Valemit järgides saame tulemuseks maatriksi X (Tabel 8), mis sisaldab endas muutujate x ja y parandeid (δx ja δy). Esimene lähendus on sellega lõpule jõudnud. Tabel 8. Maatriks X muutujate x ja y paranditega esimesest lähendusest -0.096 0.052 Arvutuste lihtsustamiseks kopeerime Excel’is oleva esimese lähenduse teisele töölehele. Esimesest lähendusest leitud parandid δx ja δy tuleb esialgsetele muutujate väärtustele juurde liita ning kogu arvutuskäik kordub ja saame muutujatele uued parandid (Tabel 9). Näeme, et parandid on võrreldes eelmistega palju väiksemad. Lahendust tuleks jätakata kuni parandid on muutunud tühiselt väikeseks. Tabel 9. Maatriks X muutujate x ja y paranditega teisest lähendusest -0.004 0.005 Võttes teisest lähendusest leitud parandid ja liites need teises lähenduses kasutatud muutujatele x ja y ning arvutuskäiku taas korrates, siis saame kolmandas lähenduses muutujate paranditeks väga väikesed suurused
....................5 2.2MKNK leidmine Karnaugh' kaardiga..................................................................6 2.3 Taandatud DNK leidmine..................................................................................6 2.4 Täieliku DNK leidmine...................................................................................... 6 2.5Täieliku KNK leidmine........................................................................................7 2.6 Shannoni disjunktiivne arendus muutujatele x2x3x4 ....................................... 8 Vastused................................................................................................................8 1. Funktsiooni leidmine 1.1 Funktsiooni arvutamine Matrikli number on 010636 Pärast selle teisendamist kuueteistkümnendsüsteemi 'Windows Calculatoris' saan tulemuseks arvu 298C Leian funktsiooni ühtede piirkonna ja määramatuspiirkonna:
Nimi: ........................................ KONTROLLTÖÖ NR 1 VARIANT A 1. Millised järgmistest muutujanimedest on lubatud, millised mitte? Kui ei ole lubatud, siis miks? (4 p) kolmnurga külg 3nurgakylg Kylg külg 2. Millist tüüpi muutujatele (integer, real, char) saab omistada alljärgnevad väärtused? Kui väärtust ei saa omistada ühelegi muutujale, siis põhjenda, miks. (8 p) 16 a abc 1,6 5 @ õ 12.4 3. Kuidas näeksid Pascalis välja järgmised loogikatehted? (A, B ja C on tüüpi integer). (2 p) A on väiksem kui 30, B on suurem kui 15 ja C ei võrdu 0-ga. B on suurem kui 6 ja väiksem kui 10 või A on suurem kui 10 4. Kuidas näeksid Pascalis välja järgmised omistustehted
P soovitud suletud süsteemi omaväärtuste paigutus. Vali üks või enam vastust. K=place(A,C,P) K=place(A,B,P) K=place(sys.a,sys.b,P) P=roots([1 2*ksii*Wn Wn*Wn]) Question7 Hinded: 2 Mille järgi hinnata tagasisidestatud süsteemi töövõimelisust? Selgita, mille järgi järeldad, et süsteem vastab nõutud tingimustele! (Siiretele viidates kasuta täpseid viiteid muutujatele ja täpseid algväärtuseid!) Vastus: Question8 Hinded: 1 Mille järgi hindad olekusiirete tegelikku saavutatud kiirust? (5% võetakse siirde maksimumväärtusest e maksimaalsest algolekust) Vali üks või enam vastust. Kiirema olekumuutuja 5% täpsusega lõppväärtuse lähedale jõudmise ajahetke järgi Aeglasema olekumuutuja 5% täpsusega lõppväärtuse lähedale jõudmise ajahetke järgi
sum(N,S):-sum(N,0,S). sum(0,S,S). sum(N,Acc,S):- N2 is N-1, Acc2 is Acc+N*N, sum(N2,Acc2,S). %3. Maagiline ruut % numbrid 1..9 digit(1). digit(2). digit(3). digit(4). digit(5). digit(6). digit(7). digit(8). digit(9). magic(A1,A2,A3,B1,B2,B3,C1,C2,C3):- % Lisasin algusse hoiatuse (var(A1), var(A2), var(A3), var(B1), var(B2), var(B3), var(C1), var(C2), var(C3) -> Flag=write, write('Hoiatus! Arvutamine võib võtta minuteid...') ; Flag=nowrite), % anname muutujatele algväärtused digit(A1), digit(A2), (Flag=write -> nl ; true), digit(A3), (Flag=write -> write(.) ; true), digit(B1), digit(B2), digit(B3), digit(C1), digit(C2), digit(C3), % kontrollime, et algväärtused oleks erinevad A1=A2, A1=A3, A1=B1, A1=B2, A1=B3, A1=C1, A1=C2, A1=C3, A2=A3, A2=B1, A2=B2, A2=B3, A2=C1, A2=C2, A2=C3, A3=B1, A3=B2, A3=B3, A3=C1, A3=C2, A3=C3, B1=B2, B1=B3, B1=C1, B1=C2, B1=C3, B2=B3, B2=C1, B2=C2, B2=C3,
Vastab lahtrile Kaugus. Eduka viske sooritamise järel kuvatakse selles kastis tulemus. Boolean, mis määrab kas viset saab teha või ei. Eituse korral viset sooritada ei saa. Muutuja, mis aitab määrata oda nurka igal ajahetkel. Vastab erinevates protseduurides erinevatele funktsioonide Muutuja, millega saab reguleerida kaadri pausi pikkust jooksmise ja oda lennu ajal. Suurus . Suurus e. Otstarve: Annab osadele globaalsetele muutujatele algväärtused. Otstarve: Seab mänguväljaku algasendisse. Paneb paika objektide asukohad ja suurused. Otstarve: Kirjeldab karakteri liikumist ning reguleerib animatsiooni. Jooksmise ajal muudab oda nurka viske suunas. Protse Muutujad: JooksuKiirus - konstant karakteri liikumise kiiruseks algpositsioonilt jooneni. Vaikesättena 3,1. Positsioon - muutuja positsiooni määramiseks igas ajahetkes. Piir - muutuja kontrolliks, millal karakter ületab joone. Aeg - jooksmise aeg jooksu alghetkest.
K=place(A,B,P) K=place(sys.a,sys.b,P) P=roots([1 2*ksii*Wn Wn*Wn]) K=place(A,C,P) Tagasiside Õige vastus on: K=place(sys.a,sys.b,P), K=place(A,B,P). Küsimus 7 Valmis Hinne 1,75 / 2,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mille järgi hinnata tagasisidestatud süsteemi töövõimelisust? Selgita, mille järgi järeldad, et süsteem vastab nõutud tingimustele! (Siiretele viidates kasuta täpseid viiteid muutujatele ja täpseid algväärtuseid!) Graafikus on näha, et siirded on nõrgalt võnkuvad ja siirdeprotsessi aeg ts 4.4 sekundit, mis on isegi vähem, kui nõutud 5. Muutujate algväärtused on 1 ja -2, ning nad saabuvad lõppväärtuse lähedale vastavalt 3.4 ja 4.4 sekundit Kommentaarid Kommentaar: Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mille järgi hindad olekusiirete tegelikku saavutatud kiirust
töö hinde. Leian regressioonisirge võrrandi kujul y=ax+b Selleks tuleb määrata parameetrid a ja b, regressioonisirge tõus ja algordinaat. Osutub, et otstarbekas on leida joone parameetrid, arvestades juhuslike punktide (x,y) ruutkeskmisi hälbeid regressioonisirgest. Seega: n 2 S a,b a. xi b yi i= 1 Leian selle avaldise miinimumkohad muutujatele a ja b. d S a,b 0 da d S a,b 0 db Allpool on antud a ja b määramiseks vajaliku lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine on paketi MathSoft StudyWorks eripärade tõttu pisut pikem. a 1 b 1 Given n n n. b a. xk yk k=1 k=1 n n n 2 b. xk a
alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. Question 4 Question text Ceteris paribus eelduse peamine eesmärk on Select one: uurida mikroökonoomilisi muutujaid, uurimata seejuures makromajanduslikke muutujaid uurida makromajanduslikke muutujaid, pööramata tähelepanu mikroökonoomilistele muutujatele kindlaks teha, kas muutuja X on muutuja Y-i põhjus või vastupidi uurida muutujate X ja Y vastastikust mõju, arvestamata seejuures muutuja Z mõju Question 5 Question text Ettevõtlikkuse all mõistetakse Select one: kõike nimetatut äriotsuste vastuvõtmist riski võtmist majandustegevuses uuenduste tegemist firmas Question 6 Question text Füüsilise kapitali all mõistetakse majandusteaduses eelkõige Select one: loodusressursse nagu nafta ja rauamaak
Küsimus 4 Ceteris paribus eelduse peamine eesmärk on Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Valige üks: uurida mikroökonoomilisi muutujaid, uurimata seejuures makromajanduslikke muutujaid uurida makromajanduslikke muutujaid, pööramata tähelepanu mikroökonoomilistele muutujatele kindlaks teha, kas muutuja X on muutuja Y-i põhjus või vastupidi uurida muutujate X ja Y vastastikust mõju, arvestamata seejuures muutuja Z mõju Küsimus 5 Ettevõtlikkuse all mõistetakse Valmis Valige üks: Hindepunkte 1.0/1.0 uuenduste tegemist rmas riski võtmist majandustegevuses
0 -3 1 -4 7 1 +3II 0 0 -2 2 4 4 :(-2) 0 -2 1 -3 4 0 +2II 0 0 -1 1 2 2 1 0 -1 3 1 3 +III 1 0 0 2 -1 1 0 1 -1 2 -1 1 +III 0 1 0 1 - 3 -1 0 0 1 -1 - 2 - 2 0 0 1 -1 - 2 - 2 0 0 -1 1 2 2 +III 0 0 0 0 0 0 Kuna ülemisse vasakusse nurka tekkinud ühikmaatriksi veerud vastavad muutujatele x1, x2 ja x3, siis x4 ja x5, on vabad muutujad. Tähistame nende väärtused x4 = c1 ja x5 = c2. Esimesele kolmele reale vastavad võrrandid Näide (4) x1 + 2 x4 - x5 = 1 x1 = 1 - 2 x4 + x5 x1 = 1 - 2c1 + c2 x2 + x4 - 3 x5 = -1 x2 = -1 - x4 + 3 x5 x2 = -1 - c1 + 3c2 x3 - x4 - 2 x5 = -2 x3 = -2 + x4 + 2 x5 x3 = -2 + c1 + 2c2 Üldlahendiks on seega x1 = 1 - 2c1 + c2 x2 = -1 - c1 + 3c2
oluliselt erinev väärtusest 0.8-st. Lahendus ˆ a) Leiame esmalt t-statistikute väärtused vastavalt valemile t se ˆ . Muutujatele ln( X ), D, D ln X vastavad t-statistikud on 10.33 (=0.93/0.09), 0.60 (=1.20/2) ning -4 (=-0.02/0.005). Absoluutväärtuselt on t-statistiku kriitilisest väärtusest 1.99 suuremad muutujate ln( X ) ja D ln X t-statistikud. Seega statistiliselt olulised on muutujad ln( X ) ja D ln X . b) Püstitame hüpoteesipaari: H 0 : 1 0.8 H 1 : 1 0.8 1 b1 0.93 0.8
juhtkond saab otsustada, kui palju toorainet, tööjõudu ja kapitali tootmiseks kasutada) b. Endogeenseteks muutujateks ehk süsteemisisesteks muutujad. Need on muutujad, mille suuruse üle vaadeldava protsessi teostaja otsustada ei saa (näiteks turul saadaoleva kapitali, tööjõu ja tooraine hinnad) 5. Milline on lineaarse planeerimise ülesande standardne kuju? Nimetada, mis on sihifunktsioon, põhikitsendused ja kitsendused muutujatele. Min või max (sihifunktsioon(id)) (põhikitsendused) (kitsendused otsustusmuutujatele) Sihifunktsioon: funktsioon, mille optimaalset (maksimaalset või minimaalset) 2 väärtust kindlustavat otsustusmuutujate väärtuste komplekti otsitakse Põhikitsendused: kitsendused, mis piiravad otsuse tegemist; antud juhul on nendeks probleemi
5. Missugused prototüüpülekandefunktsiooni parameetrid: sumbuvus (ksii) ja omavõnkesagedus (Wn) valisid, et tagada esimeses küsimuses nõutud siirdeprotsessi iseloom? Põhjenda mõlemat! 6. Missugust Matlabi käsku saab kasutada stabiliseeriva pidevaja tagasisidemaatriksi K arvutamiseks (U(t)=-K*X(t))? 7. Selgita, mis näitajate järgi järeldad katseliselt, et süsteem vastab nõutud tingimustele! (Siiretele viidates kasuta täpseid viiteid muutujatele ja täpseid algväärtuseid!) 8. Mille järgi hindad olekusiirete tegelikku saavutatud kiirust? (5% võetakse siirde maksimumväärtusest e maksimaalsest algolekust) 9. Selgita, mida ja kuidas täpselt tuleb muuta, et saada nõutud siire 2 korda kiiremaks? Missugused süsteemi parameetrid/elemendid sellega muutuvad
vanglast või kohtu poolt määratud narkootiliste ainete raviprogrammis osalema. Uurimuses osalemise kriteeriumid olid; vanusevahe 21-40 eluaastat, afroameeriklased või valged, inglise keelt kõnelevad, IQ-ga 70, ei tarbi psühhotroopseid raviaineid aktiivsete psühhoosi sümptomite raviks. 664-st osalenust olid 51% uurimuses osalejatest saadetud narkoraviasutustest, 70% valged, 30% afroameeriklast, 10% nimetasid ennast hispaanlasteks. Keskmine vanus oli 31,2. Lisaks tausta muutujatele mõõdeti kolme olulist muutujate gruppi: antisotsiaalsete isiksusehäirete ja psühhopaatia etteaimatavad muutujad, enesetapule kalduva käitumise kriteeriumi muutujad ja muutujad, mis hüpoteetiliselt vahendavad suhteid isiksuse omaduste ja enesetapule kalduvuse vahel. Kiirtest on lühike intelligentsuse läbivaatuse vahend, mis nõuab, et osalejad seostaksid sõnu piltidega. Kiirtesti abil saab selgeks, kas IQ on normaalsuse piires ja üldistub seaduserikkujate näidetes
Igale tüübile vastab kindel väärtuste esitusviis ja diapasoon ning välja pikkus. Mitme andmetüübi määramiseks võib käsutada ka tüübitunnuseid - kindla tähendusega sümboleid, mis lisatakse muutuja nime lõppu. Näiteks on järgnev lause samaväärne eelmisega Dim n%, a!, b#, nimi$ VBA peamised andmetüübid ja nende omadused on tabelis 7.1. Vaikimisi, s.t kui muutuja ei ole deklareeritud, võetakse tema tüübiks abstraktne ehk universaalne andmetüüp Variant. Taolisele muutujatele võib omistada suvalist tüüpi väärtusi. Väljade pikkused võetakse nende jaoks varuga ning väärtuse esitusviisi valib interpretaator sõltuvalt omistatava väärtuse tüübist. Näiteks arvu salvestamiseks, sõltumata tema tüübist ja suurusest, eraldatakse alati väli pikkusega 16 baiti. Variant-tüübi käsutamine arvandmete jaoks on üldiselt väga ebaökonoomne nii mäluruumi käsutamise kui ka programmi töökiiruse poolest. Selle tüübi korral on vajalik mälumaht keskmiselt 3..
ühe muutuja funktsiooni tuletist, mis saadakse funktsiooni f ülejäänud muutujate lugemisel konstantideks. f ( x, y , z,...) Seda tähistatakse: wx = f x ( x, y , z ,...) = . x Funktsiooni osatuletise leidmiseks antud punktis leitakse kõigepealt antud funktsiooni osatuletis ning seejärel omistatakse osatuletise kui uue funktsiooni muutujatele etteantud punkti koordinaadid. Kõrgemat järku osatuletised Olgu antud funktsioon z = f ( x, y ) ning leidugu z x ja z y . Siis 2 f ( x, y ) 2 f ( x, y ) 2 f ( x, y ) 2 f ( x, y ) z xx = ( z x ) x = z xxy = ( z x ) = z yx = ( z y ) = z yy = ( z y ) y = . x 2
1.Static factory meetoditel on nimed, nii et me saame kasutada rohkem kui üks factory method sama signatuuriga, mida ei saa teha konstruktorite puhul. 2.Factory meetoditel ei ole vaja luau uut objekti: nad võivad tagastada eelnevalt loodud objekti. 3. Factory meetodid võivad tagastada object igat alamtüübi, konstruktorid ei saa. 17. Mida hoitakse pinus (stack) ja kuhjas (heap)? (Oluline teada ainult aines käsitletu piires). Stack (pinu) on mälupiirkond, kus: Kohene mälueraldus muutujatele nende deklareerimisel Siin hoitakse primitiivset tüüpi väärtusi Üks stack iga lõime (threadi) ehk käivitatava ühiku kohta Heap (kuhi) on mälupiirkond, kus: Mälueraldus vajaduse tekkimisel Siin hoitakse objektitüüpe Üks heap terve JVM kohta 18. Mil määral saab null-viidaga objekti kasutada? null – praktilise käsitluse jaoks lihtsalt puuduv väärtus Sõnega „null” on seotud spetsiaalne nulltüüp Null-tüübi väärtus on alati null-viide
loobumist teatud kogusest teise hüvise tootmisest, see aga ongi esimese hüvise tootmismahu suurendamise alternatiivkulu. Küsimus 4 Ceteris paribus eelduse peamine eesmärk on Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: uurida makromajanduslikke muutujaid, pööramata tähelepanu mikroökonoomilistele muutujatele kindlaks teha, kas muutuja X on muutuja Yi põhjus või vastupidi uurida muutujate X ja Y vastastikust mõju, arvestamata seejuures muutuja Z mõju uurida mikroökonoomilisi muutujaid, uurimata seejuures makromajanduslikke muutujaid Ceteris paribus muudel võrdsetel tingimustel; muude tingimuste samaks jäädes.
2. Programmi lähteteksti dokumenteerimine KOMMENTAAR on programmis selgituse või täpsustusena kasutatav tekstilõik, mis ei mõjuta programmi tööd. Kuigi ei ole kindlaid reegleid selle kohta, kuidas kasutada kommentaare, on siingi mõned printsiibid, mida võiks järgida: * kommenteerida tuleb nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik; * kommenteerides püüdke ennetada lugeja küsimusi; * kirjeldada tuleb põhilisi funktsioone ja tegevusi; * andke piisav seletus kasutatavatele muutujatele; * ärge kommenteerige niigi arusaadavaid lauseid. Jätke endale meelde, et mõistlik kommenteerimine suurendab märgatavalt programmi loetavust. Lisaks sisulisele kommenteerimisele kasutavad professionaalsed programmeerijad ka programmi lähteteksti dokumenteerimist, mis tähendab, et iga programmimooduli ja alamprogrammi algusesse lisatakse spetsiaalselt vormistatud kommentaar, mis sisaldab: 1) mooduli või funktsiooni täielikku nimetust; 2) otstarve lühikest kirjeldust;
(R-K 2. meetod) Graafik: 23. Programm Mathcad võrdluses programmiga Stella- Mathcadis modelleeritakse kasutades Given-Solve blokki. Alguses defineeritakse parameetrite väärtused; siis Given blokis antakse väärtused võrranditele (DV) ja nende väärtustele mingites punktides. Lahendatakse (odesolve). Mathcad ei võimalda testida tundlikkust, simuleerida. Stellas modelleerides lisatakse kõigepealt muutujad ja määratakse nende vahelised seosed. Siis antakse muutujatele väärtused. Stella teeb kõik arvutused Sinu eest, aga Mathcadis tuleb teha neid ,,käsitsi", Stella võimaldab testida tundlikkust, hõlpsasti muuta parameetrite väärtusi ja simuleerib. 24.Diskreetne modelleerimine Arena abil. Millised võimalused,näide. ntks elektroonikaseadme 25.Elektroonikaseadme tootmise mudel Arenas. 26.Tuletise, diferentsiaali ja kujutise mõiste, seos Stella mudelitega, näide. 27.Diferentsiaalvõrrandi mõiste, DV liigid, seos Stella mudelitega,
2. kõikvõimsa meedia teooria pannakse proovile filmi kasutamise võimalused veenmise või informeerimise eesmärgil. 3. kõikvõimsa meedia taasavastamine meedia võib olla sotsiaalse ja poliitiline võimu instrument. Lang ja Lang arvasid, et on olemas seoeid mõjuga avalikule arvamusele, et minimaalse mõju kohta on ainult üks võimalik käsitlus. Pärast pannakse tähelepanu rohkem pikkajaliste muutuste suunas: emotsioonidele, hoiakutele. Ka tähelepanu pörati kontekstist tulenevatele muutujatele ja motivatsioonile. 4. interaktsiooniline tuginev meediamõju: uue meedia mõjusid sotsiaalne konstruktivism. Selle käsitluse järgi tekkisid kõige olulisemad meedia mõjud tähenduse konstrueerimisel. Konstrueeritakse meedia sotsiaalne formatsioon ja ajalugu. Stiimul reaktsioon lähenemine. Üksik teade üksikisikust vastuvõtja reaktsioon. McGuire: esinemine, tähelepanu, aru saamine, seostamine, meelespidamine ja tegevus. On vaja arvestada
Siis ülesanne saadakse järgmisel kujul: minmax(y,w). Maksimeerides
funktsiooni saame kolm lahendit, millest valime optimaalsema. Minimaks lahend tagab selle , et tegelik
pole iial suurem minimaksi väärtusest tegelik
piirkonna iga jaotusviisi puhul võrdub selle pindalaga S: Minnes võrduse paremal poolel piirile, saame: Kui piirkond D on regulaarne, siis pindala avaldub kaksikintegraaliga Sulgudes oleva integraali arvutamisel leiame, et 4. Muutuja vahetus kahekordses integraalis: muutuja vahetuse jakobiaan ning valem (21.4) (valemi tuletamist pole vaja); kahekordne integraal polaarkoordinaatides (muutujavahetus, jakobiaan ning valem(22.1)). Kahekordses integraalis minnakse muutujatelt x ja y muutujatele u ja v seoste (22.1.) abil. Eeldame, et kahe muutuja funktsioonid x=(u,v) ja y=(u,v) on vaadeldavas uv-tasandi piirkonnas ühesed, pidevad ning omavad pidevaid osatuletisi mõlema muutuja järgi. Lisaks eeldame, et võrrandispsteem (22.1.) on üheselt lahenduv muutujate u ja v suhtes. Sellisel juhul vastab igale xy-tasandi punktile piirkonnas D parajasti üks uv-tasandi punkt piirkonnas D' ja vastupidi. Jacobi determinandiks ehk jakobiaaniks nim
deklaratiivse programmeerimise viis, ning enamik kaasaegseid programmeerimiskeeli -- C, Pascal, Ada jne -- on funktsionaalse programmeerimise meetoditest mõjustatud. Puhtas funktsionaalses keeles -- Haskell, Hope, Miranda, FP -- ei ole programmeerijal peale funktsioonide defineerimise ja sisseehitatud baasfunktsioonide (aritmeetika, loendid jms) mingeid lisavahendeid -- kõik kõrvalefektid on keelatud. Puhas funktsionaalne keel ei luba muutujatele väärtusi omistada. Ainus efekt, mis funktsiooni rakendamine argumentidele annab, on resultaadi leidmine. Kombineeritud funktsionaalsed keeled - ML, Lisp, Scheme - kombineerivad puhaste funktsionaalsete keelte mehhanisme imperatiivsete mehhanismidega. Lambda-arvutuse teooria tegeleb arvutatavuse ja arvutatavate funktsioonide uurimisega, kasutades selleks lambda-arvutuse keelt kui universaalset programmeerimiskeelt. Churchi tees väidab, et iga algoritmi saab lambda-arvutuse keeles kirja
Performance muutuja tuleb valida vastavalt stakeholder-ite, ettevõtte suurusele, ümbritsevale keskkonnale, strateegilistele otsustele ja ajaperspektiivile. *Raamatupidamuslikud näitajad muutujana - Raske kasutada statistilistes mudelites. (Negatiivsed väärtused, Asümmetriline jaotus) Kasutada harva! Control muutuja suhe independent/dependent muutujasse: Kontrollmuutuja (n. tööstusharu, ettevõtte suurus) peab omama mõju vaadeldavat nähtust mõjutavaile muutujatele/praktikatele Pole vaja, kui valdkond on uus. Mõõdikud: • Sama fenomeni erinevad mõõdikud on erineva headusega. • Valiidsus – mõõdik mõõdab mida peab. • Raskused parima mõõdiku valimisel. – Mõõdiku koonduv valiidsus. Sama fenomeni erinevad mõõdiku tulemused peavad korreleeruma – Mõõdiku hajuv valiidsus. Erinevate fenomenide mõõdikud ei mõjuta iseenesestmõistetavalt üksteise valiidsust. Rahvusvaheline küsimustik – ekvivalentsuse probleem:
võiks olla järgmine: NÄIDE 2. Ülesanne Saadava suhkru mass moodustab P % töödeldava suhkrupeedi kogusest. Kui palju on vaja suhkrupeeti X tonni suhkru saamiseks? Lahendus Avaldame K analoogiliselt eelmisele näitele: K = (100/P)*X Selleks, et leida suurus K, on meil vaja teada suurusi P ja X. Programmeerimise kontekstis öelduna tähendab see seda, et muutuja K väärtuse leidmiseks on meil tarvis omistada muutujatele P ja X väärtused. Eelmise näitega samaväärse programmi saame, kui omistame neile muutujatele eelmises ülesandes püstitatud väärtused: P r o g r a m m N2.1 P = 12.5 X = 350 K = (100/P)*X VÄLJASTA K 32 / 115 Lisaks omistamislausele leidub veel teinegi võimalus muutujale väärtuse omistamiseks - see on väärtuse sisestamine standardprotseduuri abil.
o DEF: Valemeid F ja G nimetatakse samaväärseteks, kui nende tõeväärtused on võrdsed igal neis valemeis esinevate muutujate väärtustel. o Teoreem: Valemid F ja G on samaväärsed parajasti siis, kui valemist F järeldub valem G ja valemist G järeldub valem F. o Teoreem : Valemid F ja G on samaväärsed parajasti siis, kui valem F ↔ G on samaselt tõene. Tõestus. Eeldame, et valemid F ja G on samaväärsed. Valime valemites F ja G esinevatele muutujatele suvalise väärtustuse. Kui valitud väärtustusel kehtib F = 1 ja G = 1, siis F ↔G = 1, kui aga valitud väärtustusel kehtib F = 0 ja G = 0, siis samuti F ↔ G = 1. Järelikult on valem F ↔ G tõene sõltumata väärtustusest ehk samaselt tõene. Eeldame nüüd ümberpöördult, et valem F ↔G on samaselt tõene. Valime selles valemis esinevatele muutujatele suvalise väärtustuse. Etekvivalents on tõene, siis kas F = 1, G = 1 või F = 0, G = 0
x = (t) y = (t), t [T1,T2]. Süsteem määrab iga t [T1,T2] korral ühe kindla arvupaari ehk tasandi punkti ristkoordinaatidega (x,y) = ((t),(t)). Üldiselt vastavad muutuja t erinevatele väärtustele ka erinevad tasandi punktid. Kui muutuja t jookseb läbi kogu lõigu [T1,T2], siis t-le vastav punkt kujundab tasandil teatud joone. Võrrandeid nimetatakse selle joone parameetrilisteks võrranditeks ja muutujat t selle joone parameetriks. Parameetrilisel kujul antud funktsioon. Toome lisaks muutujatele x ja y sisse ka kolmanda muutuja t (nn parameetri). Olgu muutuja x parameetri t funktsioon, st x = (t). Siis saab ka muutuja y avaldada parameetri t kaudu. Seega, tähistades = f saame võrrandi y = (t). Võtame need kaks võrrandit kokku ühte süsteemi. Kui parameetri t muutumispiirkond on lõik [T1,T2], näeb see süsteem välja järgmine: x = (t) y = (t), t [T1,T2] Neid nimetatakse funktsiooni y = f(x) parameetrilisteks võrranditeks. Võrranditega antud
see tähendab ülesannet, mille sõnastus võiks olla järgmine: NÄIDE 2. Ülesanne Saadava suhkru mass moodustab P % töödeldava suhkrupeedi kogusest. Kui palju on vaja suhkrupeeti X tonni suhkru saamiseks? Lahendus Avaldame K analoogiliselt eelmisele näitele: K = (100/P)*X Selleks, et leida suurus K, on meil vaja teada suurusi P ja X. Programmeerimise kontekstis öelduna tähendab see seda, et muutuja K väärtuse leidmiseks on meil tarvis omistada muutujatele P ja X väärtused. Eelmise näitega samaväärse programmi saame, kui omistame neile muutujatele eelmises ülesandes püstitatud väärtused: P r o g r a m m N2.1 P = 12.5 X = 350 K = (100/P)*X VÄLJASTA K Lisaks omistamislausele leidub veel teinegi võimalus muutujale väärtuse omistamiseks - see on väärtuse sisestamine standardprotseduuri abil. Tähistame sellist protseduuri sõnaga Programmeerimise algkursus 27 - 89
erinevad tasandi punktid. Kui muutuja t jookseb läbi kogu lõigu [T1, T2], siis t-le vastav punkt kujundab tasandil teatud joone. Võrrandeid nimetatakse selle joone parameetrilisteks võrranditeks ja muutujat t selle joone parameetriks. . Järelikult on vaadeldava joone võrrand x ja y kaudu esitatuna järgmine: Seda joont nimetatakse ellipsiks. Arve a ja b nimetatakse ellipsi pooltelgedeks. Parameetrilisel kujul antud funktsioon: Vaatleme funktsiooni y = f(x). Toome lisaks muutujatele x ja y sisse ka kolmanda muutuja t (nn parameetri). Olgu muutuja x parameetri t funktsioon, st x = (t). Siis saab ka muutuja y avaldada parameetri t kaudu. Tõepoolest: kasutades muutuja x valemit arvutame y = f(x) = f[(t)] = (f )(t). Seega, tähistades = f saame võrrandi y = (t). Võtame need kaks võrrandit kokku ühte süsteemi. Kui parameetri t muutumispiirkond on lõik [T1, T2], näeb see süsteem välja järgmine: (1.8) Võrrandeid (1
Statistiline modelleerimine – kokkuvõte Muutujad: Sõltuvad muutujad (dependent, outcome variables) – muutujad, mis on uurimise keskmes, millele uurija arvab, et teised muutujad mõju avaldavad. Nö katseisikust sõltuv muutuja. Sõltumatud muutujad (independent, predictor variables) – muutujad, mille kohta uurija arvab, et neil võiks olla mõju uuritavatele muutujatele. Statistilise analüüsi keskmes on uurida, kuidas teatud tunnused koos muutuvad. Kui on vaja muutujat iseloomustada, on kaks põhilist viisi, kuidas seda teha: o Milline on selle muutuja tüüpiline väärtus? o Kui hästi iseloomustab see tüüpiline väärtus kõiki mõõdetud juhtumeid? Ehk kui palju on varieeruvust selle tüüpilise väärtuse “ümber”? Statistika jagunemine: Kirjeldav statistika (descriptive stat
$this->multiplyAll(-1); } private function multiplyAll ($multiplier) { // klassi muutujate väärtuste muutmine $this->x *= $multiplier; $this->y *= $multiplier; $this->z *= $multiplier; } } $a = new A(); var_dump($a); ?> Väljund object(A)[1] public 'x' => int -1 public 'y' => int -2 public 'z' => int -3 Klassi muutujatele ja funktsioonidele juurdepääsu väljaspoolt klassi saab ka sarnasel moel, aga siis $this-> asemel tuleb kirjutada $objektiNimi->. Näide 6.2.2 x = 1; $this->y = 2; $this->z = 3; } public function multiplyAll ($multiplier) { $this->x *= $multiplier; $this->y *= $multiplier;
Mistahes andmemuudatus, mis viib andmebaasis olevad andmed mistahes andmebaasis deklareeritud kitsendusega vastuollu, lükatakse andmebaasisüsteemi poolt tagasi. Kitsenduste liigid relatsioonilises andmebaasis Tüübi e. domeeni kitsendus. Piirab mingisse skalaarsesse tüüpi kuuluvaid väärtuseid. Näide: skalaarse tüübi KAAL_T komponendi suurus võimalikud väärtused on vahemikus 0.010000.0 (vahemiku otspunktid kaasa arvatud). Kitsendused relatsioonilistele muutujatele (relvaridele). Piirab mingite relvaride võimalikke väärtuseid. Kitsendused relvaride väärtustele Atribuudi kitsendus. Relvari Elusolend atribuut kaal on tüüpi KAAL_T. Relvari kitsendus (seotud täpselt ühe relvariga). Kandidaatvõtme kitsendus. Välisvõtme kitsendus (kui välisvõti viitab sama relvari kandidaatvõtmele). Etenduse alguse aeg peab olema väiksem kui lõpu aeg (relvar Etendus, milles atribuudid alguse_aeg ja lopu_aeg).
raha nõudluse ja pakkumisega seonduvat. IS-LM mudeli loojaks peetakse Nobeli majanduspreemia laureaati John R.Hicks 2. Nn IS-LM mudelis on taskaalutulu tase määratud plaanitud kulutustega PE ja Y tegelike kogukulutuste lõikepunktiga. 3. Vastavalt Keynesi majandusteooriale suureneb kogutulu rohkem kui suurenesid kogukulutused tänu multiplikaator efektile, kusjuures taoline efekt on omane kõigile eksogeensetele muutujatele. Avaliku sektori kulutuste multiplikaator on 1/(1-MPC)=1/MPS pöördväärtus. Maksumultiplikaator on aga arvutatav seosena - (MPC)/(1-MPC)=MPC/MPS 4. IS kõver väljendab intressimäära ja kogutulu vahelist kahanevat võrdelist seost. Intressimäära ja kogutulu vaheline nimetatud seos tuleneb sellest, et kõrged intressimäärad vähendavad investeeringuid ja investeeringute vähenemine vähendab omakorda reaalmajanduse kogutulu 5
jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. Alternatiivkulu on alati objektiivne. Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ceteris paribus eelduse peamine eesmärk on Vali üks: uurida mikroökonoomilisi muutujaid, uurimata seejuures makromajanduslikke muutujaid kindlaks teha, kas muutuja X on muutuja Y-i põhjus või vastupidi uurida makromajanduslikke muutujaid, pööramata tähelepanu mikroökonoomilistele muutujatele !!!! uurida muutujate X ja Y vastastikust mõju, arvestamata seejuures muutuja Z mõju Küsimus 5 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõtlikkuse all mõistetakse Vali üks: äriotsuste vastuvõtmist !!!! kõike nimetatut uuenduste tegemist firmas riski võtmist majandustegevuses Küsimus 6 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Füüsilise kapitali all mõistetakse majandusteaduses eelkõige Vali üks:
ristkoordinaatidega (x, y) = ((t), (t)). Üldiselt vastavad muutuja t erinevatele väärtustele ka erinevad tasandi punktid. Kui muutuja t jookseb läbi kogu lõigu [T1, T2], siis t-le vastav punkt kujundab tasandil teatud joone. Võrrandeid (1.6) nimetatakse selle joone parameetrilisteks võrranditeks ja muutujat t selle joone parameetriks. Parameetrilisel kujul antud funktsioon. Vaatleme funktsiooni y = f(x). Toome lisaks muutujatele x ja y sisse ka kolmanda muutuja t (nn parameetri). Olgu muutuja x parameetri t funktsioon, st x = (t). Siis saab ka muutuja y avaldada parameetri t kaudu. Tõepoolest: kasutades muutuja x valemit arvutame y = f(x) = f[(t)] = (f )(t). Seega, tähistades = f saame võrrandi y = (t). Võtame need kaks võrrandit kokku ühte süsteemi. Kui parameetri t muutumispiirkond on lõik [T1, T2], näeb see süsteem välja järgmine: {x = (t) y = (t) , t [T1, T2] . (1.8) Võrrandeid (1
FUNKTSIONAALSED KEELED: Funktsionaalseid keeli saab jämedalt jagada kahte liiki: puhtad ja kombineeritud. Puhtas funktsionaalses keeles -- Haskell, Hope, Miranda, FP -- ei ole programmeerijal peale funktsioonide defneerimise ja sisseehitatud baasfunktsioonide (aritmeetika, loendid jms) mingeid lisavahendeid -- kõik 20 kõrvalefektid on keelatud. Puhas funktsionaalne keel ei luba muutujatele väärtusi omistada. Ainus efekt, mis funktsiooni rakendamine argumentidele annab, on resultaadi leidmine. Kombineeritud funktsionaalsed keeled - ML, Lisp, Scheme - kombineerivad puhaste funktsionaalsete keelte mehhanisme imperatiivsete mehhanismidega. 21
Toimingud andmetega jäävad enamjaolt kirjest väljapool paikneva programmi ülesandeks. Objektide puhul aga püütakse enamik konkreetse objektitüübiga seotud toiminguid ühise kesta sisse koondada. Piir kirjete ja objektide vahel on mõnevõrra hägune ning mõnes keeles (nt. Java) polegi kirjete jaoks eraldi keelekäsklust olemas. Samas on siiski hea eri lähenemised lahus hoida. Traditsioonilise objektorienteeritud programmeerimise juures pole eksemplari muutujatele sugugi võimalik otse väljastpoolt ligi saada. Samuti on vaid mõned alamprogrammid teistele objektidele vabalt kasutavad, küllalt palju vahendeid võib olla loodud vaid objekti enese toimimise tarbeks. Selline kapseldamine aitab suuremate programmide puhul järge pidada, et vaid ühe teemaga seotud ning teemadevahelised lõigud üksteist segama ei hakkaks. Lisaks väliste käskude vähemast arvust tulevale lihtsusele lubab muutujate ja alamprogrammide
• Soovin mitte minna detailidesse, vaid leida seoseid ja seletusi väheste selgelt defineeritud muutujate pealt • Nt. Mis mõjutab arusaamu, et Eestis on demokraatia kriis: vanus, sugu, sotsiaalne staatus, elukoht, ametialana staatus, dem. väärtuste tugevus… Kvantitiatiivi märksõnad • Palju uuritavaid juhtumeid • Üldistamine – suure pildi nägemine, • Üldiste mustrite ja seoste välja toomine • Teooriate testimine läbi hüpoteeside • Keskendumine muutujatele: sõltuva ja sõltumatute muutuja suhtele • Mõõtmine ja operatsionaliseerimine • Statistiline andmeanalüüs • Arv on argument Sotsiaalteaduste eesmärgid ja uurimisstrateegiad (Ragin 2011) • KVANTITATIIV – Tuvastada laiemaid mustreid ja seosed: • Tuua välja seoseid, mida varem pole märgatud • Näidata, et need seosed on üldisemat laadi – Testida ja täiustada olemasolevaid sotsiaalseid teooriaid – Teha prognoose tuleviku osas:
Kui täpselt peegeldub kodanike eelistus? Kas pakkumine on Pareto-efektiivne? Millised on avalike hüviste kulutused? Kas avalike hüviste taseme määramiseks on paremaid demokraatlikke protseduure? Neile küsimustele tuleb vastust otsida politoloogia ja majandusteaduse kattuvus aladelt ning selgitada, miks poliitiliste parteid nihkuvad tsentri suunas? Mille tulemusena jääb hääletajale suhteliselt vähe valikut? Kuidas prognoosida valimiste tulemusi tuginedes majanduslikele muutujatele? Erasektori mehhanismid ressursside jaotamiseks: · -tasuliste hüviste taseme määramiseks hinnasüsteem; · -eraturu tasakaal - nõudluse, pakkumise tasakaal; · -info firmadele inimeste eelistustest hinnasüsteemi kaudu; · -konkurentsimajanduses on ressursside lõppjaotused efektiivsed. Riigi ja omavalitsuste mehhanismid ressursside jaotamiseks: · -üksikisikud valivad hääletamise teel esindajad 28
või lisa abinõuna juhul, kui on tegmist juhtimisobjekti või tema töökeskkonna olulime määramatusega. elektriajamite talitlust. Kestevtalitlus S1 on selline mille korral masin töötab nii kaua, et kõik selle osad Süsteemi muutujatele antakse sel juhul kvantitatiivsete väärtuste asemel kvalitatiivsed hinnangud ning tena soojenevad püsivtemperatuurini. Kestvalt töötavad näiteks tsentrifugaalpumbad püsiva tõstekõrguse korral, sisendid ja väljundid seotakse kui-siis lausetega. Nüüdisaegsete ajamite juhtimisel rakendatakse kõiki ventilaatorid, püsiva koormusega konveierid, teraviljapuhastusmasinad
tasandi punkti ristkoordinaatidega (x, y) = (φ(t), ψ(t)). Üldiselt vastavad muutuja t erinevatele väärtustele ka erinevad tasandi punktid. Kui muutuja t jookseb läbi kogu lõigu [T1, T2], siis t-le vastav punkt kujundab tasandil teatud joone. Võrrandeid (1.6) nimetatakse selle joone parameetrilisteks võrranditeks ja muutujat t selle joone parameetriks. Parameetrilisel kujul antud funktsioon. Vaatleme funktsiooni y = f(x). Toome lisaks muutujatele x ja y sisse ka kolmanda muutuja t (nn parameetri). Olgu muutuja x parameetri t funktsioon, st x = φ(t). Siis saab ka muutuja y avaldada parameetri t kaudu. Tõepoolest: kasutades muutuja x valemit arvutame y = f(x) = f[φ(t)] = (f ◦ φ)(t). Seega, tähistades ψ = f ◦ φ saame võrrandi y = ψ(t). Võtame need kaks võrrandit kokku ühte süsteemi. Kui parameetri t muutumispiirkond on lõik [T1, T2], näeb see süsteem välja järgmine: {x = φ(t) y = ψ(t) , t ∈ [T1, T2] . (1.8)
piirkondadega Kuidas eesmärk võib eneseregulatsiooni mõjutada? Motivatsioon sotsiaalpsühholoogias Eesmärgid pärinevad sotsiaalkognitiivsest lähenemisest. Eesmärgi ja väärtuse eristamine – eesmärk on tahan minna elu jooksul korra pariisi; eesmärk on reisida ja maailma avastada – see on väärtus Defineerimine - Newell – eesmärgid kui üldise probleemilahenduse mudeli osa - Chen ja Chaiken – omistasid motivatsioonilistele ja tunnetuslikle muutujatele erineva gunktsiooni - Uus vaade motivatsioonile – ei täpsusta eri motiive vaid tegeleb üldise motivatsiooni ja üritab leida ühisosa tunnetusega - Inimesed ainult koguvad kaarte aga ei lähe mitte kunagi reisile?? - Varem vastandati motivatsiooni ja tunnetust nt kognitiivne dissonantsi teooria Eesmärkide süsteemi käivitamine - Kogu uuringutest suur osa on keskendunud sellele kuidas aktivatsioon toimub, kuidas motiivid hakkavad tööle
Toimingud andmetega jäävad enamjaolt kirjest väljapool paikneva programmi ülesandeks. Objektide puhul aga püütakse enamik konkreetse objektitüübiga seotud toiminguid ühise kesta sisse koondada. Piir kirjete ja objektide vahel on mõnevõrra hägune ning mõnes keeles (nt. Java) polegi kirjete jaoks eraldi keelekäsklust olemas. Samas siiski on hea eri lähenemised lahus hoida. Traditsioonilise objektorienteeritud programmeerimise juures pole eksemplari muutujatele sugugi võimalik otse väljastpoolt ligi saada. Samuti vaid mõned alamprogrammid on teistele objektidele vabalt kasutavad, küllalt palju vahendeid võib olla loodud vaid objekti enese toimimise tarbeks. Selline kapseldamine aitab suuremate programmide puhul järge pidada, et vaid ühe teemaga seotud ning teemadevahelised lõigud üksteist segama ei hakkaks. Lisaks väliste käskude vähemast arvust tulevale lihtsusele lubab muutujate ja alamprogrammide
tarbijad reageerivad vaid hinnale, enamus müüjaid pakub tooteid turuhinnaga. Sellise konkurentsi näideteks on mõnede põllumajandussaaduste turud, New Yorgi fondibörs, hambaorkide turg jne. 2. Monopolistliku konkurentsi korral on konkurente palju, tooted on diferentseeritud, kuid neil on palju sarnaseid asendajaid, eksisteerivad mõningad sisenemisbarjäärid, müüjate ja ostjate kasutuses olev turuinfo pole täiuslik, tarbijad reageerivad nii hinnale kui ka hinnavälistele muutujatele, konkurents on agressiivne nii hinna kui ka hinnavälise tegevuse osas. Näited: käekellad, hambapasta, kontorikaubad, õppeasutused. 3. Oligopolistliku konkurentsi korral on turul mõned üksikud pakkujad, tooted võivad olla nii diferentseeritud kui ka diferentseerimata, eksisteerib hulgaliselt sisenemisbarjääre, müüjate ja ostjate kasutuses olev turuinfo pole täiuslik, oluline on hinnaväline konkurents. Näited: autod, autorent, teras, muud metallid. 4
Küsimus 4 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ceteris paribus eelduse peamine eesmärk on Vali üks: uurida mikroökonoomilisi muutujaid, uurimata seejuures makromajanduslikke muutujaid uurida muutujate X ja Y vastastikust mõju, arvestamata seejuures muutuja Z mõju kindlaks teha, kas muutuja X on muutuja Y-i põhjus või vastupidi uurida makromajanduslikke muutujaid, pööramata tähelepanu mikroökonoomilistele muutujatele Tagasiside Ceteris paribus - muudel võrdsetel tingimustel; muude tingimuste samaks jäädes. Majandusprotsesside modelleerimisel kasutatakse tavaliselt ceteris paribuspõhimõtet, mille kohaselt eeldatakse, et kõik teised muutujad (v.a uuritav muutuja) on konstantsed. Küsimus 5 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõtlikkuse all mõistetakse Vali üks: uuenduste tegemist firmas kõike nimetatut Sobib! äriotsuste vastuvõtmist
Nüüdisaegsed juhtimismeetodid toimivad süsteemi olekuruumis (state space) ja olekumuutujatel (state variables). Need on sobivad siis, kui on tegemist keerukate mitme sisendi ja väljundiga mittelineaarsete süsteemidega. Intellektuaalsed juhtimismeetodid põhinevad hägusloogikal ja eksperthinnangutel. Neid meetodeid rakendatakse iseseisvalt või lisaabinõuna juhul, kui on tegemist juhtimisobjekti või tema töökeskkonna olulise määramatusega. Süsteemi muutujatele antakse sel juhul kvantitatiivsete väärtuste asemel kvalitatiivsed hinnangud (näiteks väga suur, suur, keskmine, väike, väga väike vms.) ning tema sisendid ja väljundid seotakse KUI-SIIS (IF-THEN) lausetega. Käsitsijuhtimist iseloomustab tagasiside puudumine ajami väljundilt juhtaparatuurile. Juhttoime liigub ainult ühes suunas, juhtseadmelt mootorile. 1. Struktuuriskeem annab süsteemi peamised sõlmed, nende ülesande ja sõlmedevahelised seosed
missuguse turundustegevuse jaoks on teave kõige olulisem. · Turu - uuringu määratlemine o Tutvumisuuring: probleemi olemus, hüpoteesid, määrata uurimissuunad, o Kirjeldav uuring: turu, -meetmestiku, --potentsiaali või tarbijate käitumise selgitamiseks, prognooside tegemiseks, o Põhjuslik uuring: et selgitada põhjus-tagajärje suhteid, ühe muutuja mõju teistele muutujatele · Turundusinfo võib olla primaarne (esmane) ja sekundaarne (teisene). · ESMANE INFO: o uus originaalinfo, o küsitlus, vaatlus või eksperiment, o kvalitatiivne või kvantitatiivne küsitlus, o isiklik küsitlus standardiseeritud või standardiseerimata, o internetiküsitlus, o vaatlus lühikese ajavahemiku jooksul, sündmused korduvad, o vaatlusel uuritakse inimeste toiminguid, käitumist ja reaktsioone,
annaabi.ee 
