Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Perekonna õpetus Keskaeg (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Keskaeg
I sajandi keskel levis Rooma impeeriumis prostitutsioon ehk seksuaalteenuste pakkumine tasu eest. Vastukaaluks vabadustele seksuaalelus hakati järk-järgult üha enam rõhutama karskuse ja tsölibaadi ehk ebielutuse väärtust. (Praegu peavad tsölibaadist kinni enamike riikide preestrid .) Varakristlased aga väitsid et seksuaalsuhe on saatana leiutis , pattulangenud Aadama väljamõeldis. Näiteks loobus kirikuisa Augustinus ristiusu vastuvõtmise järel suhetest naissooga.
Ühiskonnas peeti lugu munklusega kaasnevast akeetlikust elu- ja mõttelaadist. Enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse. (Tänapäeval aga on kõik inimestevahelised seksuaalsuhted lubatud.) Seda tuli hävitada lihasuretamisega ( palverännakud , paast ). Naise saatuse määras sageli suguvõsa – naine naideti mehega kellest suguvõsale kõige enam kasu loodeti. Tugev naine suutis end aga ka võõras ümbruses maksma panna.
Eestis olid talupoegadel minimaalsed võimalused oma peret kaitsta või selle ellujäämist tagada. Siinsetel aladel peeti tihti lahinguid ning sageli pidid talupojad sõtta minema või hukkusid muidu lahingutegevuse tagajärjel. Rahvaluules on vähe juttu armastusest ja kui seda mainitaksegi, siis vihjamisi.
Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse oli kahene . Ametlik kristlik moraal hindas askeesi ja mõistis hukka seksuaalsuse . Seksuaalsust õigustas ainult sugu jätkata. Seksuaalsust piirati. Vahekorda võis astuda kindlatel aegadel ajal aastas, näiteks paastude ja pühade ajal. Askeesi kõrval eksisteeris ka nn karnevalikultuur ( katoliku kiriku paastueelne rahvapidu , mil maske kandes ja ümber riietudes võis endale lubada tavalisest veidi vabamat käitumist), mis lubas mõnede pühadega seoses alasti keha välja näitamist ja tunnete avalikku välja näitamist.
Keskaja perekond elas tihedalt koos oma perekonnaga väikestes ruumides. Lapsed viibisid täiskasvanutega pidevalt koos ja jälgisid mida nad tegid ning kuulasid ka nende jutte pealt. Arvati, et naistel on suurem seksuaalsus , kui meestel. Keskajal peeti loomulikuks, et noored näitasid välja oma seksuaalsust, sest usuti , et noored et suuda seksuaalsust maha suruda. Mõningate seksuaalkäitumise liikide puhul karistati, näiteks paast või andekspalumine.
Lapsed kuulusid argiellu. Keskaja lastel puudus lapsepõlv. Haridusele ja mängule tähelepanu ei pööratud. Lapsed pandi tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid. Maailmas pidi noor iseseisvalt toime tulema võimalikult vara, sest keskmine eluiga oli lühike ja lapsi jäi varakult orvuks.
Haridust anti eelkõige kloostrites ja kloostri koolides . Nii tüdrukutele kui ka poistele õpetati tagasihoidlikkust ja kõlbust.
Perekonna õpetus Keskaeg #1 Perekonna õpetus Keskaeg #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kelly.sule Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Perekonna ajalugu
6
pdf

Perekonna ajalugu

Olulisel kohal olid perekonnas lapsed, rõhutati vanemate kohustust neid õpetada ja kasvatada, samas aga sisendati lastele sõna kuulelikkust ja austust vanemate suhtes (Sina pead austama oma isa ja ema; 5. Moosese raamat 5:16). Juudi ühiskonna rangelt reglementeeritud perekonnaeluga võrreldes pakub antiikmaailm perekonnaelust hoopis kirjut pilti. Filosoofid pidasid perekonda oluliseks ja arutlesid riigi võimaluste üle reguleerida abielu, perekonna, sündimuse ja laste kasvatamisega seonduvat. Samas ulatusid nende hoiakud täieliku seksuaalse vabaduse pooldamisest tsölibaadi* ehk seksuaalelu täieliku vältimise soovitamiseni. Seega leiame juba antiikajast seisukoha, mis peaaegu tänapäevani vastu on pidanud: mehe roll on instrumentaalne* ehk ta peab tegutsema toitjana, hankijana, distsiplineerijana ja perekonna üldise juhina. Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi enam emotsionaalsena. Selgelt

