Tempo heliteose esitamise kiirus. Dünaamika helitugevuse muutumine. Tämber häälekõla värv. Faktuur jaguneb: Ühehäälne ja Mitmehäälne. Mitmehäälne 1) homefooniline: Üks hääl on juhtiv viisi hääl ning teised on allutatud või saadavad. 2) polofooniline: kõik hääled on võrdse tähtsusega. Homofoon - Polüfoon Bach, Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast?, Nimeta vanimaid teadaolevaid muusikainstrumente. Looma helid, linnulaulud jpt. helid. Instrumendid: Harfid, lüürad, lautod, otseflööt, topeltsalmei. Missugustest maadest on need instrumendid pärit? a) Egiptus b)Sumerite maalt (Lähis-Ida) c) Semiidide maalt (Lähis-Ida) Kes on leviit? MISSUGUNE OLI MUUSIKA ROLL VANADES KÕRGKULTUURIDES? Missuguseid ühiseid jooni leiad vanade kultuurrahvaste muusikas? Kuidas võis sinu arvates kõlada muusika vanal ajal? Vähe laulmist, väga rütmikas, kindlasti mängisid trummid ja flöödid.
huilati kas täiesti ilma sõnadeta, näiteks mõnel vokaalil (a, u), või lauldi eriliste hüüdsõnadega (helle, ella, õlle, alleaa, õe). Mulgi-, Tartu- ja Võrumaal kujunesid välja üsna kindla vormiga helletused, mis sisaldasid ka karjasepillide meloodiate elemente. Loodushäälendid ja looduskõnelused Loodushäälte täpsel jäljendamisel on olnud tähtis ülesanne: peibutada ligemale jahiloomi ja -linde. Lindude-loomade hääli võis teha ka lõbu pärast. Eestis on hästi tuntud linnulaulud, kus 1 matkitakse linnu häälitsust nii häälikuliselt kui ka intonatsiooniga. Sel juhul on täpsest kõlast olulisem nutikus ja huumorimeel loodushäälte kõla ja sisu edasiandmisel. Muinasjutulaulud Muinasjutte jutustades esitati tegelaste kõne mõnikord lauldes. Asjaosalised on enamasti loomad-linnud, kes käituvad inimestena, mõnikord ka (nt linnuks) moondunud inimesed.
1. Eesti rahvalaul- liigid, teemad, esitamistavad. Rahvapillid. Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) vanem e. Regilaul 2) uuem e. Lõppriimiline rahvalaul Regilaul tekkis oletatavasti 3000 a eKr läänemere soomlaste ja algbaltlaste vastastikusel mõjutusel. Regilauluga säilisid, muutusid, arenesid: 1) huiked ja kutsed 2) loitsud (kasut. Töö edendamiseks ja tõvest hoidumiseks) 3) kaebehüüded (lein ja kurbus) 4) loodushäälte jäljendused (onomatopöa) (linnulaulud ja peibutamised jahimeestel) Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: 1) tekst kõige olulisem ja muutlikum osa 2) viis traditrioonilisim, vähemuutuv 3) esitus kõige püsivam osa Algriim on sõnas alguskordus nt. Samatähe või silbiga algused. Vahelduvad rõhuga ja rõhuta slbid (tav. 8 silpi värsireas). Viis on tavaliselt väikese ulatusega ja korduv. Esitusviise on kahte tüüpi: 1) üherealine laulik laulab ette ja koor järgi
unenägu“ „Kureksed“ Luule oli mitmekülgne, haare väiklastest suuremateni Köidab väikelapsi humoorika ja südamliku lähenemisega. Mängumaailm on ka tõsine ja asjalik. Alates 1919.aastast ilmus üle 60 lasteluuletuse (Lasteleht ja Laste Rõõm) Lisandub hällilaule, neist tuntuim rahvuslik „Hällilaul“ Tähtsamad tüübid: hälli- looma ja linnulaulud on ka ballaadid Kogu „Üks rohutirts läks kõndima“ (1957), sisaldab 71 luuletust, mis adresseeritud eelkooliealistele lastele Erijooni: *Sisaldab luulevormismõtteid igapäevasest ümbritsevast *Kirjutab laste mängudest ja toimetustest *Luuletustes on loodud külalast ümbritseb omailm *Paljud luuletused on kirjutatud loodusest: loomadest, lindudest, lastest *Nähtav on looduse ja inimeste sujuv kooseksisteerimine, omavaheline dialoog
kaugemale. Hästi kostis hääl ka siis, kui maa oli mägine või kõrval oli mets. Sageli kujundas iga karjane omapärase huike või helletuse, et teistel oleks juba esituslaadist ja viisist tunda, kellega on tegemist. 4.3. Loodushäälendid ja looduskõnelused Loodushäälte täpsel jäljendamisel on olnud tähtis ülesanne: peibutada ligemale jahiloomi ja -linde. Lindude-loomade hääli võis teha ka lõbu pärast. Eestis on hästi tuntud linnulaulud, kus matkitakse linnu häälitsust nii häälikuliselt kui ka intonatsiooniga. Sel juhul on täpsest kõlast olulisem nutikus ja huumorimeel loodushäälte kõla ja sisu edasiandmisel. Looduskõnelused on loomade, lindude, ent ka erinevate esemete vokkide, vankrite, kirikukellade "vestlused", mida esitades taotleti kõlaefekti. Järgmises näites on imiteeritud Häädemeestel asunud kahe kiriku (vene õigeusu ja luteri usu kiriku) kellade kõla. 4.4
annaabi.ee 
