XX sajandi teine pool - murrangulised muutused teaduses ja kultuuris (0)

XX sajandi teine pool - murrangulised muutused teaduses ja kultuuris
20. Sajandil toimus mitmeid suuri ning murrangulisi muutuseid, ning avastisi teaduses ja kultuuris. Leiutati palju inimkonnale kasulike ning elukvaliteeti parandavaid seadmeid nind tooteid, samas ka relvi millega on võimalik maamunalt pühkida kogu meie ühiskond. Kultuurielu muutus palju mugavamaks kui oli see varem olnud, kodutehnika uuenes, mood võttis täiesti teistsuguseid külgi kui varem ning ühiskond sai vabamaks ning muutuvamaks.
20. Sajandi teisel poolele oli suur osa teadusest mingil määral suunatud külmale sõjale, sooviti luua võimsaid relvi mis oleksid võimelised hävitama suuremaid piirkondi ning rohkem inimesi. Väga populaarseks muutus tuumaenergia mida esialgu kasutati vaid sõjatööstuses ning alles pärast seda hakati sellest tootma elektrienergiat. 20. Sajandi teisel poolel oli ka palju tuumajõul töötavaid sõidukeid, neist esimene oli 1950 ndate aastate keskpaiku USA-s valminud esimene tuumajõul töötav sõjaallveelaev. Tuumaenergias on küll palju ka positiivseid külgi kuid siiski on minu arvates tema suurimaks ohuks näiteks tuumasõda mille lävel on inimkond juba paar korda seisnud ning mis kujutaks suurt ohtu meile, kuna tuumapommist vabanev kiiritus on väga kahjulik inimesele ning võib põhjustada geenihäireid, haigusi või koguni surma.
Kuid mitte kõik teadlased ei olnud orjenteeritud vaid massihävitusrelvade tootmisele vaid suurt rõhku anti ka inimese elukvaliteedi ning heaolu parandamisele ning arendamisele.
Üheks murrangulisemaks leiutiseks on kübertehnika ning eelkõige arvuti. 1971 . Aastal loodi firmas INTER mikroprotsessor mis võimaldas mõne aasta pärast alustada personaalarvutite tootmist. Arvutitest on saanud tänapäeva elu ühed väga olulised osad ning suur osa tänapäeva Eesti ühiskonnast ei kujutaks enam isegi elu ette ilma arvutiteta. Samas on toonud arvutid meieni ka negatiivseid jooni, näiteks 21. Sajandil on suurenenud laste ärevus ning käitumishäired kuna arvutist tuleb lastele ka palju vägivalda, samuti hakkab inimestel ära kaduma oskus suhelda väljaspool internetimaailma ning maailm mis on ühe kasti sees võib saada inimestele uueks koduks, kinnisideeks ning sõltuvuseks.
Ka 20.sajandi keemiatööstuses on olnud suuri edusamme ning avastusi. On olnud vapustavaid avastusi erinevates meditsiinivaldkondades, näiteks loodi vaktsiinid , mille käigus viiakse inimkehasse mingi teatud haiguse surnud antikehi ning selle tulemusena saavutab organism selle haiguse vastu immuunsuse.
Biotehnoloogia üheks suurimaks avastuseks on olnud minu arvates kloonimine . 20.Sajandi viimastel aastatel õnnestusid esimesed loomade kloonimise ning paljundamisega seotud katsed. Ning 5 juulil 1997. Aastal tuli Šotimaal ilmale maailma esimene kloonitud lammas Dolly. See on üks tehnoloogia väga suuri saavutusi ning lähitulevikus võib olla võimalik kloonida isegi inimesi.
Kõigil nendel teaduslikel saavutustel on samas ka negatiivseid pooli mida ei jäta me maha mitte iseendale vaid hoopis järeltulevatele põlvkondadele, tihtipeale nendele hetkel veel ei mõelda ning arvatakse, et küll ka nemad kuidagi hakkama saavad, kuid tegelikkuses peaks mõtlema reaalsetele ohtudele mis jäevad näiteks tuumajaamadest, tuumapommidest, kliimasoojenemisest ning globaliseerumisest. Näiteks avastasid 1980 ndatel aastatel teadlased suured augud Maad ümbritsevast osoonikihist, mis kaitseb meie planeeti ohtliku päikesekiirguse eest, kui nii jätkame muutub osoonikiht üha nõrgemaks ning järeltulevate põlvede jaoks on see kindlasti väga põletav probleem mille eest peaksime tegelikkuses ka meie juba hoolitsema.
Minnes teadusest üle nüüd kultuurielu suurimate muudatusteni siis üheks tähtsaimaks kultuurielu muudatuseks pean ma moodi. Kuigi sõdadevahelistel aastatel muutus eelkõige naistemood siis muudatusi esines ka meestemoes. Euroopasse avaldas suurt mõju Ameerikalik eluviis ning välimus, muututi palju vabamaks, loobuti konservatiivsetest riietustraditsioonidest ning avastati palju uut ja huvitavat. Noorte mood põhjustas palju põlvkondade vahelisi lahkhelisid, sest näiteks meeste seal läksid moodi pikad juuksed, mis olid seotud hipide kultuuriga , kuid vanema ühiskonna jaoks oli see taunitav , sest nende nooruspõlves olid traditsioonid ja kultuurid teised ning nad pidasid seda ebaeetiliseks. Samuti tekitasit suuri erimeelsusi neidude miniseelikud kuna jällegi vanem ühiskond oli harjunud pikemate kleitidega ning pidas seda lihtsalt litsakaks ning ebaeetiliseks, kuid nagu õeldakse inimesed harjuvad kõigega ning sajandi lõpuks olid need juba täiesti tavalised nähtused.
Samuti üheks suurimaks kultuurielu muudatuseks oli see, et naisi hakati võrdväärtustama meestega. Naistel on tänaseks päevaks justkui kõik need samad õigused mis meestelgi, vähemalt heaoluriikides ning läänelikus maailmas. Kuid siiski ei ole suutnud tagada veel täielikku võrdõiguslikkust üheski riigis, sest näiteks Eestis on naiste ja meeste palgalõhe väga suur.
Minu arvates on 20 nda sajandi teine pool olnud üks tähtsamaid üldse tehnika arengu poolest, sest meie võimalused on läinud palju suuremaks ning väga paljud tähtsad avastused on tehtud just sellel sajandil. Samuti on kultuurielus olnud palju muutusi mis aitavad kaasa ühiskonna muutumisele ning uute kultuuride tekkimisele.
Kokkuvõtteks ütleksin, et suurimad muutused teaduses oli tuumaenergeetika ja kübertehnoloogia, millel mõlemal on küll palju positiivseid külgi kuid ka suuri tagamõtteid ning negatiivseid omadusi. Palju on juurde andnud ka üha enam arenev biotehnoloogia valdkond kloonimine. Kultuurielu oluliseimad muudatused on naiste võrdõiguslikkus meestega ning ka üha uuenev mood.
Kristiina Toomik
Kasutatud Einar Vära ja Tõnu Tannberg „ Lähiajalugu “