Inimeseõpetus
Perekonna ajalugu
21
pptx

Perekonna ajalugu

Koduses elus oli naine tavaliselt küll korraldaja ja vastutaja, aga pidi samas täielikult mehele alluma. Naise rolli nähti emotsionaalsena. Naist hinnati ja austati eelkõige emana. Tal ei olnud poliitilisi õigusi ja ka oma elu üle ei saanud ta otsustada. Naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav. Mehe roll vanal ajal Mehe roll on instrumentaalne. Mees pidi tegutsema toitjana, hankijana distsiplineerijana ja perekonna üldise juhina. Mehe seksuaalelu oli vaba. Mehe puhul on ohjeldamatut seksuaalsust peetud loomulikuks, elujõulisuse näitajaks. Lapse roll vanal ajal Laps oli oma vanemate vara. Keskmine laste arv oli 3. Laste arvu piirati. Rikkad loobusid lastest, eriti tüdrukutest. Kui lapse endale jätta, siis jätkus talle tavaliselt armastust ja hoolt. KESKAEG Vastukaaluks vabadustele seksuaalelus hakati järk-järgult üha enam rõhutama

Perekonnaõpetus
Perekonna ajalugu
3
odt

Perekonna ajalugu

Muistsest perest tänapäeva perekonnani Perekonna ajalugu ulatub väga kaugesse minevikku ning teadmised selle algvormidest on üsna ebamäärased. Kuidas ja mille kaudu muutus ürgaja inimühendused tänapäevasteks perekondadeks? Selle mõistmiseks tuleb vastuseid otsida minevikust aga mida kaugemale minevikku me vaatame, seda hägusemaks muutuvad meie teadmised. Rohkem teame sellest, mis on üles kirjutatud. Vanaaeg Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suuremas rühmas, kus vaheldusid partnerid ja lapsi kasvatati ühiselt, püüdes edasi anda eluks vajaminevaid oskusi nagu oskust toitu leida ja looduses ellu jääda. Aja möödudes kujunes välja meeste ja naiste vaheline pikemajaline kooselu. Hakati aru saama, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Üleminek matriarhaalselt eluviisilt patriarhaalsele kulges aeglaselt. Mehed olid üha rohkem huvitatud isiklikke laste

Perekonnaõpetus
Perekonna õpetuse kursus-slaidiesitlus
145
ppt

Perekonna õpetuse kursus.(slaidiesitlus)

Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel

Perekonnaõpetus
Inimeseõpetuse kursus-Perekonnaõpetus-
292
ppt

Inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus“

kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad  Perekond  Püsisuhe  Abielu  Lapsevanemaks olemine  Laps  Kodu ja argielu  Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused  Mis on perekond?  Miks on perekonda vaja?  Millised on perekonnatüübid?  Perekonna funktsioonid.  Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja?

Pedagoogika
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

missugused   tunnused   just   konkreetse   isiku   puhul avalduvad   sõltub   mitmetest   seaduspärasustest   ja   ka juhusest. Vt. täpsemalt tekste geneetika kohta 15  Mittepärilikud   ­   mõjuvad   viljastamise   ja   sünni   vahelisel ajal.   N:   perekonna   mikrokliima,   traumad,   keskkonna reostatus,   ema   haigestumine,   sünnitusega   kaasnevad kõrvalekalded   jne.   Loe   täiendavalt   juurde   loote   arengut mõjutavatest teguritest. Sotsiaalsed  faktorid   on   seotud   teiste   inimestega,   sootsiumiga, kultuuriga   ja   mõjutavad   meid   sünnist   surmani.   Seega   võime   me

Arengupsühholoogia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun