielust, perekonnast, haridusest, millisel positsioonil seisis keskaja naine ja millised olid tema kohustused ja õigused.
Anttila ja Ylöstalo 1999, Domsch et al. 2003), kuid jällegi võrdlus Põhjamaadega näitab, et soolise võrdõiguslikkuse osas jääme me nendest maadest oluliselt maha (vt nt Pettai ja Proos 2003). (Poliitikaanalüüs, 2) Töötamine Kuigi inimesed on idee poolest oma valikutes vabad, sõltuvad nad siiski ühiskonnast, milles nad elavad. Ühiskond on süsteem, mis soosib ja seab prioriteediks teatud rolle ja käitumisviisi. Kapitalistlikus ühiskonnas elamiseks on tarvis käia tööl. Töö on Eestis nagu ka teistes postsovetlikes riikides tähtsam kui varem (Saar Poll, 2001). Eestimaalased on Euroopas kõige pikema tööajaga -Naistele tähendab töö- ja pereelu ühitamine sageli rabamist kahel rindel. Mehed hakkavad laste sündides tavaliselt veelgi rohkem tööle (Karu, 6-8) Statistikaameti andmetel oli Eestis 2005. aastal 79 900 kõige paremas tööeas olevat 25-54
tasakaalustavad üha kasvavaid nõudmisi väljamaksete järele riiklikest pensionifondidest ja samas vastavad majandus- ja rahaliitu (EMU) asutamise Maastrichti kriteeriumidele. Kõige suurem probleem seisneb selles, et enamikus riikides rahastatakse pensionifonde riiklike skeemide kaudu. Järgne 35 aasta jooksul tõuseb üle 65 aastaste ja vanemate inimeste osatähtsus kogu euroopa elanikkonnas praeguselt 15 protsendilt 25 protsendini ning tööjõuline elanikkond väheneb. Praegu on majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) kuuluvates riikides 15-64 aastaste ja üle 65 aastaste vanuste suhe vastavalt 100:20. Kui Lääne-Euroopas on keskmiselt ühe pensioniealise kohta 5 tööealist, siis aastaks 2040 prognoositakse 2,5 tööealist pensionäri kohta. Selge on see, et sellistes tingimustes finantseerimiskoormus kasvab ning edukamalt toimib mitmel võimalusel baseeruv pensionisüsteem, kusjuures üksikisiku enda konkreetset panust ja vastutust hakatakse üha
..................................................7 3.SOOROLLI STEREOTÜÜP...................................................................................9 4.MEES KUI ANDJA,NAINE KUI VASTUVÕTJA...............................................10 5.NAINE ON SEE,KES LOOB ARMASTUST........................................................12 6.NAISTE HUVID........................................................................................................5 6.1.Kultuurilised stereotüübid naiste ja meeste koostöös .............................................15 6.2.Poliitikas osalemine.................................................................................................17 6.2.1.Naiste võimalik roll rahvuspoliitikas....................................................................18 KOKKUVÕTE..............................................................................................................9 KIRJANDUSALLIKAD..................................................
Kõiv) Erogeenne suguiha tekitav; erogeensed piirkonnad väljaspool suguelundeid (huuled, rinnad jne), mille puudutamine või ärritus tekitab suguiha, sekundaarsed erootilised piirkonnad Erootika armuelamuste valdkond, armastusse puutuv, armu- ja suguelu Sooindentsus gender, mitte sex; sotsiaalsed faktorid, mis mõjutavad sooidentsuse kujunemist, teadlikkus oma mehe- või naiselikkusest Soorollid käitumisviisid, mida ühiskonnas seostatakse ühe või teise sooga; meestelt või naistelt ühiskonna poolt oodatav sobiv käitumine Soostereotüübid lihtsustatud ettekujutus inimesest, mis lähtub vaid tema soolisest kuuluvusest; käitumine, mida peetakse tüüpiliseks meestele või naistele; Seksuaalkasvatus e suguline kasvatus e seksuaalharidus sexual education on inimese seksuaaltedvuse ja käitumise kujundamine ja kõlbeline suunamine. Algab
.............53 Lisa 1. Klientide küsitlusleht........................................................................................54 SISSEJUHATUS Inimese välimust on hinnatud läbi aegade erinevalt. Väljanägemise aluseks on erinevatel ajastustutel kehtivad moraalinormid, väärtushinnangud, mood, maitse ja kired. Iluideaali kehastuseks on olnud alati naine. Antud uurimistöö teemaks on naiskliendi tarbimisharjumuste muutused rõiva- ja ilutoodete kategoorias. Uurimisobjekt on: Eesti naiste ostuharjumused, eelistused ja sagedus ilutoodete ja teenuste tarbimisel. Võrreldes 20. sajandiga analüüsitakse lõputöö käigus rõivastumisstiili, jumestusharjumuste ning soengute trende Tänapäevase käsitluste kohaselt ei tähenda tarbimine pelgalt praktiliste vajaduste rahuldamist, vaid sellel on ka sügavam sotsiokultuuriline tähendus. Tarbimisest on tänaseks saanud vahend – lisaks toodete ja teenuste valimisele on see teguviis oma
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid