Olulisel kohal olid perekonnas lapsed, rõhutati vanemate kohustust neid õpetada ja kasvatada, samas aga sisendati lastele sõna kuulelikkust ja austust vanemate suhtes (Sina pead austama oma isa ja ema; 5. Moosese raamat 5:16). Juudi ühiskonna rangelt reglementeeritud perekonnaeluga võrreldes pakub antiikmaailm perekonnaelust hoopis kirjut pilti. Filosoofid pidasid perekonda oluliseks ja arutlesid riigi võimaluste üle reguleerida abielu, perekonna, sündimuse ja laste kasvatamisega seonduvat. Samas ulatusid nende hoiakud täieliku seksuaalse vabaduse pooldamisest tsölibaadi* ehk seksuaalelu täieliku vältimise soovitamiseni. Seega leiame juba antiikajast seisukoha, mis peaaegu tänapäevani vastu on pidanud: mehe roll on instrumentaalne* ehk ta peab tegutsema toitjana, hankijana, distsiplineerijana ja perekonna üldise juhina. Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi enam emotsionaalsena. Selgelt
Koduses elus oli naine tavaliselt küll korraldaja ja vastutaja, aga pidi samas täielikult mehele alluma. Naise rolli nähti emotsionaalsena. Naist hinnati ja austati eelkõige emana. Tal ei olnud poliitilisi õigusi ja ka oma elu üle ei saanud ta otsustada. Naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav. Mehe roll vanal ajal Mehe roll on instrumentaalne. Mees pidi tegutsema toitjana, hankijana distsiplineerijana ja perekonna üldise juhina. Mehe seksuaalelu oli vaba. Mehe puhul on ohjeldamatut seksuaalsust peetud loomulikuks, elujõulisuse näitajaks. Lapse roll vanal ajal Laps oli oma vanemate vara. Keskmine laste arv oli 3. Laste arvu piirati. Rikkad loobusid lastest, eriti tüdrukutest. Kui lapse endale jätta, siis jätkus talle tavaliselt armastust ja hoolt. KESKAEG Vastukaaluks vabadustele seksuaalelus hakati järk-järgult üha enam rõhutama
Muistsest perest tänapäeva perekonnani Perekonna ajalugu ulatub väga kaugesse minevikku ning teadmised selle algvormidest on üsna ebamäärased. Kuidas ja mille kaudu muutus ürgaja inimühendused tänapäevasteks perekondadeks? Selle mõistmiseks tuleb vastuseid otsida minevikust aga mida kaugemale minevikku me vaatame, seda hägusemaks muutuvad meie teadmised. Rohkem teame sellest, mis on üles kirjutatud. Vanaaeg Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suuremas rühmas, kus vaheldusid partnerid ja lapsi kasvatati ühiselt, püüdes edasi anda eluks vajaminevaid oskusi nagu oskust toitu leida ja looduses ellu jääda. Aja möödudes kujunes välja meeste ja naiste vaheline pikemajaline kooselu. Hakati aru saama, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Üleminek matriarhaalselt eluviisilt patriarhaalsele kulges aeglaselt. Mehed olid üha rohkem huvitatud isiklikke laste
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja?
missugused tunnused just konkreetse isiku puhul avalduvad sõltub mitmetest seaduspärasustest ja ka juhusest. Vt. täpsemalt tekste geneetika kohta 15 Mittepärilikud mõjuvad viljastamise ja sünni vahelisel ajal. N: perekonna mikrokliima, traumad, keskkonna reostatus, ema haigestumine, sünnitusega kaasnevad kõrvalekalded jne. Loe täiendavalt juurde loote arengut mõjutavatest teguritest. Sotsiaalsed faktorid on seotud teiste inimestega, sootsiumiga, kultuuriga ja mõjutavad meid sünnist surmani. Seega võime me
Kõik kommentaarid