Ajalugu arutlus teemal: "Eesti taasiseseivumine", 9.klass (0)

Eesti taasiseseisvumine
Nõukogude Liidu riigipöörde läbikukkumine andis paljudele liiduvabariikidele võimaluse iseseisvumiseks. 1985. aastal tuli NSV liidus võimule Mihhail Gorbatšov, kes viis seal läbi ümberkorraldusi, mida kutsuti perestroikaks. Ümerkorraldamise käigus nõrgenesid tsensuurireeglid, avardus sõnavabadus, suurenes massiteabevahendite mõju ja muututi sallivamaks eriarvamuste suhtes. See kõik viis Eesti iseseisvumiseni ja Idabloki lagunemiseni.
Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametnikkondi kaevanduse rajamisest loobuma . 1987. aastal loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. Eesmärk oli MRP ja selle lisaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine. 1987. Aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitse Selts.
Aprilli keskel moodustati Eestimaa Rahvarinne , mis kujunes suurimaks rahvaliikumiseks.
Rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988. aasta kevadel üldiseks, nii kujunes Eestis välja võimukriis, mis lahenes 1988. a juunis Vaino Väljase nimetamisega uueks parteijuhiks. 17. juuni 1988 aastal tähistas rahvas võitu massimeeleavaldusega lauluväljakul. Sama aasta septembris toimus lauluväljakul järjekordne massiüritus „Eestimaa Laul“, millest võttis osa u 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks.
16.novembril 1988. aastal vastu võetud suveräänsusdeklaratsiooniga sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. See tähendas, et esimest korda oli nõukogude võimu tingimustes tõstatatud Eesti riikluse küsimus. 30 märts 1990 kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais lõpetati ka ENSV sümbolite kasutamine.
Augustiputš, mis toimus 19. -21. augustil 1991. a moskvas, mõjutas Eestit väga palju. Kuna NSVL -is oli täielik segadus oli Eestil väge hea võimalus ennast iseseisvaks kuulutada. Ka Venemaa Föderatsiooni president Boriss Jeltsin lubas Nõukogude Liidul laguneda, arvates et see on paratamatu. Mitme poliitilse jõu kokkuleppe alusel võttis ülemnõukogu 20. aug 1991. aastal vastu Otsuse Eesti Riiklikust Taasisesvumisest. Eesti Vabariik ja iseseisvus oli taastatud.
Ma arvan, et perestroika aeg oli hea aeg, ka teistele Idablokiriikidele, sest rahvas muutus julgemaks ning iseseisvamaks. Eesti üheks perestroika-perioodi tulemus on rahvusteadvuse kasv, mis viis Eesti lõpuks iseseisvumiseni.