10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karl K.
Õppematerjali autor
- mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes Multidistsiplinaarne lähenemine seksuaalsusele: Sotsioloogia huvitatud inimeste grupi käitumisest ja ühiskonna mõjust indiviidile, indiviid ühiskondliku subjektina, sotsiaalsed küsimused Antropoloogia kultuuriline vaatenurk, kultuuridevahelised erinevused seksuaalkäitumises jms Psühholoogia organismide seksuaalse käitumise uurimine (inimesed, aga ka loomad), indiviidi tasand Käsitlevad ühiseid mõisteid inimese areng, käitumine, kasvamine Meditsiin uuritakse kõike seda, mis puudutab seksuaalsust meditsiinilse mudeli
Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. 31
............74 9.5.2. Niclas Luhmanni kommunikatiivse ühiskonna teooria ............................. 74 9.5.3. Siirdeühiskonnad ....................................................................................... 74 9.6. Sotsiaalne struktuur ja põhimõisted......................................................................75 9.6.1. Sotsiaalne struktuur ................................................................................... 75 10. Sugu ja seksuaalsus................................................................................................... 76 10.1. Seksuaalsus ........................................................................................................76 10.1.1. Sugu ............................................................................................................76 10.1.2. Sugu ja bioloogia.........................................................................................77 10.1
keeled Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad ja moksad (mordalased), marilased, udmurdid, komid Soome-ugri ja samojeedi keele kõnelejaid u 23 milj, ungarlased ja soomlased veidi alla 90% Oluline on: See on suuline pärimused antakse edasi suuliselt Põhineb traditsioonidel, aga kogukonnas on ka usulised ja vaimsed liidrid Maastikukatkestus inimeste religioosset tähelepanu pälvib kui maastikus midagi teisiti (ala mingi kõrgem koht), loevad muistendit, et kuidas mägi tekkis või mingi koobas või allikas osutab maagilisele väravale Pühad hiied pühade puude ja metsasalude (hiite) kultus on väga vana ja levinud nähtus, mis peale soomeugrilaste tunnuslik ka balti ja germaani rahvastele Hiis: vanim tähendus surnute austamise koht; looduslik pühakoht, kus võib asuda "halb
See tähendab, et meie elus on oluline, et meid ümbritseksid teatava tähendusega asjad. 6 Miks üldse on huvitav uurida asju, kui me võiksime võtta lihtsalt kasutusjuhendi ja seda sealt vaadata? Sedavõrd, kui öelda, et inimene on sotsiaalne loom tähendab see, et maailm on meie jaoks sotsiaalselt konstrueeritud. Mis see tähendab? Sotsiaalne maailm ehk ühiskond tähendab suures osas norme, mis on inimeste loodud kuid samas objektiivselt olemas. A arvab, et asju on vaja niimoodi kasutada, ta ütleb seda B-le. Kui tuleb C, siis on olemas juba objektifitseeritud ,,asjade kasutus". See tähendabki, et sotsiaalne maailm on inimeste loodud ja inimesed on sotsiaalse maailma produktid (Berger ja Luckmann 1966). Tähendusega asjad: Sellest on rääkinud ühena esimeste hulgast süstemaatiliselt Douglas ja Isherwood (1979) The World of Goods: tarbimine on maailm kaubandusest edasi (beyond commerce)
jaanuaril 1000 eKr ja lõppes 31.detsembril 1 eKr. Esimene aastatuhat pKr on perioon, mis algas 1.jaanuaril 1 ja lõppes 31.detsembril 1000. Teine aastatuhat pKr on periood, mis algas 1.jaanuaril 1001 ja lõppes 31.detsembril 2000. Kolmas aastatuhat on periood, mis algas 1.jaanuaril 2001 ja lõpeb 31.detsembril 3000. Andam – korrapärane maks, mida alamatelt koguti riigi või templi tarbeks. Andamid, koormised ja maksud on seotud inimesega perioodist, mis inimeste kooselu arengu käigus tekkis tööjaotus. Tööjaotus tekitas rollimängu ja teenuste, hiljem ka toodete, kaupade vahetamise inimeste vahel. Valitseja hakkas nõudma oma osa. Algselt oli andam mingi osa saagist, millele võis lisanduda ka töökohustus valitseja heaks. Askeet – kõigist elu rõõmudest loobunud isik, lihasuretaja, kes püüdleb sel teel Jumalaga ühinemise, nirvaana poole. Askeedile on omane eluviis, kus surutakse alla meelelisi soove ja kirgi
· mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvuskultuur - itaalia, saksa, vene, hiina vm) on teatud nö olem, mida mingi inimrühm omab ja mis säilib muutumatuna kui selle rühma mõni liige mööda maailma ringi liigub. Kindlasti olete kuulnud sellist mõistet nagu ,,kultuurikandja", siis võikski öelda, et kultuur on midagi, mida selle esindaja kujuteldava pagasina justkui endaga kaasas kannab
isikuvastane kuritegu, kehtis hammas hamba vastu põhimõte, kuigi oli ka seal rahalisi karistusi, aga kui üks oli madalama sotsiaalse staatusega, siis oli rahaline karistus. Sotsiaalse staatuse puhul olid kürgemal seisvad isikud kergema karistusega. Ametimehed vastutasid füüsiliselt oma töö eest. 7.3.3. Taliooni printsiip, selle esinemine Hammurabi koodeksis Oli täitsa olemas, aga ei kehtinud erineva sotsiaalse staatusega inimeste puhul. 8. Kohus ja kohtuprotsess Hammurabi koodeksi normide järgi 8.1. Süüdistamine Et süüdistada teist inimest varguses, oli vaja tunnistajaid või lepingut, kui ei suutnud kumbagi esitada, oli mees petis ning tapeti. Süüdistamiseks piisas ka sõnalisest süüdistusest, aga siis kasutati tõestamiseks ordaale. Veel teiste näpuga näitamine võis olla süüdistuse aluseks. 8.2. Tõendamine Paljudel juhtudel kasutati ka jumala nimel vandumist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid