1960- Stalini hirmu kadumine tõi kaasa isikuvabaduse, optimistlikuks muututi, aktiivsemaks muututi igas valdkonnas, ka poliitikas. Rahvuskommunistide pk- olid veendunud et olemas olevat režiimi saab inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärsemaks muuta. Noorte aktiivsus kasvas( EÜE ja EÕM). Tekkis komsomoliorganisatsiooni kõrgaeg 67-68 (keskus Tartu). EKP mõnevõrra eestistus. Kukutati Hruštšov. Varsti algas stagnariseerimine, kuldsete 60ndate ideaalid sobisid vähem. 60-ndate teisel poolel tekkis dissidentide liikumine, valitseva režiimi vastu
Eesti taasiseseisvumine Nõukogude Liidu riigipöörde läbikukkumine andis paljudele liiduvabariikidele võimaluse iseseisvumiseks. 1985. aastal tuli NSV liidus võimule Mihhail Gorbatsov, kes viis seal läbi ümberkorraldusi, mida kutsuti perestroikaks. Ümerkorraldamise käigus nõrgenesid tsensuurireeglid, avardus sõnavabadus, suurenes massiteabevahendite mõju ja muututi sallivamaks eriarvamuste suhtes. See kõik viis Eesti iseseisvumiseni ja Idabloki lagunemiseni. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametnikkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aastal loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp
Perestroika 1982 suri Leonid Breznev. Juri Andropov Järgmine juht. 1984 Andropov sur i.Järgmine Nõukogude Liidu juht oli Konstantin Chernenko. Chernenko suri 1985. Märts 1985 Nõukogude Liidu viimaseks juhiks sai Mihhail Gorbatsov. Perestroika (ümber ehitamine): Majandusarengu kiirendamine, demokratiseerimine, avalikustamine(Glasnost). Glasnosti iseloomustus: 1. Teabe kätte saamine kõigile. 2. Arvamuste vabadus. 3. Eri arvamuste suhtes muututi sallivamaks. 4. Hakati ajalugu üle vaatama. 5. Gorbatsov hakkas võitlema alkoholismiga. 6. Legaliseeriti eraettevõtlus. 1986 Tsernobõli tuumakatastroof. Perestroike toetajad jagunesid kaheks. Reformide laiendamise pooldajad. 1. Boriss Jeltsin Rahvuslik radikalism. (rahvuslased) 2. Rahvarinded.Perestroika vastased Perestroika aeglustamise pooldajad. 1. Perestroikast loobujad. 1989 Märts Toimusid Rahvasaadikute Kongressi valimised.1 6
Vana, kesk, uus, lähiajalugu.Kiviaeg- tööriistad kivist, tegeleti koriluse, küttimisega, kalapüügiga, homo habilis võttis kasutusele kivi, tule tegeminePronksiaeg- tähtsaim tööriistamaterjal pronks, maaviljelus, muututi paiksemaks, rändkarjakasvatus, surnute matmise rituaalidRauaaeg- maaviljelus, loomapidamine, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse areng, klassiühiskond.Inimese eellased: Astralopiteekused-5-2 mlj a.t. <1,5m, kahejalgsed, väike aju, tugevad käed, suur nägu, kühmus; ei kütitud, roniti puude otsas. Homi habilis- osav inimene- 3 mlj a.t. kehahoiak paranes, ajumaht suurenes; tööriistade valmistamine kivist, küttimine, korilusHomo erectus- sirge inimene,
aga minimaalne. Lisaks viidi Nõukogude Liidus läbi kollektiviseerimist, mida iseloomustas eraomandi likvideerimine, Jaapanis kehtis aga vastupidine süsteem ehk toimus erasektori ja valitsuse tihe koostöö. Jaapanit nimetatakse kõige euroopalikumaks Aasia riigiks tõenäoliselt just seetõttu, et pärast Teist Maailmasõda viidi just USA ja Lääne-Euroopa eeskujul läbi mitmesuguseid muutatusi (demokraatia ja demokraatlike õiguste suurenemine), muututi modernsemaks (tehnoloogia areng jms), samuti loobuti nt endistest samurai põhimõtetest (ent säilitati mitmeid muud rahvatraditsioonid). Muutus üleüldine jaapanlaste maailmavaade ja mõttelaad. Kokkuvõtteks julgen öelda, et Teise Maailmasõjajärgsed muudatused Jaapanis olid eelkõige positiivsed, kuna just need panid aluse riigi imetlusväärsele arengule, mistõttu on Jaapan ka tänapäeval nii tootmise mahult kui ka tehnoloogiliselt tasemelt maailmas juhtival kohal.
ettevõtluse toetamine. 3. Mida positiivsest ja negatiivset oli hipide liikumises? POSITIIVNE NEGATIIVNE Olid sõdade vastu. Nende ebatavaline välimus ja käitumine Kaitsesid loodust. hirmutasid vanemaid inimesi. Armastasid muusikat. Tarbisid narkootikume. Liikumine oli loomult rahumeelne. Ei pidanud lugu perekonnast. Muututi tolerantsemaks. Harrastasid grupiseksi , mis soodustasid Pidasid mehi ja naisi võrdseks. suguhaiguste levikut. Eirasid seadusi. Lähtusid vaid enda tahtmistest. Lõpuks jõudsid vägivallani ja sooritasid enesetappe. Millist mõju avaldas Ameeriklastele Vietnami sõda?
perestroika teel. Perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Majandusuuenduste kõrval tõusis päevakorrale ka avalikustamine. See tähendas salastatuse vähendamist ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumist. Nõukogude inimestele hakati rääkima riigis toimunud kuritegevsutest, katastroofidest ja õnnetustest täpsemalt ning avalikustati rohkem infot nende sündmute kohta. Kasvas järsult massiteabevahendite mõju. Eriarvamuste suhtes muututi sallivamateks. Eestlastel oli mitmeid deokraatlike rahvaliikumisi. Esimeseks rahvarohkeks sündmuseks osutus fosforiidikampaania. Avalikustati, et Moskva tahab rajada Eestisse uut fosforiidikaevandust. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga fosforiidikampaania ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Järgmine oli Hirvepargi miiting, mis oli poliitiline meeleavaldus MRP vastu. Rahvarinde loomise idee sündis telesaates ´´Mõtleme veel´´. Telesaates
hedonistliult aega. See oli peamiselt võimalik ainult aristokraatidele, kes ei pidanud tööl käima ning nende finants tuli riigilt, mida nad ka ohtralt kulutasid. Nad sisustasid oma aega meelepäraste tegevustega nagu enese ja enda ümbruse dekoreerimine ning pidude pidamine ja muud koosviibimised. Rokokood kirjeldas pigem meeleolu, uhke luksuslik elustiil, lustlikkus. Rokokkoos puuds jõulisus, raskus, traagika ja vägivald. Muututi pigem naiselikumaks, pehmemaks. Kõike oli endiselt palju kuid pehmemalt väljendatuna. Rokokkooga samal ajal ilmus ka prantsuse kommetesse ja moraali uus vool ja rokokkoos ilmneb ka elegantsi, kavalust ning kergemeelset vaimukust hindava ühiskonna tundlik ning äärmiselt haritud suhtumine kujutavasse kunsti. Rokokkoo oli, lilleline, kerge, mänguline, lõbutsev, isegi erootiline. Seda viimast tingis
- Süüd nähti erakondades - 1931 tehti katseid erakondi liita: Põllumeeste kogus ja Asunike koondis tegid koostööd - Ühinenud põllumehed - Tsnetristilikud parteid ühinesied Rahvuslikuks keskerakonnaks - Sooviti põhiseadust muuta, sotsid selle vastu - Vabadussõjalased: 1929 moodustati Eesti vabadussõjalaste keskliit (EVKL), mille esialgne eesmärk oli liikmete majandusolukorra parandamine ei jäädud pol. erapooletuks.Toetati põhiseaduse muutmist Muututi suurimaks pol. organisatsiooniks ligi 20 000 liikmega Oldi radikaalne jõud Juhiks erkindral A. Larka, tegelikku juhtrolli etendas aga A.Sirk - Uus põhiseadus kukkus 2x rahvahääletusel läbi - 1933 augustis üleriigline kaitseseisukord - kolmas põhiseadus ( EVKL-i oma) sai kindlalt rahva poolt vastu võetud - Moodustati üleminekuaja valitus eesotsas Pätsiga - 1934. jaanuar astus jõusse uus põhiseadus (suurendas riigivanema võimupiire) 4. Vaikiv ajastu: - 1934
aasta suveks kõik trumbid Stalini kätte läinud. 23. augustil 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mida tuntakse Molotov-Ribbentropi pakti nime all. Selles oli salajane protokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Selle võis uus maailmasõda alata. Läänemaailm oli alustanud sõda lootuses, et sõjajärgne maailma tuleb parem, kuid pidi selles rängalt pettuma. Lõhe inimeste vahel oli muutunud tohutuks kuristikuks, oma naha päästmise nimel muututi täiesti loomaks: inimlikkus oli kadunud, maad võttis kadedus, reetmine, repressioonid ja tagakiusamine ning näljahäda.
pakkusid ka meelelahutuslikku osa ning üleüldse võimalust igapäevasele rutiinile vaheldust leida. Üsna kõneväärne on seegi, et just tänu ,,Vanemuise" seltsi olemasolule loodi 15 aastat hiljem rahvuslik teater. Selts oli väga oluline ka selle poolest, et selle eeskujul hakkasid tekkima ka väljaspool Tartut erinevad muusika- ja lauluseltsid ning laenuraamatukogud. Eestlased haritus kasvas veelgi ja muututi üha sotsiaalsemaks ning ,,Vanemuise" seltsil oli selles üsna mainekas osa. 4 aastat peale ,,Vanemuise" seltsi loomist toimus Eesti esimene üldlaulupidu, mille suurimaks eestvedajaks võib taas nimetada Jannsenit. Lisaks sellele andis ta mõned kuud enne laulupidu välja ,,Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud", mis sisaldas endas mitmeid rahvuslikke laule, mille hulgas ka hümniks saanud ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Oli ju laulupidu
põlvede jaoks on see kindlasti väga põletav probleem mille eest peaksime tegelikkuses ka meie juba hoolitsema. Minnes teadusest üle nüüd kultuurielu suurimate muudatusteni siis üheks tähtsaimaks kultuurielu muudatuseks pean ma moodi. Kuigi sõdadevahelistel aastatel muutus eelkõige naistemood siis muudatusi esines ka meestemoes. Euroopasse avaldas suurt mõju Ameerikalik eluviis ning välimus, muututi palju vabamaks, loobuti konservatiivsetest riietustraditsioonidest ning avastati palju uut ja huvitavat. Noorte mood põhjustas palju põlvkondade vahelisi lahkhelisid, sest näiteks meeste seal läksid moodi pikad juuksed, mis olid seotud hipide kultuuriga, kuid vanema ühiskonna jaoks oli see taunitav, sest nende nooruspõlves olid traditsioonid ja kultuurid teised ning nad pidasid seda ebaeetiliseks. Samuti
maailmajagudes. · Ülemaailmne majanduskriis oli suurte tagajärgedega. Väga suur oli tööpuudus, mis põhjustas omakorda nälja ja rahulolematuse. Eriti ränk oli kriis USAs, kus inimesed kaotasid tänu vaesumisele oma kodud ja varanduse. Tööd polnud kerge leida, mistõttu järgnes vaesumine. Vähenes kaupade nõudlus, mis omakorda vähendas tööjõu vajalikkust ning põhjustas uue tööpuuduse kasvu. · Inimestel kadus lootus ning muututi passiivseks. Arvati, et neil on vaja oma elu korraldamiseks vaja riigi ja valitsuse abi. Et kriisist pääseda, asus riik senisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisse. Tugevamates demokraatlikes riikides ei ohustanud see demokraatlikke põhimõtteid, küll aga noortes demokraatlikes. Seal oli tihti tagajärjeks diktatuuri teke. Enamus inimesi arvas, et neid päästaks kriisist vaid nn ,,tugev juht", kes kõik probleemid lahendaks.
raami, mis hoidis 15-20cm kõrgusel lokikuhilaid üleval MEIK NAISED Meik oli suhteliselt napp. Tähtsaim oli naha valge värv, mis saavutati tinavalge, kriidi ja vismuti abil või riisi- ja nisujahupuudritega. Viimased olid mõistagi nahale tervislikumad Ülalau värvimiseks kasutati mõnikord hennat ning kulme ja ripsmeid rõhutati söega Põsepuna toon oli roosipunane ja seda kanti põskedele küllaltki ümmarguse laiguna Suu oli täidlane ja erepunane. Ajastu lõpupoole muututi meigi ja värvide kasutamises julgemaks MAALIKUNST Maalikunst püüab järjekindlalt vabaneda renessansi ideedest renessansi ideaalstiili pidulikust tasakaalust ja eestvaate rõhutamisest, toonitades liikumist, asümmeetriat, paatost Rahuliku ühtlase valgustatuse asemel eelistatakse heleda-tumeda suuri kontraste Kompositsiooni ülesehitamisel püütakse süstemaatiliselt ruumisügavuse toonitamise poole Maalikunstis valitsevad tumedamad toonid, kujutatava ümarus ja keerukus
Turnage`i loomingule. Kontserdile eelnes Erkki-Sven Tüüri ja külalise vaheline avalik vestlus sealsamas. Positiivne oli see, et oma küsimustega võisid Turnage`i kõnetada ka ülejäänud saalisviibijad. Tegemist oli äärmiselt vaba ja siira, isegi südamliku jutuajamisega, kus õhtu peakangelane demonstreeris huumorimeelt ning avas oma loomeprotsessi ja karjääri tagamaid. Algul oli küsimuseesitajaid üsna kesise võitu, aga kui algus oli lahtu tehtud, siis muututi julgemaks. Selline vahetu kontakt heliloojaga kahtlemata soodustas huvi esitamisele tuleva teose "Scorched" (Põletatud) vastu, mis osutus küllalt mitmetahuliseks kompositsiooniks. Algus oli väga värviküllane ja intensiivne, mis rõhus peamiselt lööpillidele ning bassidele, järgnevalt liitusid puhkpillid, mis tekitas sellise "liigestest lahti kangutatud" rütmi, mis manas esile ettekujutuse dzunglielust- kõikjal lärmakas elu
Keegi ei mõelnudki tööle tagasi minna, sest õigused oli vaja maksma panna! Ei tahetud elada edasi nõnda nagu seda olid kõik esivanemad teinud, ääretus vaesuses. Inimesel on keeruline iseloom, nõnda võib öelda ka söekaevurite kohta. Nad koguvad kõik viha ning pettumuse enda sisemusse, ning ühel hetkel plahvatab see kõik välja. Peale mitmeid nädalaid streiki, kui nälg oli haaranud enamuste söekaevurite majapidamised, suurenes ka viha, muututi vägivaldseteks. Tegelikult võib seda pidada loomulikuks reaktsiooniks. Nälga pole tunda kerge, pealegi ei paistnud näljale ka kuskilt lõppu tulevat. Valitsejad arvasid, et söekaevurid pole nii tugevad, ning peale ,,väikest" streiki tulevad kõik tagasi tööle, sest raha on ju ometigi vaja. Kas sellised ongi ,,head valitsejad," kes loodavad hea õnne peale, kuid kes ei liiguta midagi olukorrale lahenduse leidmiseks?
olnud vaimuliku muusika k?valt. P?is huvi vokaalmuusika vastu , kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks , kus k?vuti eksisteerisid nii pol?ooniline kui ka homofooniline muusika , tekkisid vastandlikud meloodiat?bid dramaatiline ja koloratuurne meloodia , eksisteerisid k?akontrastid , d?aamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblim?tide asemel ajaloos?dmusi , antiiklegende ja kaasaegset elu , muututi rohkem ilmalikumaks. Hakati enam ? istama kangelaslikkust , suurte tegude paatost , esinduslikkust ja liikumishoogu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina s?dis 16.sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikaanritest, ning Itaalia oli k?gis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks 16. sajandi p?dluseks muusikas sai looduse , inimloomuse ja tundemaalima imiteerimine helides. Nii sai muusikas t? tsaimaks inimlik maine aspekt mida v?jendab ratsionaalne ?etus inimese tundeelust e. Afekti?etus
Tänu sellele vabanesid eurooplased näljahädadest. 31) Sadama linnade tähtsus tõusis kaubaveo suurenemisega. Itaalia linnade tähtsus vähenes. Humanism ja renessanss Renessanss on 14. saj Itaalias tekkinud uus kultuurisuund . renessance- taassünd. Taas avastati antiikkultuur ja võeti see eeskujuks: maalis, skulptuuris, ehituses. Uuesti hakati hindama inimkeha ilu. Uuesti akti skulptuurid ja pildid. Muututi vabamaks, ehituses sambad, kiriku ehituse tähtsus vähenes ja inimesed hakkasid endale suurejoonelisi elumaju ehitama. Humanism: renessanssi ajal tekkinud maailmavaade vastukaaluks senisele kirikukultusele. Muutusid oluliseks ilmalik haridus ja teadus , hakati väärtustama inimest kui isiksust. Naeruvääristati seisusi, päritolu tähtsustamist, askeetlust ja hauataguse elu idealiseerimist.
sama palju kui ikaldushäda, sest nii nagu sademed mõjutasid saagikust, võis senjöör mõjutada seda, kuidas lisaks maaharimisele söönuks saadi. Le Goff nimetab epideemiaid näljahäda kaaslasteks, mis tulenevad, nagu eespool mainitud, kõlbmatu toidu manustamisest. Halb tervis ja varajane surm oligi eelkõige vaeste klasside saatus, keda feodaalne rõhumine sundis elama toitumispiiri äärel ja halb saak tõi nälja nälg aga viis organismi nõrgenemiseni ja muututi vastuvõtlikumaks igasugustele haigustele. Kõige levinum haigus oli tunglateramürgitus, mida põhjustas rukki- aga ilmselt ka teiste teraviljade tunglaterad. Levinud olid ka nahahaigused, alates pidalitõvest ja lõpetades ekseemiga, mida nimetati püha Laurentiuse tuleks. Kõige suurema surmalaine tõi aga Must Surm, mis pääses valla 1348. aastal. Võibolla just need haigused olid põhjuseks, miks talupoegadele (ja muidugi ka
sept hakkas see tööle, sinna kuulus nii Poska kui ka Tõnisson. Põhiprobleemiks tõusis rahutegemise küsimus. 1920. aastatele iseloomulik parlamendi väliskomisjoni suur roll, kus arutati läbi tulevaste saadikute kandidatuur ning kus ja kellega milliseid lepinguid sõlmida. 1919 nov sai välisministriks Ado Birk. Välisministeerium oli 1919 rahvaerakondlaste alluvuses enamasti. Struktuurimuudatused VM hakkas sisuliselt tööle pärast Tartu rahu. Tekkis võimalus suhtluseks N. Venemaaga, muututi iseseisvamaks. Saadi tunnustus N.Venemaalt de jure ja loodi ametlikud diplomaatilised suhted. Välisministeeriumi poliitika osakond jagati lääne ja ida osakonnaks ja 1920. teisel poolel eraldati spets. Vene osakond. Lääneosakond jagati Lääne ja Kesk-Euroopa osakonnaks jt suured reformid, mis said 1921-1922 teravaid rünnakuid ajakirjanduses. Nõuti suuremat kokkuhoidu ja süüdistati vara raiskamises. 1923
Ehitasid valmis raudteevõrgu ning kaasaegsed sadamad. Briti võimud surusid peale ka maavaldus-, maarendi ja maasutamise süsteeme. India osales üha rohkem maailmakaubanduses. Rahvaarvu hüppeline kasvinglaste valitsemis ajal polnud näljahädasid ega suuri epideemiaid. India lülitus euroopalikku kapitalismi süsteemikäsitöö ja kodustootmise vormide kadumine. St rahulolematus, sest ei suudetud leida kohta uues euroopalikus ühiskonnas ja muututi proletaarideks(töölisteks). 1896 India Rahvuskongressi loomine Briti valitsemise vastu, eesmärgiks saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes. Unistati tuleviku Indiast, mis on palju euroopalt üle võtnud. Hiina: formaalselt iseseisev.Valitses mandzude(Qingi) dünastia. Lagunesid traditsioonilsed majanduse ja ühiskonnaelu vormid, tekkis euroopalik ühiskonnastruktuur. 1900. a. bokserite ülestõus-soov saada lahti lääne tulnukatest. Sõlmisid liidu Qingi valitsusega,
Inimesed ja nende maitsed on niivõrd erinevad,et ses ühiskonnas ei saagi ühtseid väärtusi olemas olla.Ses ühiskonnas võima hajub,suhete muutumine on nii ebapüsiv ja kiire.Kõigil on oma maitse.Klassikuuluvus justkui kaob,see ei mõjuta inimeste käitumist ja tulevikku.Tööturg muutub sel ühiskonnas paindlikumaks.Võimalik, et see tekkis kuna nähti et koguaeg tehti majandusest ja teaduses ja igal pool samu vigu,ehk ei suudetud vb midagi väga parandada siis muututi pessimistlikumaks,võeti kõike vabamalt ja kõigil tekkis oma arvamus.Mingismõttes on see isegi hea,inimesed on erinevad,rohkem ideid anti välja iga ühe poolt.Tänu sellele võis saada ju asja parandada.Samas oli see ka negatiivne,sest tekkisid lahkarvamused,tülid jne.
Poliitika ei olnud enam meeste pärusmaa. Mitmeski riigis tõusid naispoliitikud erakonna või valitsuse etteotsa. Näiteks 1980. aastal sai maailma esimeseks demokraatlikul teel valitud naispresidendiks Vigdis Finnbogadottir, kes valitses Islandit 16 aastat. 20. sajandi teisel poolel muutusid suuresti ka inimeste arusaamad rassilisest võrdõiguslikkusest. USAs tõusid nüüd ka musta ja kollase rassi esindajad kõrgetele töökohtadele. Rassism ei kadunud täielikult, kuid muututi sallivamaks teiste rasside suhtes. 10. Miks tekitab ameerikalik eluviis ja mõttelaad maailmas palju vastasseisu? Pärast II ms levis ameerikalik mõttelaad ja eluviis Lääne-Euroopas, Jaapanis ja ka Idablokimaades. Ameerikalik eluviis tungis nii olmesse kui ka ühiskondlikku, poliitilisse ja kultuuriellu. See tekitas neis maades muret oma rahvusliku eripära säilitamise pärast. Kasvas kartus, et suure Ameerika kultuur on võimeline välja suretama väiksemate rahvaste kultuuri.
Toksiliste ainete kuhjumine toiduahelas ehk toiduahela kontsentreerumine Referaat Juhendaja: lek. Merle Ööpik Tartu 2010 Sissejuhatus Juba neoliitikumi ajal (umbes 5000-2000 aastat eKr) pani inimene aluse tänapäeva põllumajandusele, minnes anastavalt majanduselt üle viljelusmajandusele. Seda sündmust peetakse inimkonna arengus murranguliseks, sest muututi eluviisilt paikseks, sõltuvus loodusest vähenes (hakati ise endale toiduaineid kasvatama), vähenesid ka näljahädad ja selle mõjul pikenes eluiga ning vähenes suremus. Koos rahvaarvu kasvuga tekkis aga vajadus rakendada produktiivsemaid põlluharimisvõtteid, et tagada suurem saagikus. Põllumaa tootlikuse suurendamise olulisus oli seda suurem, et juba varajaste tsivlisatsioonide tekkimisel kujunes välja
Sel hääletamisel anti Napoleoni vastu veel vähem vastu hääli kui konsuli valimistel. 1804.aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte prantslaste keisriks Napoleon I nime all. Pidulik kroonimine toimus Pariisi Notre Dame`i kirikus 2.12.1804. Selleks puhuks tuli kohale ka Rooma paavst. Tegelikult kroonis Napoleon ennast ise ja sealt sai ta ka nime usurpaator. Napoleon lausus kroonimisel lause: ,,Ma leidsin Prantsusmaa krooni Pariisi tänava kraavist ja panin selle endale pähe". Keisririigiks muututi aga aeglaselt. Mitmed aastad kasutati ka väljendit vabariik. Napoleoni olulisim tegevus oli aga legaalsuse otsimine. Napoleon abiellus Marie-Louisega, kuna oli suur vajadus trooni pärijale. Abielust sündis poeg Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte, kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikest aega keiser. Napoleon kopeeris igati Vana-Roomat ning rajas uue ampiir stiili. Napoleoni tehtud reformid arendasid aga eelkõige majandust. Sõda Euroopaga/Napoleoni sõjad
22. Milliste kultuurialadega tegeles rahvas? Kas see muutus nõukogude perioodi jooksul? Kuidas? Isetegevusharrastus, pilli- , rahvatantsu - ja näitemänguringid ning laulukoorid.. See taandus ja peale kasvas kõrgharitlaste uus põlvkond, kultuurihuvi laienes, kasvas massiteabevahendite osatähtsus, mindi üle värvitelevisioonile. 23. Miks maakultuur hääbus? Linnastumine, massimeedia levik, linlik eluviis, väiksed maakoolid, klubid ja ringid pandi kinni, muututi liikuvamaks, otsiti paremaid töötingimusi. 24. Millised muudatused viidi sisse hariduses? Ühtluskooli süsteem, Paljud õpetajad vallandati, muudeti õppeprogramme, kohustuslik keskharidus, kursuste süsteem. hariduse kvaliteet langes. 25. Milline oli kiriku roll ühiskonnas? Kas selle osatähtsus suurenes või vähenes? Kuidas suhtus kirikusse riigi juhtkond? Kirik oli väga tähtis. Osatähtsus vähenes. Riigi juhtkond tunnistas vormiliselt usutunnistuse
85% eestlased) alustasid direktor Heinrich Baueri juhendamisel. Esimene lend 23 õpilasega lõpetas 1917. aastal. 1922. aastal muudeti nimi Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumiks. Direktoriks sai alates 1928. aastast A.Veiderma. 1934. aasta koolireformi tõttu muututi jälle Tallinna Tütarlaste Kommertskooliks. 30.10.1944 nimetati kool Tallinna I Majandustehnikumiks. Koolis õppis siis 550 õpilast ja õpetas 24 õpetajat.1945. aastal muudeti kooli nimi Tallinna Arve- ja Plaanindustehnikumiks. 1954. aasta sügisel liideti Tallinna Arve ja Plaanindustehnikum Tallinna Kergetööstustehnikumiga. 1944
sundis. Island on tänagi skandinaavlaste püsiala. Normannid ründasid peamiselt paiku, kust võis loota kerget saaki, seega peamiselt kloostreid ja kindlustamata linnu. Inglismaal tegid normannid lõpu kloostrikultuurile. Ida-Inglismaal tekkis pikaks ajaks omaette taanlaste riik Danelag. Normanni pealik Rollo sai enda valitseda alasid Põhja-Prantsusmaal. Ta võttis vastu ristiusu ja andis kuningale vasallivande. Tekkis Normandia hertsogkond. Kiiresti võeti omaks prantsuse keel ja muututi tüüpilisteks Lääne-Euroopa rüütliteks. Taanis võttis kristluse vastu ja lasi rahva ristida kuningas Harlad Sinihammas 960. aastal. Seejärel vallutati Inglismaa ja mõneks ajaks langes ka Norra nende võimu alla. Kuningas Knut Suur valitses korraga nii Inglismaad,Taanit kui ka Norrat. Rajas kirikuid ja saatis misjonäre ka Rootsi. Knuti surma järel hiigelriik langes, kuid ristikus olid Taanis kindlustatud. Norras 996 a. sai võimule Olev Tryggvason
laenukoormus liiga suureks ning inimesed ei suutnud enam laene tagasi maksta; 3. Valitsuse vead kriisi ajal - loobumine vabakaubandusest ning kõrgete tollimaksude kehtestamine; selle veaga muudeti kriis ülemaailmseks ja pikendati seda. Majanduskriisi tagajärjed: Suur tööpuudus; töö kaotas kuni 30 milj inimest ning see omakorda põhjustas vaesumise, nälja ja rahulolematuse; inimesed kaotasid oma kodud ja kogu varanduse, muututi passiivseks (kannataja, kõrvalt vaataja); kaupade nõudlus vähenes mistõttu ka tootmine vähenes; see andis ka tõuke diktatuuri tekkele, just nendes maades kus olid äsja oma riigi loonud, sest demokraatias pettuti (Saksamaal Hitleri võimuletuleku põhjus). Demokraat Franklin Delano Roosevelt sai 1932. aastal USA presidendiks, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Rooseveldi reformikava sai nimeks New Deal
kaugemale meie elu veel ei küündinud. Ja sellest ei ole midagi järele jäänud. [---] Me polnud veel juurdunud. Sõda uhtus meid ära." (Remarque 1983: 16) Sõda muserdas noorukeid ja purustas nende mõttemaailma, milles nad ei osanud mitte midagi loota. Teades, et sõjamälestused ei kao kuhugi, elasid noorsõdurid päevast päeva pinge all, kusjuures oma sõprade surma nähes ning teadmata kas ise järgmine päev elus ollakse, harjuti lõpuks kõigega ja muututi kalkideks meesteks. Ka tagalas olles välditi möödunud 7 negatiivsete sündmuste arutamist, sest huumorimeele säilitamine oli ainus võimalus täie mõistuse juures püsida. Siiski keegi neist ei unustanud, et kõik see, mis praegu kivina neisse oli vajunud, tõusis pärast sõda jälle pinnale ja alles siis leiab aset tõeline võitlus elu ja surma vahel (Remarque 1983: 87).
Lehtmetsade ja rohtlate vööndis on aga soojem ja niiskem, samuti paremad mullad. Seal on suurimad põllumajanduslikult kasutatavad maa-alad. Lähispolaarne Seal on ainult põhjapõtradekarjamaad ja niidud, igikelts. Polaarne Igasugune põllumajanduslik tegevus on võiamatu. Põllumajandusliku tootmise vormid I Eelindustriaalne periood Korilus--ei olnud põllumajandust Varaagraarne--rändkarjakasvatus või alepõllundus Hilisagraarne--tekkisid majapidamised (talud, mõisad), muututi paikseteks. Maa ja tootmine kuulus valitsevale klassile. II Indusrtriaalne periood See algas agraarreformiga, st maad antakse tegelikele harijatele ja mõisad rendivad maad palgatöölistele või kasutavad palgatööjõudu. Kõige olulisemaks vormiks kujunes talu. Kõigepealt oli segatalu--toodeti endale, ülejääk läks müügiks. Toodeti kõike, mida võimalik. 19.saj lõpus algas uus etapp, tekkisid spetsialiseerunud talud--talu hakkas tootma kindlat
reformiti haridussüsteem tihendati kaubanduslikke suhteid lääneriikidega lubati riiki väliskapitali loodi vabakaubandustsoonid rahvaarvu kasvu pidurdamiseks algatati 1 lapse programm · Majandusreformide tulemusena: majanduse arengutempo kasvas keskmiselt ~10% aastas (NB! on jätkunud kuni 21.sajandi alguseni) hiinlaste elatustase kasvas tunduvalt pidevate näljahädadega riigist muututi toiduaineid eksportivaks riigiks probleemiks sai Hiina ranniku piirkondade (vabakaubandustsoonid) ja sisemaa erinevuste kasv · Vaatamata ulatuslikele majandusreformidele poliitilisi muudatusi riigis läbi ei viidud ja HKP säilitas võimumonopoli. Väiksemal määral säilis ka Mao Zedongi isikukultus. Peep Reimer 2.5. Hiina RV välispoliitika: · Hiina RV- NSV Liidu suhted:
48. Milliseid inimesi on vaja muudatuste läbiviimiseks? Muudatuste elluviimiseks vajab organisatsioon nelja tüüpi inimesi: 1. Ideede genereerijaid, kes mõtlevad muudatuse välja 2. Tšempione, kes propageerivad aktiivselt uuenduste elluviimise vajalikkust 3. Sponsoreid, kes ütlevad jah-sõna tippjuhtkonna poolt 4. Kriitikuid, kes näitavad kätte idee nõrgad kohad 49. Selgitage muudatustele vastuseisu põhjused? Kuna esinevad nii muututi toetavad kui takistavad jõud, kohtavad muutused tihti vastuseisu. Põhjused: ● isiklikud huvid; töötajad kardavad kaotada võimu, prestiiži, palka või soodustusi ● valitseb usaldamatuse õhkkond töötajate ja juhtkonna vahel ● määramatus, mis on tingitud vähesest informeeritusest, tekitab hirmu tuleviku ees; töötajad ei tea, mida muudatused neile isiklikult kaasa toovad
naise jooned. Meik oli suhteliselt napp. Tähtsaim oli naha valge värv, mis saavutati tinavalge, kriidi ja vismuti abil või riisi- ja nisujahupuudritega. Viimased olid mõistagi nahale tervislikumad. Ülalau värvimiseks kasutati mõnikord hennat ning kulme ja ripsmeid rõhutati söega. Põsepuna toon oli roosipunane ja seda kanti põskedele küllaltki ümmarguse laiguna. Suu oli täidlane ja erepunane. Ajastu lõpupoole muututi meigi ja värvide kasutamises julgemaks. Rokokoo Rokokoo on rõõmus, kerge ja unenäoliselt romantiline ajajärk. Naine on suursuguselt naiselik, ehkki pisut tasakaalutu. Nägu pidi olema väike, ent kleit tohutult lai ja parukas kõrge. Nahavärv on endiselt valge ja kasutusel on endiselt tinavalge ning vismut. Kasutatud koostisosad olid mürgised ja põhjustasid peavalusid, silmapõletikku, hammaste väljalangemist ja ekseeme. Puudrit ja põsepuna kasutati ohtrasti. Värv kanti
paganad terves Euroopas. Kohalikule rahvale ja sõjameestele oli see sõda ,,omal õuel" ja omade isiklike eesmärkide eest suuremas sõjas osalemine. Muistsed eestlased sõdisid oma senise maa ja elukorralduse eest tarmukalt ja pidasid strateegiliselt osavalt ettevalmistatud vallutussõjast tulevale tugevale ja pidevale survele kaua vastu. Enamgi veel, sõja jooksul õpiti kasutama vastaselt üle võetud varustust, tehnikat ja taktikat. Seeläbi muututi eurooplastele veelgi tugevamaks vastaseks. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad näitavad, et Euroopa laienemises sõjaliselt arenenud ja sõjalis-tehniliselt uuemat varustust kasutavad ristisõdijad ei suutnud sõja esimeses faasis märkimisväärset edu saavutada. Taktikalisel tasandil ei oldud kohalikest eestlastest üle. Muistse vabadusvõitluse sõjalise allajäämise põhjused võisid peituda madalamas operatiiv- ja strateegilise taseme sõjakunsti valdamises
saadi taas vabariigiks. Soome kodusõda lõppes 1920 Tartu rahulepinguga, määrati soome- vene piir. Teise maailmasõja ajal võideldi kahel korral NLga – Talvesõjas ja Jätkusõjas. Lapi sõjast võideldi sakslaste vastu. 47 ja 48 tehti NLga lepingud, seal olid Soome jaoks reparatsioonid, piirangud ja kohustused. Soome loobus Karjalast. Iseseisvuse tagamiseks tehti Nlga tihedat koostööd, soomes oli turumajandus ja demokraatlik kord, majandus arenes kiiresti, muututi rikkamaks, stabiilsemaks, arenenumaks, tuli hea sotsiaalhoolekande süsteem. 90ndtel oli Soomes majanduses langus NL lagunemise tõttu. 34. Rootsi XX sajandil Esimese maailmasõja ajaks olid paljud liikumised ja ühingud saavutanud demokraatliku riigi ja ühiskonna. Tööstusrevolutsiooni tõttu liiguti linnadesse ja vabrikutesse tööle, 1917 hoiti ära sotsialistlik revolutsioon. 30ndtel oli Euroopa üks kõrgemaid elustandardeid Rootsis, jäi
Dominiiklasni min tegevusepõhjal "jutlustajateks vendadeks". Neil olid kloostrid Tallinas ja Tartus, XVI sajandil ka Narvas. Frantsisklasi hüüti riietuse järgi "hallideks vendadeks", kloostrid rajasid ma Tartus, Viljandis ja Rakveres. Mõlemad ordud panid rõhku jumalasõna kuulutamisele, mille nad ühendasid kerjamisrännakutega, jõudes nii paljudesse paikadesse. Rännates oli vaja osata kohaliku rahva keelt. Dominiiklastel oli see üks elukorralduse nõuetest. Nii muututi omamoodi rahvaõpetajateks. Oma Tallinna kloostris pidasid nad jumalateenistusi nii saksa kui ka eesti keeles. Munkadel oli kohalike märgatav poolehoid. Selline populaarsus ei meeldinud ametlikult aga vaimulikeherarhia liikumistele. XV sajandi algul tekkis Tallinna dominiiklastel koolipidamis õiguste pärast tüli toomkapiitliga, kes arvas seda õigust ainult endalekuuluvaks. Maskeeritud preestrid tungisid ühe piduliku
1014 ründasid taanlased uuesti, ning sedapuhku vallutasid kogu saare. o Prantsusmaal vallutasid normannid põhjarannikut ja Seini piirkondi, püüdes edutult ka Pariisi vallutada. 911 aastal loovutas Lääne-Frangi kuningas normanni pealikule Rollo 'le põhjaranniku maid, sellevastu võttes omaks ristiusu, ning andes vasallivande. Tekkis Normandia hertsogkond, kus võeti omaks prantsuse keel, ning muututi tavalisteks Lääne- Euroopa rüütliteks. SKANDINAAVIA RISTIUSUSTAMINE, RIIKIDE TEKE JA VIIKINGIAJA LÕPP o Euroopa valitsejad tahtsid levitada ristiusku põhjala paganate seas, seades esimesed misjonid üles 9 sajandil, ristiusk võeti omaks sada aastat hiljem. Seeläbi loodeti likvideerida oht põhjast. o Võttes vastu ristiusu, tehti maad riikide tekkeks seeläbi soovisid kuningad oma võimu kinnitada, kuna
· Katoliku ( "üleüldine") · Paavst (Rooma piiskop/patriarh) Peetrus · 2. Vatikani kirikukogu (2. Vaticanum (1962-1965)) - teemaks oli kiriku kohast kaasaegses maailmas. Tähtsamad katoliiklasi puudutavad otsused olid seotud sakramentide, keelekasutusega jumalateenistustel ja suhtumisega mitte- katoliiklastesse. Jumalateenistustel võis hakata ladina keele asemel kasutama ka kohaliku rahva keelt. Mitte-katoliiklaste suhtes muututi sallivamaks. http://et.wikipedia.org/wiki/II_Vatikani_kirikukogu · Franciscus Traditsioonilised kirikud · Pühakiri ja traditsioon · Kloostrid ja traditsioon Protsestantlikud kirikud · Martin Luther (1483-1546) 1517 Reformatsioon/ Usupuhastus Sola scriptura · Ulrich Zwingli (1484-1531) · Jean (Johannes) Calvin (1509-64) · Baptistid · Adventistid · Metodistid
Maetu põlved puudutasid lõuga ja käed olid näo ees. Pea oli pööratud lääne poole. Sellel, et surnud alati läänesuunas viimsele puhkepaigale sängitati, oli oma põhjus, sest läänes, kus päike kadus igal õhtul lubjakiviplatoode või kõrbeluidete taha, oletati sissekäiku allilma. Hilisemal esiajaloolisel perioodil oli surnukeha tihti nii kõvast sisse mähitud, et kõik luud asetsesid üksteise suhtes paralleelselt. Veel hiljem muututi mõnevõrra vabamaks ning asuti surnuid matma täies pikkuses väljasirutatult. Hilisel esiajaloolisel perioodil mähiti surnu linasesse riidesse. Teda ümbritsesid eluks vajalikud asjad, nagu toit ja enesekaitsevahendid, mida võis surnul endal või tema ka'l edaspidi vaja minna. On leitud ka õlut sisaldavaid kahest kivitükist anumaid, erinevaid võideid, ränikivist nuge ning odaotsi, kaelakeesid ja teisi esemeid, mida lahkunu elu jooksul oli tarvitanud
Villades ja latifundiumites oli kaht liiki majvõtteid: otse orjatööjõul ning kuna ise ei oldud kohapeal, siis kohapealne mõisa valitseja oli villikus, kes oli sageli ka ise ori, kuid ta oli usaldusväärne. Pidi juhatama ka orjade tööd ja mõisa kohapealseid asju. II tüüp oli see kui osa mõisa maast renditi välja tp (või kogu maa renditi) ja tulu saadi rendina. Vabatpkond ei kadunud kuhugi ,nende osakaal vähenes, kuid üle 50% põllumaj toodangust kuulus tp. Üha enam muututi renditp. T.Frank An economu survey of ancient rome" orje 25 % 4 mil ( kogu rooma elanikkond). Tp arvatakse et 2 saj keskel vähem kui 20 ¤ orje, 1 saj oli see maksimaalselt 25% , kuid siis hakkas aga langema. 1saj pkr kogu imp rahvaarv 80 milj, orjade osakaal vähem kui 10 % Linnades osakaal tavaliselt suurem kus võis ulatuda maksimaalselt kolmandikuni. Üldine tendents see, et orjuse kuldaeg oli 1 ja 2 saj ekr, peale 1saj aga üha enam orja massiline ja maj
Kolmas proosaliik oli filosoofia, mille olulisemad autorid olid Aristoteles ja Platon. Platoni teosed tähendasid erinevaid dialooge, kus õpetaja Sokrates vestles õpilastega. Peateos ,,Riik". Tema tekstid olid arutlevad, kuid Aristotelese omad olid analüütilisemad. Ta käsitles laiemat teemaderingi. Mõlema mõju Euroopa kultuurile on võrreldav. Aristoteles mõjutas keskaja filosoofiat ning varauusaja koolifilosoofiat (ka Eestis). Platoni mõju ilmus hiljem, kui muututi Aristotelese filosoofia suhtes kriitilisemaks. Hellenismi periood (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): komöödia ja õpetatud luule Keskuseks oli Aleksandria tänapäeva Põhja-Aafrikas. Oluliseks sai komöödia, mille peamine esindaja oli Menandros. Teine oluline zanr oli luule. Võrreldes arhailise perioodiga muutus see lihvitumaks. Tähelepanu pöörati välisele vormile ning seoses Aleksandria raamatukogus töötavate teadlastega muutus luule filosoofilisemaks. Kasutati vähetuntud ja
Tootmise arenedes tekkis tootmise ülejääk ja sõja pidamine – sõda omandas röövimise iseloomu. Tekkis orjapidamine, sest ori tootis rohkem, kui ta ära sõi. Sugukonnas kujunes välja võimuamet sõjapealik, kelle ümber koondus malev. Malevast kujunes välja ajapikku pealiku lähikond, mis on riigiaparaadi algkuju. Tekkisid inimesed, kes tegelesid suguharu juhtimisega, mitte tootmisega. Nn. usaldusmeeste kätte usaldati sellised kohad nagu maksukoguja. Kogukonnast sai riik. Muututi paikseks, tekkisid territoriaalsed piirid (varem mängis rolli veresugulus). Riik – erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Avalik võim – kogu riigi juhtimisaparaat, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga ka sunniasutusi (nt vanglaid), mis kõik on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks e elluviimiseks.
kehaline kui ka organiseerimistöö ilmikvendade ülesandeks st. siiski oma ordu liikmete ülesandeks. (benediktlased seevastu ei rakendanud oma munki, vaid võtd tööle teenijad ja sõltlasi ning kasutasid feodaalrendist).Tegelesid põlluharimise, lambakasvatamise, viinamarjakasvatusega jne.. Ülejäägid turustati linnadesse. Saades tolliprivileege ja maksuvabastusi, siis olid nad paremas seisunids kauba müümisel kui linnakaupmehed. Hiliskeskajal, 12. sajandil siiskui muututi teiste ordude sarnaskes. Kasutati sõltalstalupoegi, kehtestas feodaalvõimu st rentis oma lääni välja. Eeskuju, mida tsitsertslased majandusviisid andsid nii tehnoloogilises kui ka organisatoorses mõttes väljaspool oma ordut, on kindlustanud neile tähelepanuväärse koha Euroopa materiaalse kultuuri arengus. Augustiinlased-koorihärrad - Selle ordu rajamist ei saa mingi kindla ajastu arvele kanada, tekkinud sajandeid väldanud protsessi tulemusena.
51 tootmise suurt vanust ja juurviljade tähtsust (vanimad tõendid juurviljade kasvatamisest saadud Tais on dateeritud u 9000 eKr). Lewis Binford: toidu tootmist soosis demograafiline surve. Oletas, et pleistotseeni lõpul liikusid mõningad rannikul elavad inimrühmad vähem rahvastatud aladele. Põhjus: jääliustike sulamisveed uputasid rannikuid üle, inimesed pidid mujalt elupaiku otsima, samas kadus võimalus pikkadeks rännakuteks, muututi paiksemaks. Paikseks muutumisel oli tõsine demograafiline tagajärg. Populatsioonide arvukus hakkas järsult kasvama (paikses ühiskonnas pole piiranguid laste arvu osas) demograafiline surve. Hakatakse tarbima alternatiivseid toiduvahendeid. See toimus seal, kus leidus potentsiaalselt kodustatavaid taimi ja loomi viljelusmajanduse areng oli kasulik nende alade elanikele. Kriitika: viimase jääaja lõpul ei ujutatud mererandu mitte esimest korda üle, vaid see oli
Analüüsides tänapäeva spordiklubi ealist koosseisu näiteks Saksamaal näeme, et üle 35 aastased on märgatavas vähemuses. Eriti vähe osaleb spordiklubide tegevuses vanemaealisi madalama klassi naisi. Siiski vöib viimastel aastatel ka selles osas märgata teatavat muutust. Kui varasematel aastatel oli kombeks, et peale aktiivse sportlasekarjääri löppemist tömbuti tagasi ka klubilisest nn. harrastusspordist ja muututi klubi passivseteks liimeteks siis viimastel aastatel on see tendents muutumas. Klubide juhid on aru saanud kui tähtis on möödukas kehaline aktiivsus keskja vanemas eas ning püütakse selleks inimestele ka iganesti vastavaid tingimusi luua. See on oluliselt suurendanud ka vanemate inimeste osalust spordiklubide tegevuses. Seega sport on märgatavalt laiendamas ennast kui teenust ja kaupa vöimalikult laiale kasutajateringile. Rahvus.
saagivõimalust. Maetu põlved puudutasid lõuga ja käed olid näo ees. Pea oli pööratud lääne poole. Sellel, et surnud alati läänesuunas viimsele puhkepaigale sängitati, oli oma põhjus, sest läänes, kus päike kadus igal õhtul lubjakiviplatoode või kõrbeluidete taha, oletati sissekäiku allilma. Hilisemal esiajaloolisel perioodil oli surnukeha tihti nii kõvast sisse mähitud, et kõik luud asetsesid üksteise suhtes paralleelselt. Veel hiljem muututi mõnevõrra vabamaks ning asuti surnuid matma täies pikkuses väljasirutatult. Hilisel esiajaloolisel perioodil mähiti surnu linasesse riidesse. Teda ümbritsesid eluks vajalikud asjad, nagu toit ja enesekaitsevahendid, mida võis surnul endal või tema ka'l edaspidi vaja minna. On leitud ka õlut sisaldavaid kahest kivitükist anumaid, erinevaid võideid, ränikivist nuge ning odaotsi, kaelakeesid ja teisi esemeid, mida lahkunu elu jooksul oli tarvitanud
enamlaste kätte jäid kõik tähtsamad Vm sõjatehased. Punastel polnud kunagi puudus relvadest ja laskemoonast, valgetel tuli läbi ajada nende varudega, mis olid suutnud endale soetada. Antandi vägede tagasi tõmbumine mõjutas ka võitluse kaotamise meeleolusid. Lisaks oli oluline ka sõjatüdimus, Vm oli olnud sõjas juba 6 a ning tavainimene lootis ja ootas ennekõike sõja lõppu. Mida kauem sõda kestis, seda ükskõiksemaks muututi selle suhtes, kes sõja võidab. Tähtis oli toetada seda poolt, kes tundus olevat edukam- mida suurem edu, seda suurem lootus, et sõda lõppeb varsti. Enamlased demobiliseerisid vana Vene armee, jaan 1918 hakkasid looma uut Punaarmeed töölistest ja talupoegadest, esialgu polnud selle loomine mitte otstarbekatel alustel korraldatud- värvati vaid klassikuuluvuse alusel ja parteiliikmete soovitusel. Selline armee ei saanud olla kuigi
annaabi.ee 
