Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Süsteemiteooria 3 labor (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugused olekumudeli maatriksid tuleb veel lisada et kõik siseolekud oleksid eraldi väljundites tagasiside jaoks kättesaadavad?
  • Missugused on sisestatud olekumudeli väljundite lõppväärtused kui ut0?
  • Mille järgi hinnata tagasisidestatud süsteemi töövõimelisust?
  • Mille järgi hindad olekusiirete tegelikku saavutatud kiirust?
  • Mida ja kuidas täpselt tuleb muuta et saada nõutud siire 2 korda kiiremaks?
  • Missugused süsteemi parameetridelemendid sellega muutuvad?

Küsimus 1


Valmis
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista küsimus

Küsimuse tekst


Vali tagasisidestatud pidevaja süsteemi koostamiseks sisendmaatriks ja sisesta vastusese. Põhjenda, miks valisid just sellise sisendmaatriksi! 
Antud on olekumaatriks ja algolek:
A=[1 0;2 -2], X0=[-2;1]
Tagasidega suletud süsteemi siirded peavad tulema nõrgalt võnkuvad ja siirdeprotsessi aeg ts 5 sekundit.
Leiame omaväärtused eig(A)
ans =
    -2
     1
Süsteem ebastabiilne, sellega on vaja leida sellise sisendmaatriksi, et süsteem oleks täiesti juhitav ja jälgitav. Näiteks, B=[-1;-1]
Sellega
Q=ctrb(sys)
Q =
    -1    -1
    -1     0
>> rank (Q)
ans =
     2
>> S=obsv(sys)
S =
     1     0
     0     1
     1     0
     2    -2
>> rank(S)
ans =
     2

Kommentaarid


Kommentaar:

Küsimus 2


Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista küsimus

Küsimuse tekst


Missugused olekumudeli maatriksid tuleb veel lisada, et kõik siseolekud oleksid eraldi väljundites tagasiside jaoks kättesaadavad?
Vali üks:
C=eye(2), D=[0;0] 
[Ad,Bd]=c2d(A,B,td)
C=eye(3), D=[0;0;0]
C=eye(2), D=[0 0]

Tagasiside


Õige vastus on: C=eye(2), D=[0;0].

Küsimus 3


Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista küsimus

Küsimuse tekst


Kas sisestatud pidevaja olekumudel on ilma tagasisideta stabiilne?
Vali üks:
Ei ole stabiilne 
On stabiilne

Tagasiside


Õige vastus on: Ei ole stabiilne.

Küsimus 4


Valmis
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista küsimus

Küsimuse tekst


Missugused on sisestatud olekumudeli väljundite lõppväärtused , kui u(t)=0? Selgita, kuidas need väärtused leidsid !
Kui maatriks K =[0 0], siis u(t)=0 ning graafikus näeme, et siirded lähevad miinus lõpmatusse, süsteem ei ole stabiilne

Kommentaarid


Kommentaar:

Küsimus 5


Valmis
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista küsimus

Küsimuse tekst


Missugused prototüüpülekandefunktsiooni parameetrid : sumbuvus ( ksii ) ja omavõnkesagedus (Wn) valisid, et tagada esimeses küsimuses nõutud siirdeprotsessi iseloom? Põhjenda mõlemat!
ksii = 0.9 , mis määrab siirde võnkuvuse
ts =5, mis on antud esimeses küsimuses
wn=5/(ksii*ts), sellega wn =1.1111, mis on maksimaalselt 1-le lähedane

Kommentaarid


Kommentaar:

Küsimus 6


Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista küsimus

Küsimuse tekst


Missugust Matlabi käsku saab kasutada stabiliseeriva pidevaja tagasisidemaatriksi K arvutamiseks (U(t)=-K*X(t))? 
A,B,C,D on pidevaja olekumudeli maatriksid. 
sys on pidevaja olekumudeli esitus LTI struktuurse muutujana.
P soovitud suletud süsteemi omaväärtuste paigutus .
Vali üks või enam:
K= place (A,B,P) 
K=place(sys.a,sys.b,P) 
P= roots ([1 2*ksii*Wn Wn*Wn])
K=place(A,C,P)

Tagasiside


Õige vastus on: K=place(sys.a,sys.b,P), K=place(A,B,P).

