Reaktsioon glükoosi näitel: 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid tekivad taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Need kristalluvad lahusest hästi välja. 1.katseklaas 2.katseklaas Töö käik: 2 ml arabinoosile lisatakse 0,1 g Töö käik: 2 ml laktoosile lisatakse 0,1 g tahket tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati. Segu hoitakse 40 minutit naatriumatsetaati. Segu hoitakse 40 minutit keevas veevannis, seejärel jahutatakse jäävannis. keevas veevannis, seejärel jahutatakse jäävannis. Tekkinud kristallidest moodustatakse preparaat Tekkinud kristallidest moodustatakse preparaat ning vaadatakse mikroskoobis kristallide kuju. ning vaadatakse mikroskoobis kristallide kuju. Tulemus: Tekkisid küll õrnad kristallid, kuid mikroskoobi all neid näha ei olnud võimalik. Näiteid osasoonide kristallidest: glükoos
+ Br Br + HBr Br 2.2. Aparatuuride skeemid 2.3. Arvutused Esimene etapp Reaktsioonivõrrandi põhjal Teoreetiline saagis 7,26 g. Saagis kirjanduse põhjal 5,81 g. Teine etapp Reaktsioonivõrrandi põhjal Teoreetiline saagis 8,03 g. Saagis kirjanduse põhjal 6,42 g. 2.4. Märkused töö käigus Esimene etapp Naatriumatsetaati võeti 7,6 g (juhendis 7,5 g) Teine etapp Kuna sünteesi teises etapis oli kasutada 6,8 g atsetaniliidi asemel 5,14 g atsetaniliidi, kohandati ka muude teise etapi reagentide kogused vastavalt (kasutatud ainete tabel). Kuna reaktsiooniprodukt oli puhas, ei tehtud kummaski etapis ümberkristalliseerimist. 2.5. Saagis ja produkti iseloomustus Esimene etapp Produkti 5,14 g. Teoreetilisest Literatuursest Teine etapp Produkti 5,35 g. Teoreetilisest Literatuursest Produkt on valge pulber
maltoosi , II minutit keeval veevannil ja katseklaasi glükoosi. jahutatakse jäävannil. Mõlemasse Tulemuseks pidi mõlemasse katseklaasi 0,1 g katseklaasi tekkima kristallid, fenüülhüdrasiini ja mida sai mikroskoobi all 0,2 g vaadata. Osasoonid kristalluvad naatriumatsetaati. lahustest hõlpsasti, kusjuures kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud ja võimaldavad seda identifitseerida. Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja
C-1 positsioonis; · teine etapp hõlmab C-2 asendis oleva hüdroksüülrühma oksüdeerumist karbonüüliks ja selle kaudu ka C-2 asendis hüdrasooni formeerumist. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: Kahte katseklaasi valan 2 ml erinevat taandavat suhkrut (laktoos, fruktoos). Mõlemasse lisan ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati. Loksutan, kuni kristallsed ained lahustuvad. Hoian reaktsioonisegu 40 minutit keevas veevannis, aeg-ajalt loksutades. Kuum reaktsioonisegu jahutan jäävannis. Järeldus: Moodustunud katseklaasis kristallide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis. Saadud osasoonid (all) on peaaegu võrdsed osasooniga toodud juhendis. 1.2.3. Hõbepeegli reaktsioon. Aldehüüdrühm, mis sisaldub taandavate suhkrude molekulides, taandab mitmete metallide sooli.
katseklaasi jäävannil. Tulemuseks pidi mõlemasse glükoosi. katseklaasi tekkima kristallid, mida sai Mõlemasse mikroskoobi all vaadata. Osasoonid katseklaasi 0,1 g kristalluvad lahustest hõlpsasti, fenüülhüdrasiini ja kusjuures kristallide kuju ja 0,2 g sulamistemperatuur on lähtesuhkrule naatriumatsetaati. iseloomulikud ja võimaldavad seda identifitseerida. Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. Lahused sisaldavad taandavaid suhkruid. 3) Hõbepeegli 1 ml 1 % AgNO3 Soojendamisel lahus muutus alguses
põhjal on võimalik ka oletada, millise süsivesikuga võiks tegemist olla. Osasoonide saamine Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. Osasoonid kristalluvad hästi ning kristallide kuju,sulamistemperatuur on lähtesuhkrutele iseloomulikud ning seeläbi saab neid identifitseerida. Töö käik Valasin ühte katseklaasi 1ml arabinoosi lahust ja teisse 1ml glükoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisasin fenüülhüdrasiini ja naatriumatsetaati. Kuumutasin 40min vesivannil ning jahutasin jääkastis. Seejärel uurisin tekkinud kristalle mikroskoobis. Selle katse abil on võimalik saada suhkrute osasoone, mille abil on võimalik kindlaks teha suhkrute kristallstuktuure (osasoonide kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud), ning suhkruid identifitseerida. Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm redutseerib mitmete metallide sooli. Kui segus on
piirpinnale õrnalt rohekas-lilla kiht. Järeldus: Reaktsiooniga tõestati sahhariidide olemasolu uuritavates lahustes. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahusest välja, tekkinud kristallide kuju järgi on võimalik eristada lähtesuhrkuid. Töö käik: Ühte katseklaasi valati 2 ml laktoosi, teise 2 ml glükoosi lahust. Lisati 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ning loksutati lahustumiseni. Segu kuumutati ~40 min keeval veevannil kuni osasoonide moodustumiseni. Osasoonide kuju vaadeldi mikroskoobis. Tulemus: Glükoosi lahuses tekkisid osasoonid kiiresti, laktoosi lahusest osasoone saada ei õnnestunud. 4 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli.
suhkruid mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentsi poolest.reaktsioon on kaheetapiline: kõigepealt formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis, seejärel oksüdeerub C-2 asendis olev hüdroksüülrühm karbonüüliks ja C-2 hüdrasoon formeerub samuti. Reaktsioon on väga pikaajaline ning vajab kuumutamist Töö käik · Ühte katseklaasi valatakse 2 ml glükoosi, teise laktoosi lahust · Mõlemasse lisatakse 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati, loksutatakse kuni tahked ained on lahustunud. · Reaktsioonisegu hoitakse 40 minutit keevas veevannis, seejärel jahutatakse jäävannis. Katseklaasidesse moodustuvad suhkrute osasoonid, mis välja kristalluvad. Järeldus: Laktoosi osasoonide struktuur on oluliselt tihedam kui glükoosi oma. Vastavalt osasoonide kujudele saab kujutada ka suhkruid. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavates suhkrutes sisalduv aldehüüdrühm on võimeline taandama mitmete metallide sooli
Osasoonid kristalluvad lahusest hõlpsasti välja. Osasoonide kuju järgi on võimalik eristada ka neid suhkruid, mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni poolest. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik Valan kahte katseklaasi 2 ml erineva taandava suhkru lahust, kaalun mõlemasse 0,1 g tahket fenüülhüdratsiini (glükoosi lahusele 0,11 g ja maltoosi lahusele 0,09 g) ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati (glükoosi lahusele 0,21 g ja maltoosi lahusele 0,22 g). Loksutan kuni ained on enam-vähem lahustunud (lõpuni ei lahustunud), hoian kuumas veevannis täpselt 40 minutit aeg-ajalt loksutades (kuni osasoonide tekimiseni). Peale keetmist panen jäävanni jahtuma 25- ks minutiks. Moodustunus osasoonide kristallide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis. Selleks kantakse preparaadiklaasile üks tilk osasooni suspensiooni, liigne vedelik
Järeldus: tekkisid vahekihid kuna lahuses oli süsivesikud. Valgu puhul ei tekkinud kuna antud lahuses puudusid süsivesikud. Osasoonide saamine Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, omades kuju ja sulamistemperatuuri, mis on lähtesuhkrule omased. Töö käik: Kahte katseklaasi valati 2 ml suhkru lahust, laktoosi ja maltoosi. Mõlemasse lisati 0,1g fenüülhüdratsiini ja 0,2g naatriumatsetaati ja loksutati. Reaktsioonisegu hoiti keevas veevannis 40 minutit, aeg-ajalt loksutades. Seejärel jahutati jäävannis. Tulemuseks olid kristallid, mida sai mikroskoobis vaadelda. Maltoosi lahusest saadud kristallid olid gruppideks kokku koondunud, teravate otsdega ja nagu lipsu kujulised. Laktoosi lahusest saadud kristallid olid samuti terava otsaga, aga pikemad, meenutasid ümmargust siili. Keskel olid kristallid tihedalt kokku põimunud, äärest tulid välja nagu teravad siili okkad.
Nii glükoos kui sahharoos on süsivesikud. 2. Osasoonide saamine Osasoonid on redutseeriva/taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumisprodukt. Osasoone saab monoosidest ja millistest? taandavatest oligosahhariididest. Osasoonid kristalluvad lahuses kergelt. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 2 ml glükoosi ja teise 2 ml maltoosi lahust (taandavad suhkrud) + mõlemasse katseklaasi 0,1 g fenüülhüdrasiini + 0,2 g naatriumatsetaati loksutasin mõlemad katseklaasid 40 min keeval veevannil jahutasin jäävannil. Vaatlesin kristalle mikroskoobis, joonistasin nende kuju. Järeldus: Minul katsed väga täpselt ei õnnestunud, mikroskoobist paistis pudru moodi moodustis, ilmselt jäi kuumus keetmisel liiga väikeseks. Joonised: Maltoos Glükoos 3. Hõbepeegli reaktsioon Taandavates suhkrutes sisalduv aldehüüdrühm redutseerib paljude metallide sooli.
galaktoosi puhul punakas. Järeldus: Lahuses tekkisid vahekihid kuna lahuses oli süsivesikud. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, omades kuju ja sulamistemperatuuri, mis on lähtesuhkrule omased. Töö käik: Kahte katseklaasi valati 2 ml suhkru lahust, galaktoos ja glükoos. Mõlemasse lisati 0,1g fenüülhüdratsiini ja 0,2g naatriumatsetaati ja loksutati. Reaktsioonisegu hoiti keevas veevannis 40 minutit, aeg-ajalt loksutades. Seejärel jahutati jäävannis. Tulemuseks olid kristallid, mida sai mikroskoobis vaadelda. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm redutseerib mitmete metallide sooli. Lahusest sadestub metall klaasi pinnale peeglina Töö käik: Katseklaasi valati 1ml 1%-list AgNO3 lahust, lisati 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH ja 1ml glükoosi lahust
hürdoksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid võivad reageerida edasi -naftooliga. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, omades kuju ja sulamistemperatuuri, mis on lähtesuhkrule omased. Töö käik: Kahte katseklaasi valame 2 ml laktoosi ja 2ml maltoosi lahust. Mõlemasse lisame 0,1g fenüülhüdratsiini ja 0,2g naatriumatsetaati ja loksutame. Reaktsioonisegu hoiame keevas veevannis 40 minutit. Seejärel jahutame jäävannis. Tulemuseks olid kristallid, mis vaatleme mikroskoobis. Maltoosi lahusest saadud kristallid olid gruppideks kokku koondunud. Laktoosi lahusest saadud kristallid olid samuti terava otsaga, aga pikemad. Keskel olid kristallid tihedalt kokku põimunud, äärest tulid välja nagu teravad siili okkad. Võime järeldada, et laktoos ja maltoos on taandavad suhkrud
piirile tekkis violetne kondentsatsiooniprodukt. Järelikult toimus furfuraalide moodustumine. 1.2.2.Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Nad kristalluvad lahusest välja ning kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Töö käik Valan ühte katseklaasi 2 ml glükoosi ja teise 2 ml laktoosi. Mõlemasse lisan 0,1 g fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati. Loksutan ainete lahustumiseni. Hoian reaktsioonisegu 40 minutit keevas veevannis ning seejärel jahutan jäävannis. Katseklaasidesse moodustuvad suhkrute osasoonid. Järeldus Laktoosi osasoonid tekkisid kiiremini ja olid silmaga paremini nähtavad, kuna tegemist on oligosahhariidiga. Glükoosi osasoonid tekkisid alles pärast jäävannis hoidmist ning kristallid olid tunduvalt pisemad ning halvemini märgatavad, sest tegemist on monosahhariidiga. http://www
O H furfurool O heksoosid HOCH2 C O H hüdroksümetüülfurfurool 1.2.2. Osasoonide saamine Kahte katseklaasi valasin ühte ~2 ml fruktoosi, teise ~2 ml glükoosi lahust. Mõlemale lisasin ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ning loksutasin, kuni tahked ained olid lahustunud. Reaktsioonisegusid hoidsin järgnevad 40 min keeva veevanni sees, aeg-ajalt loksutades. Umbes 10 min peale keeva vees sees hoidmist sai juba näha kristallstruktuuride moodustumist mõlemas katseklaasis (fruktoosi puhul erksamalt). Siis jahutasin mõlemat katseklaasi jäävannis. Mikroskoobiall oli mõlemale lähtesuhkrule iseloomulik osasoonistruktuur hästi näha. Järeldus
ja uuritava lahuse piirpinnale purpurne vahekiht. 1.2.2 Osasoonide saamine Kristallitud vormide vürdlemine ja selle abil erinevate süsivesikute eristamine. Kasutatud ained: 2katseklaasi: I katseklaas: 2 ml laktoosi II katseklaasi glükoosi. Mõlemasse katseklaasi 0,1 g fenüülhüdrasiini ja 0,2 g naatriumatsetaati. Töö käik: Reaktsioonisegusid hoiame 40 minutit keeval veevannil ja jahutame jäävannil. Tulemuseks pidi mõlemasse katseklaasi tekkima kristallid, mida sai mikroskoobi all vaadata. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, kusjuures kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud ja võimaldavad seda identifitseerida. Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti.
reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuurid on lähtesuhkrule iseloomulikud. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik Ühte katseklaasi valatakse 2ml arabinoosi lahust, teise 2ml glükoosi lahust. Mõlemad kasutatavad suhkrud peavad olema taandavad. Mõlemasse lisatakse 0,1g tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2g naatriumatsetaati ning loksutatakse kuni tahked ained on lahustunud. Reaktsioonisegu hoitakse 40min keevas veevannis, aeg-ajalt loksutades ja jahutatakse seejärel jäävannis. Katseklaasis moodustuvad vastavate suhkrute osasoonid, mis lahusest välja kristalluvad. Moodustuvate osasoonide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis. Glükoosi osasoon: glükoosi ja teiste monosahhariidide osasoonid meenutavad luuda, kõik osasoonid on piklikud.
hüdrasoon C-1 positsioonis. Teine etapp hõlmab C-2 asendis oleva hüdroksüülrühma oksüdeerumist karbonüüliks ja selle kaudu ka C-2 asendis hüdrasooni formeerumist. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik Kahte katseklaasi valasin 2 ml erineva taandava suhkru lahust. Ühte katseklaasi valasin maltoosi ja teise arabinoosi lahust. Mõlemasse lisasin umbes 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja umbes 0,2 g kristallist naatriumatsetaati ning loksutasin kuni tahket ained olid lahustunud. Hoidsin reaktsioonisegu 40 minutit keevas veevannis aeg-ajalt loksutades. Seejärel jahutasin jäävannis. Moodustunud osasoonide kristallide kuju vaatasin mikroskoobis. Tulemus ja järeldus Pärast reagenti lahustuvust segude värvus muutus kollaseks. Pärast segude keemist arabinoosis tekkisid helbed osasoonid, maltoosis seda ei tekkinud. Arabinoosi osasoonid nägid
aldehüüdrühma kaudu ja formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis. Teine etapp hõlmab C-2 asendis oleva hüdroksüülrühma oksüdeerumist karbonüüliks ja selle kaudu ka C-2 asendis hüdrasooni formeerumist. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 2 ml erineva taandava suhkru lahust. Mõlemasse lisatakse ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ning loksutatakse kuni tahked ained on lahustunud. Segusid kuumutatakse veevannis, aegajalt loksutades. Seejärel jahutatakse jäävannis. Kui osasoonid on hakanud juba moodustuma, pole vaja segu enam loksutada. Moodustunud osasoonide kristallide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis. Järeldus: Galaktoosi osasoonid on suuremad kui Laktoosi omad. Galaktoosi kristallid on ühtlasema suurusega ja piklikud (kiirelised). Laktoosi kristallide hulgas on nii piklikke kui
2 Osasoonide saamine Osasoonidon süsivesikute derivaadid, need tekivad redutseeruva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahusest välja, tekkinud kristallide kuju järgi on võimalik eristada lähtesuhkruid. 7 Töö käik: Kahte katseklaasi valame 2 ml erineva taandava suhkru lahust. Võtsin võrdlemiseks laktoosi ja maltoosi lahused. Mõlemasse lisame ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ning loksutame. Reaktsioonisegu hoitame 40 minutit keevas veevannis, aegajalt loksutades ja jahutatakse jäävannis. Moodustunud osasoonide kristallide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis. Järeldus: Nii Laktoosi kui ka maltoosi ossasoonide kristallide kuju sarnaesid piltidel olevatele näidetele. Maltoosi puhul tekkis erinevus sellega, et kristallid olid rohkem omavahel reas. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon
1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja fenüülhüdrasiini reageerimisel tekkivaid süsivesikute serivaate. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, omades lähtesuhkrule iseloomulikku kuju ja sulamistemperatuuri, mistõttu saab neid eristada just kristalli kuju järgi. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 2 ml laktoosi ja 2ml maltoosi lahust. Mõlemasse lisatakse 0,1g fenüülhüdratsiini ja 0,2g naatriumatsetaati ning loksutatakse tahke aine lahustumiseni. Reaktsioonisegu hoiatakse keevas veevannis 40min. Seejärel jahutatakse jäävannis ning tulemuseks on kristallid, mida vaatleme mikroskoobi all. Maltoosi osasoonid olid gruppideks kokku koondunud, lühikesed ja otsast hargnenud. Laktoosi osasoonid olid piklikud ning terava otsaga, kuid keskelt tihedalt kokku põimunud. Järeldus: Võime järeldada, et laktoos ja maltoos on taandavad suhkrud
positsioonis 2. C-2 asendis oleva hüdroksüülrühma oksüdeerumine karbonüüliks ja C-2 asendis hüdrasooni formerumine. Silvia Laiv 112429 TTÜ 2013 1.1 Valgud ; 1.2 Süsivesikud Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 2ml glükoosi lahust, teise katseklaasi valasin 2ml arabinoosi lahust. Lisan mõlemasse katseklaasi u. 0,1 g tahet fenüülhüdrasiini ja u. 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati, loksutasin kuni takhed ained lahustusid. Kuumutasin mõlemat segu u. 40min vesivannis. Seejärel asetasin katseklaasid jää sisse jahtuma. Katseklaasidesse moodustusid kollased kristallid (ka lahus ise oli kollakas). Vaatlesin tekkinud osasoone mikroskoobi all. Järeldused: Vaadeldud osasoonide struktuurid olid järgmised: Glükoosi osasoonid Arabinoosi osasoonid 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molemulis olev aldehüülrühm taandab mitmete metallise soolasid.
aldehüüdrühma kaudu, formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis. Seejärel oksüdeerub C-2 asendis olev hüdroksüülrühm karbonüüliks ja formeerub hüdrasoon C-2 asendis. Reaktsiooniks on vaja fenüülhüdrasiini liiga ja pikka kuumutamist. Töö käik: Valasin ühte katseklaasi 2 ml glükoosi lahust ja teise katseklaasi 2 ml arabinoosi lahust, mis on mõlemad taandavad suhkrud. Mõlemale lahusele lisasin 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati. Loksutasin lahustumiseni. Hoidsin mõlemaid reaktsioonisegusid umbkaudu 40 minutit tulises veevannis kuni hakkasid moodustuma kristallid. Seejärel jahutasin veevannis ning osasoonide kristallide kuju tehti kindlaks mikroskoobis. Tulemus: Nii arabinoosi kui ka glükoosi lahuses hakkasid pikaajalise kuumutamise tagajärjel moodustuma kristallid, kusjuures glükoosi lahuses moodustusid kristallid palju kiiremini kui arabinoosi lahuses. Osasooni kristallide kuju: Pilt . Glükoosi osasoonid 1.2
formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis. Teine etapp hõlmab C-2 asendis oleva hüdroksüülrühma oksüdeerumist karbonüüliks ja selle kaudu ka C-2 asendis hüdrasooni formeerumist. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 2 ml erineva taandava suhkru lahust. Mõlemasse lisatakse ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ning loksutatakse kuni tahked ained on lahustunud. Segusid kuumutatakse veevannis, aegajalt loksutades. Seejärel jahutatakse jäävannis. Kui osasoonid on hakanud juba moodustuma, pole vaja segu enam loksutada. Moodustunud osasoonide kristallide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis. Tulemus: Valisin taandavateks suhkruteks arabinoosi ja maltoosi. Kahjuks ei õnnestunud maltoosi kristallide kuju läbi mikroskoobi vaadata. Lisaks ei saaks öelda, et katse õnnestus,
2 Osasoonide saamine Osasoomid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad fenüülhüdrasiini reageerimisel taandava suhkruga. Osasoone moodustavad monoosid kui ka taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahusest välja ning nende omadused on lähedased lähtesuhkrule. Reaktsioon toimub kahes etapis. Töö käik: · Valan kahte katseklaasi 2ml erinevaid taandavaid suhkruid ( 1% laktoos ja 1% maltoos) · Lisan mõlemale 0,1g fenüülhüdrasiini ja 0,2g kristallilist naatriumatsetaati · Loksutan tahkete ainete lahustumiseni · Panen reaktsioonid 40 min keevasse vette · Jahutan katseklaasid jäävannis · Vaatlen mikroskoobi all tekkinud osasoome Laktoosi puhul tekib palju pehmeid kristalle (nägi välja nagu maakaart) Vaatlesin ka glükoosi kristalle. Viimased olid sellised vihased, nagu okastraat. 1.2.3 Hõbepeeglireaktsioon Redutseerivate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli
oligosahhariidi) reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasooni kristallide kuju järgi on võimalik eristada suhkruid. Reaktsioon toimub kahes etapis (esmalt aldehüüdrühma kaudu ning seejärel hüdroksüülrühma kaudu) ning vajab fenüülhüdrasiini pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: valasin esimesse katseklaasi 2ml maltoosi ning teise 2 ml laktoosi ning lisasin mõlemale 0,1g tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati, loksutasin kuni soolad lahustusid. Kuumutasin katseklaase 40 min veevannis ning seejärel jahutasin. Katse õnnestumisel oleks pidanud hakkama katseklaasis moodustuma osasoonid. Mul neid ei tekkinud, viga võis tekkida vähesest kuumutamisest või valedest ainete kogustest. Maltoosi osasoonid olid väiksemad kui laktoosil, meenutasid väikeseid nõelakimpe. Laktoosi osasoonid olid suuremalt kokku koondunud, kristallid olid pikemad ning samuti teravatipulised
oksüdeerub C-2 asendis olev hüdroksüülrühm karbonüüliks ja formeerub hüdrasoon C-2 asendis. Reaktsiooniks on vaja fenüülhüdrasiini liiga ja pikka kuumutamist. Töö käik 7 Eda Türi 142281 YAGB21 Valasin ühte katselaasi 2 ml glükoosi lahust ja teise 2 ml laktoosi lahust, mis mõlemad on taandavad suhkrud. Mõlemale lahusele lisasin 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ja loksutasin lahustumiseni. Hoidsin mõlemaid segusid 40 minutit kuumas veevannis kuni hakkasid moodustuma kristallid. Seejärel jahutasin jääkastis ning Osasoonide kristallide kuju tegin kindlaks mikroskoobis. Tulemus Nii glükoosi kui ka laktoosi lahuses hakkasid pärast pikaajalist kuumutamist moodustuma kristallid. Osasooni kristallide kuju Pilt 2 Glükoosi osasoonid Pilt 1 Laktoosi osasoonid 1.2.3.Hõbepeegli reaktsioon
Andke reaktsiooni võrrand, et oleks selge. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Kõrvuti monoosidega moodustavad osasoone ka taandavad oligosahhariidid. Osasooni struktuur! Töö käik: Kahte katseklaasi valame 2 ml erineva taandava suhkru lahust. Võtsin võrdlemiseks laktoosi ja galaktoosi lahused. Mõlemasse lisame ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ning loksutame. Reaktsioonisegu hoitame 40 minutit keevas veevannis, aegajalt loksutades ja jahutatakse jäävannis. Moodustunud osasoonide kristallide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis. Tulemus: Laktoosi lahusest saadud kristallid olid terava otsaga ja pikad. Reeglina mitte! Eksisin, see käib pigem glükoosi kristallide kohta.Laktoosi omad on ovaalse kujuga. Keskel olid nad tihedalt kokku põimunud ning meenutasid siili okkaid. Galaktoosi lahuse kristallid olid gruppideks koondunud
iseloomulikud. Osasoonide moodustumise reaktsioon on kaheetapiline: esmalt toimub reaktsioon C-1 paikneva aldehüüdrühma kaudu ning formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis. Teises etapis oksüdeerub C-2 asendis olev hüdroksüülrühm karbonüüliks ja selle kaudu formeerub hüdrasoon. Töö käik: valasin ühte katseklaasi 2 ml glükoosi, teise 2 ml arabinoosi lahust. Lisasin mõlemasse ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati, loksutasin, kuni tahked ained lahustusid. Hoidsin segusid 40 minutit keevas veevannis, loksutasin aeg-ajalt, seejärel jahutasin jäävannis. Katseklaasi moodustusid suhkrute kollased kristallid. Järeldus: kuna osasoone moodustuvavad monoosid ja taandavad oligosahhariidid, siis kinnitas osasoonide moodustumine, et glükoos ja arabinoos kuuluvad glükooside ja taandavate oligosahhariidide hulka. Fruktoos Glükoos Maltoos Laktoos
edasi α-naftooliga. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, omades kuju ja sulamistemperatuuri, mis on lähtesuhkrule omased. Osasooni molekuli struktuur? Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 2 ml erineva taandava suhkru lahust. Mõlemasse lisatakse ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ning loksutatakse kuni tahked ained on lahustunud. Segusid kuumutatakse veevannis, aegajalt loksutades. Seejärel jahutatakse jäävannis. Kui osasoonid on hakanud juba moodustuma, pole vaja segu enam loksutada. Moodustunud osasoonide kristallide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis. Tulemus: Glükoosi lahuses tekkisid osasoonid kiiresti, laktoosi lahusest osasoone saada ei õnnestunud. Osasoonide tekkimine tõestas,et glükoos on redutseeriv suhkur .Siit võin järeldada,et
Kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Nende järgi võib suhkru identifitseerida. Osasoonide moodustumise reaktsioon on kaheosaline ja vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: 1 Kahte katseklaasi valasin 2 ml erineva taandava suhkru lahust. 2 Ühele katseklaasi valasin glükoosi, teisel, laktoosi lahust. 3 Mõlemasse lisasin ~ 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~ 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati. 4 Loksutasin kuni tahked ained olid lahustunud. 5 Hoidsin reaktsioonisegu 40 minutit keevas teevannis, aeg-ajalt loksutades. 6 Seejärel jahutasin jäävannis. 7 Moodustunud osasoonide kristallide kuju tegin kindlaks mikroskoobis. Järeldus: 40 minutit kuumutamise jooksul tekkisid osasoonid. Kui suhkur on taandav, siis annab kristalle. Mul oli glükoos ja laktoos. Võtsin nende kristallide pilte juhendist. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon
1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid süsivesikute derivaadid, mis tekivad taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahustest hästi välja, tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Reaktsioon vajab fenüülhürdasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: Kahte katseklaasi valada 2 ml erinevate taandavate suhkrute lahust, lisada 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ning 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati. Loksutada, kuni tahked ained on lahustunud. Hoida reaktsioonisegu 40 minutit keevas vesivannis, aeg-ajalt loksutada ning lõpuks jahutada jäävannis. Katseklaasidesse moodustuvad osasoonid, mis lahusest välja kristalluvad, vaja kindlaks teha osasoonide kristallide kuju mikroskoobis. Tulemus: Kasutasin taandavate suhkrutena oma katses fruktoosi ja glükoosi. Fruktoosiga tuli katse välja ning sain näha ka osasoonide kristallide kuju, glükoosiga katse nii hästi välja ei
Osasooni kristalli kuju järgi on võimalik eristada sahhariide. Töö käik: 1) Ühte katseklaasi valasin 2 ml 1%-list glükoosi, teise 2 ml 1%-list fruktoosi lahust. Marika Treiman, 134944YAGB ,,1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega" 2) Mõlemasse lisasin ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati. Loksutasin kuni ained lahustusid. 3) Keetsin reaktsioonisegu 40 min veevannis, seejärel jahutasin jäävannis. 4) Jälgisin osasoonide moodustumist katseklaasides ning tegin nende kuju kindlaks mikroskoobis. Tulemused: Glükoosi osasooni kristallid olid pikliku kujuga, asetsesid tihedasti luuavarre kujuliselt Glükosasoon Fruktoosi osasooni kristallid sarnanevad glükoosi osasooni omadele, meenutades luuavarre kuju. Sarnasuse põhjuseks on see, et mõlemad suhkrud on monosahhariidid
CHOH CHOH CH CH2OH CH2OH Töö käik: Kahte katseklaasi valan 2 ml erineva taandava suhkru lahust. Mõlemasse lisan 0,1 g fenüülhüdrasiini ja 0,2 naatriumatsetaati ja loksutan, et need lahustuksid. Soojendan reaktsioonisegu 40 minutit keeval veevannil aeg-ajalt loksutades ja seejärel jahutan jäävannil. Tulemus: Esimeses katseklaasis oli glükoosi lahus, teises maltoosi lahus. Mõlemate lahuste värv oli kollane.Reaktiivid olid lisatud piisavases hulgas ja lahuses tekkisid kristallid pärast jahutamist. Mida saate osasoonide tekkimisest suhkrute kasutatud kohta üldistavalt järeldada? Glükoos:Nagu kollased heinatuustad
kaheetapiline esmalt toimub reaktsioon C-1 paikneva aldehüüdrühma kaudu ja formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis. Teine etapp hõlmab C-2 asendis oleva hüdroksüülrühma oksüdeerumist karbonüüliks ja selle kaudu ka C-2 asendis hüdrasooni formeerumist. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik Lisasin ühte katseklaasi 2 ml glükoosi ja teise 2 ml laktoosi lahust. Mõlemasse lisasin ka 0,1g tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2g kristallilist naatriumatsetaati ja loksutasin. Hoidsin reaktsioonisegu 40 min keevas veevannis. Kuna unustasin katseklaase kuumutamise ajal loksutada, siis osasoonid tekkisid hiljem pärast jäävannis hoidmist vaid glükoosis.. http://www.didier-pol.net/glucx250.jpg http://www.didier- pol.net/lactx160.jpg Piltidel glükoosi ja laktoosi osasoonid. Glükoosi osasooni kristallid on piklikuma kujuga ja
lähtesuhkrule iseloomulikud. Osasoone on kasutatud suhkrute identifitseerimiseks, kuid tänapäeval kasutatakse selleks rohkem kromatograafilisi meetodeid. Osasoonide moodustumine on kaheetapiline, reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: · valasin ühte katseklaasi 2 ml laktoosi lahust, teise 2 ml glükoosi lahust · mõlemasse lisasin 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati · loksutasin kuni tahked ained olid lahustunud · hoidsin reaktsioonisegusid 40 minutit keevas veevannis, aeg-ajalt loksutades · jahutasin segud Tulemused ja järeldused: Pärast jahutamist oli katseklaasides selgelt näha kristallilisi struktuure välja sadenemas. Katse võis lugeda õnnestunuks, kuna lahustesse tekkisid osasoonid. Glükoosi osasoonid meenutasid mikroskoobi all pikki ja teravaid oksakimpe ning neid
on lähtesuhkrule iseloomulikud. Osasoonide kristallide kuju järgi on võimalik eristada ka neid suhkruid, mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni poolest. Osasoonide moodustumise reaktsioon on kaheosaline ja vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik Valasin kahte katseklaasi 2 ml fruktoosii ja laktoosi, mõlemasse lisasin 0,1 g fenüülhüdrasiini ja 0,2 g naatriumatsetaati ning loksutasin kuni lahutamist. Pärast hoidsin katseklaase 40 minutit keeval veevanil aeg-ajalt loksutades ning jahutasin jäävannil. Tekkinud kristalle vaatasin mikroskobis ning joonistasin neid. Töö tulemus Fruktoosi osasoonid nägid välja väga sarnaselt glükoosiga: pikkad jätked, mis meenutavad juuksied. Laktoosi osasoonid oli peaegu vormitu, raske kirjeldatavad täpikesed. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon
stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni poolest. Osasoonide moodustumise reaktsioon on kaheosaline ja vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: · Kahte katseklaasi valasin 2 ml erineva taandava suhkru lahust. Ühte katseklaasi valasin glükoosi, teise arabinoosi lahust. · Mõlemasse lisasin ~ 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~ 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati. · Loksutasin kuni tahked ained olid lahustunud. Mõlemad lahused muutusid kollakas-pruuniks. · Hoidsin reaktsioonisegu 40 minutit keevas teevannis, aeg-ajalt loksutades. · Seejärel jahutasin jäävannis. · Moodustunud osasoonide kristallide kuju tegin kindlaks mikroskoobis. Järeldus: Glükoosi osasoonid nägid välja mikroskoobis nagu peenikesed pikad jätked, mis olid kimpudena koos.
Teine etapp hõlmab C-2 asendis oleva hüdroksüülrühma oksüdeerumist karbonüüliks ja selle kaudu ka C-2 asendis hüdrasooni formeerumist. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 2 ml erineva taandava suhkru lahust. Mõlemasse lisatakse ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ning loksutatakse kuni tahked ained on lahustunud. Reaktsioonisegu hoitakse 40 minutit keevas veevannis, aegajalt loksutades ja jahutatakse seejärel jäävannis. Kui osasoonid on hakanud juba moodustuma, pole vaja segu enam loksutada. Katse korrektsel läbiviimisel moodustuvad katseklaasides vastavate suhkrute osasoonid, mis lahusest välja kristalluvad. Moodustunud osasoonide kristallide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis.
Teine etapp hõlmab C-2 asendis oleva hüdroksüülrühma oksüdeerumist karbonüüliks ja selle kaudu ka C-2 asendis hüdrasooni formeerumist. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 2 ml erineva taandava suhkru lahust. Mõlemasse lisatakse ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ning loksutatakse kuni tahked ained on lahustunud. Reaktsioonisegu hoitakse 40 minutit keevas veevannis, aegajalt loksutades ja jahutatakse seejärel jäävannis. Kui osasoonid on hakanud juba moodustuma, pole vaja segu enam loksutada. Katse korrektsel läbiviimisel moodustuvad katseklaasides vastavate suhkrute osasoonid, mis lahusest välja kristalluvad. Moodustunud osasoonide kristallide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis.
pool-linnupüüdja asendisse soodustades kopsude laienemist ja parandades röga eritust. 4.4. Arvud Arvsõnad (1-9) on soovitatav üldkeelses tekstis kirjutada sõnadega ning suuremad numbritega. Kui ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik, näiteks ml või muu tähis, näiteks %, siis kirjutatakse see numbriga, näiteks 5 ml; 9%. Näide: 50 cm3 15,4%-lisele äädikhappele (tihedus 1,02 g/m-3) lisati 7,5 g naatriumatsetaati ja lahjendati veega 100 cm3-ni. Kui palju 0,1 M soolhapet tuleb lisada, et lahuse pH muutuks 0,1 ühiku võrra? 40 Arvud, mis ulatuvad tuhandetesse, miljonitesse jne, kirjutatakse kuni 3-4 numbriga ja suurusjärk sõnadega (näiteks: 34,6 tuh kr). Üldreeglina on arvu ja mõõtühiku või selle lühendi või tähise vahel üks tähekoht vahet (näiteks: 34,25 kr; 150 ml). Protsendi, nurgakraadi, -minuti ja sekundi tähise korral ei jäeta tühikut numbri ja tähise vahele, näiteks 23% mehi
hüdroksüülrühma oksüdeerumist karbonüüliks ja selle kaudu ka C-2 asendis hüdrasooni formeerumist. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. 18 Töö käik Kahte katseklaasi valatakse 2 ml erineva taandava suhkru (glükoos, arabinoos, galaktoos, maltoos, laktoos jne) lahust. Mõlemasse lisatakse ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati (NB! Juhinduda näidiskaalutistest!) ning loksutatakse kuni tahked ained on lahustunud. Reaktsioonisegu hoitakse 40 minutit keevas veevannis, aeg- ajalt loksutades ja jahutatakse seejärel jäävannis. Kui osasoonid on hakanud juba moodustuma, pole vaja segu enam loksutada. Katse korrektsel läbiviimisel moodustuvad katseklaasides vastavate suhkrute osasoonid, mis lahusest välja kristalluvad. Moodustunud osasoonide kristallide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis. Selleks kantakse
annaabi.ee 
