Naise positsioon Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas Vanas maailmas, umbes 8-6 sajandit eKr, oli tekkinud palju erinevaid tsivilisatsioone ja kultuure. Nende seas ka Vana-Kreeka ja Vana-Rooma. Neis mõlemas tekkisid erinevad maailmavaated, ühiskonnakorraldused, traditsioonid ja kombed. Võrdlen naise positsiooni neis mõlemas ühiskonnas. Kui sarnane või erinev oli naise positsioon nendes ühiskondades? Mis on tänapäeval teisiti kui sel ajal? Vana-Kreeka ühiskond oli patriarhaalne, naistel polnud kodanikuõigusi. Iga naine oli mehe oma isa, abikaasa või meessugulase eestkoste all. Lapsena kuulusid tütarlapsed isa eeskoste alla, kui isa oli surnud, siis mõne meessugulase eestkoste alla. Kreeka tüdrukute haridus sõltus nende perekonnast, koolikohustust neil polnud. Tavaliselt õpetati tütreid käsitöö- ja majapidamisalaselt. Erandina Spartas pidid tüdrukud tegelema korrapäraselt ka kehaliste harjutustega. Kohe peale mur...
SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Naise õiguslik seisund.............................................................................................................3 2. Naise õiguslik seisund.....................................................................................................4 3. Naine ja omand................................................................................................................6 4. Naised tööl.......................................................................................................................7 5. Abiellumine ja lahutamine......................................................................................................8 5.1 Eestkoste hääbumine.............................................................................................9 5.2 A...
Arutlus - Kas parem oli Vana-Kreeka või Vana-Rooma ühiskonnakorraldus? On vaja teada saada kumb ühiskonnakorraldus oli parem, kas Vana-Rooma või Vana- Kreeka ning võrdlusteemadeks võtan 1)Seisused, 2)Perekond ja naiste-meeste vahelised suhted ja 3)Orjad. Mina tahaks nii ühes kui teises elada,aga kummas oleks parem, selle saan lõpuks teada. Ma panen iga lause(-te) järele +või- märgi, st. kas see on hea või halb. 1)Alguses oli mõlemas riigis aristokraatlik kord. (-) Vana-Kreekas muutus rahvakoosolek väga tähtsaks. Ning peale seda kujunes sellest välja demokraatlik kord. (+)Ateena kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud , sõltumata nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast.(+) Atika elanike orjastamine oli Soloni ajast alates seadusega keelatud. (+) Riigiametnikud, kohtunikud ja nõukogu liikmed said ameti ajal riigikassast väikest palka. See oli tähtis vaesematele kodanikele, kellel olnuks muidu ...
Naine antiigis Kettli Arand Antiikaja naine Ajalooürikutes naist tavaliselt ei kujutata. Teave antiikaja naiste kohta on kirja pandud erandidult meeste poolt. Naisi peeti psühholoogiliselt sõltuvaiks ja suutmatuiks end kontrollida. On naisi, kes löövad läbi, tugevad lesknaised, preestrinnad, Sparta jõukad naised, jms. Kreeta naine Kreeta ehk minoa ühiskonnas olid naised silmapaistvalt esil. Preestrinnad, kelle ühiskondlik staatus oli kõrge jõukad maaomanikud, kellel oli abilisi. Kreetlased kummardasid naisjumalust Kreeka naine Oraator Demosthenes ütlus: "Armukesi peame lõbu jaoks, orjatare argielu vajaduste rahuldamiseks, aga ka abikaasasid selleks, et nad sünnistaksid lapsi ja juhiksid truult meie majapidamist." Linnriik(polis) oli mehe ja kodune majapidamine(oikos) oli naiste eluala. Kreeka riigi suhtumi...
Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas NAINE VANA-ROOMA ÜHISKONNAS Referaat Koostaja Elina Tander Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Roomat nimetatakse Igaveseks Linnaks. Sealne elu ja ühiskond erines teistest linnadest. Oma referaadis keskendun ma eelkõige naiste rollile Roomas, ent toon välja ka muid faktoreid. Referaadi põhiprobleemiks on roomlannade õigused- millised need olid ja kuidas neid piirati ning mida lubati. Üritan selgusele saada kui suur tähtsus oli Rooma naistel ning kas fakt,et nende õigused olid väga piiratud, vastab tõele. Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja po...
Naiste ühiskondlik positsioon vanades kultuurides Naiste ühiskondlik positsioon oli vanades kultuurides erinev. Võrrelda saab Mesopotaamia, Vana-Egiptuse,Vana-Kreeka ja Vana-Rooma naiste positsioone, sest nende kohta on kõige rohkem infot. Ajavahemik on umbes 5000 aastad e.Kr kuni 30 aastat e.Kr. Kõigepealt räägin siis Mesopotaamia perekonna ja abielu kohta. Mesopotaamia oli väga meestekeskne ühiskond. Abielu põhines peigmehe ja pruudi isa vahel,milles pruut ise ei saanud eriti midagi kaasa rääkida.Mehel oli peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Näiteks mees võis abielluda mitme naisega, aga abielus naisel ei tohtinud olla seksuaalsuhteid mitte kellegi teisega, kui oma abikaasaga. Kui naine seda rikkus ootas teda ja patustajat surmanuthlus. Aga abielumees võis oma naisele ka armu anda. Niisiis oli Mesopotaamia naistel ühiskonnas väike roll, sest mehed valitsesid neid. Vanas-Egiptuses oli naisel rohkem ...
Rocca al Mare Kool Moon Ree Jalakas Ingel Prii Mona Isolde Lassmann 6.cklass Vana-Rooma perekond ja igapäevaelu uurimustöö Tallinn 2014 Vana-Rooma perekonna elu Kõige tähtsam pereliige oli Roomas pereisa. Temale pidid alluma kõik pereliikmed ( naine, lapsed, orjad ja täiskasvanud pojad ja nende perekond). Isa võis vastavalt oma pereliikmeid karistada ja isegi tappa. Järgmisel kohal oli kindlasti ema. Tema ülesandeks oli tegeleda koduse majapidamisega. Võrreldes kreeklannadega oli roomlannadel rohkem õigusi: kui saabusid külalised, oli pereema oma mehe kõrval. Samuti ka külaskäikudel sõprade juurde olid naised meestega koos. Roomlannadel ei olnud aga kodanikeõigusi, nad ei pääsenud kunagi riigi etteotsa. Algkooli mindi 7-aastaselt. Algkoolis käisid poisid ja tüdrukud koos. Õpiti lugema, ki...
Naine- rahu või rahutuse allikas? Ajaloost joonistub selgelt välja, et naissugu on enamasti jäänud tahaplaanile, kuid samas, seda ei saa vaidlustada. Kuid ei ole mitte ühtegi tsiviliseeritud riiki, kus ei ole olnud vähemalt ühte, väga tähtsat ja suuri tegusid teinud õrnema soo esindajat. Kas naine toob siia ilma siis pigem rahu või rahutust? Naise rolli ühiskonnas määrab tihtipeale sealne religioon. Piibel kirjutab, et Eeva on esimene inimene, kes on kõigis inimkonna hädades süüdi. Naine oli nõrk ja andis järele ahvatlusele ning sõi hea ja kurja tundmise vilja. Jumal määras talle karistuseks menstruatsiooni ja sünnitamine valu. Samas, Hiinas õpetati usule kohaselt naisi kuuletuma oma isadele, siis abikaasadele ja lõpuks abikaasade surma korral nende poegadele. Hindu kultuuris kuulutati naised mittesobivaks iseseisvuse jaoks, loomult nõrkadeks, kergelt valele teele juhitavaiks, patusteks ja rumalateks. Prantsuse kato...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut PEREKONNA- JA ABIELUÕIGUSLIKUD SUHTED ROOMA PEREKONNAS Referaat Juhendaja: Aleksei Kelli Tallinn 2011 1. Sisukord 1.Sisukord...................................................................................................................................2 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3.Rooma perekond......................................................................................................................4 3.1.Perekonna mõistest...........................................................................................................4 3.2.Perekonnaliikmed...............
Arutlus Perekonna tähtsus Roomas ja Kreekas Nii Roomas, kui ka Kreekas on väga tähtis ning sellest on väga palju kirjutatud. Roomlased kasutasid sõna familia, mis tähendas perekonda. Aastate jooksul uurisid ajaloolased välja, et Rooma perekond oli väga sarnane Kreeka perekonnaga, kuid oli ka erinevusi. Põhisarnasustest tooksin esile faktid, mis on seotud abieluga, meeste ja naiste rolliga peres. Erinevustest- naiste roll peres, erinevad pidustused ja haridus. Nii Kreekas, kui ka Roomas oli perekonnapeaks isa. Tal oli piiramatu võim oma perekonnaliikmete üle. Kõigi perekonnaliikmete varandus kuulus perekonnapeale ja tal oli põhimõtteliselt õigus pereliikmed hukka mõista. Mehed võtsid endale naiseks tavaliselt noori tüdrukuid. Näiteks Roomas ja Kreekas võtsid 30-40 aastased mehed omale naiseks vaevalt murdeast väljakasvanud tüdruku. Naised olid meestega võrreldes väga ...
Kaksteist olüplast-taevalik perekond.Nende ülessanded,tähtsamad teod ja vasted Rooma mütoloogias. Zeus-(Talle vastab Vana-Rooma mütoloogias jumal Jupiter)Vana-Kreeka mütoloogias oli zeus peajumal ning taeva-ja äikesejumal. Oli titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma lapsed alla neelata, et nad tema asemel võimule ei saa tulla,kuid Zeusil õnnestus põgeneda. Kui ta vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada ja keetis kokku võlujoogi,mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, luigena, vahel sureliku mehena ja vahel isegi kuldse vihmana. Hera-(Talle vastab Vana-Rooma mütoloogias jumal Juno)Vana-Kreeka mütoloogias oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abi...
Referaat: ROOMA PEREKOND JA ÕIGUSLIKUD SUHTED Rooma eraõiguse alusd Sissejuhatus Rooma õigusel on õigusteaduse ja juriidilise hariduse seisukohast suur tähtsus. Võime vaadelda millest on tingitud, et Rooma õigusel on selline eriline koht õigusteaduses. Siinkohal võib kasutada Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J.A. Pokrovski (1868 1920) ütlust, et see õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma. Rooma õiguse sünnikoduks oli väike linnriik. Mis asetses keset Apenniini poolsaart. Aegade alguses elas sealne rahvas tavalist elu- tegeles karjapidamise ja põlluharimisega ning ühiskondlikud suhted puudutasid esmajoones maavaldust, millele lisandusid suhted abielu, pärimise ja mõningate igapäevaste tehingute, nagu vahetus, laen jt. aladel. Neid ühiskondlikke suhteid reguleerivad õigusnormid olid lihtsad, patriarhaalsed ja kitsalt natsionaalse ilmega. Sõdadega laiendas Rooma pidevalt oma terr...
Antiikaja naine Amatsioonid ja märtrid müütides Müüdid käsitlevad inimese põhiprobleeme ja inimlikke põhiolukordi. Vahemere piirkondades on leitud naiste juhitud ühiskondi. Amatsoone on eriti tähtsaks peetud just sellepärast, et nende juhul pole tegemis lihtsalt ühe naise eeskujuga vaid terve ühiskonnaga. Legend järgi oli amatsioonid Kaukaasias elanud sõjakas naisterahvas. Kujutatakse neid tihti ratsutamas seljas aasia rõivastust, relvadeks vibu ja nooled, sageli ka väike kirves ja kaksikkirves. Müüdis käsitlevad naise suhet mehega, abielu ja emadust. Kreeka mehed tunnistasid naiste keskset positsioni ühiskonnas ja kujutasid seda sümpaatselt. Naiste juures hinnati algatusvõimet ja mõistust. Naise aktiivsem osa tuleb esile märtrite kujtamisel. Enese ohvriks toomist võib pidada üheks naiste vahendiks näidata oma julgust ja usaldusväärsust. Valiku ees nad valivad meelsamini surma kui näiteks orjuse. Kreeklased ei...
Inimeste Seksuaalsuse ajalugu Seksuaalsus on vajalik inimeste soo jätkamiseks. Sellest rääkimine, selle tihedus, arusaamad ja teadlikkus on aastatega muutnud. Eri ühiskondades ja religioonides suhtutakse sellesse erinevalt. Tänapäevane selgitus seksuaalajaloost päritolust aitab selgitada evolutsiooni bioloogia, täpsemalt inimeste käitumisökoloogia. Paljud inimesed on tuntuks saanud uurides seksuaalsuse ajalugu, nätieks jurist Johann Bachofen. Tihedamalt uuris seda Prantsuse filosoof, sotsiaalteoreetik, kirjandus kriitik Michel Foucault. Ta avaldas kolm raamatut enne oma surma. Esimeses, kuulsaimas raamatus, lükkas ta ümber hüpoteesi, et 17.-18.-ja 19.- lõpus oli seksuaalsus maha surutud ja tabu, samas kui selle kohta tehti uuringuid. Ta hoopiski väidab, et 17. sajandi kuni 1970. toimus plahvatuslik muutus, millal hakati sellest rohkem rääkima. Seda mõjutas Roo...
Naise roll keskaegses ühiskonnas Traditsiooniliselt piiritletakse keskaega aastatega 500 ja 1500. Naised olid tihti ,,kohalikud" pühakud ja oma linna ,,südametunnistus" kuna au ei olnud üksikisiku asi vaid kogu sugukonna või linna asi. Naiste positsiooni määras perekonnaseis: nad olid kas vallalised, abielus või lesed. Naistel oli keskajal üleüldiselt üsna tugev positsioon. Seda tõestab asjaolu, et pojad võtsid kasutusele ema suguvõsale viitava nime, kui seda peeti isa suguvõsast väärikamas. Naiste mõju ilmnes ka selles, et nad võisid iseenda nimel teha rikkalike annetusi, näiteks kloostritele. Perekonnas ja abielus oli naistel tähtis roll, kuid juriidiline positsioon oli neil meestest nõrgem. Mehe võim naise omandi üle oli nii suur, et naised kaotasid oma vara käsutamisõiguse. Naise õiguslik olukord paranes seoses Rooma õiguse taasavastamisega 12. sajandil. Igapäevaelus oli naistel perekonnas tähtis r...
Linda Maria Pärn 10.A ,,Eluolust Vanas Roomas" Roomlaste silmis olid linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatud osad. Nad hindasid väga kõrgelt oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Peale vallutussõdu aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Teine osa roomlasi avaldas sellele teravat vastupanu, kuid nad ei suutnud pidurdada kreeka kultuuri levikut. Rooma ühiskond oli seisuslik. Kõige kõrgemal astmel ühiskonnas asus pärilik senatiaristokraatia. Senaatorite järgnes ratsanikuseisus. Senatooritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud. Nad olid enamasti mõne ratsaniku või senatoori kleindid, kes või...
Keskaeg I sajandi keskel levis Rooma impeeriumis prostitutsioon ehk seksuaalteenuste pakkumine tasu eest. Vastukaaluks vabadustele seksuaalelus hakati järk-järgult üha enam rõhutama karskuse ja tsölibaadi ehk ebielutuse väärtust. (Praegu peavad tsölibaadist kinni enamike riikide preestrid.) Varakristlased aga väitsid et seksuaalsuhe on saatana leiutis, pattulangenud Aadama väljamõeldis. Näiteks loobus kirikuisa Augustinus ristiusu vastuvõtmise järel suhetest naissooga. Ühiskonnas peeti lugu munklusega kaasnevast akeetlikust elu- ja mõttelaadist. Enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse. (Tänapäeval aga on kõik inimestevahelised seksuaalsuhted lubatud.) Seda tuli hävitada lihasuretamisega (palverännakud, paast). Naise saatuse määras sageli suguvõsa – naine naideti mehega kellest suguvõsale kõige enam kasu loodeti. Tugev naine suutis end aga ka võõras ümbruses maksma panna. Eestis olid talupoegadel minimaalsed võimalused om...
,,Ajaloo suurkujud. Tsivilisatsiooni lühike ajalugu antiikajast kuni uusaja koiduni" Will Durant Tegemist on maailmakuulsa kultuuriloolase Will Duranti postuumselt ilmunud raamatuga, mis tutvustab lühidalt ja ladusal moel maailma ajaloo silmapaistvamaid isikuid Egiptusest uusaja Euroopani. Neli aastat enne surma alustas Pulitzeri preemia võitnud Will Durant tööd raamatuga, mis jäi tal viimaseks. Varem oli ta koos oma naise Arieliga välja andnud paljukiidetud raamatusarja ,,Tsivilisatsioonide ajalugu", mille lühikokkuvõtteks võibki pidada alles hiljuti avastatud ja avaldatud raamatut ,,Ajaloo suurkujud". Selles avaneb värvikas galerii isiksustest, kes on olulisel määral kujundanud maailma ajaloo palet: Konfutsiusest Kristuseni, Sokratesest Shakespeare'ini, Periklesest Lorenzo de Medicini. Hiilgava ajaloo populariseerijana suudab Will Durant pakkuda nauditavat lugemist kõigile neile, kel h...
Üldajalugu 11. klass Teemad Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kursuse plaan I nädal Vana-Kreeka II nädal Vana-Rooma III nädal Keskaeg (Frangi riik, ühiskond ja eluolu keskajal) IV nädal Keskaeg (islam, paavstlus, ristisõjad) V nädal Uusaeg ( maadeavastustest USA iseseisvumiseni) VI nädal Uusaeg (Prantsuse revolutsioonist tööstusliku pöördeni) VII nädal KIRJALIK ARVESTUSTÖÖ Kuidas kujuneb kursuse hinne? Lühiarutlus 5 punkti Arutluse tähtaeg 18. september 2018 Kirjalik arvestustöö 45 punkti 45p -50p = "5" 37,5p - 44,5 p = "4" 25p - 37p = "3" ... - 24,5p = "2" Poeet Hesiodose õpetussõnad põlluharijale: "Mingit tööd ära lükka homseks või ülehomseks! Iial ei ait saa täis mehel hooletul, kes töid lükkab homsele. Töö paneb viljasid kandma vaid hoolsus. Kes aga tööde eest hoidub, see lõpmatult näljaga maadleb." VANAAEG Vana-Kreeka Milliseid teemasid käsitleme? Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Sparta ja Ateena. He...
SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks ,, Kasvatus ja kool Vana-Roomas", ning valisin selle teema sellepärast, et mulle endale meeldib väga ajalugu, ja see pakkus mulle huvi, et kuidas kasvatati ja koolitati lapsi vanasti. Roomas oli kolm koolide astet: algkool, grammatiku kool ja retoorikakool. Algkooli mindi 7-aastaselt. Algkoolis käisid poisid ja tüdrukud koos. Õpiti lugema, kirjutama ja arvutama. Kõigepealt õpiti tähti, siis õpiti neid lugema ja alles siis hakati kirjutama. Harjutused muutusid järjest keerulisemaks, lõpuks jõuti etteütlusteni ja õpiti grammatikat. Arvutati peast ja sõrmede abil. Peaaegu igaüks võis hakata algõpetajaks, mingit ametlikku luba selle jaoks vaja ei läinud. Seetõttu peeti algkooli õpetajaid inimesteks, kes millegi muuga hakkama ei saa. Õpetaja palk oli väga väike, selle raha eest pidi ta rentima ka ruumi, kus lapsi õpetada. Tihti oli see ruum vilets, sest õpetajal ei jätkunud parema ruumi rentimise ja...
Küsimused perekonna ajaloost 1) Millised tegurid võisid viia perekonna väljakujunemiseni? Soov saada järglasi ( mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele päranda) Abielu Sugulussuhted Mingi kokkulepe ühiseluks ( nt materiaalne) 2) Miks Sinu arvates peeti Vana- Roomas abielurikkumiseks ainult suhet vaba (mitte orjatarist) abielunaisega? Sest abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras. Naise seksuaalsus ei olnud vaba, kehtisid kindlad reeglid, nendest üle astumine tõi kaasa karmid karistused. 3) Võrdle perekonda vanaaja juudi (Heebrea) ühiskonnas ja antiikmaailmas (Vana-Kreeka, Vana-Rooma) Perekond antiikmaailmas: Seksuaalne vabadus Tsölibaat ( seksuaalelu vältimine) Mehe roll instrumentaalne – mees on toitja, hankija, distsiplineerija, juht. Naise rolli näh...
Vana-Rooma eluolu Rooma impeerium oli arenenud linnriigist ning roomlased hakkasid arendama uute linnade tekkimis. Paljud jõukamad inimesed elasid linnas ning nõukogud korraldasid maapiirkonna elu. Roomlaste jaoks oli tsiviilelu ja linn väga tihedalt seotud. Samuti hinnati väga esivanemate vaimset pärandit. Küll aga vallutussõdade tagajärjel hakkas levima kreeka kultuur ning seetõttu õpiti kreeka keelt, kirjandust, ning elati ka kreeka kommete ja uskumuste järgi. Kuid kuna osa roomlastest kartis kultuuri hävingut, oldi osaliselt kreekale vastu. Sellest hoolimata säilitas rooma oma traditsioone. Rooma seisuslikus ühiskonnas oli kõige kõrgemal pärilik senatiaristokraatia. Senaatorid olid suurmaaomanikud, neil oli koht kõrgetes riigiametites. Senaatori tundis ära toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. Senaatoritele järgnes ratsanikeseius, mis koosnes samuti inimestest, kes olid teatava rikku...
Keskajast renessanssi. Kuidas muutus inimene ja tema maailmanägemine? "Laialt kasutatavat, kuigi üsna mitmemõtmelist väljendit "renessansi inimene" kohtab ilukirjanduses ja ajalooteostes seoses ajalooperioodiga, mis paigutub üldlevinud tõlgenduse järgi ajavahemikku umbes XIV sajandi keskpaigast kuni XVI sajandi lõpuni ning seoses suundumustega, mis said alguse Itaalia linnriikidest, kust nad levisid üle kogu Euroopa" (Garin 2010: 7). Seda ajajärku iseloomustab suurepäraselt Jacob Burckhardti kuulus lause, mille ta küll laenas Michelet'lt "renessansi tsivilisatsioon avastas esimesena inimolu rikkuse ja valgustas seda". Filosoofiline tähelepanu inimese vastu inimeste lugudes ja eeskätt enesejäädvustamisel, oma maise elu jäädvustamises siin ja praegu konkretiseerub just "renessansi inimeses". Mõningates linna arhiivides on küllaltki palju meenutusi (ricordanze), kuskil saja ringis trükituna, kuid veelgi enam on säilinud neid, mis on kir...
ABIELU Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigusi ja kohustusi. Abielu laiemas mõttes võib olla kahe inimese vaheline suhe (monogaamia, sealhulgas ka homoseksuaalne suhe) või ka kolme ja enama inimese vaheline suhe (polügaamia, grupiabielu vms). Kitsamas mõttes peab abielu olema kahe vastassoost isiku vaheline suhe. ,,Abielu" tähendusi inimkonna ajaloos: · Vana-Kreekas ei olnud vaja spetsiaalset tseremooniat, et registreerida abielu. Oli ainult vajalik partnerite omavaheline kokkulepe ja fakt, et nad peavad üksteist vaatama ja tunnustama kui abikaasasid. Abielu sümboliseeris armastust, omavahelist austust, võrdsust ja ohverdusi. · Vana-Rooma ühiskonnas kaotas naine abielludes oma perekonnas õigused ja päris need uue perega. Naisest sai oma mehe omand. · Vanas Iisraelis nähti naist kui kõrget väärtust, mille ee...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse pedagoog Katrin Luik Alternatiivpedagoogikal põhinevad koolisüsteemid - Montessori koolid Referaat Juhendaja: Karmen Tasberg Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Alternatiivpedagoogika mis see on?.............................................................................................4 Maria Montessori.............................................................................................................................4 Montessori meetod ..........................................................................................................................5 Montessori pedagoogika koolis ja la...
Ajaloo kontrolltöö küsimused Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130137 Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138145 Ülikoolid ja skolastika lk 154161 Renessanss ja humanism lk 162169 Suured maadeavastused lk 170177 Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178183 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. 5. Too välja ristisõdade põhjused. 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtu...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool Robert Paal VANEMLIK VÕIM PEREKONNASUHETES MUISTSES ROOMAS JA TÄNAPÄEVA EESTIS Essee Rooma eraõiguse alused Juhendaja: Mag. iur. Katrin Kiirend-Pruuli Tartu 2015 Perekonna ajalugu küündib niivõrd kaugesse ajalooperioodi, et tänapäevalgi on inimestel võrdlemisi vähe informatsiooni leibkonna kui ühiskondliku nähtuse kohta. Harilikult perekonna ajalugu käsitledes tuginetakse Vahemere idakaldal Vana-Rooma kultuuriruumis tõepõhja leidnud andmetele. 1 Rooma ühiskond jagunes väga laias plaanis poliitiliste õigustega kod...
hominiid-inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni anastav majandus-kõik vajalik loodusest,korilus,kalapüük,küttimine viljelusmajandus-toit kasvatatakse ise,karjakasv,põlluhar neoliitiline revolutsioon-oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, hankivalt majanduselt viljelevale majandusele tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond primaarne tsivilisatsioon-kujunuesid sõltumatult,sisemistel põhjustel sekundaarne tsivilisatsioon-kujunes arenenumate naabrite mõjul riik-vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks esiaeg-inimühiskonna kõige kaugem minevik ajalooline aeg-periood,millest on säilinud kirjalikke mälestisi,kirja kasutuselevõtt,vanaaeg,keskaeg,uusaeg antiikaeg-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu,800 eKr- 500 pKr saduff-veetõstuk.millega toimetati vett sinna kuhu see ei ulatanud hieroglüüfkiri-kirjamärgid,meenutavad piltkirja vaarao-jumala esin...
KONTROLLTÖÖ nr1 Vana - Kreeka 1. Loetle varaste tsivilisatsioonide peamised tunnused.(5) 1) kirja kasutuselevõtt 2) riikluse kujunemine 3) ühiskonna selge ja varanduslik kihistumine 4) oli kujunenud tööjaotus (põlluharijad, käsitöölised, karjakasvatajad, preestrid jne) 5) mitmekesine vaimne tegevus ehk teaduse ja kirjanduse kujunemine 6) toimunud üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele ning enamasti hakatud metalli kasutama 2. Kellele ei laienenud Kreeka polistes kodanikuõigused? Nimetage 3 elanikkonna rühma. 1) naistele 2) orjadele 3) võõramaalastele (barbaritele) 3. Iseloomusta mõne lausega Kreeka polise elanikkonnakihtide seisundit ühiskonnas. a) Aristokraadid- neil oli teistest enam võimalusi pühenduda nii enese igakülgsele arendamisele ja täiendamisele kui ka oma mõtete ja...
Vana-Rooma Vana-Rooma aeg oli: 8.saj eKr (753 Rooma linna asutamine) – 5.saj eKr (Lääne-Rooma keisririigi langemine) 753-610 eKr (8-6 saj Kuningate aeg ja Etruskite ülemvõim eKr) 510-30 eKr Vabariigi aeg 30-476 eKr Keisririigi aeg ROOMA VARAJANE ÜHISKOND Eesotsas oli rahvakoosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos nõukogu-senatiga (kuhu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad). Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks, sugukonnad jagunesid perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Plebleid- Peamiselt lihtrahvas, kes jagunes omakorda jõukuse järgi Ratsanikud – Keskmiselt jõukad jalaväelised, ratsaväelised Proletaarid – Nii vaesed, et olid sõjaväest vabastatud Patrioonid – Rikkad (mida rohkem omasid kliente, seda võimsamad olid rahvakoosolekul) Kliendid – Vaene kodanik, kes andis end Patriooni kaitse alla. Ta sai patrioonilt kasutamiseks...
Rooma tsivilisatsioon Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus: asutatud 753 ekr- 476 pkr. Asutamine legendaarne e legendi järgi. Rooma riigi lõpp on kokkuleppeline. 753 asutaja Romulus, asutas kõigepealt linna. Väike võimalus, et romulus on päriselt eksisteerinud. Rooma riigi viimane keiser Romulus Augustulus. 1. periood: 753 ekr- 509 ekr. Kuningate ajajärk. 2. periood: vabariigi ajajärk 509 ekr- 30 ekr 3. periood: keisririigi ajajärk 30ekr-- 476 pkr Asutamise legend: trooja sõda 12. saj ekr. Hävitati aastal 1184 ekr. On valitud 1 trooja kangelane, kes pääses sõjast- Aeneas. Isa Anchises, ema jumalanna Venus. Sobiv isik, kes võiks asutada linna, jumalik päritolu. Tema naine oli Kreusa. Nende poeg Iulus/Ilus. Ta oli tulevase rooma ideaali kehastus. Pius Aeneas. Pius- jumalakartlik, see kes usub jumalat, peab olema vaba m...
KORDAMISKÜSIMUSED ROOMA 1. Itaalia Apenniini poolsaarel, Vahemeres. Looduslikud olud Võrreldes Kreekaga vähem mägine ja rohkem põlluharimiseks sobivaid tasandikke. Rannajoon pole väga liigendatud lõid paremad eeldused riigi tekkeks. 2. Rahvad : · Itaalikud · Latiinid · Samniidid · Kreeka kolooniad · Kartaagolased · Etruskid -> 8 6 saj. Ekr Rooma 600 a. Ekr., Tiberi jõe alamjooksule, Romuluse poolt. Kuningate aeg 753-510 eKr. Kuningate aeg Rooma linnriigi kujunemise aeg. Rooma kodanikkond : · Sugukonnad tähtsamad vanemad kuulusid senatisse. · Perekonnad pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Perekondlik ja sugukondlik jagunemine kajastus nende nimetraditsioonis. Patroon Roomas rikas ja mõjukas inimene, kes võttis vaesed inimesed oma kaitse alla. Klie...
Augustinus - ,,Parem armastada ja kaotada, kui üldse mitte armastada." ,,Olla või mitte olla?" kõlas Shakespeari ,,Hamletis", kuid sama hästi võib mõtiskleda: armastada või mitte armastada see on küsimus. Rooma filosoofi ja kristlike maailmavaadete pooldaja Augustinuse arvates on parem alluda sellele kõikehõlmavale tundele ka siis, kui tulevikku jääb mõru maik. Kuid kas tõesti on see ultimaatum ainus võimalus kellestki kogu südamest hoolida? Armastus on olnud läbiv teema pea kõikidel inimestel ...
Perekonna ajalugu Sissejuhatus Perekonna ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Keerukus peitub tõsiasjas, et mida varasema perioodiga on tegemist, seda ebatäpsemad on meie teadmised. Rohkem teame neist maadest, kus kirja tunti. VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. VANAEG Üleminek matriarhaalselt ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele ehk isajärgsele eluviisile kulges aeglaselt. Suhteliselt palju on teada oma aegse juudi ehk heebrea ühiskonna elukorraldusest, mida kajastab ka Piibel. Perekonda ja perekonnaelu nähti jumaliku teena isikli...
VANA-ROOMA 1. Defineeri mõiste: Printsipool- esimene kodanik (keiser sai esimesena selle tiitli) Proletaarid- lihtrahvas Apostlid- kristliku usu varased kuulutajad Dogmad- ostodoksne usutunnistus, mis pandi Nikaia kirikukogus 325 p.Kr paika Märter- inimene, kes sureb oma usu tõttu 2. Nimeta Vana-Rooma perioodid ning iseloomusta igat perioodi Kuningate aeg (753-509 e.Kr) o Kreeklaste kolooniad o Rooma võimu laienemine kesk-Itaalias o Ülem- ja alamklassi kujunemine o Seitse kuningat o Kindlus rajati Kapitooliumi künkale o Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul o Kuningaga koos valitses vanemate nõukogu senat o Kujunesid välja Rooma ühiskonna põhijooned, mis jäid pikaks ajaks peale kuningavõimu kukutamist alles Vabariik (509-30 e.Kr) o VARANE (509-265 e...
G.Boccacio Dekameron Dekameron kirjeldab inimesi ja neid ümbritsevat maailma. Lugude tegelased on väga erinevate iseloomude ja tegelastüüpidega. Leidub rumalaid abielumehi, lobisevaid naisi, kättemaksuhimulisi üliõpilasi, kohtlaseid talupoegi, naiivseid vagatsejaid, munke, preestreid, kohtunikke jne. Boccacio kirjeldab millised muutused võivad inimeses ja ühiskonnas tekkida häda sunnil. Hirmsad ja müstilised jõud võivad tabada ükskõik keda, aga inimesed võivad end koguda ja elada üle kõik hirmsa ja hävitava. Ülistati tarkust ja teravmeelesust, mõistus oli inimese suurim relv. Samas oli ka inimene väga nõrk,tihtipeale ta andus maistele ja madalatele ihadele. Esimene novell räägib sellest, kuidas juut läheb rikka kaupmehe õhutusel Rooma, et tolle soovil usku vahetada. Ta nägi Roomas vastupidist arvatule, seal oli ahnus prassimist ja lihahimu. Olenemata sellest saab...
Muistsest perest tänapäeva perekonnani Perekonna ajalugu ulatub väga kaugesse minevikku ning teadmised selle algvormidest on üsna ebamäärased. Kuidas ja mille kaudu muutus ürgaja inimühendused tänapäevasteks perekondadeks? Selle mõistmiseks tuleb vastuseid otsida minevikust aga mida kaugemale minevikku me vaatame, seda hägusemaks muutuvad meie teadmised. Rohkem teame sellest, mis on üles kirjutatud. Vanaaeg Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suuremas rühmas, kus vaheldusid partnerid ja lapsi kasvatati ühiselt, püüdes edasi anda eluks vajaminevaid oskusi nagu oskust toitu leida ja looduses ellu jääda. Aja möödudes kujunes välja meeste ja naiste vaheline pikemajaline kooselu. Hakati aru saama, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Üleminek matriarhaalselt eluviisilt patriarhaalsele kulges aeglaselt. Mehed olid üha rohkem huvitatud isiklikke laste olema...
TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Paula Palmiste Niccolò Machiavelli “MANDRAGORA” referaat Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Autorist 4 1.1. Looming 5 2. Itaalia renessansiteater 7 2.1. Commedia erudita 7 3. „Mandragora“ 9 3.1. Sisu 9 3.2. Analüüs 10 4. Kokkuvõte 11 5. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Referaadis annan ülevaate 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse Itaalias elanud näitekirjanikust ja ühiskonnategelasest Niccolò Machiavellist ning tema kirjutatud näidendist „Mandragora“. Machiavelli tegevus, just commedia ...
TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Paula Palmiste Niccolò Machiavelli "MANDRAGORA" referaat Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Autorist 4 1.1. Looming 5 2. Itaalia renessansiteater 7 2.1. Commedia erudita 7 3. ,,Mandragora" 9 3.1. Sisu 9 3.2. Analüüs 10 4. Kokkuvõte 11 5. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Referaadis annan ülevaate 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse Itaalias elanud näitekirjanikust ja ühiskonnategelasest Niccolò Machiavellist ning tema kirjutatud näidendist ,,Mandragora". Machiavelli tegevus, ju...
PEREKONNA AJALUGU VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas, kus partnerid vaheldusid ja lapsigi kasvatati ühiselt, püüdes neid koos toita ja kaitsta. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Ajalooraamatuist tuttav üleminek matriarhaalselt* ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele* ehk isajärgsele kulges aeglaselt. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada, aga kindlasti polnud see ainuke siduv tegur. Mehe ja naise rolli on eri maades ning eri aegadel mõistetud erinevalt. Rohkem on olnud maid ja aegu, kus naisel on puudunud peaaegu täielikult kõik õigused tegutsemiseks väljaspool kodu. Koduses elus oli na...
Rooma tsivilisatsioon; Sügissemester 2015-2016 Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus 1) Rooma asutamine ja kuningate ajajärk Rooma riigi eksisteerimise tinglikud daatumid on 753 eKr(müütikine datum, mis on väljaarvutatud, linna asutamine) – 476 pKr (keisririigi langemine). Legendaarsest asutamisest kuni (rugide väepealik) Odoaker kukutas viimase Lääne -Rooma keisri Romulus Augustuluse. *Ladina ja kreeka keeled!! *Rooma laiemas geograafilises ulatuses +117. Rooma tekkis pidevases seoses kahe Itaalias valdava ja arenenud tsivilisatsiooniga: - etruskid: Itaalias vähemalt alates VIII saj eKr - kreeklased: Lõuna-Itaalias alates VIII saj eKr; piirkonda nimetati Magna Graecia. Rooma asutamise legend: I etapp. Traditsiooni järgi hävitati Trooja u -1184. Aeneast (naine Kreu...
Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Sümboliteks olid tuvi ja mürt.Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega.Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Apollon oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend.Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Ares on sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliks on kiiver ja kilp. Tema vasteks on Mars. Artemis on jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sündis Deelosel. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Roomlased samastasid teda oma Dianaga.Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks.Artemise auks oli Ep...
Naised keskajal Keskaeg on ligikaudu tuhande aasta pikkune ajalõik Euroopa ajaloos, mille kestvuseks loetakse tavaliselt aastaid alates Rooma riigi langemisest aastal 476 kuni Ameerika avastamiseni Kolumbuse poolt aastal 1492. Eestis peetakse keskaja alguseks tavaliselt Põhja- Euroopa ristisõdade siiajõudmist ning siinsete alade kristlikuks muutmist aastatel 1208-1227. Lõpuks peetakse üht kahest sündmusest: Reformatsiooni siiajõudmist aastatel 1520-1530 või 1558-1583. aastatel toimunud Liivi sõda. Keskaja inimese igapäevaelu kirjendanud ja tutvustanud kursuse käigus räägiti meile palju sellest, mis oli keskajal võrreldes tänapäevaga teistmoodi ning kuidas siis elati. Oma essees tahan põhjalikumalt arutleda naiste positsiooni ja elu üle keskaja Euroopas. Levinud on arvamus, et keskajal elanud naised ei omanud kristlikus ühiskonnas omaette kohta. Inimesed keskajal küll tajusid naist iseseisva kate...
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, ...
Roomlaste elu-olu ja elamistingimused 1) Elamutüübid linnas: domus, insula, villa Domus. Maja alguses ovaalne, hiljem muutub neljakandiliseks. Kahtlemata etruski arhitektuuri mõjutustega. Maalähedane päritolu- väike taluõu, mida ümbritsevad seinad ja kus asub ruum, mis on isanda eluasemeks. Õue katab neljatahuline varikatus, mille keskel on ruudukujuline auk ja see aitab vihmavett koguda õue keskel asuvasse basseini (impluvium). Selle basseini ja väikese õuega ehitise nimeks saab maja aatrium. See jääb äärmiselt tagasihoidlikuks, mööblit peaaegu, et pole. Hiljem muutuvad domused uhkemaks, kreeka ehitisi jäljendades rajatakse peristüülidega maju (keskel bassein, ümbritseb sammaskäik, kuhu avanevad eluruumid. Aatrium on küliliste jaoks, peristüülidega intiimsem, perekondlik kasutamine, seal ka toad ja vann. Seinu kaunistati maalidega, hõbenõud. Domus oli jõukas, aga ebamugav- seal oli külm ja hämar ning kannatati ülerahvastatuse all ...
GÜMNAASIUM Referaat KAKSTEIST OLÜPLAST TAEVALIK PEREKOND Nimi 10 A 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................3 2. Zeus & Hera........................................................................................................4 3. Poseidon & Hades..............................................................................................5 4. Athena & Apollon.....................................
IDA VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS nimi 1 PJUE JUUKSURI AJALOOLINE KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: SISIUKORD 1.Sissejuhatus 2.Muistne Rooma 3.Muistne Egiptus 4.Muistne Kreeka 5.Keskaeg 6.Renessanss 7.Barokk 8.Rokokoo 9.19. sajand 10.20. sajand 11. 21. sajand 12.Kokkuvõte 13.Kasutatud kirjandus 1.SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on „Juuksurite ajalooline kujunemine“ , milles toon välja erinevate riikide ilu- ja moevoolu ajaloo, räägin ka sellest kuidas keskajal tekkis juuksuri amet ning kes ta oli. Iga teema kohta lisan ka mõne pildi. 2.Muistne Rooma Sel le tsivilisatsiooni areng oli algselt mõjutatud iidsest...
Tartu Ülikool Semiootika osakond Moon Meier Kristliku kunsti tekkimine Referaat Tartu 2006 Sissejuhatus Käesolev referaat on ülevaade varakristlusest ja kristliku kunsti algusajast. Referaat annab varakristlikust kunstist üldpildi. Eesmärk ei ole pakkuda detailset kirjeldust tollasest kunstist, vaid eelkõige tuua välja see, kuidas algkristlus ja Rooma ilmalik võim üksteist vastastiku mõjutasid ja kuidas need mõjud kristlikus kunstis avaldusid. Antiigi kunst ja varakristlik kunst on tihedalt seotud. Tekkis ju kristlus ja ka kristlik kunst Rooma impeeriumis. Ajaliselt piiritlen töö 5 sajandiga - s. o 1. saj- 6.saj algus pKr. Referaat koosneb kolmest osast – ajaloolisest ülevaatest, kunsti iseloomustusest ja olulisemate kristlike sümbolite tausta selgitavast osast. Pildimaterjal on saadud Internetist, sisulisteks allikateks olid kolm raamatut. ...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Gerda Fatal CALIGULA Referaat Juhendaja dots Aleksei Kelli Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Gaius Caesar, hüüdnimega Caligula oli Rooma imperaator aastatel 37-41. Ta oli Tiberiuse troonipärija, keda tunti kui väga jõhkrat valitsejat ning Gaiuse surma järgselt päris trooni ta onu Claudius. Caligulat on peetud väga julmaks valitsejaks. Siin referaadis käsitletakse Caligula lapsepõlve, valitsemisaega ning ka erinevaid vandenõusid, mis olid tema vastu suunatud, et teada saada, kas ta oli julm valitseja. Caligula lapsepõlv Gaius Caesar Germanicus sündis 31. augustil aastal 12.1 Gaius Ceasari hüüdnimi ,,Caligula" on tulnud ühest naljast sõdurite seas, sest ta veetis lapsepõlves palju aega nende seas riietatuna sõduri riietesse. Suetonius kirjutas, et ta oli sõdurite seas niivõrd armastatud, et kui nad ähvardasid ületõusu korrald...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND XII TAHVLI SEADUSED Referaat Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................... 3 1 AJALUGU................................................................................4 1.1.Väljaandmise põhjus..................................................................4 1.2.Vaidlused seadustiku olemasolu üle............................................4 1.3.Seadustiku originaalkeel............................................................5 2 ALLIKA ANALÜÜS....................................................................6 2.1. Sätete laad..............................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