Küsimus 7


Valmis
Hinne 1,75 / 2,00
Märgista küsimus

Küsimuse tekst


Mille järgi hinnata tagasisidestatud süsteemi töövõimelisust? Selgita, mille järgi järeldad, et süsteem vastab nõutud tingimustele! (Siiretele viidates kasuta täpseid viiteid muutujatele ja täpseid algväärtuseid!)
Graafikus on näha, et siirded on nõrgalt võnkuvad ja siirdeprotsessi aeg ts 4.4 sekundit, mis on isegi vähem, kui nõutud 5.
Muutujate algväärtused on 1 ja -2, ning nad saabuvad lõppväärtuse lähedale vastavalt 3.4 ja 4.4 sekundit

Kommentaarid


Kommentaar:

Küsimus 8


Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista küsimus

Küsimuse tekst


Mille järgi hindad olekusiirete tegelikku saavutatud kiirust? (5% võetakse siirde maksimumväärtusest e maksimaalsest algolekust)
Vali üks või enam:
Sisendi signaali nulli koondumise järgi
Aeglasema olekumuutuja 5% täpsusega lõppväärtuse lähedale jõudmise ajahetke järgi 
Kiirema olekumuutuja 5% täpsusega lõppväärtuse lähedale jõudmise ajahetke järgi

Tagasiside


Õige vastus on: Aeglasema olekumuutuja 5% täpsusega lõppväärtuse lähedale jõudmise ajahetke järgi.

Küsimus 9


Valmis
Hinne 0,75 / 1,00
Märgista küsimus

Küsimuse tekst


Selgita, mida ja kuidas täpselt tuleb muuta, et saada nõutud siire 2 korda kiiremaks? Missugused süsteemi parameetrid/elemendid sellega muutuvad?
On vaja muuta ts umbes 2 korda vähem. Kui meil oli 5 sek. siis paneme 2 sek. ja saame siirdeprotsessi aega 1.9 sekundit. Sellega muutuvad ka 
wn =
    2.7778
kar_pol =
    1.0000    5.0000    7.7160
ov =
  -2.5000 + 1.2108i
  -2.5000 - 1.2108i
ja K =
   -5.7160    1.7160

Kommentaarid


Kommentaar:

Küsimus 10


Valmis
Hindamata
Märgista küsimus

Küsimuse tekst


Kui soovid, siis võid (ei ole kohustuslik) tagasisideks siia kirjutada, kuidas selliselt Moodle testide abiga korraldatud praktikumide ülesehitus Süsteemiteooria sisu omandamisele mõjus? (nt. kas mugavam, kui paberil vormistada | andis/ei andnud paremat,tihemini tagasisidet asjast arusaamise kohata | oli kergem/raskem(miks?) omandada, kui harjutustundides | jms.)
Vasakule Paremale
Süsteemiteooria 3 labor #1 Süsteemiteooria 3 labor #2 Süsteemiteooria 3 labor #3 Süsteemiteooria 3 labor #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Agris Reppo Õppematerjali autor
Labori vastused.

Sarnased õppematerjalid

Süsteemiteooria III hindeline test-vastatud
4
docx

Süsteemiteooria III hindeline test, vastatud

Sisendi signaali nulli koondumise järgi Question9 Hinded: 1 Selgita, mida ja kuidas täpselt tuleb muuta, et saada nõutud siire 2 korda kiiremaks? Missugused süsteemi parameetrid/elemendid sellega muutuvad? Vastus: Question10 Kui soovid, siis võid (ei ole kohustuslik) tagasisideks siia kirjutada, kuidas selliselt Moodle testide abiga korraldatud praktikumide ülesehitus Süsteemiteooria sisu omandamisele mõjus? (nt. kas mugavam, kui paberil vormistada | andis/ei andnud paremat,tihemini tagasisidet asjast arusaamise kohata | oli kergem/raskem(miks?) omandada, kui harjutustundides | jms.) Vastus:

Süsteemiteooria
Süsteemiteooria kordamisküsimused
54
doc

Süsteemiteooria kordamisküsimused

Diskreetaja süsteem: süsteem, mille puhul süsteemi muutujate hetkväärtused ehk diskreedid on määratud vaid teatavatel isoleeritud ajahetkedel ja mille puhul vahepealsed ajahetked loetakse puuduvaiks. Diskreetsed ajahetked erinevad võrdse ajaintervalli võrra, mida nimetatakse taktiks ning ajahetki taktihetkedeks. Millistel tingimustel ja eeldustel on pidevaja süsteem esitatav ekvivalentse diskreetaja süsteemina? Avage probleemi olemus ja tähtsus süsteemiteooria seisukohalt: 3. Lineaarse statsionaarse pidevaja süsteemi sisend-väljund mudelid- Lineaarse statsionaarase pidevaja süsteemi sisend-valjund mudelid kirjeldavad signaalide ülekannet. Näiteks ülekandefunktsioon, impulsskaja, hüppekaja ja sageduskarakteristik. Ülekandemudel kajastab süsteemi sisend- ja valjundmuutujate otsest seost. Tüüpiline ühe sisendmuutuja u(t) ja väljundmuutujaga y(t) lineaarse süsteemi matemaatiline mudel (sile süsteem) on

Süsteemiteooria
Süsteemiteooria kordamisküsimused
18
pdf

Süsteemiteooria kordamisküsimused

taktihetkedeks. Enamik tehnilisi süsteeme on diskreetsed, diskreetne signaal on arvude jada. Dünaamiliste süsteemide modelleerimine. Milliseid mudeleid kasutatakse lineaarsete statsionaarsete pidevaja süsteemide kirjeldamisel? Algolekud – nullised ja mittenullised. Avage nende sisu. Millistel tingimustel ja eeldustel on pidevaja süsteem esitatav ekvivalentse diskreetaja süsteemina? Avage probleemi olemus ja tähtsus süsteemiteooria seisukohalt. Dünaamiliste süsteemide modelleerimine: Modelleerimisel tehakse kindlaks vajalik sisendite arv ning sisendite seos väljunditega. Süsteemi matemaatilise mudeli liigid: 1.Algebralised, seovad omavahel muutujate iga ajahetke väärtusi. 2. Diferentsiaalvõrrandid, seovad muutujaid kirjeldavaid ajafunktsioone. 3. Lineaarsed võrrandid, võivad sisaldada liikmetena vaid muutujaid esimeses astmes, muutujate

Süsteemiteooria
Süsteemiteooria kogu 2009
85
pdf

Süsteemiteooria kogu 2009

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut BORIS GORDON, EDUARD PETLENKOV ISS0010 SÜSTEEMITEOORIA ÜLESANNETE KOGU 2007 Parandatud 2009 Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigus: B. Gordon, E. Petlenkov, 2007 ISBN 978-9985-59-688-3 2 EESSÕNA Käesolev ülesannete kogu on mõeldud kasutamiseks abimaterjalina õppeaines ISS0010 Süsteemiteooria. Kogu täiendab Hanno Sillamaa õpikut "Süsteemiteooria", millel on olnud juba neli trükki. Iga peatüki alguses on toodud viide selle õpiku (Hanno Sillamaa. Süsteemiteooria, TTÜ kirjastus) vastavatele teoreetilistele peatükkidele. Kui selles õpikus vastavat materjali ei ole, siis on antud viide teisele raamatule (K. Ogata. Modern control engineering, 2002). Ülesannete kogu on kasutamiseks nii harjutustundides, kontrolltöödeks ja eksamiteks etteval- mistamisel kui ka kursuse iseseisval läbimisel. See sisaldab ülesandeid põhiliste teoreetilise kursuse käigus

Süsteemiteooria
Soojusautomaatika eksami vastused
75
doc

Soojusautomaatika eksami vastused

Soojusautomaatika eksamiküsimuste vastused 1. Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited. Automatiseeritud tootmise põhimõisted: 1. Objekt 2. Regulaator 1. Andur 2. Tajur 3. Automaatikasüsteem Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi: 1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS) 2. Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS) 3. Tehnoloogilise kaitse süsteemid 4. Automaatblokeeringu süsteemid (ABS) 5. Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS) 6. Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS) 7. Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid 1. Tehnoloogiline SS andmed seadmete töö ja üksikute parameetrite kohta 2. Avarii SS teatavad võimalikest avariilistest olukordadest ja juba tekkinud avariidest 3. tsentraalsed SS on ette nähtud signalisatsioonisüsteemi korrasoleku ja

Soojusautomaatika
Exeli õpetus
91
doc

Exeli õpetus

MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid ­ nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk

Informaatika
LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK
197
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m?

Matemaatika ja loogika
Loogika ja programmeerimine
89
doc

Loogika ja programmeerimine

Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......

Arvutiõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun